Eesti Teise maailmasõja ajal. (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Eesti Teise maailmasõja ajal.

MRP

Moltovi-Rippentropi pakt– NSVLiidu ja III Reichi vahel
Poliitilise ja sõjalise liidu sõlmimine
23.08.1939.
Salajane lisaprotokoll, mis jagas Euroopa NSVLiidu ja III Reichi vahel Euroopa
NSVLe Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola ja Bessaaraabia
III Reichile Lääne-Poola ja Leedu
1. septembril III Reich tungis Poolasse ja vallutas natuke rohkem kui oli kokku lepitud, seepärast 28. sep väed kohtuvad ja sõlmitakse lisaleping ning III Reich annab Leedu NSVLe

Baaside leping, Baaside aeg

28 september sõlmitakse leping Eestiga, millega Eesti lubab NSVLe tuua punaarmee Eestisse.
18 oktoober baasid sees- pidi tulema 25 000 inimest aga tuli 35 000
Sõlmiti leping ka Läti ja Leeduga
Soomesse tahti ka lepingut, aga Soome keeldus ning seepärast juhtus Talve sõda 30.nov 1939-12.märts 1940
Soome kaotab 20% oma maast, aga võidab

Eesti okupeerimine, juunipööre ja valimised

Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutab III Reichile sõja, kuid ei tee midagi.
Seepärast kevadel juhtus välksõda ja Hitler vallutab väga kiiresti pool euroopat.
14 juuni 1940 langeb Pariis Hitleri kätte.
Kuna Hitler aina vallutas, ei märgatud seda et väiksemaid riike okupeeriti.
17. juuni 1940 marsib Eestisse 90 000 punaväelast Ždanov korraldas võimu ülevõtmist – Eesti okupeeritud
21. juuni kukutati Eesti valitsus – Päts kirjutas paberid alla
21. juuli muudeti Eesti Vabariigi nimi ENSV – Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik
6. august 1940 võeti Eesti NSVLiidu koosseisu

Nõukogude okupatsiooni ümberkorraldused (iseloomusta)

Esimesena ametist tagandati kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud , maavanemad ja linnapead.
Võtmepositsioonid läksid järk-järgult kommunistide kätte.
Aug 1940 uus põhiseadus: vastavalt sellele Riigivolikogu nimetati Ülemnõukoguks, vabariigi valitsusest sai Rahvakomissaaride Nõukogu, moodustati täitevkomiteed.
EKP kujunes nö ühiskonna juhtivaks ja suunavaks jõuks, millest sai ainus legaalne poliitiline organisatsioon
EKP viis ellu Moskva tahet.
Majandus- riigistamised, natsionaliseeriti pangad, tööstus-, kaubandus- ja transpordiettevõtted, hotellid ja toitlusasutused, apteegid, haiglad, kirjastused , trükikojad, elumajad.
Kultuurirevolutsiooniga hakati koolides õpetama - leninismi ning NSVL ajalugu ja konstitutsiooni.
Meelelahutuses ainult vene autorite looming, ülirange tsensuur .
Algas kultuuriväärtuste hävitamine
Repressioonid, küüditamised, arreteerimised.
14. juuni 1941 massiküüditamine.

Suvesõda 1941.a. Iseloomusta Saksa okupatsiooni

22.juuni Saksa väed NSVL piiri Vene-Saksa sõja algul taandus Punaarmee korralikult.
Saksa Tundus parem kui NSVL valitsus.
Sakslased hõivasid kiiresti Läti ja Leedu,
7 juuli ületasid Eesti piiri.
Punaarmee rinne stabiliseerus Pärnu-Vändra-Türi-Põltsamaa-Tartu joonel .
22.juuli jätkasid saksajõud pealetungi. Laialdased vallutused.
28. August Saksamaa sai Tallinna. Peagi kogu Lääne-Eesti saared.
Sõjas lõid aktiivselt kaasa metsavennad . Juuli alguspäevil ründasid nad kogu Eestis nõukogude asutusi, punaaktiviste ja väiksemaid Punaarmee allüksusi. Suurimat edu saavutasid metsavennad 10.juulil Tartus- rahvuslik ülestõus. Metsavendade vastasteks olid Punaarmee ja NKVD väeosad ning hävituspataljonid.
Suvesõja lõpuks mõrvati 2000 tsiviilisikut.

5 dets. 1941 allutati Eesti Berliinis tegutsevale okupeeritud idaalade ministeeriumile.
Eestist, Lätist, Leedust ja valgevenest moodustati Ostlandi riigikomissariaat.
Eesti kindralkomissaar Karl Siegmund viis ellu Berliini poliitika.
Sakslased kontrollisid maa-, linna- ja vallavalitsuse tegevust.
Eesti Omavalitsus , püüdis laiendada oma õigusi ja taotles Eestile autonoomiat, kuid jäi ainult sakslaste käepikenduseks.
Peaülesandeks majanduses oli Saksa sõjaväe ja tsiviilelanikkonna varustamine. Eesti majandust aidati mingil määral Eesti põllumeestele määrati kohustuslikud toiduainete müüginormid.
Natsionaliseeritud varasid ei tagastatud, maareform tühistati.
1943 a algas maade tagastamine. Loodi riiklikke aktsiaseltse. Üldine elatustase langes sõja-aastail. Eesti Rahva ühisabi eesmärgiks oli abistada Nõukogude okupatsiooni ja sõja tõttu kannatanuid. Repressioonid, vangistused. Juutide täielik hävitamine.
1 juuli 1942 Eesti juutide vaba.
Eesti omavalitsus kuulutas märtsis 1943 välja noormeeste värbamise- Sundmobilisatsioon . Põgeneti soome selle eest.

Aasta 1944 Eestis

jaanuar – mai

idaringe põhjalõigus Punaarmee, üldpealetund, saksa väed taandusid, võitlus Narva pärast u 7 kuud.
30 jaan kuulutas Eesti omavalitsus välja üldmobilisatsiooni.
Peaminister Jüri Uluots kutsus raadio vahendusel rahvast üles astuma .
Kokku tuli 40 00 meest iseseisva riigi nimel võitlema. Veebr. keskel läks Punaarmee narva alla pealetungile. Narvat kaitsvad üksuseid ähvardas sissepiiramisoht. Suutsid tagasi tõrjuda.
Märtsi alguseks õnnestus vastane põhja pool jõe taha tõrjuda. Heitlused narva all jätkud kuni aprilli lõpuni.
Seejärel saabus 3 kuuks vaikus .
Narva lahingute ajal sooritas NSVL lennuvägi terrorirünnakuid Eesti linnadele. 6 märts Narva. 8 Märts Jõhvi, tapa . Ööl vastu 9.märtsi Tallinn. 25 märts Tartu.

juuni – august

1944 a suvel kujunes sõjaline olukord Saksamaale ebasoodsaks.
26. Juulil marssisid Punased Narva sisse. Järgneva 2 nädala vältel võitlus Sinimägedes
10 august venemaa taandus kaotusega.
Suured inimohvrid.

august/ september-november

augusti keskel jõudsid Pihkva piirkonnas pealetungile punaväelased.
25 august hõivas Punaarmee Tartu.
Septembri keskel kujunes sakslaste jaoks kriitiline olukord – taandumine.
22 sept sisenesid NSVL tangid Tallinna. Samaks õhtuks Punaarmee käes enamus Tallinnast. Seejärel langesid Viljandi, Pärnu, Paldiski ja Haapsalu.
Eestlased võitlesid vastu. Nad küll aeglustasid, kuid suuremat kasu polnud.
26. Sep langes Virtsu.
1944. A Suur põgenemine. Eestist lahkus 80 000.
Kohe langes ka Hiiumaa , Muhu. Sõrve ps jäid toppama aga 24 nov langes ka see NSVL kätte.

Eesti taasiseseisvumiskatse. Sõjakaotused ja tagajärjed.

1944. veeb moodustati vastupanugruppe hõlmav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee.
1937. Aasta põhiseadusele, mille kohaselt pidi peaminister võtma oma õlule presidendi kohustused, kandes seega EV juriidilise järjepidevuse ideed.
1944. A suvel tekkisid Rahvuskomitee ja Uluotsa rühma vahel tihedad sidemed.
Pärast seda kui komitee esimeheks sai Otti Tief koondus kogu rahvuslik opositsioon komitee ümber ning kõik olulised vastupanuliikumise rühmad jõudsid ühisele seisukohale.
18. Sep, mil saksamaa taandus määras J.U. ametisse Vabariigi Valitsuse.
20 sept pärastlõunal heisati Pika Hermani torni sinimustvalge lipp . Rahva seas tekitas see vaimustustormi.
21. Sept otsustas valitsus Eestist lahkuda et jätkata võitlust iseseisvuse eest eksiilis. Õhtul ründasid Tallinnat NSVL pommitajad ja hommikul sisenesid tangid.
II ms vähenes rahvastik ligi veerandi võrra
Täielikult hävis Narva, ülisuured purustused Tallinnas, Tartus ja mitmes väiksemas linnas, tööstustes, põlevkivirajoonis, sadamates, raud- ja maanteedel, põllumajanduses ( põllud). Langes kariloomade arv.
Katse iseseisvuse taastamisele luhtus ja Eesti langes NSVL võimu alla.

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 3 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-11-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

3 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

elika1998 Õppematerjali autor

1) MRP
2) Baaside leping, Baaside aeg
3) Eesti okupeerimine, juunipööre ja valimised
4) Nõukogude okupatsiooni ümberkorraldused (iseloomusta)
5) Suvesõda 1941.a. Iseloomusta Saksa okupatsiooni
6) Aasta 1944 Eestis
7) Eesti taasiseseisvumiskatse. Sõjakaotused ja tagajärjed.

Jullineni KT vastused Kristjan Jaak Patersoni Eesti Teise maailmasõja ajal MRP Baaside leping Baaside aeg Eesti okupeerimine juunipööre ja valimised

Sarnased õppematerjalid

doc

Eesti II maailmasõja ajal

EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL BAASIDE AEG Molotovi-Ribbentropi pakt (MRP) II MS põhjustajateks peetakse I MS rahulepinguid, mis ei rahuldanud isegi võitjariike. Pärast natsionaalsotsialistide võimule tulekut tekkisid Saksamaal revanslikud ideed. Natsionaalsotsialistid lubasid likvideerida rahulepingute ebaõiglus. Lubasid ühendada kõik Saksa alad Suur-Saksamaaks. Lubasid kindlustada saksa rahvale väärilise eluruumi uues Euroopas. Lubasid aidata kaasa aarja rassi võidulepääsule maailmas. 1933

Ajalugu

odt

Eesti teise maailmasõja ajal

Eesti teise maailmasõja ajal 1.MRP-Molotovi-Ribbentropi pakt-23.august 1939. • Sõlmiti Moskvas, NSVL<->III Reich • Ida-Poola, Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia-NSVL • Poola alad, Leedu-Saksamaa • 1.september 1939 tungisid Saksa väed Lääne-Poolasse • 17.sept ründas Ida-Poolat Punaarmee • 28.sept läks Leedu NSVL alla, Poola lahing-maade jagamine, sõbralik paraad • Sellega algas II MS 2.Baaside leping. Baaside aeg. • Baaside leping sõlmitakse 28.september • 18.okt tulid sisse baasid-35 000, Lätisse ja Leetu enam-vähem samal ajal • Soome hakkas vastu, puhkes TALVE SÕDA (30.nov 1939-12

Ajalugu

odt

Eesti II maailmasõja ajal

BAASIDE AEG: 1933-Saksamaa lahkus Rahvasteliidust 1935-taastati üldine sõjaväekohustus,relvatusprogr. 1936-hõivati Reini, liit Itaalia, Jaapaniga 1939-lääneriigid loobusid järeleandmistest 23.august 1939- molotovi- ribbentropi pakt: vene saab ida-poola, eesti, läti,soome,bessaraabia, saksa poola, leedu. 28.sept vene saab leedu 1.sept saksa väed poola, 17.sept ka punaarmee 24.sept-nõue vastastikuse abistamise pakti allkirja- satmisele venelastega. 29.sept on agressiooni algus eesti vastu. 25.-26. sept arutati baasilepinguid, 5.okt allkirjastas Läti, 10.oktoobril Leedu 30.nov. 1939- sissetund Soome, Talvesõda, 13.märts 1940 sõlmiti rahuleping, 1/10 soomest venele.1939.a oktoobris toimusid läbirääkimised, et kokku leppida

Ajalugu

doc

Eesti Teise Maailmasõja ajal

· Rahvasteliidu suutmatus- nõrkus kriisimomente lahendada · NL-i kommunismi vallutamiseplaan ja Tsaari- Venemaale kuuluvate endiste alade tagasisoovimine 23. augustil 1939 sõlmivad Venemaa ja Saksamaa lepingu, mis lepingu koostajate nimede järgi- Vjatseslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop- saab nimetuseks Molotovi- Ribbentropi pakt. Selle pakti salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Ida- Euroopa: Vene huvisfääri läksid Ida- Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia; Saksamaale ülejäänud Poola alad ja Leedu. MRP tegi NL-ist ja Saksamaast poliitilised ja sõjalised liitlased. 1. Septembril tungisid Saksa väed Poolasse ning kaks nädalat hiljem ründas Poolat ka Punaarmee. Saksamaa kallaletung Poolale tähistas Teise maailmasõja algust. Kui maailmasõda algas, säilitas Eesti valitsus range neutraliteedi, vältimaks riigi sattumist relvakonflikti. Esialgu näis selline poliitika otstarbekohane ja sõda põhjustas Eestile vaid

Maailmasõjad

doc

Eesti II maailmasõja ajal - konspekt

Eesti II maailmasõja ajal MRP- 23.aug. 1939. ehk Molotov - Ribbentropi pakt ehk mittekallaletungi leping Saksamaa ja Venemaa vahel. Sellega jagati omavahel Ida Euroopa: Venele läksid Ida- Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia ning Saksamaale ülejäänud Poola ja Leedu. 28.sept. sõlmisid Saksamaa ja NSVL sõpruse- ja piirilepingu ja Leedu läks NSVL-le. Baaside leping- 28.sept. 1939 Eestit süüdistati neutraliteedi rikkumises. Eestil puuduvad sõjapidamiseks materiaalsed ressursid ja välistoetus

Ajalugu

doc

Eesti teise maailmasõja ajal

Saksa okupatsioon 1941. Poliitiline elu- vangistati/ tapeti poliitilisi liidreid, Poliitiline elu- nukuvalitsus, moodustati kõrgemaid sõjaväe ja politseijuhte, poliitiline tegevus kindralkomissariaat- valitses tsiviilvalitsus selle keelustati, riigiametnikud asendati kommunistidega, üle, eluvaldkondade üle range kontroll, keelustati kommunistlikule parteile kuulus kogu ühiskonna välissuhted, moodustati Eesti Omavalitsus- sakslaste juhtimine. NSVL konstitutsioon ja seadused, riigiorganid korraldamise elluviimiseks- Hjalmar Mäe oli juhiks. uued- Eesti NSV Ülemnõukogu ( parlament), Keelustati igasugune poliitiline tegevus. Esialgu Rahvakomissaaride Nõukogu ( valitsus). arreteeriti kommuniste, pärast teisi. Majandus- kaupadest tuli puudus, majandus-reformid, Enamik Eesti tööstus- ja põllumajandustoodangust

Ajalugu

odt

Nõukogude okupatsioon

Eesti, Läti ja Leedu. Alustati suhete teravdamisest: Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti baaside maa-alade laiendamist ning suurendati baasivägede arvukust. Paralleelselt tehti ka sõjalisi ettevalmistusi. 14. juunil esitas Nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, nõudes Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Eestile ja Lätile anti samalaadsed ultimaatumid üle 16.juunil. 17.juunil tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kindral Laidoner sunniti alla kirjutama Narva diktaadile. Sellega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati meeleavaldused ja rahvakogunemised ning eraisikutel kästi loovutada relvad. 21.juuni juunipöördega nõuti Uluotsa valitsuse asendamist Nõukogude-sõbraliku kabinetiga. Demonstrantidel õnnestus üle võtta valitsushooned, politseijaoskonnad ja ajalehtede toimetused,

Ajalugu

pdf

Ajaloo konspekt 12. klass

● Mässu juht Francisco Franco ● Mässajad said abi Saksamaalt ja Itaaliast ● Prantsusmaa ettepanekul rakendasid Euroopa riigid m ittevahelesegamispoliitikat ● Euroopa riikides vabatahtlike liikumine- i nterbrigaadid Hispaania kodusõda 1.aprillil1939.a.vabariik langes Sõja võitsid mässajad, sest: ● mittevahelesegamispoliitika ● Saksa-Itaalia toetus vabariiklaste ühtsuse puudumine ● Hispaania kodusõda on peetud ● II maailmasõja proloogiks Sõjakuse kasv 1936.a. okt. Berliin- Rooma telg – Saksamaa ja Itaalia koostöö leping 1936.a. nov. Saksamaa ja Jaapani vahel Antikominterni pakt 1937.a. liitus sellega Itaalia, kujunes B erliin - Rooma -Tokio telg 1937.a. Jaapan alustab ulatuslikku sõda Hiina vastu 13.märts 1938.a. – anšluss – Austria ühendamine Saksamaaga - Ostmark Müncheni konverents ● 29.sept. 1938.a. vt.õpik lk.120 ● Osalejad: A.Hitler, B.Mussolini, N

Ajalugu

Rohkem sarnaseid