Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Projektijuhi CV (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Lisa 4

Projektijuhi ELULOOKIRJELDUS (cv)


  • Nimi: Kaido Hanni
  • Sünniaeg : 02.07.1991
  • Haridus :
    Aeg (algus-lõpp)
    Kool
    Omandatud kraad /eriala
    Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
    2010 -
    Ettevõtluse peaeriala omandamisel
    Tarvastu Gümnaasium
    1998 - 2010
    Keskharidus
  • Täiendharidus: puudub
  • Praegune töökoht : ei oma hetkel töökohta
  • Kvalifikatsioon , oskused : Minu enesehinnangu kohaselt on mul järgmised projektijuhi kutsestandardis kirjeldatud ja nõutavad isikuomadused: otsustusvõime , analüüsivõime, vastutustunne , loogiline mõtlemine, koostöövalmidus, täpsus, eesmärgipärasus, paindlikkus , innovaatilisus, kiire reageerimisvõime ja üldoskused: Majandus III, Organisatsioonikäitumine III algtase, suhtlemine III, klienditeenindus III, asjaajamine III, Arvuti kasutamine AO1/AO2/AO3/AO4/AO5/AO6/AO7
  • Varasemad tööalased kogemused:
    Aeg (algus-lõpp)
    Ettevõte
    Amet
    Töökirjeldus , ülesanded
  • Olulisemad teostatud projektid : puuduvad
  • Keeleoskus : Hinnanguline skaala 5-2 (5 - väga hea; 4 - hea; 3 – rahuldav, 2 - vähene)
    Keel
    Lugemine
    Rääkimine
    Kirjutamine
    eesti keel ( emakeel )
    5
    5
    5
    inglise keel
    4
    3
    3
    vene keel
    2
    2
    2
    saksa keel
    3
    3
    3
  • Muu oluline informatsioon: B-kategooria juhiluba
    Page 0
  • Projektijuhi CV #1
    Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-12-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kaits Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Lennundusinsener
    16
    doc

    Lennundusinsener

    JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Karjääriõppe Üleminekueksam Lennundusinsener Kristjan Kippar 10b Tallinn 2008 Sisukord: · Sissejuhatus · Kutsestandard · õppimisvõimalused · Intervjuu · Kokkuvõte Sissejuhatus: Uuritavakas objektiks olen võtnud kutse lennundusinsener. Räägin õppimisvõimalustest, lennundusinseneri erinevatest astmetest, diplomeeritud lennundusinseneri V astmest, Volitatud lennundusinseneri V astmest. Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis määratletakse kutsekvalifikatsiooni nõudeid viiel tasemel, kus esimene tase on madalaim, viies kõrgeim. Nende lahti seletamiseks on võetud põhiosa materjalist internetist Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutuse koduleheküljelt, kus on lennundusinseneri kutsestandard, mis annab põhjaliku ülevaate antud kutsest ja selle kutse kvalifikatsiooni omastamise nõuetest. Lisaks teen intervjuu isikust, kes on omandanud lennundusinseneri kutsetunnistuse.

    Uurimistöö
    Müürsepa kutsestandardid
    10
    doc

    Müürsepa kutsestandardid

    KUTSESTANDARD Müürsepp I 13-18062008-26/3 Müürsepp II 13-18062008-27/4 Müürsepp III 13-18062008-28/3 MÜÜRSEPP I, II, III EHITUSE, KINNISVARA JA GEOMAATIKA KUTSENÕUKOGU ESF programm ,,Kutsete süsteemi arendamine" EESSÕNA Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis määratletakse kutsekvalifikatsiooni nõudeid viiel tasemel. I tase on madalaim ja V tase kõrgeim (vt lisa A ­ Kutsekvalifikatsiooni süsteemi terminid). Kõik kutsed ei eelda kutsekvalifikatsiooni tasemete fikseerimist I kuni V tasemeni. Iga konkreetse kutse kvalifikatsioonitasemed, sealhulgas vajaduse korral ka haridusnõuded, määrab kindlaks kutsenõukogu. Käesolev kutsestandard sisaldab asjaomaste institutsioonide vahel kokkulepitud nõudeid müürsepp I, II, III kutsestandardile. Kutsestandardi kavandi koostas Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika K

    Üldehitus
    Ettevõtluse olemus
    12
    pdf

    Ettevõtluse olemus

    Aine üldeesmärgid on anda süsteemne ülevaade ETTEVÕTLUSE ALUSED ettevõtlusest mikro-, makro- ja ka mesotasandil ning eeldused ettevõtluse põhiprotsesside ning P2PC.00.281 ­ 3EAP -probleemide mõistmiseks ja seostamiseks, mis võimaldavad läbida järgnevaid kursusi. Rakendusvaldkond? Õppejõud: Projektijuhtimine? Ettevõtjana tegutsetakse Varsti näeme, et (iga) ETTEVÕTLUS

    Ettevõtlus
    Projektipersonali juhtimine konspekt
    101
    pdf

    Projektipersonali juhtimine konspekt

    TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz PROJEKTIPERSONALI JUHTIMINE 3EAP Loengukonspekt Gerda Mihhailova Pärnu 2012 SISUKORD 1. PROJEKTIPERSONALI JUHTIMISE ERIPÄRAD ORGANISATSIOONIDES. .......... 3 1.1 Projektid ja projektipersonal organisatsioonikeskkonnas. ........................................... 3 1.2 Projektijuhi töö ning pädevused. ................................................................................ 13 1.3 Personalitöö korraldamise eripärad projektimeeskonnas. .......................................... 28 1.4 Stress ja stressijuhtimine ............................................................................................ 46 2. MEESKONNATÖÖ KASUTAMINE ORGANISATSIOONI PROJEKTIDES. ........... 50 2.1. Grupid ja meeskonnad organisatsioonis ning nende eelised. .............

    Organisatsioon ja juhtimine
    Turundusplaani koostamise juhend
    51
    pdf

    Turundusplaani koostamise juhend

    tootmine/teenindus, finantsid jne). Optimaalne grupi suurus sõltub ettevõtte suurusest, kasutada olevast ajast jt teguritest. Väikeses ettevõttes on potentsiaalsete osalejate ring kitsam, kuid ainult turunduse eest vastutava inimese ja ettevõtte juhi kaasalöömine ei ole piisav. Kõikide võtmeisikute kaasamine parendab plaani kvaliteeti, aitab kirjutamisel töökoormust jagada ja lihtsustab hiljem plaani elluviimist. Protsessi koordineerimiseks tuleks määrata projektijuht. Projektijuhi tähtsaim ülesanne on töökoosolekute ettevalmistamine. Tema vastutab info liikumise, materjalide kokkukogumise ja osalistele edastamise ning ressursside (nt ruumid, dataprojektor), organiseerimise eest. Projektijuht peab jälgima, et ülesanded saaksid jagatud ja (vahe)kokkuvõtted tehtud. Toetuse taotlemise puhul võiks projektijuhi ülesanne olla suhtlemine EASiga (kuupäevade jälgimine, küsimused programmi tingimuste kohta), aga ka edaspidise aruandluse eest vastutamine

    Ainetöö
    Konspekt Personalijuhtimine 2013
    46
    doc

    Konspekt Personalijuhtimine 2013

    Personalijuhtimine 2013 Konkurentsivõime eeldab innovatsiooni, ettevõtlikkust, kooperatsioonivõimet, paindlikkust, transparentsust. Võitlus turuosa eest muutub võitluseks ajude eest. Bill Gates: "Kõige tähtsam asi, mida ma teen, on heade inimeste töölevõtmine" I ORGANISATSIOONI ARENDAV FUNKTSIOON II PERSONALITÖÖ FUNKTSIOON III SIDUV FUNKTSIOON Kaasaegsed trendid Inimressurss loob organisatsiooni peamise konkurentsieelise keskendudes intellektuaalsele ja sotsiaalsele kapitalile, see tähendab: Inimeste võimete avastamisele ja rakendamisele; Karjääri kavandamisele; Suhtevõrgustike ja sotsiaalse keskkonna mõjude juhtimisele; Organisatsioonilise keskkonna kujundamisele. Inimkapitali juhtimine (Human Capital Management) Lisa

    Personalijuhtimine
    Projektijuhtimise e-konspekt
    95
    pdf

    Projektijuhtimise e-konspekt

    2. Projektijuhtide ühendus (Association of Project Managers - APMP) Inglismaal; 3. Austraalia projektijuhtide instituut (Australian Institute of Project Management - AIMP); 4. ISO projektijuhtimise standardid (International Standards Organization - ISO 10006 Guideline: Quality in Project Management, ISO 9000-2000). 10 Tähtsaim neist on – PMI, sest nende loodud projektijuhi elukutse (Project Management Professional PMP) sertifitseerimise süsteemi ja projektijuhtimise käsiraamatut (A Guide to the Project Management Body of Knowledge – PMBOK Guide) peetakse vaikimisi projektijuhtimise standardiks kogu maailmas. PMP-l on ka ISO tunnustus. 1.5.1.1 Projektijuhtimise instituut PMI asutati 1969. aastal Philadelphia-s. Tänapäeval on PMI maailma suurim projektijuhtide mittetulunduslik organisatsioon. Liikmete arv on umbes 95 000. PMI pakub oma liikmetele

    Infosüsteemi projekteerimine
    Uurimistööde korraldamine
    64
    doc

    Uurimistööde korraldamine

    Uurimistööde ja praktiliste tööde läbiviimise korraldamine gümnaasiumis. Juhendmaterjalid koolidele 2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, missugused teadmise

    Uurimistöö




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun