Audi (0)

Audi
Audi on Saksamaa autotootja. Audi kuulub peaaegu täielikult (99,7%) Volkswagen AG-le. Audi tütarfirmad on Lamborghini ja Seat . Firma on väljakasvanud Audi, Horchi, Wandereri ja DKW liitmisel tekkinud Auto Unionist. Audi peakorter asub Ingolstadtis Baierimaal.
Audi logoks on neli üksteisega seotud rõngast, mis tähistavad autotootjaid, kes moodustasid Auto Unioni.
Ajalugu: 1899. aastal asutas insener August Horch omanimelise töökoja ja pani sellega nurgakivi ühele maailma edukamale autokontsernile ja aastal 1909 lõi Audi. Nende kahe nimega kinnistas ta end autoajastu suurimate pioneeride hulka. Tema teeneks loetakse paljude tehniliste leiutiste, näiteks alumiiniumi ja kardaani kasutuselevõtmine. Just Horchi peas sündis geniaalne idee suunata autorool keskelt vasakusse sõidukinurka.
Oma uues tehases sai August Horch töötada vaid kümme aastat. 1909. aastal tekkisid probleemid juhtkonnaga ning Horch oli sunnitud enda poolt asutatud ettevõttest lahkuma . Samal aastal asutas ta Horch Automobil- Werke GmbH, kuid tema vanal firmal oli seaduslik õigus tema perekonnanime kasutamiseks ning seetõttu oli Horch sunnitud leidma oma firmale uue nime. Horchi tuttava Franz Fikentscheri noor poeg tuli seepeale mõttele nimetada uus firma Audiks, mis tähendab ladina keeles sama mis Horch saksa keeles.
Euroopa riikide majandust 1920. aastate lõpus tabanud raskused mõjutasid otseselt ka autotootjate tegevust. Erandiks ei jäänud ka Audi. Raskustes firma omanikuks sai taanlane Jorgen Rasmussen , kes oli seni tuntud kui mootorrattatootja DKW omanik. Tema range juhtimise all hakkas firma end taas koguma. Valmistati kaheksasilindriliste mootoritega Audi Zwickau ja Audi Dresden , samuti Peugeot 'lt saadud litsentside alusel toodetud kuue- ja neljasilindriliste mootoritega väikeautod. Erinevate jõuallikatega Audidel oli siiski ka midagi ühist - need olid luksuslikud ja elegantsed sõiduvahendid.
29. juuni 1932 ühinesid Audi, Horch, DKW ja Wanderer ning moodustasid Auto Union AG. Firma logoks said neli rõngast, mis kujutasid firmasid, mis moodustasid Auto Unioni. Seda märki kasutati siiski vaid võidusõiduautodel, kuna iga mark jätkas mudelite turustamist seniste nimede all. Firma peakorteriks sai Chemnitz ning Auto Unionist sai üsna pea Saksamaa suuruselt teine autotootja. Auto Unioni oli esimene saksa autoettevõte, mis alustas autode õnnetustestide läbiviimist.
Teise maailmasõja ajal tootis Auto Union mitmeid armeesõidukeid. See oli ka põhjus, miks ettevõtte tehased osutusid mitmel korral liitlaste rünnakute sihtmärkideks. 1944. ja 1945. aastal said kõik Auto Unioni tehased pommitamistes kannatada. Tehastes lõpetati tootmine ning 6. mail 1945 tühistati kõigi järelejäänud töötajate töölepingud. Kõik firma varad riigistati.
Ka Teise maailmasõja järel Euroopa kaheks jaotanud raudne eesriie mõjutas firma tegevust. Senine peakorter Zwickaus jäi Saksa Demokraatliku Vabariigi kätte ning seetõttu kolis Auto Union oma peakorteri 1949. aastal üle Ingolstadti, kus see asub tänaseni. Ingolstadtis hakati DKW nime all uuesti tootma autosid ja mootorrattaid. Esimene sõjajärgne Auto Unioni auto oli kaubik F 89 L.
1950. alguseks oli Auto Union Saksamaa suurim mootorsõidukitootja. 1950. tootis firma 24 000 mootorratast ja 6800 kaubikut. Umbes samal ajal toodi turule ka väga populaarne motoroller NSU Lambretta. 1. jaanuaril 1958 ostis Daimler -Benz 88% Auto Unioni aktsiatest. Just Daimler-Benz'i eestvedamisel loodi uus neljasilindrilise neljataktilise mootoriga sõiduauto, mille abil sündis uuesti ka kaubamärk Audi. Selle masina (tuntud kui Audi 72) tootmine algas 1965. aastal. Selle firma omandisse jäi Auto Union aastani 1964. Selle ajajärgu populaarseim mudel oli 1958 aastal esitletud DKW Junior. 1964 ostis Volkswagen 50,3% Auto Unionist ning ülejäänud 1966. aastal. 1968. aasta novembris esitleti uut mudelit: Audi 100, ning samaaegselt avati ka uus tehasehoone. Järgnesid Audi 80 1972. aastal ja Audi 50 1974. aastal.
10. märtsil 1969 sõlmisid Auto Union GmbH, SNU Motorenwerke AG ja Volkswagenwerke AG lepingu, mille tulemusel Audi ja NSU liideti üheks firmaks, nimega Audi NSU Auto Union. Firma suuromanikuks sai 59,9%-ga Volkswagen ning peakorter jäi Ingolstadti.
Maailmakuulsaks sai Audi 1980. aastal, kui Genfi autonäitusel tegi debüüdi esimene quattro nelikveoga seeriatootmisse läinud sõiduauto. See masin sai aluseks nii suurele hulgale edukatele ralliautodele kui ka tänastele nelikveoga Audi mudelitele.
1985. aastal muudeti firma nime ja sellega sündis Audi AG, kellele allusid Quattro GmbH ja Audi Sport iseseisvate ettevõtetena keskendudes erimudelite toodangule ja autospordile.
1990de alguses esitleti uusi mudeleid, mis olid kõik juba 80ndatel kasutusele võetud kõrgekvaliteetsete uuendustega . Kasutatud Audid olid kõige roostevabamad autod turul. Audi kui märgi kvaliteeti oli lihtne veel paremaks muuta keskendudes viimistlusele ja pisidetailidele. Sõiduomadustelt on Audi pea alati konkurentidest pool sammu ees olnud. 1990ndate tähtsamaid uuendusi on alumiiniumkerega A8, mis 1994 aastal asendas juba aeguma hakkava V8. Samal aastal nimetati Audi 100 A6ks ja Audi 80 järeltulijaks sai A4. 90ndate keskel esitleti maailmale Audi uus väikeauto A3 ning vahetult peale seda täielikult uuenenud A6. Kõigist nendest nö. A-seeria mudelitest esitleti omal ajal ka S-verisoonid.
Tähtsus: Tänaseks on Audi AG-st saanud ettevõte, kelle poolt välja töötatud tehnoloogiad on autotööstuses teerajajad ning kelle autod on kõikjal maailmas tuntud kui usaldusväärsed, elegantsed ja luksuslikud sõiduvahendid.
Viimase kümnendi Audi edulugu ja saavutused lubavad ettevõtet õigusega pidada üheks kõige innovaatilisemaks ning kiireima kasvuga premium -segmendi autotootjaks ja turustajaks maailmas. Professionaalsus, eesmärgipärasus ja kirg on need märksõnad, mis enam kui ühe aastasaja on olnud Audi saavutuste aluseks.
Ettevõte eesmärk on luua parimaid sõiduautosid ja kehtestada tehnoloogilisi standardeid, mis on kõrgetasemelised, turvalised ja oma ajast ees.