Vana-Kreeka kirjandus 10.Klass Vana-Kreeka kirjandus • Kreeklastele meeldis juba ammustest aegades jutustada eepilisi lugusid jumalatest ja kunagi elanud kangelastest. • Ajalookirjanduse sünnimaa • Tähestikus oli 24 tähte, • Kreeka tähestik sai aga eeskujuks nii hilisemale ladina kui ka slaavi tähestikule. Homeros • 8. sajandil eKr elanud antiik-Kreeka pime laulik • Peetakse kahe kuulsa eepose –" Iliase"
reekviem- katolik leinamissa estampii- keskaegne tants ja muusikazanr ordinaarium- missa muutumatu tekstiline osa kitaroodia- hingestatud soololaul mida saadab kitario-keelpill auloodia- soololaul kanti ette aulose-puhkpilli saatel aoidid- kutselised luljad kes kandsid lüüra saatel ette eepilisi laule rapsoodid- rändlaulik kes kes ei olnud ise laulude looja vaid kandis ette valmis homofoonia- ühe juhitava meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas polüfoonia- mitme iseseisva meloodia kõlamine muusikas lüüra- keelpill kinnor- 5-9 keelega kantav lüüra kitara- suuremõõduline 5-7 keelega lüüra tüüpi pill aulos- vanakreeka puhkpill süürings- paanivile lauto- näppepillide hulka kuuluv keelpill põikflööt- puhkpill mida hoitakse paremale põiki salmei- torupill
Metsatöll Maksim Borodavin 11. Klass Metsatöll on Eesti folk metal ansambel ning enamik nende laulusõnadest on inspireeritud eestlaste muistsest vabadusvõitlusest. Ansambli nimi on vana eufemism sõnast hunt ning enamik Metsatölli laule on tihedalt seotud hundi kujuga. Ajalugu •Metsatöll alustas tegevust 1999. aasta 24. veebruaril kolmeliikmelisena ning toona esitati eepilisi heavy metal-lugusid mõningate mõjutustega Eesti folkloorist. •2000. aastal ühines ansambliga Lauri Õunapuu ehk Varulven. •2001. aastal lahkus senine bassimängija Andrus ja tema asemele tuli Raivo Piirsalu. Lauri Õunapuu: torupill, laul, kitarr, kandled, viled, muud rahvapillid. Raivo Piirsalu: basskitarr, laul. Marko Atso: trummid, laul. Markus Teeäär: laul, kitarr. 2011. aastal ilmus bändi viies album „Ulg”, millest sai Universal Musicu
Informatsiooni tolle ajastu muusika kohta on meil võimalik saada kujutava kunsti, säilinud kirjutiste ja antiigi hilisema perioodi ülestähenduste kaudu. Muusikut peeti jumaliku andega prohvetiks, esimesed muusikud olid Zeusi pojad. Arhailisel ja klassikalisel perioodil polnud muusikal iseseisvat tähendust, ta oli kultuslike kombetalituste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Rändlaulikud rapsoodid ja kutselised laulikud aoidid kandsid ette eepilisi lugulaule. Pillisaatega muusikas eristati kahte alaliiki: 1) auloodia soololaul aulose saatel, mida orgialikult meelelise karakteri tõttu kanti ette kevadistel Dionysose auks peetavatel 3-päevastel pidustustel , kus olid suured rongkäigud, rohkearvulised koorid ja lauljad. 2) kitaroodia hingestatud soololaulud kitara saatel. Dionysose pidustustest arenes välja tragöödia zanr, mis põhineb koorilüürikal ehk ditürambidel
• 1878 – Viljandis hakkas ilmuma C.R.Jakobsoni „Sakala”. Luuletajad • Suur mõju oli 19-.sajandi lõpus ajakirjadel ja ajalehtedel • Enamik lugejaskonda oli talurahvas • Toimetajad olid enamasti poolharitlased • Väga arvukalt ilmus uudiskirjandust just ajalehtede loomenurkades. • Luule tase oli pigem madal, sest puudus vastav haridus. • Tekkis mõiste Epigoon ehk hulk inimesi, kes soovisid jäljendada Lydia Koidula luulet. Luuletajad • Nad hakkasid panema endale eepilisi luuletajanimesid. • Juuli Roosiõis, Ernst Ilmatar, Tundela, Umbria. • Eduard Bornhöe “Kuulsuse narrid” parodeeris just seda aega ja võltspaatust. Villem Reiman Villem Reiman • Eesti vaimulik (kirikuõpetaja) ja eesti rahvusliku liikumise üks olulisemaid juhte 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. • Venevastane ja rahvuslik hoiak. • Eesti Üliõpilaste seltsi ja Eesti Kirjanduse Seltsi asutaja ja juht. • Eesti rahva muuseumi rajamise eestseisja.
GUSTAV SUITSU LUULE 1905.aasta välja tulnud ,,Elu tuli" oli vabadusliikumise tõusuperioodi langenud loominguaastate vili. Suitsu esimene luulekogu oli mitmepalgeline, sisaldades võitlusvaimustusest kantud ülipidulikke luuletusi, armastus- ja looduslüürikat ning mälestuslaule. Enamasti lüürilise laadi kõrval esineb ka eepilisi värsse. Keskse mõttena läbib luulekogu usk inimese tegevusse, tema võimesse elu uueks, avaramaks ja kaunimaks luua, mis annab lüürilistele kujunditele rõõmsa, tulevikku sihtiva optimismi. "Elu tuli" oli kõige enam levinud eesti luulekogu nõukogude-eelsel ajajärgul. Osa "Elu tule" värsse elab koorilauludena ("Noored sepad" R. Tobia ning "Oma saar" J. Simmi viisistusel jt. ,,Aeg juua joobunuks armastusest"
välja teine, ajalooliselt tunduvalt sügavamale ulatuv aines. Ta pani "Dekabristid" kõrvale ja see jäigi fragmendiks. Kuid millised on selle kunstitöö iseloomulikud jooned? Eelkõige on see romaan rahva elust kui tervikust, selle elu tähtsamatest sündmustest, nähtuna rahva enese, rahvuse ja inimkonna positsioonilt. Tolstoi tahtis teadlikult ,,kirjutada rahva ajalugu'' ning väljendada selles ,,rahva mõtet'' rahva seisukohta. ,,Sõja ja rahu'' maht meenutab antiikkultuuri eepilisi teoseid- nagu näiteks Homerose ,,Ilias''. Sõda ja rahu nimetatakse tihti ka epopöäromaaniks. Romaani tuuma moodustab kolme perekonna- Bolkonskite, Bezuhhovite ja Rostovide saatus. Romaani tööpealkiri "Lõpp hea kõik hea" näitab siiski vaid, kui kaugele arenes teos valmimise käigus oma algmõttest. Autori kavatsetud optimistlikku tooni varjutas traagiline faabula: peale Pierre Bezuhhovi ei pääse sõjaaja segadustest terve nahaga mitte keegi, Rostovid kaotavad noorima poja ja
kasutati soolopillina, eriti Dionysose kultuses Paaniflööt, paanivile ehk süürinks mitmest vilest kokku seatud puhkpill Löökpillidest vasktaldrikud, tamburiin ja kastanjetilaadne krotala Arhailine ajajärk (8 - 6.saj eKr) Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine kunstipärasteks eepilisteks lugulauludeks ehk eeposteks. Homerose eepostes räägitakse kutselistest laulikutest aoididest, kes lüüra saatel eepilisi laule esitasid. Eeposed olid mõeldud eelkõige rändlaulikutele rapsoodidele ettekandmiseks. Klassikaline ajajärk (5.saj. kuni 330.a.eKr, Makedoonia vallutusteni) Keskseks zanriks tragöödia, mis arenes Dionysose kultusest ja põhineb koorilüürikal. Lisaks koorile esitati ka vähemalt osa näitlejate monoloogidest lauldes. Kooriosad olid seotud tantsu ja pantomiimiga. Ringikujulisel orkestral, kreeka poolringikujulises teatris esinesid koor ja pillimängijad. Sellest
nende rolle pole kunagi rangelt lahus hoitud. Kõige tuntumad muusad on eepose (hiljem ka ajaloo) muusa Kleio, tragöödia muusa Melpomene ja komöödia muusa Thaleia. Teiste pädevuses olid lüürika eri liigid, muusika ja tants. Ainult Urania nimest ("taevane") on selgesti näha, millega ta tegeleb: ta on astronoomide muusa. o Kalliope-,,kaunihäälne", mõjukaim ja vanim muusa, heade valitsejalike eeldustega, kaitses eepilisi ja eleegilisi luuletajaid ning luulet, mida peeti kunstidest tähtsaimaks. Jagas rõõmu ,laulis, tantsis, tunnusese-kirjasulg . o Erato-,,ilus", armastuslüürika, lembeluule ja hümnide muusa, teda seostati aprilliga, mida peeti armastajate kuuks, tunnusese-lüüra või kithara (üliülev, sümboliseerib kogu universumit-vorm- taeva ja maa kehastus, keeled-taevased sfäärid).
läbilõikava kõlaga, kasutati soolopillina, eriti Dionysose kultuses Paaniflööt, paanivile ehk süürinks – mitmest vilest kokku seatud puhkpill Löökpillidest vasktaldrikud, tamburiin ja kastanjetilaadne krotala Arhailine ajajärk (8 - 6.saj eKr) Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine kunstipärasteks eepilisteks lugulauludeks ehk eeposteks. Homerose eepostes räägitakse kutselistest laulikutest aoididest, kes lüüra saatel eepilisi laule esitasid. Eeposed olid mõeldud eelkõige rändlaulikutele – rapsoodidele ettekandmiseks. Klassikaline ajajärk (5.saj. kuni 330.a.eKr, Makedoonia vallutusteni) Keskseks žanriks tragöödia, mis arenes Dionysose kultusest ja põhineb koorilüürikal. Lisaks koorile esitati ka vähemalt osa näitlejate monoloogidest lauldes. Kooriosad olid seotud tantsu ja pantomiimiga. Ringikujulisel orkestral, kreeka poolringikujulises teatris esinesid koor ja pillimängijad
valvasid muusad. Kreekalik mõiste musike hõlmab muusikat ja poeesiat. Kuningas Saalomoni olid teenistujateks kutselised templimuusikud ehk leviidid. Muusikud ja poeedid olid kreeklaste jaoks jumaliku andega prohvetid. Vana-Kreeka antiikaeg jaguneb neljaks perioodiks: arhailine ajajärk, klassikaline ajajärk, hilisem ajajärk ja Rooma võimu ajajärk. Arhailisesse ajajärku jääb kutseliste laulikute aoidide ja rändlaulikute rapsoodide tegevus. Nad esitasi eepilisi laule ja kultuslaule ehk hümne. Sellel perioodil arendati välja ka nomos (kreeka keeles 'reegel') muusikaliste reeglite kogum, mis reglementeeris muusikas kasutatavaid meloodiakäike, rütmi, helilaade. Klassikaline periood oli tragöödia hiilgeaeg. Aristotelese andmetel kujunesid tragöödia ja komöödia lauludest veinijumal Dionysose auks. Tragöödia olevat saanud alguse pidulikest kiiduhümnidest , komöödia pöörastest sigivuslauludest. Tragöödia tähendab tõlkes sokulaulu
esmajärjekorra kirjandusteoseks. Autor peab Kalevipoega täisväärtuslikuks eeposeks. Jüri Talvet on öelnud ,,Kalevipoja rahvuslik mõõde nähtub kõigepealt Kreutzwaldi eepose värsivormist."(Talvet, lk 887). Artiklis on välja toodud kui hästi on Kreutzwaldi ,,Kalevipoeg" küllastunud lüürilistest metafooridest ja poeetilisest kirjanduslikkusest kui ehtne rahvalaul. Paljud silmapaistvad luuletajad on üritanud luua suurejoonelisi eepilisi teoseid. Prantslane Pierre de Ronsard jõudis valmis kirjutada vaid neli laulu rahvuseepose ,,Franciade" plaanitud 24 laulust, ka inglise Spenseri ,,Haldjate kuninganna" jäi lõpetamatta. ,,Need on tulemuslikult pigem värssromaanid, kui ehedad eeposed." (Talvet, lk 887). Autor kütab ,,Kalevipoega" kui rahvust ehitav eepos, mis laseb jõuliselt välja paista patriootilistel ideaalidel. Talveti arvates ainus võimalik paralleel ,,Kalevipojal" on Luis Vaz de Camõesi
Järvesuu poiste brigaad- 11lehekülge luuletusi jääst, kevadest, äikesest, randadest, jürikuust, tööst ja tütarlastest. Et õunapuud õitseksid- 15lehekülge loodusest, tuultest, pöldudest, vabadussõjast, õhtutest rannas, pilvedest ja merest. Mere ja taeva vahel- 54lehekülge merepealsest elust, meremeestest, saartest, kalameestest, töödest, tormidest, põhjatuultest, kaladest-silkudest. Merelaulud. Tormipoeg- Hiiumaast Luuletusi oli nii vaba- kui riimivärsilisi, eepilisi ehk jutustavaid kui ka lüürilisi ehk hingestatud ja emotsionaalne. Esines ka sonetti. Luuletusest Viimane laev on saanud laul, mille esitajaks on olnud Kait Tamra. Pärast surma ma saan oma laeva, Pärast surma ma laeva....(4x) mille tulesid ise ei näe. Olles elus ma palun su käest: Enne seda, mu kallis, sain taeva ära iial mind minema aja ja õitseva maa sinu käest. minu viimaseks laevaks sa jääd.
pügatud puud ja põõsad, mustrikujuliselt rajatud lillepeenrad ja kaunistuseks purskkaevud. 9. Kes oli filmi looja? Lisainfo loomisloo kohta. Filmi looja oli Sofia Coppola. Loomisloo kohta nii palju, et ta ei tahtnud enda sõnul teha tavalist eluloofilmi. Ta tahtis teha enda kunstinägemuse järgi midagi erinevat. Coppola kaamera oli argiselt seatud keset 18. sajandi Prantsuse õukonda, püüdmata luua eepilisi kaadreid, näidata asju suuremana, ideaalselt funktsioneerivana. Ka Coppola flirdib kergelt sellise maalilisusega, kuid sobival hetkel komistab ta dekoratsioonide otsa. Sotsiaalne ülesehitus meenutab justkui keerulist mikroskeemi, mis saab ainult õigesti toimida. ,,Marie Antoinette" muudab aga õukonnaelu keset sahisevaid kleite ja üleelusuuruseid interjööre ootamatult argiseks. 10. Loe läbi mõni filmi puudutav retsensioon. Millega nõustu ja millega mitte?
Žanritest on kunstnik harrastanud eriti natüürmorti. Žüriil tekkis raskusi teose žanri määratlemisega. Eepika jutustav ilukirjandus jutustavate ilukirjandusžanrite üldmõiste eeldab jutustaja olemasolu eepiline teos kujutab tavaliselt üksikasjalikult, rahulikult ja objektiivselt tõepäraseid või tinglikult tõepäraseid sündmusi, olukordi ja tegelasi on proosa- ja värsskõnes eepilisi teoseid esikohal on jutustav element, mis seondub kirjeldava või dialoogilise esitusega Eepika žanrid eepos romaan jutustus lühijutt novell laast ehk miniatuur reisikiri valm muinasjutt anekdoot jm Eepos eepika ehk jutustava ilukirjanduse suurvorm müütilise sisuga värsiline lugulaul tegelasteks on jumalad, kangelased, müütilised olendid
❀ musike - muusade kunst, lauldes ettekantud luule. ainus valdkond kus kreeklaste jaoks kunst tõusis jumalike kõrgusteni ❀ kreeklased pidasid esimesteks muusikuteks Apollonit ja Dionysust ❀ apollonlik muusika on korrastatult harmooniline ja mõistuslik ❀ dionüüsilik muusika on ekstaatiline ja meeleline Arhailine ajajärk ✿ Vana-Kreeka kultuuri arhailine ajajärk 8-6 saj. eKr ✿ aoid- kutselised laulikud, kes lüüra saatel esitasid eepilisi laule ✿ rapsood- rändlaulik ✿ paiaan- kultuslik laulutüüp. Apollonile pühendatud, kitarra saatel ✿ treen- surnulaul, aulose saatel ✿ hümenaios- pulmalaul, aulose saatel ✿ hümn- kõigi kultuslaulude ühine nimetus ✿ nomos- reeglite kogum mida kitarrat mängides peab järgima Klassikaline ajajärk ❀ tragöödia- zanr, mis arenes Dionysose kultusest ja põhineb koorilüürikal… + muusika, näitlemine, lavategevus, arhitektuur
jumalaks, kujutatakse koos lüüraga) ja Amphitoni. Palju pidustusi peeti looduse ürgjõu ja veinijumala Dionysose (kujutati koos aulosega) auks. Arhailisel ja klassikalisel perioodil polnud muusikal iseseisvat tähendust, muusika oli kultuslike kombetalituste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Koos olümpiamängudega toimusid ka muusikute võistlused. Laulikud ja laululiigid. Rändlaulikud rapsoodid ja kutselised laulikud aoidid kandsid ette eepilisi lugulaule. Ka Homerose eeposed kuulusid laululise poeesiana nende repertuaari. Pillisaatega muusikas eristati kahte alaliiki: auloodia – meelelise karakteriga soololaul aulose saatel ja kitaroodia – hingestatud soololaul kitara saatel. Täiuslikul kujul esines antiikmuusika klassikalisel ajajärgul V-IV sajandil eKr. Kreekas. Seal oli muusika igakülgselt arenenud, harmoonilise inimese kasvatamise vahendeid
jumalaks, kujutatakse koos lüüraga) ja Amphitoni. Palju pidustusi peeti looduse ürgjõu ja veinijumala Dionysose (kujutati koos aulosega) auks. Arhailisel ja klassikalisel perioodil polnud muusikal iseseisvat tähendust, muusika oli kultuslike kombetalituste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Koos olümpiamängudega toimusid ka muusikute võistlused. Laulikud ja laululiigid. Rändlaulikud rapsoodid ja kutselised laulikud aoidid kandsid ette eepilisi lugulaule. Ka Homerose eeposed kuulusid laululise poeesiana nende repertuaari. Pillisaatega muusikas eristati kahte alaliiki: auloodia meelelise karakteriga soololaul aulose saatel ja kitaroodia hingestatud soololaul kitara saatel. Täiuslikul kujul esines antiikmuusika klassikalisel ajajärgul V-IV sajandil eKr. Kreekas. Seal oli muusika igakülgselt arenenud, harmoonilise inimese kasvatamise vahendeid. Seepärast pidid kõik vabad kodanikud muusikat õppima, mõnes linnriigis
Ehk ei pane seda tähelegi, kuna valet/tõde väljamõeldes viibitakse unes ja illusioonides. ,,Iseenesest on inimene oma ärkvelolus kindel ainult tardunud ja reeglipärase mõistevõrgu tõttu ning jõuab vahel, kui see mõistevõrk kord kunsti abiga puruks rebitakse, just seeläbi veendumusele, et ta hoopis und näeb." Seepärast ehk ongi vahel hea lasta end meelega lollitada. ,,Ent inimeses on võitmatu kalduvus end tüssata lasta ja ta on lausa õnnest lummatud, kui rapsood talle eepilisi muinaslugusid tõe pähe jutustab või näitleja ehk näitemängus kuningat veel kuninglikumalt teeb, kui teda tegelikkus näitab." Mis on mis ja mis peitub tõe ja vale sees, nende taga või ümber? ,,Mõistus, too moonduse meister, on niikaua vaba ja oma muust orjateenistusest lunastatud, kui ta suudab petta ilma kahjustamata ja pühitseb just siis oma saturnaale." Nii saabki vale tõeks ja tõde muutub
Sunzi ja Sun Bin sõjateooriad Bingfa. Kuidas sõjas kõige väiksemate kulutustega kasu tuua. Filosoofiline kirjandus kõige suurema au sees. Kõige rohkem peetakse lugu. Ajalookroonikad vähem tähtsad, kuid siiski suhteliselt tähtis. Hakati looma suhteliselt varakult. Suuri eeposeid Hiinas ei ole, seda asendas pseudoajalugu. Sisaldavad palju müütilist tasandit. Üliinimesed, rahvakangelased, meenutavad eepilisi lugusid. Esimesed kroonikad koostati päriselt sündinud lugudest ja väljamõeldud lugudest. Raske arus saada, mis oli päriselt juhtunud ja mis mitte. Neid pandi sisse, nende auks kellele kirjutati. Iga valitseja tahtis, et kroonika näitaks, et tema dünastia võimule tulek oli õigustatud, nt jumalad olid andnud loa. Esimene suur ajalookroonika Shiji, ajaloolised ülestähendused. Autorid Sima Qiam ja Siam Tan, isa ja poeg. Selle teose eeskujul kirjutatud ka kõik hilisemad kroonikad
eest võitlemisel; luuletaja deklareeris nooruse ülesannet kaasa minna tõusva revolutsiooniliikumisega. "Elu tuli". 1905.aasta juulis avalikkuse ette astunud esikkogu oli vabadusliikumise tõusuperioodi langenud loominguaastate vili. Temaatiliselt on Suitsu esimene luuleraamat mitmepalgeline, sisaldades võitlusvaimustusest kantud pateetilisi luuletusi, armastus- ja looduslüürikat ning mälestuslaule. Valdavalt lüürilise laadi kõrval esineb ka eepilisi värsse. Keskse mõttena läbib luulekogu usk inimese tegevusse, tema võimesse elu uueks, avaramaks ja kaunimaks luua, mis annab lüürilistele kujunditele rõõmsa, tulevikku sihtiva optimismi. "Elu tuli" oli kõige enam levinud eesti luulekogu nõukogude-eelsel ajajärgul. Osa "Elu tule" värsse elab koorilauludena ("Noored sepad" R. Tobia ning "Oma saar" J. Simmi viisistusel jt.). Värsikogu luuletusi avaldati mõni aasta pärast ilmumist välismaalgi
Homeros elas arvat. 8 saj. nimi tähendab luuletajat Kreeka ja ühtlasi kogu Euroopa kirjanduse algusse kuuluv luuletajaKirjanduse vanim zanr kangelaseepos"ILIAS" "ODÜSSEIA"Juba antiikajal ei teatud Homerose isikust ega tema ajast midagi kindlat Homerost kujutatakse pimeda rauganaKodukohaks peetakse Väike-Aasias Joonia linna 6 saj. eKr alustati Homerose tekstide redigeerimist Peisistratos5 saj. eKr omistati Homerosele peale "Iliase" ja "Odüsseia" veel paljusi eepilisi teoseid "Kypria","Margites", Homerose hümnidSeejärel peeti siiski ainult "Iliase" ja "Odüsseia" autoriksHellenismi ajal peeti ainult "Iliase" autoriksHomeros ainult eeposte redigeerija . 8. Hellenism Ajajärk Kreeka ja idapoolsete Vahemere maade ajaloos Aleksander Suure vallutusretkest kuni Vahemere idaosa langemiseni Rooma võimu alla. Seda iseloomustab eelkõige kreeka keele ning kultuuri levik Idamaades, samas aga ka idamaiste mõjude senisest suurem imbumine Kreeka kultuuri. 9
1899. aastal jõudis avalikkuse ette luuletus "Vesiroosid". Loomingulise tee algul katsetas Suits mitmes zanris - luules, proosas ja näitekirjanduseski. Esikkogu "Elu tuli" (1905) oli vabadusliikumise tõusuperioodi langenud loominguaastate vili. Temaatiliselt on Suitsu esimene luuleraamat mitmepalgeline, sisaldades võitlusvaimustusest kantud pateetilisi luuletusi, armastus- ja looduslüürikat ning mälestuslaule. Valdavalt lüürilise laadi kõrval esineb ka eepilisi värsse. Keskse mõttena läbib luulekogu usk inimese tegevusse, tema võimesse elu uueks, avaramaks ja kaunimaks luua, mis annab lüürilistele kujunditele rõõmsa, tulevikku sihtiva optimismi. Suits avas armastuslüürika uusi aspekte, püüdes tabada alles tekkivaid või hääbuvaid, ka ekslikke, üksteisest mööda käivaid emotsioone. "Tuulemaa". (1913) Luulekogu "Tuulemaa" sisaldab hästi tuntud luuletust "Kerkokell". Väljendades muutunud ajajärkude põhimeeleolusid ja tundesisu
INDIA AUTORID (teos ja zanr, dateetingut pole vaja) Kautilya - ,,Arthastra" - riigijuhtimise, majanduse ning sõjalise strateegia alane raamat Klidsa "Mlavikgnimitram", "Abhijñnaskuntalam", "Vikramrvasyam"- tuntuimad on tema kirjutatud näidendid; kirjutas ka eepilisi poeeme. Dandin - ,,Daakumracarita" ('kümne printsi seiklused) , ,,Kvydara" (' luulepeegel') kirjutas luuletusi ja proosa-romansse. Bna - ,,Haracarita" ('Hara teod') -India valitseja Hara biograafia Subandhu - Vasavadatta luule, stiil klassikalises sanskriti kirjanduses. Kalhana - ,,Rjatarangi" ('kuningate jõgi') Kasmiiri ajaloo kirjeldused Varahamihira - ,,Pañcasiddhntik" ('teos viiest astronoomilisest kaanonist) - astronoomia-alane teos
Koostanud: Andres Maasikas 14AT1 10.Klass Vana-Vigala Tehnika- ja teeninduskool 2015 Vanakreeka muusika Arhailine ajajärk – iseloomustab rahvaluule ja rändlaulikute loomingute kujunemine kunstipärasteks eepilisteks lugulauludeks e. Eeposteks. Homerose ajal (9-8 sajand) tegutsesid kutselised laulikud aoidid, kes lüüra saatel kandsid ette eepilisi laule, neid suurel määral improviseerides. Rändlaulikud, rapsoodid, polnud ise laulude loojad, vaid pigem tekstide ettekandjad. Vanimast kreeka luulest on tuntud mitmesugused kultuslikud laulutüübid: * paiaan (apollonile pühendatud laul kitara saatel * ditüramb (aulosega saadetud laul dionysose kultusest) * treen (surnuitk aulose saatel) * hümenaios (pulmalaul aulose saatel) jt. Neid esitati enamasti kooriga. Kõigi kultuslaulude ühine nimetus on hümn.
ja pidas oma suureks ideaaliks euroopaliku kultuuri kodustamist Eesti noores kirjanduses. 1905.aasta juulis avalikkuse ette astunud esikkogu "Elu tuli" oli vabadusliikumise tõusuperioodi langenud loominguaastate vili. Temaatiliselt on Suitsu esimene luuleraamat mitmepalgeline, sisaldades võitlusvaimustusest kantud pateetilisi luuletusi, armastus ja looduslüürikat ning mälestuslaule. Valdavalt lüürilise laadi kõrval esineb ka eepilisi värsse. Keskse mõttena läbib luulekogu usk inimese tegevusse, tema võimesse elu uueks, avaramaks ja kaunimaks luua, mis annab lüürilistele kujunditele rõõmsa, tulevikku sihtiva optimismi. "Elu tuli" oli kõige enam levinud eesti luulekogu nõukogudeeelsel ajajärgul. Osa "Elu tule" värsse elab koorilauludena ("Noored sepad" R. Tobia ning "Oma saar" J. Simmi viisistusel jt.). Värsikogu luuletusi avaldati mõni aasta pärast ilmumist välismaalgi.
Muistsed, aga siiski olulised hõimudesse kuulumised on tugevalt mõjutanud põhja ja lõuna erinevusi. Kõrgõzstanil on kõrge kirjaoskus ning tugev traditsioon harida kõiki kodanike. Ometi on nende püüdlik programm Nõukogude haridussüsteem ümber korraldada takistatud madala rahastuse ja õpetajate puuduse tõttu. Koolis on kohustuslik käia kuni üheksanda klassini. 5.1 Kirjandus Kirgiiside rikkas ja mitmekesises rahvaluules on nii eepilisi kui lüürilisi zanre. Rahvaeepos ,,Manas" kuulub maailmakultuuri tähelepandavaimate hulka. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses oli õitsengul rahvalaulikute akõnnide luule, milles on eristatavad demokraatlikud ja feodaalsed suunad. Vähesed 20. sajandi alguses araabia tähestikuga kirjakeeles kirjutatud teosed leidsid peaaegu täiesti kirjaoskamatus rahvas vähe vastukõla. Kirjandus hakkas järjepidevalt arenema pärast Nõukogude võimu kindlustumist.
Alkaios. pKr üritustel pidustustel, muusikaesitustel, spordivõistlustel ja religioossetel Rändlaulikud rapsoodid ja kutselised laulikud metalltrompet. Kitaroodia lüüra või kitara saatel esitatav Tuntumad tragöödiate autorid: tseremooniatel. Muusikal puudus iseseisev tähendus, ta oli kultuslike aoidid kandsid ette eepilisi lugulaule. hingestatud soololaul. Aischylos, Sophokles, Euripides. kombetalituste lahutamatu osa. Oletatavasti musitseeriti ühehäälselt. Ditürambidel (koorilüürikal) põhinev tragöödia.
lähtub keldi rahvaluulest ja mida autorid on täiendanud erootiliste ning fantastiliste elementidega. Bretooniaineline rüütlieepika jaguneb laadilt nelja sarja: 1) värssnovellid nn bretooni leed 2) Tristani ja Isolde romaanid 3) Arturi romaanid 4) Püha graali romaanid Bütsantsi romaanid jõudsid Euroopasse ristisõdijate vahendusel. Bütsantsi kirjanduse tõusuaeg oli 12. sajand. Levinud oli tava luua eepilisi laule hiliskreeka lemberomaanide ainestikul, millele lisati idamaiseid muinasloolisi motiive. Bütsantsi romaanide peamiseks levikuajaks on 13. sajand. Esikoht kuulub taas Prantsusmaale. Kuid üht selle liigi silmapaistavamt romaani 'Flore ja Blanchefleur' tunrakse kõikjal Euroopas. Rüütlikirjanduse kõrval levib 12- 13. sajandil nii ladina kui rahvuskeelne klerikaalne kirjandus. Enamasti on teosed didaktilised, propageerides kiriklikku moraali. Tuntakse palju legende pühakute
armastuse otsingutele. Sufi kirjandus on nn tarkuskirjandus, mis räägib seadusekuulekusest, normidest ja nende rituaalsetest tegevustest. Selle kohaselt on terve elu religioon ning maailma taasloomine. Sufistid uskusid, et koraani ei saa mõistusega võtta, vaid peab tunnetama isiklike kogemuste kaudu. Turgi rahvad olid rändrahvad. Nad lõid suulisel teel liikuvat luulet (rahvaluulet). Osmani impeeriumi kirjandus hõlmas peamiselt rahvaluulet ja diivaniluulet (eepilisi kiidulaule). 9. Mis on Vana-India mõistes kirjandus (sanskr kavya)? Millised on Vana-India sanskritikeelse kirjanduse põhigrupid?; iseloomustage neid (vedade kirjandus 1500- 500 eKr, tehniline kirjandus 500 eKr - 1500 pKr, budistlik kirjandus 500 eKr - 1000 pKr, eepiline kirjandus 500 eKr - 500 pKr, klassikaline kirjandus 500 - 1500 pKr). Vana-india mõistes kirjandus on luule. See saab alguse eepikast ning tuleneb emotsioonidest.
Plautus Vana-Rooma komöödikirjanik. Mõjutusi sai Kreeka komöödiast. Oli eeskujuks paljudele hilistele komöödiakirjanikele. Terentius Viljakas komöödiakirjanik Roomas. Toodi Roomasse orjana, hariti. Kirjutas 6 näidedit, mis on kõik säilinud. Naevius Vanarooma luuletaja ja näitekirjanik. Kirjutas nii komöödiaid kui tragöödiaid. Kirjutas ka ajaloolisel teemal eepose. Ennius Vanarooma poeet, kes kirjutas draamat, eepilisi poeeme, satiire. Rooma kirjanduse rajaja. Hästi mõjuvõimas. Catullus Rooma luuletaja. Kirjutas lüürikat, pikemaid poeeme, epigramme. Võttis eeskuju Sappholt. Cicero Ratsanikuseisusest hea hariduse ja kõneandega mees. Oli filosoof, osav kõnemees, kirjanik. Peamiselt kirjutas kõnesid poliitilised kõned ja kohtukõned. Varro vana-rooma õpetlane, kirjanik, "Nine Books of Disciplines" sai mudeliks
Ühel päeval paotas ta laekakaant ja lasi välja kõik halvad asjad sealt seest. Laegas sisaldas ka lootust: petlikku küll, kuid siiski lohutust vallandatud hädas ja viletsuses. Sealt pärineb ka mõiste Pandora laegas - tundmatu sisuga ja keelatud asja. Pandora tütrest Pyrhhast sai praeguse inimsoo esiema. Aoid (vanakreeka keeles aoidos 'laulja') oli Vana-Kreeka arhailisel ajajärgul (9.8. sajand eKr) kutseline laulik, kes kandis lüüra saatel ette eepilisi laule, neid suurel määral ise improviseerides. Sellist laulmist on kirjeldatud ka Homerose "Odüsseias". carpe diem nopi päeva, kasuta käesolevat päeva (Horatius) Minotaurus pooleldi härg, pooleldi mees. Poseidon oli kuningas Minosele saatnud imeilusa härja ,et see looma temale ohverdaks, Minos ei raatsinud looma tappa. Karistuseks pani Poseidon Minose naise Pasiphae härjasse armuma ja Pasiphae sünnitas Minotauruse. Minos
austusega. Näiteks kuulutasid Egiptuse vaaraod end muusikute sugulasteks, Assüürias oli kombeks jätta alistatud rahvastest ellu vaid muusikud, kes võeti teenistusse võitja õukonda. Antiikajal kuulus muusika kokku luule ja tantsuga. Muusik oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Kunstiliigid polnud veel üksteisest eraldunud. Antiikaja muusika oli tavaliselt ühehäälne. Vana- Kreekas tegutsesid aoidid ja rapsoodid, kes esitasid eepilisi laule ja hümne. Hiilgeajas oli ka tragöödia ja komöödia loomine. Võeti kasutusele noodikiri. Enimkasutatud pillideks olid aulos, lüüra ja kitara. Vana- Roomas arenes kreeka muusika edasi. Tekkisid uued kunstiliigid, millest üheks oli pantomiim. Erinevalt Vana-Kreekast ei laulnud koor enam ainult aulose saatel, vaid teda saatis eei pillidest koosnev orkester, mida juhatati jalalöökidega. Orkester esines ka iseseisvalt ning muusikainstrumentide mitmekesisus suurenes. 2) KESKAEG 5
Rooma eepika (Eepika (kreeka sõnast epos) on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Ainestiku ja selle ulatuse, kujutamislaadi järgi jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid) ja jutustus, novell, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Eepiline teos kujutab tavaliselt üksikasjalikult, rahulikult ja objektiivselt tõepäraseid või tinglikult tõepäraseid sündmusi, olukordi ja tegelasi. Autor sekkub harva teostesse või on ise tegelane. On proosa- ja värsskõnes eepilisi teoseid. Neis on esikohal jutustav element, mis seondub kirjeldava või dialoogilise esitusega). Eepos: Homeros. Ilias, Odüsseia (Odysseus, Paris, Helene). Hesiodos Theogonia, Tööd ja päevad (jumalad) Tragöödia, teosed ja nende tutvustused (eesõnad: hypotheseis) (Oidipus, Medeia, Phaidra, Antigone, Elektra jne.) Rooma eepika: Ovidius Metamorfoosid, Vergilius Aeneis , Apollodoros Bibliothk. 3. Tuua näiteid, kuidas kajastub antiikaja mütoloogiline aines baroki- ja klassitsismiaja
inimese siseilma, välisilma ehk looduse ja ühiskonna ning nende kokkuouute kujutamisele ii. E, L, D kuuluvad tervikusse, olles omavahel tihedalt seotud. Kuigi romaan ja novell rajanevad jutustamisele, leiab neist tihti lüürilisi tundeväljendusi, minajutustust, dramaatilist dialoogi. Näidendites kohtab sageli eepilisi kirjeldusi või lüürilisi kõrvalepõikeid ning laule. Luuletuse minavorm ja hingemaailm vahelduvad kergesti välisema kirjelduse või loo vestmisega (eepiline alge), samuti retoorilise pöördumisega, väljajättelise kõne või dialoogiga (dramaatiline alge). e. Lüürika Eepika Dramaatika
kohta. Esiplaanil on armastus. Tasso: „Vabastatud Jeruusalemm“ eepiline poeem. Ütles teosest lahti, hakkas ümber töötama. „Vallutatud Jeruusalemm“ oli kunstiliselt märksa nõrgem. Ajalooline raamistus põimub maagiliste sündmustega, rüütlite armuseiklustega. Erinevalt senistest itaalia renessanspoeemides tooni andvast komöödiast toob ta teosesse traagilise ja melanhoolse tundelisuse. Portugalis, Hispaanias loodi samuti rüütliteemalisi eepilisi poeeme. Camões: portugali rahvuskirjanduse alusepanija. Silmapaistev lüürik, sonettide ja kantsioonide meister, „Lusiaadid“ – eepos, ülemlaul isamaale ja rahvale. Osa jumalaid soosivad portugallasi, teised tekitavad merel torme ja püüavad portugallasi nende kuulsusrikkal teekonnal takistada. Kujutab avastusretke kui portugali rahva kollektiivset üritust. Spenser: üritus eepost luua poeemis „Haldjate kuninganna“ jäi lõpetamata
sotsiaalseid suhteid märkiviad sõnu) Tunnuslik on ka grupimeloodia (näit. Pulma-, kiige-, või muudel laulurühmadel võivad olla omad meloodiad) Tunnuslik aga ka hoopis erinev esteetika maailmanägemus,arengulugu, mis jääb ettepoole kohalikust “hilisrenessansist” 18.-19. sajandil Värsisüsteemilt trohheiline, värsimõõdult neljajalgne – trohheiline tetrameeter Kirjanduslike põhiliikide järgi eksisteerib lüro-eepilisi ja lüürilisi regilaule. Lüro- eepilised laulud harilikult pikemad jutustavamad, kuid läbi põimunud lüürilise hinnangulisusega. Põhinevad tihti mingil vnemal lugulaulul või müüdil. Lüürilised laulud harilikult lühemad, neid rohkem, pigem midagi manifeseerivad kui jutustavad. Regilaulude lauljaiks viimastel aegadel on olnud enam naised – mis põhjendab ka lüürika prevaleerimist, Tänapäevani kogu maailmas regilaulude laulmine
sotsiaalseid suhteid märkiviad sõnu) · Tunnuslik on ka grupimeloodia (näit. Pulma-, kiige-, või muudel laulurühmadel võivad olla omad meloodiad) · Tunnuslik aga ka hoopis erinev esteetika maailmanägemus,arengulugu, mis jääb ettepoole kohalikust "hilisrenessansist" 18.-19. sajandil · Värsisüsteemilt trohheiline, värsimõõdult neljajalgne trohheiline tetrameeter Kirjanduslike põhiliikide järgi eksisteerib lüro-eepilisi ja lüürilisi regilaule. Lüro-eepilised laulud harilikult pikemad jutustavamad, kuid läbi põimunud lüürilise hinnangulisusega. Põhinevad tihti mingil vnemal lugulaulul või müüdil. Lüürilised laulud harilikult lühemad, neid rohkem, pigem midagi manifeseerivad kui jutustavad. Regilaulude lauljaiks viimastel aegadel on olnud enam naised mis põhjendab ka lüürika prevaleerimist, Tänapäevani kogu maailmas regilaulude laulmine traditsiooniliselt säilinud
Mis on draama suletud vorm, mis avatud vorm? · Suletud vorm on nö ideaalne näidend (nt klassikaline tragöödia või hästi tehtud näidend), kus ekspositsioon, dispositsioon, kulminatsioon ja konklusioon on selgelt eristatavad. · Avatud vorm - näidendi vorm, mis vastandub suletud vormile, rikub dramaturgia kompositsiooni reegleid 27. Mida tähendab draama episeerumine? See tähendab, et draamasse püütakse sisestada eepilisi struktuure, korvamaks jutustaja puudumist. 28. Nimetage postdramaatilise teatri ja teatriteksti tunnuseid. · Teatri väljendusvahendite mitte-hierarhilisus · Simultaansus, paljude märgisüsteemide ja tähendusliinide samaaegne koostoimimine · Mäng märgi tihedusega · Muude väljendusvahendite esiletõus: muusikalisus, visuaalsus, kehalisus · Multimediaalsus (kasutatakse palju tehnoloogilisi vahendeid)
kaks näidendit:salaviinaäri ja randlaste elu kujutav "Valges lagendikus" (1937) ning relvalasti vedavad laeva meeskonna mässu kujutav "Raudses kodus" (1938). Eesti näitekirjanduse tollasel taustal tõi Tammlaanele teatud uudsust värske miljöö, pingelisema tegevuse ja hoogsa lühilauselise dialoogi poolest. 3) Artur Adson (1889-1977) alustas samuti 1920ndatel ekspressionistlike näidentidega, kuid 1930ndatel kirjutas ta ajaloolisi ja eepilisi teoseid eesti ajaloost (,,Toomapäev"; ,,Lauluisa ja Kirjaneitsi"). Sama stiili järgisid palju teised (Visnapuu, Kallas). 23. Teater ja omadraama 1930. aastail. Proosa dramatiseerimine. 1930ndatel süveneti nii kirjanduses kui teatris rahvuslikkuse probleemidesse. Märksõna omakultuur väärtustas eesti kultuuri eripära võrdluses teiste rahvaste kultuurigega. Teatris oli päevakorras saksa ja vene mõjudest vabanemine. Arutleti eesti rahvusliku
Täpsed biograafilised andmed Homerose kohta puudusid juba tol ajal, ja kõik see, mida jutustati ta elust ja isikust, on vaieldav ja osalt isegi fantastiline. Väga erinevad on antiikaja teadlastel Homerose eluaja dateeringud. Nime Homeros ennastki tõlgendati nii vana- kui ka uusajal kui üldnime; mõningate allikate järgi tähendanud Väike- Aasia kreeklastel sõna homeros pimedat. Talle omistati peale eelmainitud eeposte veel mitmeid teisi poeeme, eepilisi hümne ja väiksemaid luuletusi. Chiose saarel elunesid eepiliste laulude laulikud homeriidid, kes väitsid endid Homerosest põlvnevat. 5. saj. e.m.a hakati mitmesugustel kaalutlustel eristama ehtsat Homerost ebaehtsast: teda peeti vaid ,,Odüsseia" ja ,,Iliase" autoriks. Mõned hellenismiaja teadlased asusid seisukohal, et ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" autoreiks on eri isikud, pidasid Homerost vaid ,,Iliase" autoriks. Teoste stiilide erinevust (pateetiline/rahulik) põhjendati vanusevahega
seisukohti kommentaaride või repliikide kujul, astub dialoogi tegelase või lugejaga, sekkub otseselt tegevuskäiku.) või siirdkõnes ( kaudne sisekõne, otsese ja kaudse kõne tunnustega segavormiline väljendusviis, kus pole täiesti selge, kas jutustab jutustaja või tegelane; grammatiliselt segunevad või sulanduvad kokku 1.ja 3.isik; jutumärke ei kasutata ), erinevad võivad olla vaatepunktid ( autor, minavorm, raamjutustus ). Eepilisi teoseid on loodud nii proosa- kui ka värsivormis. Erinevaid kirjanduse struktureerimise viise, jutustamise tehnikaid uurib narratoloogia. Pastiss on teos, mis teadlikult jäljendab ühe või mitme kirjaniku, koolkonna, ajastu stiili, sõnavara, lausestust vm. Enamasti on tegemist mängulise laenamise või tsiteerimisega, harvem originaalsuse puudumisega. Erilist huvi on pastiss pälvinud postmodernismis, mis käsitlevad kirjanduslikke tekste tihedas omavahelises põimingus (intertekstuaalsus)
rituaalne koor laulab ja ka tantsib. Koorimeelikal on väga palju alaliike, millest tähtsaimal kohal olid hümnid. Ülemaaliste võitjate auks lauldi epiniikione ning nendest kahest alaliigist, hümnist ja epiniikionist on hiljem välja kujunenud nüüdisaegne tuntud luulevorm ood. Archilochos vana-joonia lüürika väljapaistvaim esindaja. Tema luule peasisuks on isiklikud elamused. Ühtki täielikku luuletust säilinud pole. Sõjaelu kirjeldustele pühendatud eleegiates palju eepilisi vormeleid ja väljendeid: asetab end Homerose kangelaste olukorda, mis tekitab vähe iroonilise varjundi. Arch on kirjandusliku jambi rajaja. Ta on värsivormi meister. Kasutab satiirilist valmi, isiklikku mõnitust ja needuseid. Ka enda suhtes terav. Üks kuulsamaid eleegikuid ja jambograafia rajaja. Palgasõdur, vallaslaps (orja ja üliku laps), seikleja, vajab adrenaliini (sõjad). Tekstid väga subjektiivsed, ei huvita kollektiivne eetika, huvitab enda elu
Kriitilisi mõtteid sai avaldada ainult satiirilistes lühiluuletustes või varjatud vihjetena. Ainult E. Hiir võttis valitsuse propageeritud tööeestluse ideed omaks – tema luule omandas ka seetõttu optimistlikuma põhitooni. Tähtis koht värsiloomingu üldpildis kuulus eepilistele suurvormidele: 2 värssromaani (Kärner ja Visnapuu). Ulatuslikumaid poeeme avaldasid Alle, Sütiste, Visnapuu, Ridala. Ridala regivärsilisse poeemi „Toomas ja Mai“ oli põimitud eepilisi rahvalaule. Alveri poeemidele „Lugu valgest varesest“ ja „Pirnipuu“ olid iseloomulikud vaimukas sõnastus, irooniline käsitluslaad. Luule arenes iseseisvusajal eriti intensiivselt. Esile tõusis palju andekaid luuletajaid, tänu kellele mitmekesistusid ja avardusid aineringid. Oluliselt tõusis vormikultuur. 12) Juhan Sütiste luule Esimesed luuletused avaldas 1921. Tähelepanu äratas esikkogu „Rahutus“, kus vaheldus autobiograafiline aines ümbritseva
Kreeka keeles sõna epos tähendas sõna, jutustust, eepost, eepilist värssi. Ent eepikas kirjeldatakse sündmusi jutustaja pilgu läbi, lüürikas on minakõneleja, kes ei pruugi siiski olla luuletaja reaalne mina. Eepos on narratiivne, lüürika keskendub ühele situatsioonile. 16. Kes olid aoidid ja rapsoodid? Aoid oli Vana-Kreeka arhailisel ajajärgul kutseline laulik, kes kandis lüüra saatel ette eepilisi laule, neid suurel määral ise improviseerides. Rapsood ei improviseerinud, vaid esitas valmis tekste. 17. Mis on antiikse eepika värsimõõt, kuidas on see üles ehitatud? Heksameeter on antiikse eepika puhul värsimõõt, mis koosneb kuuest värsijalast, millest neli esimest võivad olla nii daktülid (UU) kui ka spondeus (--). Viies värsijalg on pea eranditult daktül, viimane aga kas spondeus või trohheus. 18
Lisaks araabia ja pärsia kirjanduse ainesel klassikaline luule, nn diivaniluule (paleeluule). Vormid olid samad, mis pärsia luules. Rumi poeg sultan Walad oli esimene, kes luuletas turgi keeles. Sufismi mõjudel oli rahvaluulega sarnane Yunus Emre luule. Ta elas 13. ja 14. sajandil, luuletas kõigil sufismile omastel teemadel. Hiina kirjandus Suurim erinevus vana-hiina kirjanduse ja kreeka kirjandusega on see, et Hiinas pole monumentaalseid eepilisi teoseid. Eepilist kirjandust pole. Esimesed kirjalikud tekstid olid rituaalse sisuga, mis kirjutati oraakliluudele. Kirjandus algas Zhou dünastia II poolel (u 6. saj e.m.a), mil inimesed valitseja õukonnas hakkasid tegelema klassifitseerimise ja koostamisega. Riikliku tähtsusega tekstid, laulud. Hiina traditsioon jaotab kirjanduse nelja kategooriasse, millest tähtsamad on konfutsianistlikud kanoonilised teosed. Konfutsianistlik kaanon on Hiinas ka tänapäeval äärmiselt tähtis.
kohtades.Neid publitseeritakse,on tõlgendused. 1% on leitud kunagistest leidudest.Ühiskond oli suuline,kirja eriti ei pandud.Järeldused,millegi puudumisest. Informatsioon ülimalt katkendlik.Katkendlikkus on ebaühtlane, nt mõned perioodid hästi dokumenteeritud 8-7 saj Assüüriast,teame Assüüria kuningate võitudest ja poliitikast. 2100-2700 eKr. Ka hea ajastu Sumeri viimane hiigelaeg ja Vana-babüloonia.Toonased valitsejad hoidsid vanu traditsioone,loosid eepilisi juttusid.Vahel on tumedad perioodid, pole sajandeid teada. Katastroofide eelsetest perioodidest teame hästi, peale seda tume ajajärk.Katastroof varasem süsteem lagunes, kus periood sotsiaalsete ümber ujunduste periood(murrangu) jääb tumedasse ajajärku, ei tea midagi. Hiljem tulevad uued allikad,siis teame et muutused on toimunud tumedas ajajärgus kuid ei tea kuidas. Tsivilisatsiooni eellugu Põlluharimise algus viljakupoolkuu alal(lähis-idas,araabia kõrb)Mäed tõmbavad vihma ligi
lavamärkustena, osalt ka mõne tegelase kõne läbi. Veel iseloomulikke tunnuseid: tegelaste (omavaheline) kõne, isiksuste erinevused, konfliktid. Tüüpstruktuur on ekspositsioon (sissejuhatav osa), konflikti areng ja kulminatsioon. Lüüriline, eepiline ja dramaatiline kuuluvad omavahel tervikusse, olles tihedalt seotud. Kuigi romaan ja novell rajanevad jutustamisele, leiab neist tihti lüürilisi tundeväljendusi, minajutustust ja dramaatilist dialoogi. Näidendites kohtab sageli eepilisi kirjeldusi või lüürilisi kõrvalepõikeid ning laule. Luuletuste minavorm ja hingemaailm vahelduvad kergesti välisema kirjelduse või loo vestmisega, samuti retoorilise pöördumise, väljajättelise kõne või dialoogiga (dramaatiline alge): 4 Mis on poeetiline keel; Luule; Värsisüsteemid; Riim; Stroof; Kõne-, lause ja piltkujundid 8.Mis on poeetiline keel (A.Merilai ja J.Wainrighti määratlused)
Olümpiavõitja tõi kuulsust mitte ainult iseendale, vaid ka oma linnale. Seetõttu hindasid kaaskodanikud olümpiavõitjaid väga kõrgelt. Nende auks püstitati kujusid ja nad said kodulinnas hinnalisi auhindu. Paljudest olümpiavõitjatest said hiljem mõjukad riigimehed. Meieni on säilinud ka mitmeid ülistuslaule spordivõistluste võitjatele. Kangelaseepika Arhailisse perioodi langeb Kreeka kangelaseepika õitseng. Loodi kümneid pikemaid või lühemaid eepilisi poeeme, millest kõige kuulsamaiks said Trooja sõja teemalised "Ilias" ja "Odüsseia". Sageli dateeritakse neid VIII või varasesse VII sajandisse, kuid välistatud pole ka mõneti hilisem daatum. Umbes 1200 eKr alanud vapustuste tagajärjel mükeene tsivilisatsioon langes, kuid mälestus möödunud suurusajast püsis ja talletus arvukates kangelaslugudes. Hilisemad kreeklased mäletasid Kreeta-Mükeene perioodi kuulsusrikka kangelasajana. Tõenäoliselt
Ida mõjud on väga tugevad, k.a religoonile. Kõrvalkiht- arenenud idatsivilisatsioonid, mis annavad oma impulsse (panust). Ühesõnaga kujunenud suure sümbioosina. Ürg-Kreeka religiooni pole võimalik tuvastada. Allikad Kompaktset allikat ei ole, pole olemas ühte Kreeka religioonile keskendunud allikat. Mütoloogia osas on üsna rikkalik, aga mitte rituaalide suhtes Homeros-kangelaseepika tegija, looja. Omistati paljusid eepilisi poeeme, millest paljud pole säilinud k.a Iilias ja Odysseia. + mitukümmend hümni jumalatele, tuntud kui Homerose hümnid. Need esitavad mõningal määral jumalatemüüte. Aga tõelisi müüte tal eepikates pole jumalate kohta pole, küll aga paar tükki hümnides (5tk). Hosiodos- ajalooline tegelane täitsa. 2 poeemi "Töö ja päevad" ning "Theogonia" ehk jumalate põlvnemine, suht tähtis tekst ses suhtes. Räägib kuidas Zeus valitsejaks sai ja maailmakorra lõi.
annaabi.ee 
