Gustav Suitsu luule (0)

GUSTAV SUITSU LUULE
1905.aasta välja tulnud „Elu tuli“ oli vabadusliikumise tõusuperioodi langenud loominguaastate vili. Suitsu esimene luulekogu oli mitmepalgeline, sisaldades võitlusvaimustusest kantud ülipidulikke luuletusi, armastus- ja looduslüürikat ning mälestuslaule. Enamasti lüürilise laadi kõrval esineb ka eepilisi värsse. Keskse mõttena läbib luulekogu usk inimese tegevusse, tema võimesse elu uueks, avaramaks ja kaunimaks luua, mis annab lüürilistele kujunditele rõõmsa, tulevikku sihtiva optimismi. “Elu tuli” oli kõige enam levinud eesti luulekogu nõukogude-eelsel ajajärgul. Osa “Elu tule” värsse elab koorilauludena (“Noored sepad” R. Tobia ning “Oma saar” J. Simmi viisistusel jt.
„Aeg juua joobunuks armastusest“
Mina mõistan seda luuletustnii, et Ta on justkui armastanud noort neidu , kes polnud veel naine. Nüüd kui naine on küps, ei pea ta end enam tagasi hoidma.
„Näe, küpsed viinamarjad ju.
Küll oled keeland end ammus a´ast.“
Neid küpseid viinamarju on maailm täis, kuid tema süda ihkab ainult üht. Ka hing on kaua Teda taga nutnud.
„Maailm on ilusaid naisi täis,
Kuid üks on, keda ihkan ma.“
Ning lõpuks on kätte jõudnud päev, mil kõik takistused on põgenenud ta teelt. On aeg, mil saab juua joobunuks end armastusest!
„Mehed“
Luuletus räägib sellest, et mehed on vaprad , tugevad ning oma tõekspidamistele alati truud.
„.. mehi ei kohuta surm ega haud.“
„.. kindlad on mehed aatele truud.“
„.. mehed seisavad kui sein.“
„Elu tuli“
Elu tuli võib olla helde ja hea, aga samal ajal ka kõrvetav ning tuua valu ja kurbust .
„Elu tuli helgib kui sinitaeva päikene,
elu tuli sähvab pilvist kui äikene.“
Just Tema on see, kes tapab ja loob. Otsus, mil minema pead ning kõik jätma, on tema kätes. Ta kustutab hingetule ning uuesti selle lõkkele lööb.
„ .. võitluses põlevaid südameid sööb.
Loomises loidab, kumades kustub .“
Elu tule tuha-ase on püha, kuid püham veel on punane elu tuli. Tuleb olla tänulik kõige eest, mis meil on ning tuleb osata hinnata elu.
Need kolm luuletust on kõik positiivsed. Kui esimeses ja viimases luuletuses on ka millestki kurvast kirjutatud, siis luuletus „Mehed“ on vaid innustav ja edasiviiv luuletus. Neist luuletustest võib lugeja leida lootust ja motivatsiooni, sest Suits kirjeldab ka nukrust ja halba seal, aga ta pöörab selle kõik positiivseks sellega, et näitab kohe ka helgemaid külgi. Näiteks „Aeg juua joobunuks armastusest“ on lõpuks saabunud nende aeg, et olla koos ja nautida täiel rinnal. Samamoodi ka „Elu tuli“, kus räägib, et see võib olla nii tore ja õnnelik, kuid ka nuker ja valus , aga keskendub siiski heale ja luuletustest jääb õhku rippuma positiivsust.