Kirjanduse
arvestus
Kati Eliisabet Peterson , Jana Aid, Karoliine Pruul
Venestamise mõju kirjandusele
• 1887. a. sai sunduslikuks õppekeeleks vene keel.
• Õpetajad, kes ei osanud vene keelt, vallandati.
• Vene keele oskamatuse tõttu vähenes huvi koolihariduse vastu,
kirjaoskus langes.
• Aleksandrikool avati 1888. aastal vene õppekeelega.
• Tallinna toomkool lõpetas tegutsemise.
• Tartu ülikool viidi vene keelele üle 1893. aastal, nimetati
ümber Jurjevi Ülikooliks.
• Eesti Kirjameeste Seltsi tegevus lõpetati 1893. aastal
Tähtsamad ajalehed, ajakirjad
• 1806 – ilmus „ Tarto maa rahwa Näddali-Leht”.
• 1848 – 1849 ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetatud ajakiri “Ma-ilm
ja mõnda, mis seal sees leida on”.
• 1857 – hakkas J.V.Jannsen välja andma ajalehte „Perno
Postimees ”, pannes sellega aluse järjepidevale eestikeelsele
ajakirjandusele.
• 1864 – Tartus hakkas ilmuma J.V.Jannseni „Eesti Postimees”.
• 1878 – Viljandis hakkas ilmuma C.R. Jakobsoni „Sakala”.
Luuletajad
• Suur mõju oli 19-.sajandi lõpus ajakirjadel ja ajalehtedel
• Enamik lugejaskonda oli talurahvas
• Toimetajad olid enamasti poolharitlased
• Väga arvukalt ilmus uudiskirjandust just ajalehtede
loomenurkades.
• Luule tase oli pigem madal, sest puudus vastav haridus .
• Tekkis mõiste Epigoon ehk hulk inimesi, kes soovisid
jäljendada Lydia Koidula luulet.
Luuletajad
• Nad hakkasid panema endale eepilisi luuletajanimesid.
• Juuli Roosiõis, Ernst Ilmatar, Tundela, Umbria .
• Eduard Bornhöe “Kuulsuse narrid ” parodeeris just seda aega ja
võltspaatust.
Villem Reiman
Villem Reiman
• Eesti vaimulik ( kirikuõpetaja ) ja eesti rahvusliku liikumise üks
olulisemaid juhte 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses.
• Venevastane ja rahvuslik hoiak.
• Eesti Üliõpilaste seltsi ja Eesti Kirjanduse Seltsi asutaja ja juht.
• Eesti rahva muuseumi rajamise eestseisja.
• Kirjutas esimese vähegi teaduslikuma ülevaate Eesti ajaloost,
kus populariseeris aga ka mitmeid siiani kestnud idealiseeritud
müüte .
Villem Reiman
• Postimehe ringkonna juhtiv tegelane ja aktiivne
karskusliikumise eestvõitleja.
• Algatas EÜS-I albumite kalendri “Sirvialauad” väljaandmise ja
oli nende toimetajaks.
· 1806 ilmus ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht". · 1816 pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. · 1819 pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. · 1838 Tartus asutati estofiilne Õpetatud Eesti Selts (ÕES). · 1840 seoses teraviljaikaldusega puhkes Eesti alal viimane suurem näljahäda. · 1842 Tallinnas asutati estofiilne Eestimaa Kirjanduse Ühing. · 1845 Liivimaal algas ulatuslik vene õigeusku astumise laine. · 1848 1849 ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetatud ajakiri "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". · 1849 Liivimaa talurahvaseadusega (analoogsed seadused 1856 Eestimaa kubermangus ja 1865 Saaremaal) algas üleminek teorendil raharendile ja lubati talude päriseksostmist.
F.Parrot. 1804 vallakohtute loomine. 1806 ilmus ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht". 1816 pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. 1819 pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. 1838 Tartus asutati estofiilne Õpetatud Eesti Selts (ÕES). 1840 seoses teraviljaikaldusega puhkes Eesti alal viimane suurem näljahäda. 1842 Tallinnas asutati estofiilne Eestimaa Kirjanduse Ühing. 1845 Liivimaal algas ulatuslik vene õigeusku astumise laine. 1848 1849 ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetatud ajakiri "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". 1849 Liivimaa talurahvaseadusega (analoogsed seadused 1856 Eestimaa kubermangus ja 1865 Saaremaal) algas üleminek teorendil raharendile ja lubati talude päriseksostmist. 1853 hakkas ÕES-i toetusel vihikutena ilmuma F.R
vangistus ,sunnitöö, surmanuhtlus. *Paljudel tuli Eestis põgeneda, selleks oli sunnitud ka näiteks Päts. * suleti tähtsamad ajalehed Kultuur Majandus *1906.a loodi Tartus esimene * loodi mitmed ühistud: maasika- , piima-, maaparandusühistud. eestikeelne gümnaasium. *1902.a asutati esimene Eesti pank. *1907.a loodi Eesti Kirjanduse Selts. * 1909.a loodi Eesti Rahva Muuseum 2.1 Kultuuritegelased Johann Voldemar Jannsen 16. mai 1819 13. juuli 1890 oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. Jannsen sündis Vana-Vändra vallas. Ta töötas nii kantori, hiljem ka köstri ja alates aastast 1838 koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. 1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe vallakooli õpetaja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega.
Napoleoni uurija. Eestlasi oli ülikooli õppejõudude seas harva, ainult eesti keele lektori kohtadel töötasid Hermann ja Veske. Maailmasõja aastail lisandusid Kõpp - usuteadlane, Paldrok ja Koppel meedikud. Ülikoolis polnud rahvusteadusi, neid arendati ülikoolivälistes teadusasutustes. Tähtsaimad olid Õpetatud Eesti Selts ja Eesti Kirjameeste Selts. EKS jätkas Hurda õhutusel alanud rahvaluule kogumist. 1907 asutatud Eesti Kirjanduse Selts jätkas rahvaluule kogumist, uuris eesti keelt, kirjandust ja ajalugu. 9 Ajaloo vallas tõusis tegijate hulka ka 1909 Hurda mälestuseks asutatud Eesti Rahva Muuseum, koguti tarbeesemeid, ehteid, eestikeelseid trükiseid. Kirjandus Kirjandus oli rahvusromantiline, Koidula luule ja draamateosed. Proosas oli ülipopulaarne Bornhöhe 1880ndatel lisandunud romantilised jutud ja "Tasuja", samas anris ka Andres Saal
ehstnischen Sprache" artikleid eesti keele kohta, tõlkis rootsi keelest saksa keelde Kristfrid Gananderi "Mythologica Fennica"; täiendas tõlget "Finnische Mythologie", "Beiträge ..." XIV, 1822, omaette väljaanne tiitellehe andmeil 1821) arvatava eesti ainestikuga, mis mõjutas Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kujutlust eesti muinasusust. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust (sh 3 saksakeelset). Põhiosa moodustavad heroilis- filosoofilised oodid, mida iseloomustab ülev värvi- ja kontrastirikas sõnastus, ja lihtsama värsikoega pastoraalid, milles leidub eesti rahvalaulu motiive ja vormivõtteid; ilmneb ka antiikkirjanduse (Theokritose) ja eelromantikute (Friedrich Gottlieb Klopstocki) mõju. Peterson oskas vähemalt 16 keelt,
lõpetamist Tallinnasse tagasi, emalt abiõpetajaks Pühavaimu kirikusse, hiljem, pärast kirikõpetaja surma sai ise õpetajaks. B.R. oli kolm korda abielus. Kaks naist surid katku. Eesti keeles ilmus kroonika esmakordselt 1920. a. II trükk 1967. a Rootsis. B.R."Kroonika" tähtsus. Esmalt muidugi sündmuste kajastamise mõttes. Kirjutatud väljapaistvalt heas stiilis. See põhjus, miks ta Saksamaal ilmumise järel populaarsuse saavutas. Lisaks ka kirjanduslik tähtsus - võime lugeda eesti kirjanduse hulka kuuluvaks teoses. Kirjutatud küll alamsaksa keeles, aga autor eesti soost tüüp. Christian Kelch ,,Liivimaa kroonika" elas: 1657-1710 Avaldas trükis ,,Liivimaa ajaloo" - Liivimaa sõja ja rahu ajalugu. Oli Järva- Jaani ja Viru-Jaagupi pastor. Õppis kiiresti eesti keele, rajas Järva Jaanis talurahva kooli. Kroonika seepärast tähtis, et kirjeldab eesti olusid Põhjasõja eelõhtul. Lisaks see, et Kelch kirjutas kroonikale hiljem jätku, mis käsitleb pärast sõda sündmusi 1707.
See selts andis aastate jooksul Eestile terve hulga silmapaistvaid rahvuslikke tegelasi ja sini-must-valge lipu. EÜSi põhieesmärgiks oli oma liikmeskonna harimine ja kõlbeline kasvatamine, mitte poliitika. Hariduse edendamiseks laiema rahva hulgas loodi teine organisatsioon Eesti Kirjameeste Selts (EKmS), mis alustas tegevust 1872. aastal. EKmS seadis eesmärgiks rahvavalgususliku, teadusliku ja õppekirjanduse väljaandmise, eesti keele ja kirjanduse arendamise ning rahvaluule ja etnograafiliste esemete kogumise. Seltsi esimeseks esimeheks valiti Jakob Hurt. EKmS pooldas algusest peale uut kirjaviisi, toimetas trükki hulgaliselt raamatuid ja oli foorumiks, kus arutati läbi paljud rahva arengu seisukohalt olulised küsimused. Unistus Aleksandrikoolist 1870. aastal sai ka Aleksandrikool endale nn. peakomitee näol organisatsiooni. Sellegi etteotsa
· Tuntumad õppejõud: Astronoom W. Struwe, füüsik M. Jacobi, embrüloogia K.v. Baer 3) Professorite Instituut, Ülikooli hooned J.Krause · P. I. Avamine. Ülikooli hoonete arhitekt J. Krause 4) Kirjasõna kalendrid, ajalehed · Kalendrid · 1806. a. Tarto Maa Rahwa Näddalileht · 1820.datel Masing Marahwa Näddali-Leht · 1843. a. Kuusalu kirikuõpetaja Ahrens koostas uue eesti keele grammatika, võttes aluseks P-E. kirjakeele, nn uus kirjaviis 5) Eesti rahvusliku kirjanduse kujunemine K.J.Peterson, F.Faehlmann, F.Kreutzwald · Peterson oli esimene rahvuslik poeet · Faehlmann oli muistendite kogumise algataja · Kreutzwald koostas rahvuseepose ,,Kalevipoeg" 6) kiriklikud olud ja usuliikumised · Olulisel kohal luteri usk, ametlikuks riigiusuks kreeka-katoliku õigeusk · Tõusulaineid kogus Vennasteliikumine · 1850.datel hakkas levima Maltsveti liikumine mille rajajaks oli Leinberg 12. Eesti vene võimu all XIX saj II poolel
Kõik kommentaarid