ruudus+p0q, Tulufunktsiooni graafiku tipp: q=-p0/2a, Kasumifunktsioon: P=aq ruudus+(p0-cv)q-Cf, Kasumi maksimum: q=cv-p0/2a Ruutvõrrand: Kaupluse hinnakujundus: Sisseostuhind Sh +soetamiskulud (trantsport+rent) Sk =Omahind(soetamishind) OH=Sh+Sk +kasum(nt 15%omahinnast) P =jaehind (netohind, hind ilma käibemaksuta) Jh=Oh+P +käibemaks (eestis 20%) Km =müügihind(lõpphind, brutohind) Mh=Jh+Km Palgaarvestus: Neto=bruto-tulumaks-pensionikindlustus-töötukindlustus NT=Bt-TM-Pk-Tk Tulumaks=(Bruto-maksuvaba-pensionikindlustus-töötuskindlustus)xTm määr TM=(Bt-Mv-Pk-Tk)xTm määr Palgafond=bruto+sotsmaks+töötuskindlustus(tööandja) Pf=Bt+SM+Tkt Tm vaba miinimum: 2250, Pensionikindlustus: 2% brutost, Töötuskindlustus(töövõtja): 2,8% bruto, Töötuskindlustus(tööandja): 1,4% brutost, Sotsiaalmaks: 33% brutopalgast, Tulumaks: 21% brutost
kolm numbrit näitavad mitmes kaup on. Nt. Eelmine kaup oli 395, siis järgmine tellimusleht on 396 ja sulgudes on alati lõpus kuus numbrit ja see tseki number, mis kirjutatakse alati tellimus lehele. Arve numbri alla kirjutatakse alati see kuupäev millal tellimus tehti. Ning selle alla maksetähtaeg millal tuleb maksta toote/toodete eest. Arve keskele vastavasse lahtrisse kirjutatakse toote nimetus, selle kõrvale kogus kui palju vastavat toodet soovitakse osta ning selle kõrvale brutohind ehk hind koos käibemaksuga, seejärel netohind ehk hind ilma käibemaksuta. Selle kõrvale märgitakse ära käibemaksu määr, mis on toidukaupade puhul alati 18% ning seejärel arvutatakse KM kokku, ning viimasesse lahtrisse kirjutatakse hind mille ostja peab tasuma. Kaupa nimetuste lahtri alla esimesele reale kirjutatakse summa käibemaksuta, selle alla käibemaks 18% ja kõige alumisse lahtrisse kirjutatakse summa käibemaksuga ehk lõppsumma mis kuulub tasumisele
sisseostuhind. Sellele tuleb lisada hankekulud, mis tekivad kauplusel näiteks kauba transportimisel, ruumide üürimisel, kütte ja elektri eest maksmisel, ametnikele palkade maksmisel jm. Hankekulud võivad olla näiteks 35% sisseostuhinnast. Nii kujuneb kaupluse omahind. Omahinnale lisatakse kaupluse kasum (näiteks 15%) ja nii saadakse kauba jaehind. Viimasele pannakse veel juurde käibemaks (Eestis 20% ) ja saadakse kauba lõpphind ehk brutohind. Brutohinna maksabki kinni kauba ostja. Näide 5 Kauba sisseostuhind on 450 , kaupluse kasum 13,2% ja hankekulud 28%. Arvuta müügihind. Lahendus: 1,28*450=576 (omahind) 1,132*576=652,03 (jaehind) 1,2*652,03 =782,44 (lõpphind) Vastus: Müügihind on 782,44 . Näide 6 Külmkappi osteti 588,95 eest. Leida: 1) Milline on jaehind? Olgu x jaehind. Siis 1,2*x = 588,95, X = 490,80 (jaehind).
Missugust infot peab eelarvestaja omama? 7.5.Selgita materjalide transpordiga seotud kulude arvestamise meetodeid. 7.6.Selgita, kuidas ja millal kajastatakse ehitusmaterjalide puhul eelarves käibemaksu. 7.7. Kuidas arvutatakse ehitusmasinate ja tööriistade maksumus ühe ehitustöö teostamiseks? Missugust infot peab eelarvestaja omama? 7.8.Selgita alltöövõtjate valiku protsessi. 8.PAKKUMISE KOOSTAMINE 8.1.Nimeta komponendid, millest koosneb pakkumise brutohind. 8.2.Mis on ehitise rajamise otsekulud? 8.3.Mis on ehitusplatsi otsekulud? 8.4.Mis on ehitusplatsi üldkulud? 8.5.Mis on ehitusfirma üldkulud?
invaliidsuse astmest, mitte perekonna stabiliseerimisfunktsiooni. Kindlustuses tuleb eristada 2 hinda: bruto-ja põhimudeliks algoritm sissetulekust või eelnevate tulude suurusest). Allokatsioonifunktsiooni täidab avalik netohinda e. makset. xt+1K = (1+rt+1)bt wt , Toimetulekutoetused on marginaalse sektor sotsiaalsete kaupade ja teenuste Brutohind, ehk hind mida turul pakutakse, kus xt+1 - pension, mida indiviid ajal t+1 saab; iseloomuga (sõltuvad sissetulekust). tootmise protsessis. Tihti peetakse nendeks määratakse kindlustuse pakkuja poolt ja see rt+1 - exogeenne reaalne intressimäär; Vanaduspensionid põhinevad üheaegselt nii kaupadeks, mida riik peab vähemalt osaliselt leitakse: bt - sotsiaalmaksumäär;
oma äärmustes tähendab tööviis kohapeal ehitat. , Viisid: kohapeal valmist. raketised või tehases. Energeetika projekt selgit. välja energiakulu, kasut. kogemustel põhinevad admestikku, ajutiste ehitiste küttele minev kulu. PAKKUMISARVUTUSED Pakkumine on tegelikult eh. ettevõtja leidmise vorm kui ka hinna kujunemise vorm ehituses. Pakkumine on pakkumisarvutuse alsel tehtud, üldiselt kirjalik ettepanek siduvaks lepinguks. Tuuakse välja netohind ja käibemaks, saadakse brutohind. Pak.arvutus on protsess, mille tulemusena moodust. objekti pakkumishind. Pak. arvutuses võib välja tuua alusele, kõige põhilisem on algeelarve kuju. Andmed üldstrateegia kohta. Mõnikord peetakse ka eelarvepäevikut. Pakkumine sisaldab objekti ehituskulud, objekti üldkulusid ja kasumit. Mõnikord lisatakse juurde ka teat. riskisummad. Pakkumishinna arvestamine eelarvestamisest lahus olev Lk. 40 (1. pool) tegevus, mille eest vastutakse juhtimistasemel
+ Soetamiskulud (transport, rent jms) Sk = Omahind (soetamishind) Oh = Sh + Sk + Kasum (näiteks 15% omahinnast) P = Jaehind (netohind, hind ilma käibemaksuta) Jh = Oh + P + Käibemaks (Eestis üldjuhul 18%) Km = Müügihind (lõpphind, brutohind) Mh = Jh + Km Näide 4-5 Hinnakujundus Kauplus ostab sisse toote hinnaga 26 kr/kg. Leida 1 kg toote omahind, jaehind ja müügihind, kui: 1) soetamiskuludeks arvestatakse 30% sisseostuhinnast; 2) kasumimääraks võetakse 15% omahinnast; 3) käibemaksumäär on 18% jaehinnast. Lahendus: Soetamiskulud Sk = 30% Sh = 0,3 Sh
+ soetamiskulud (transport, rent jms.) Sk = omahind, soetamishind Oh = Sh + Sk + kasum (näit. 15% omahinnast) P = jaehind, netohind, hind ilma käibemaksuta Jh = Oh + P + käibemaks (Eestis näit. 18% jaehinnast) Km = müügihind, lõpphind, brutohind Mh = Jh + Km NÄIDE 4.5. Sisseostuhind, omahind ja jaehind Kauplus ostab sisse sealiha hinnaga 26 kr kilogramm. Leida 1 kg sealiha omahind, jaehind ja müügihind, kui: 1) soetamiskuludeks arvestatakse 30% sisseostuhinnast; 2) kasumimääraks võetakse 15% omahinnast; 3) käibemaksumäär on 18% jaehinnast. Lahendus: 1)-st soetamiskulud Sk = 30% Sh = 0,3 Sh
annaabi.ee 
