Vürtsi lisasid esitajate emotsionaalsed pilgud ja tangolikud käeviiped. Sarnase peomeeleoluga kontsert ka jätkus. Esitati hoogne laul, kus kordus fraas ´tsa.tsa.tsa sa tantsi sambat'. Kohati tundus, et laval on rohkem kui kaks inimest, kuna Kaido lisas juurde arvutil loodud muusikat ja erinevaid trummipalasid. Järgmine pala, mida esitati, oli traditsiooniline, rahulik ja mõtlik jõululaul. Pala 'Jõulukell, Jõulukell pühad on saabunud linna´ Järgnesid Laulud 'Jingle bells' ja ´Aisakell´ salme esitati vaheldumisi nii eesti kui inglise keeles. See laul oli eelnevast väga erinev, kuna pala esitati väga hoogsalt. Laulja hääldus oli väga hea, sest isegi ülikiire tempo puhul sai sõnadest hästi aru. Kuigi kontsert oli lühike, oli see hea vaheldus sügisele meeleolule, sest elav muusika aitas tekkida jõulutundel. Kontsert oli ilus ning nii mulle, kui ülejäänud publikule meeldis see nii väga, et sooviti ka lisalugu.Lugu rääkis jõuluootusest ning lootusest
Kitarriorkester Saksa viis ,, Kella helin''' Toomas Tang T.Pauluse popurrii ,,Jõulud Karmo Maandi Kuressaares'' Inglise jõululaul ,,Soovime rõõmsaid jõule'' Annabel Metsalu Austria koraal ,,Vaikus ja Rita Naaber rahu '' Puhkpilliorkester Ameerika trad ,,Aisakell'' M. Männa ,,La Bamba''' K.Saar T. Liventaal Rondo Popurii kaunimatest Tiiu Maripuu jõululaulud Heldi Vahter Natalja Laht Jan Erich Sarapuu ,,Kellatorni kõlad'' M. Teras
õpetas, on tema mälestuskivi. http://et.wikipedia.org/wiki/Julius_Oengo · J. Oro pärines Hiiumaalt laevakapteni perest. Teda kasvatas vanaisa, kellele meeldis jutustada ning fantaseerida. Siit sai ergutust ka J. Oro kujutlusvõime ja sõnaseadmistung. · Esimesed lasteluuletused (esialgu veel J.Oengo nime all) ilmusid "Laste Rõõmu" jõulualbumis 1921. Albumi avaluuletus on nüüdseks ülstuntud "Tiliseb aisakell", mis algselt kandis pealkirja "Jõuluteel". · 1923. sai "Laste Rõõmu" toimetajaks, õpetajatöö kõrvalt tegeles sellega üle 10 aasta. · Peamiselt "Laste Rõõmu", aga hiljem ka "Lastelehe", "Laste Maailma" ja "Lugemist Lastele" veergudel on ilmunud J. Oro lasteluule paremik, millest osa jõudis juba 20-30- ndatel aastatel aabitsatesse ja lugemikesse. · J. Oro lasteluuletuste populaarsust suurendas tugevasti viisistamine (R.Päts jt).
lõikuskuul; varblased põllul; sügise võlud; jälle linna. Henn ja leevike; poisu tahab kooli; viimane laulilind; oktoober, MARDIPÄEVA OOTEL; LAPS JA KALAKE; mardilaul; miks ei tule ükskord tali?, KELGUSÕIT. Esimesed lemehelbed; talvehommik; talispordilaul; tuisk; lumelell; tuisune ühtu; on meistrimees väikene mati. Enne pühi; pühade tulekul; varese jõulud; jõulutaadi ootel; jõuluvana; jõuluööl; jõuluks maale; üle lume lagedale, tiliseb aisakell, kuusekene; väikese poisu õnnesoov uueks aastak oma isale; jõulukuusele. Poiste laul; noorkotkaste lipulaul, meremeeste laul, kaluri poeg, laevahukk, raudtee, pillimehed, poiste tants. Pilkelaul, juku otsib ametit, rott lusikaga, kanged mehed, jüri kont ja villem vant, tsilga, tsilga tsilgake Hiir rätsepaks..
''Tali'' 2-3. klass esitasid luuletuse ''Päkapikk ja kuri poiss'' Sandra ja Marleen esitasid laulu ''Nagu muinasjutt'' 5-6. klass esitas elava kuuldemängu ''Jõulud kõrbes'' Mina ise esitasin laulu ''Iga tund'' Triinu Orav esitas luuletuse ''Pimedusest koorub valgus'' Katrin Kahu esitas klaveril loo ''Tantsiv viiuldaja'' 1.klass esitas ''Päkapikupolka'' 9.klass esitas laulu ''Päkapikk'' Holstre Kool esitas näidendi ''Lumeeit'' Ning lõpus lausid kõik ühiselt laulu ''Aisakell'' Juhendajad ja abilised Meie juhendajateks olid Reet Meerits , Helle Leppik, Kertu Kukka. Abistajateks kultuurimajas toolide tassimisega olid Greete Leppik, Sander Pall, Mart Anijärv, Mart Meltsus, Katrin Kahu, Anna-Ly Sinkartsuk. Minu enda arvamus Mina arvan, et jõulupidu tuli hästi välja, mõned äpardused siiski olid kuid väiksed. Jõulupeo korraldamine olid suureks katsumuseks ning oli väga proovile panev. Lõpuks siiski sujus kõik hästi ning
o Viimane laululind o Oktoober o Mardipäeva ootel o Henn ja leevike o Laps ja kalake o Mardilaul o Miks ei tule ükskord tali? · Tuisune õhtu o Esimesed lumehelbed o Talvehommik o Talispordilaul o Tuisk o Tuisune õhtu o Vastlasõit o Lumelell o On meistrimees väikene Mati · Tilised aisakell... o Enne pühi o Pühade tulekul o Varese näärid o Nääritaadi ootel o Näärivana o Väikese poisu õnnesoov uueks aastaks oma isale o Üle lume lagedale... o Tiliseb aisakell o Kuusekene o Näärikuusele · Poiste laul o Poiste laul o Kaluri poeg o Meremeeste laul o Raudtee o Tuulik
K. A. Hindrey- tema luules tugev didaktiline hoiak, kasutab groteski ja satiiri, jõuline efektne huumor. Looming: ,,Pambu-Peedu"; ,,Seene- Mikk", ,,Piripilli-Liisu", ,,Nina- Jass ja Näpp-Mall"; ,,Lõhkiläinud Kolumats". Tegi ka mitmeid ümberjutustusi. J.Oro loomingus puuduvad kõlaefektid, ka tütred kirjutasid talle luuletusi. Kesksel kohal oli maalaps ja tema igapäeva elu. Väga palju jõululuuletusi. Looming: ,,Miks ei tule ükskord tali", ,,Tiliseb aisakell", ,,Üle lume lagedale", ,,Nääritaadi ootel", ,,Sõit", ,,Talvehommik", 1930. AASTATE LÕPUKS OLI EESTI LASTEKIRJANDUS SAAVUTANUD ARVESTATAVA TASEME JÄRGMISTEL PÕHJUSTEL ... Märgatav areng nii kvantiteedi kui kvaliteedi poolest Võrreldes sajandi algusega 4 kordistus lasteraamatute arv Maailma lastekirjanduse paremik muutus kättesaadavaks ka eesti lastele Raamatute välimus, kunstiline kujundus, trükitehnika saavutasid 30.a-te lõpuks kõrge taseme
muinasjutulise elemen-""Nukitsamees" 1920 ("Laste jutud" 1987 ajakirjanduses lühilugu-"Lauka poiste ootamatu teekond" 1925 "Pett ja Parbu" 1928 ("Laste jutud"1987) ga tungida lapse maa- Esimene lastevärss "Andi unenägu" 1902 htlapsepärase sisu "Juss oli väike peremees" 1910 (luuletus) s ja soojus ühineb poee-"Juss oli väike peremees" luulekogu 2001 puudutada lapsele olu-"Üks rohutirts läks kõndima" luulekogu2001 uslaadiga, emotsionaal-"Tiliseb aisakell" esimene lasteluulet. 1921 aulud, aastaaegade va-"Hiir rätsepaks" luulekogu 1967 (2001 va- lud, humoorikad lastestliku teinud ja kaasõna kirjutanud tütar vad luuletused. Iseloo- L. Hiedel "Laps ja kuu" . Paljud luuletused vii- "Jõuluvana kodu" näidend 1924 d aabitsajutud. "Kingitus emale" näidend 1939 ondlikku ebavõrdsust,"Jutte" valikkogu 1982, mis sisaldab: sse, kelle mängudes "Tsemendivabrik" 1926 aske elu. Omane tege- "Jaksuküla poisid" 1930
Ants: Mulle soomlased meeldivad! Mari: Mulle ka, nendega on alati lõbus. Aga vaata sealt paistab juba Jõulumaa! Ants: Lähme jooksuga! Päkapikud jooksevad saali teise otsa. Ukse taga ootab neid jõuluvana. Lavale tuleb 12.klass, kes esitab oma kava Jõulumaast. (näiteks päkapikkude tants või laul, näitemäng kingituste pakkimisest jne) 12.KLASSI KAVA 12.klass lahkub hetkeks lavaks. MUUSIKA Karavan - Aisakell 12.klass toob lavale tooli Jõuluvana jaoks ning lahkub siis lavalt. Saali teisest otsast tulevad päkapikud koos Jõuluvanaga. JÕULUVANA VÕTAB JUHTIMISE ÜLE
mis kavatsus palliga Matil. Meie Mati teisegi palli veel teeb ja teineteise otsa asetab need. Vaatab vares. Ja varblane viivu vaid liigutab mõtlikult tiibu. Juba seisab ka kolmas pall teiste peal, aga Mati ikka veel meisterdab seal. Vares mõtleb: ,,Mis sellest küll tuleb?" Ja ebemeist puhastab suled. Aga näe, neist pallidest kujunes mees, kübar peas ja takune habegi ees. Naerab vares ja varblane latil: ,,On meistrimees väikene Mati!" TILISEB AISAKELL... Enne pühi Igal õhtul enne pühi kes see kõnnib ukse taga? Vaatad välja: trepp on tühi, õu on hääletu ja vaga. Tuled tuppa, jälle kuule: vaiksed sammud, õues kahin, kostab läbi õrna tuule jalaastumise sahin. See on tema, see on tema -- meie armas näärivana, vara varmas hoolitsema, pühi ette valmistama. Pühade tulekul Käisid ammu mardid hallid, kadrid läksid oma teed. Tulemas on pühad kallid, rõõmsad nääripühad need.
raadiosagedusliku elektromagnetvälja käes olles? Liigese proteesid, kruvid, traadid(ka rinnahoidja traadid) metallplaadid, metallehted, metallraamiga päikseprillid. MÜRA: 1.Kirjelda püsivat kuulmiskahjustust: kuidas võib tekkida; millisel moel avaldub. Tekib pikaajalisel kokkupuutel valju müraga või lühiajalisel kokkupuutel väga tugevale mürale. Esimeseks sümptomiks on kõrgete helide mittekuulmine, kõrvakohin (tirina, pinina vms (tiliseb-tiliseb aisakell) kuulmine). 2.Milliste tegurite kombinatsioonist sõltub müra mõju töötaja stressitasemele? Müra laad (valjus, toon, etteaimatavus), tööülesande keerukusest (nt keskendumist nõudva töö korral võib teiste jutt häirida), kutsealast (nt muusikutel tööstress kuulmiskahjustuse pärast), töötaja individiuaalsetest omadustest (nt väsimus). 3.Nimeta kuulmislanguse põhjuseid (vähemalt 5). Kokkupuude müraga, ohtlikud ained, löögid pähe, vananemine, sünnidefektid, haigused. 4
raadiosagedusliku elektromagnetvälja käes olles? Liigese proteesid, kruvid, traadid(ka rinnahoidja traadid) metallplaadid, metallehted, metallraamiga päikseprillid. MÜRA: 1.Kirjelda püsivat kuulmiskahjustust: kuidas võib tekkida; millisel moel avaldub. Tekib pikaajalisel kokkupuutel valju müraga või lühiajalisel kokkupuutel väga tugevale mürale. Esimeseks sümptomiks on kõrgete helide mittekuulmine, kõrvakohin (tirina, pinina vms (tiliseb-tiliseb aisakell) kuulmine). 2.Milliste tegurite kombinatsioonist sõltub müra mõju töötaja stressitasemele? Müra laad (valjus, toon, etteaimatavus), tööülesande keerukusest (nt keskendumist nõudva töö korral võib teiste jutt häirida), kutsealast (nt muusikutel tööstress kuulmiskahjustuse pärast), töötaja individiuaalsetest omadustest (nt väsimus). 3.Nimeta kuulmislanguse põhjuseid (vähemalt 5). Kokkupuude müraga, ohtlikud ained, löögid pähe, vananemine, sünnidefektid, haigused. 4
Eesti Vabariigi Valitsuse 5. augusti 1992. a määrus nr 225 ,,Eluruumide erastamise korraldamise kohta", ,,Liikluseeskiri"; · filmid: ,,Viimne reliikvia", ,,Suurlinna tuled", ,,Linnutee tuuled", ,,Tavaline rästik"; · muusika- ja koreograafiateosed: ballett ,,Luikede järv", ooper ,,Reigi õpetaja", rahvatants ,,Targa rehealune", Beethoveni ,,Heroiline sümfoonia", Liszti ,,Obermanni org" tsüklist ,,Rännuaastad", ,,Marseljees", ,,Tiliseb, tiliseb aisakell", Schuberti ,,Duett viiulile ja klaverile A-duur", Debussy ,,Sonaat"; · kujutava ja tarbekunsti teosed: skulptuur ,,Äreval ootel", maal 2Tütarlaps allikal", Peeter Ulase ,,Suur kammeljas", vaip ,,Valged lilled", seinaplaat ,,Ülased õitsevad", pannoo ,,Vana Tallinn", külalisraamat ,,Tüdruk lilledega", monument 2Sõduri ema"; · fotod: ,,Ohutusse kohta", ,,Vanad külad", ,,Sügisel pargis" II;
väike peremees; Tibukese unenägu; Kurekesed; Notsu laul; Miilu ja Kiisu; Tibukesed; Notsukesed; Vaene mees; Hällilaul: Tipa kooliteel; Üks rohutirts läks kõndima: Patsu-patsu kooki; Uisutahad; Sügis; Emakene; Killa-kõlla; Puder Mõista ja elada sisse lapse hingeellu Julius Oro Luul-d: Kuidas elas Kärdi Kusti; Karjapoiss Junks; Enno ja Oro viljelesid peamiselt lapse ja looduse suhteid puudutavaid teemasid. Kesksel kohal oli maalaps ja tema igapäevane maailm. Luul-d: Tiliseb aisakell; Nääritaadi ootel; Korstnapühkija; Varblane; Linnuke; Varane Kuldnokk: Talvehommik: Mängulalul:Talispordilaul; Poitse laul; Talvehommik; Hiir rätsepaks Värsslood: Hiir rätsepaks; Väikese Jassi imelik õhusõit; Hiirepere; Kool neegrite maal: Jahimees Juss; Karjapoiss Juks; Aastaajad Olulisel kohal lasteproosa: Taeva Kääbus: Illi ja pisi Täts; Tillu Illi liblikat püüdmas; Kajakad karil; Aino ja Linda; Hilp-Silbi nelipühakook; Tuul;Mardiõhtu sahvris Mitmekesine ja mahukas looming E
detsembri 1996. a määrus nr 318 ,,Riiklike sotsiaaltoetuste maksmise tingimuste ja korra kehtestamine"; · filmid: ,,Viimne reliikvia", ,,Suurlinna tuled", ,,Tavaline rästik", Soome film ,,Mees ilma minevikuta"; · muusika- ja koreograafiateosed: ballett ,,Luikede järv", ooper ,,Reigi õpetaja", rahvatants ,,Targa rehealune", Beethoveni ,,Heroiline sümfoonia", Liszti ,,Obermanni org" tsüklist ,,Rännuaastad", ,,Marseljees", ,,Tiliseb, tiliseb aisakell", Schuberti ,,Duett viiulile ja klaverile A- duur", Debussy ,,Sonaat" (vt ka viimane lõik); · kujutava ja tarbekunsti teosed: skulptuur ,,Äreval ootel", maal ,,Tütarlaps allikal", Peeter Ulase ,,Suur kammeljas", vaip ,,Valged lilled", seinaplaat ,,Ülased õitsevad", pannoo ,,Vana Tallinn", külalisraamat ,,Tüdruk lilledega", monument ,,Sõduri ema"; · fotod: ,,Ohutusse kohta", ,,Vanad külad", ,,Sügisel pargis" II;
Kogu maal peeti oluliseks jõulutoiduks tanguvorste. Hiljem õpiti teiste rahvaste eeskujul ka verivorste valmistama ja jõululeiva asemel said oluliseks piparkoogid. Kirikust koju sõideti võidu, selleks et kiiremini koju jõuda ning kõiki tööriistu vikateid, rehasid, hangusid, atru ja äkkeid liigutada. Niimoodi toimides loodeti suvel talutöödega samuti kiiresti toime tulla ja teistest ette jõuda. Miks hobusele mahedahäälsed kuljused kaela ning aisakell aisa või looga külge seoti, selle põhjuseks oli ammustel aegadel soov kellahelinaga kurje vaimusid eemale tõrjuda. Tõrjemaagiline tähendus küll tuhmus, kuid komme jäi kauaks püsima. Jõululaupäeva õhtul ja esimesel jõulupühal külla ei mindud ega soovitud ka oma peresse võõraid. Eks ikka sellepärast, et siis on kurjad vaimud liikvel. Tuligi pidi öö läbi toas põlema. Esimene jõulupüha jäi kodu ja oma pere pühaks. Alates teisest jõulupühast aga algas vastastikuste
kõrgemale enam ei saa." ,,Korstnapühkija ronib kõrgemale," ütles Jürka. ,,Ega korstnapühkija korstna otsa magama lähe," vastas Ollino ja jätkas endist juttu: ,,Talvel ehk pisut vilu, aga kergemini hommikul ärkab ja selgema peaga tööle hakkab. Mina olen omal ajal maal väljas kartulikuhja õlgedes maganud ja pole häda midagi, ainult teises reies pistab vahel. Siin pole veel kedagi külm võtnud." III. Järgmisel hommikul Indrek ärkas kellahelinal. Helises päris harilik aisakell, nagu ta seda oli kuulnud pulmas peiupoistel või jõuluõhtul suure rõõmu pärast, kui kihutatakse pimedas teistest mööda -- ikka kodu poole, sest seal on siis heinad või õled nurgas maas ja toad nii tulvil täis magusaid toidulõhnu, et nende ots ulatub kaugele õuegi. Tänagi Indrek tundis endas unesuikel midagi üsna kodust ja omast, aga juba järgmisel silmapilgul paukus kell tal otse kõrva ääres ja nõnda valusasti, et kadus igasugune magus suige
annaabi.ee 
