tee" rajajaks eesti luules. Tema lugejate ja hindajate ring on tema surma järel järjest kasvanud, tema luuletusi on viisistanud paljud heliloojad 20. sajandi lõpuni. Enno luule suur koondkogu "Rändaja õhtulaul", mis hõlmab tema varaseid luuletusi ja käsikirjalist pärandit (koostanud U. Tõnisson), on ilmunud 1998. Enno tütretütar on kirjanik Elin Toona. ALLIKAD Elin Toona, Rõõm teeb taeva taga tuld. Tartu, 2000. Julius Oengo (1901-1941) Julius Oengo sündis Hiiumaal Suuremõisa vallas laevakapteni pojana. Alates 1907. aastast õppis ta Haapsalu alg- ja linnakoolis, seejärel Tallinnas õhtukoolis. 1920. aastal sooritas J. Oengo õpetaja kutseeksami. Aastatel 1920-1922 töötas Oengo õpetajana Tartus ja õppis samal ajal Pallase kunstikoolis. 1923. aastal kolis ta Tallinna ja sealt 1926. aastal Vasalemma, kuhu jäi püsivamalt elama. Eesti Kirjanikkude Liidu liikmeks võeti ta 1927. aastal. Teise maailmasõja alguses, 24. augustil 1941
Tema idamaiselt meditatiivne luule on populaarsust kogunud hiljem. Teosed · "Uued luuletused" (1909) · "Hallid laulud" (1910) · "Minu sõbrad" (1910, kordustrükk 1973) · "Kadunud kodu" (1920, 1950) · "Valge öö" (1920) · "Valitud värsid" (1937) · "Üks rohutirts läks kõndima" (1957, 1971, 1983, 2001, 2003) · "Väike luuleraamat" (1964) · "Rändaja õhtulaul" (1998) · "Laps ja tuul" (2000) Julius Oengo (1935. aastast Julius Õngo; pseudonüümid J. Oro ja Oro; 16. märts 1901 Hiiumaa, Suuremõisa vald, Harju küla ametlik surmaaeg 25. august 1941, arvatavasti Paldiski) oli eesti luuletaja ja lastekirjanik. Julius Oro esimesed luuletused ilmusid ajakirjas Laste Rõõm, mille tegevtoimetaja ta 19231934 oli. Hiljem töötas ta Vasalemmas õpetajana. Julius Oengo on kirjutanud üle 400 luuletuse, millest 40 on viisistatud, ja mitukümmend lasteraamatut.
kõlakujundeid, mis tema värssides on alati funktsionaalsed. Paremad lasteluuletused: ,,Tikk-takk", ,,Juss oli väike peremees", ,,Tibukese unenägu", ,,Kurekesed", ,,Notsu laul", ,,Miilu ja Kiisu", ,,Tibukesed", ,,Notsukesed", ,,Vaene mees", ,,Hällilaul" jt. Kasutatud kirjandus: 1. "Eesti lastekirjandus", Reet Krusten, Elmatar 1995 2. http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=52&table=Persons (31.03.2011, 11:30) Julius Oengo (1901 1941) Julius Oengo õppis Haapsalu algkoolis, Tallinna kõrgemas algkoolis ja Tallinna õhtureaalkoolis. Ta naasis Hiiumaale ja oli Ara algkoolis õpetaja, samal ajal sooritas eksternina kooliõpetaja kutseeksamid. Hiljem oli ta õpetaja Tartus ja astus õppima kunstikooli "Pallas", mis jäi lõpetamata kopsuhaiguse tõttu. Julius Oro esimesed luuletused ilmusid ajakirjas Laste Rõõm, mille tegevtoimetaja ta 19231934 oli. Hiljem töötas ta Vasalemmas õpetajana. Ta arreteeriti 23
lastenäidendid Lastekirjandus Eesti Vabariigi ajal, 1918–1940 – küpse kunstitaseme saavutamine Väljaannete mitmekesisus, uued laste- ja noorteajakirjad: Laste Rõõm (1921), Vikerkaar (1922), Noorusmaa jpt. Raamatusarjad, nt „Looduse lasteraamat“, „Looduse kuldraamat“, „Kuldne kodu“, „Rõõmus raamat“. K.E.Söödi, E.Enno, J.Oro (Julius Oengo) lasteluule. Laste ja noorteproosa: J.Parijõgi „Tsemendivabrik“ (1926), „Jaksuküla poisid“ (1930), „Teraspoiss“ (1937) Richard Janno „Vutipoisid“ (1935), Valve Saretok „Kiki suur suvi“ (1936), Marta Sillaots „Trips, Traps ja Trull“ (1935) jt. Lastele ja noortele kirjutasid paljud tuntud kirjanikud, nagu Tammsaare, Luts, Mälk, Ristikivi jt.
o Sõidulaul o Sõit-sõit üle sõmera o Sõjamees o Piitsavarrel ratsutamas o 1,2,3,4,5,6 o Kui mina sõidan saaniga o Ratas tahab rautada o Millel ebakoht on ilmas o Pahad lapsed o Krokodill o Sepapoeg ja möldripoeg o Kolm isevärki meest o Laeva nägin mastiga o Hommikul o Küsimused JULIUS ORO (OENGO) (1901 1941) · Õppis Haapsalu algkoolis, Tallinna kõrgemas algkoolis ja Tallinna õhtureaalkoolis. · Ta naasis Hiiumaale ja oli Ara algkoolis õpetaja, samal ajal sooritas eksternina kooliõpetaja kutseeksamid. · Hiljem oli ta õpetaja Tartus ja astus õppima kunstikooli "Pallas", mis jäi lõpetamata kopsuhaiguse tõttu. · Julius Oro esimesed luuletused ilmusid ajakirjas Laste Rõõm, mille tegevtoimetaja ta 19231934 oli.
1912. August Kitzbergi lastenäidendid (Kaval-Ants ja Vanapagan 1907, Kuri kuningatütar 1909 jt). Küpse kunstitaseme saavutamine Eesti Vabariigis 1918-1940. Väljaannete mitmekesisus, uued laste- ja noorteajakirjad: Laste Rõõm 1921, Vikerkaar, Noorusmaa jpt. Raamatusarjade suur osakaal, nt Looduse lasteraamat, Looduse kuldraamat, Kuldne kodu, Rõõmus raamat. Heatasemeline, kuid sel perioodil eriliste uuendusteta lasteluule: K.E. Sööt, E. Enno, J. Oro (Julius Oengo), rida keskmiselt korralikke (Agnes Taar) ning ka juhuautoreid. Tähelepandavalt mitmekülgne laste- ja noorsooproosa, eriti selle realistlik haru: Jüri Parijõgi Tsemendivabrik 1926, Jaksuküla poisid 1930, Teraspoiss 1937; Richard Janno Vutimehed 1935; Karl August Hindrey Kill Martuse ja Raks Reemi lood; Marta Sillaots Trips, Traps ja Trull 1935; Valve Saretok Kiki suur suvi 1936 jt. Huvitavad arengud muinasjutu- ja fantaasiakirjanduses: Oskar Luts Nukitsamees 1920, Juhan
1875-1934 Lasteajakirja "Laste Rõõm" toi- ilma, kõlakujundite rikkuse ja ehtlapsepärase sisu metaja. poolest. Lapselähedane lihtsus ja soojus ühineb poee- tilise kunstipärasusega. Oskab puudutada lapsele olu- listeelunähtuste ringi- aastaringide tsükkel. Julius Oro (Oengo) Luuletaja, prosaist, näitekirjanik, Mitmekesise ainevalla ja käsitluslaadiga, emotsionaal- 1901-1941 pedagoog. ne ja mahukas looming. Jõululaulud, aastaaegade va- 1923-1934 "Laste Rõõm" toimet.heldumine, spordi- jamängulaulud, humoorikad lastest ja loomadest-lindudest kõnelevad luuletused. Iseloo-
MU KODUKE A. Kiiss 1. Mu koduke on tilluke, kuid ta on armas minule. :,: Hoi-lii, hoi-laa, kuid ta on armas minule.:,: 2. Seal elavad mu vanemad, kes ainult head mul soovivad. :,: Hoi-lii, hoi-laa, kes ainult head mul soovivad.:,: 3. Seal on mu väike koerake ja tibatillu Tiisuke. :,: Hoi-lii, hoi-laa, ja tibatillu Tiisuke.:,: 4. Mu koerake teeb au-au-au ja Tiisuke teeb näu-näu-näu. :,: Hoi-lii, hoi-laa, ja Tiisuke teeb näu-näu-näu.:,: EMAKESELE viis M. Härma / sõnad A. Oengo-Johanson 1. Ema kallis ema, oled nõnda hea, panen sinu sülle oma väikse pea. 2. Käsi nõnda pehme, nõnda selge silm, süda hell ja avar, armurikas ilm. 3. Ema, kallis ema, kui saan suureks kord, küll siis sinu hole tasun tuhatvõrd. PÕDRA MAJA Prantsuse lastelaul, eesti keelde tõlkinud N. Laanepõld Põdral maja metsa sees, Väiksest aknast välja vaatab: Jänes jookseb kõigest väest, lävel seisma jääb. "Kopp, kopp, lahti tee, metsas kuri jahimees!" "Jänes, tuppa tule sa,
Salmiku kõrvale on joonistatud nelja-viieaastane poiss -- väga vana ja tuhmunud foto järgi, mida ei saadud enam trükkida. See on lapsepõlvepilt lastelaulikust Julius Orost, kes kirjutas eespool toodud read siis, kui ta oli juba täiskasvanud mees, käis aga kunagi, ligi kuuskümmend aastat tagasi, tõepoolest paljajalu Hiiumaa kadakastel loopealsetel lambaid karjatamas, silme ees määratu meri ja mängukaaslasteks kaheksa õde-venda. Julius Oro (tegelikult Oengo, hiljem Õngo) sünnikohaks on Harju küla Hiiumaal Suuremõisa vallas ja sünniaastaks 1901. Tema isa oli laevakapten. Sellessamas ametis oli Suuremõisa ,,Ungru krahvi" teeninud ka vanaisa. Ja kui Julius, oma vanemate neljas laps, nägi merd sõitvat isa õige harva, siis seda rohkem kujundas tema lapse-maailma just vanaisa, kellel oli suur tagavara merejutte ja mälestusi ning kes naljaviluks lõi vahel lõbusaid vemmalvärssegi. Selle oskuse pärisid temalt nii kaptenist
Lähtub tunnetest, eelkõige armastusest lapse vastu Hälli-ja äiutuslaulud, nt „Uni tuleb“, „Ehatäht kiirgab“ või „Äiu , lahke, lapsukene“ Lisaks veel upatused, lapse esimeste sammude, mängude, sõnavigurite ja retooriliste küsimuste värvistused Lastelaulude tippu kuuluvad mitmed linnulaulude imitatsioonid, nt „Lõokese laul“, „Pääsukese laul“ Luuletustes tähtsustab Sööt ka õppimise ja töö vajalikkust Julius Oengo (Oro) (1901 – 1941) Esimesed luuletused ilmusid ajakirjas Laste Rõõm, mille tegevtoimetaja ta oli 1923 – 1934 Üldtuntud on tema jõululaulud, aastaaegade ootusele ja vaheldumisele osundavad meeleolukad värsid Mitmed pühadesalmid „Üle lume lageda“, „Tiliseb, tiliseb aisakell2 Kirjutas ka spordilaule, humoorikaid luuletusi lastest ja loomadest-lindudest Rohkesti esinev jutustavat elementi, nt luuletuses „Talvehommik“
Loodusel suur tähtsus. Looduslüürika küpsuse saavutab 20ndatel Jaan Kärner. Vastukaaluks looduslüürikale tungivad 20. Aastail luulesse linnamiljöö ja tehnilised reaalid. Ekspr. Ajaluulele omane ahistav nägemus linnas kui inimliku viletuse kontsentraadist. Hiljem pigem kui moderniseeruv tsivilisatsioon. Valdav osa linnaluulet aga linnaelu vastuolud. Linnanaiste teema. Põlistest naisekohustustest loobunud sinisukk, sageli prostituut. Ralf Rond teosega "naine". Julius Oengo mere ja rannaainestiku ballaadipärane esitus. Erni Hiir futurism. Johannes Barbarus "Geomeetriline inimene" liikuv temperament, intellektuaalsus, mõttemängud. Realism ja ühiskonnakriitika, Juhan Sütiste, autobiograafiline realism. 15. Arbujate tegevus ja looming. Uussümbolistlik luule.betti alver, bernard kangro, uku masing, heiti talvik, kersti merilaas, mart raud, august sang, paul viiding. Taaselustub nooreestilik sümbolism. Huvi
Ekspressionistlik ajaluule – läbielatud sõjakannatused. Luuletajad protestivad vägivalla ja ebavõrdsuse vastu. Žanr: ajalaulud (nt August Alle). Inimese ja ühiskonna ummikusse jõudnud arengust püütakse leida väljapääsu. Palju hüperbooli ja liialdamist. Klassika ja modernismi süntees, voolude põimumine. Poeetide elunägemine avardub. Luule temaatika mitmekesistub. Looduslüürika saavutab küpsuse 1920ndatel Jaan Kärneriga. Loodusel on suur tähtsus. Oengo kirjutab rannast ja merest ballaade. Linnamiljöö ja tehnilised reaalid tekivad looduslüürikale vastukaaluks. Ekspressionistlikule ajaluulele omane ahistav nägemus linnas kui inimliku viletsuse kontsentraadist. Hiljem on linn kui moderniseeruv tsivilisatsioon. Valdav osa linnaluulet on aga linnaelu vastuolud. Räägitakse linnanaiste teemal: näiteks on põlistest naisekohustustest loobunud tegelane sinisukk on sageli prostituut. Näiteks Rond „Naine“.
aastast, kui tal gangreeni tõttu amputeeriti üks jalg, tähtsat kohta. Ise ta enam rooli ei istunud. "Ta oli ikka vapper ka, mõni teine oleks selle jala mitmekordse nüsimise peale elutahte kaotanud, aga Raim kirjutas haiglamuljete põhjal oma parima romaani "Vana mees tahab koju"," tõdeb Teet Kallas. Oma kolmanda abikaasa Aavega tutvus Kaugver 40sena (Aave oli 33). Teet Kallas mäletab, et Jõelähtme kooli kirjandusõpetaja Aave, lastekirjanik Julius Oengo (Oro) tütar, kutsunud teda õpilastega kohtuma, aga tema peljanud seda atraktiivset naist ja sokutanud enda asemel Kaugveri. "Isal oli kolm ametlikku naist ja lugematu arv romaaneromansse, mida ta ei varjanudki. Tal oli tõepoolest oma unistustenaine: ilus, sale, tark, naiselik, meelas, seksapiilne, kes tunnustab ja imetleb oma mehe annet. Ometi ei takistanud arvatava ideaali olemasolu teda suvalistesse suhetesse astumast," ütleb
annaabi.ee 
