Click icon to add picture Click icon to add KULDÕIELINE picture Krookus Prins Claus Crocus Chrysanthus Kõrgus: 520 cm Õitsemise aeg: aprill Õite värv: valgest lillani Valgus ja mullastikutingimused: eelistavad parasniisket hea drenaaziga kobedat aiamulda ja päikesepaistelist või poolvarjulist kasvukohta Click icon to add picture Click icon to add picture Karatau lauk 'Ivory Queen` Allium karataviense 'Ivory Queen' Kõrgus: kuni 20 cm Õitsemise aeg: juuni
f f 2011 Kannike (Viola) -võõrasema (aedkannike) (V. x wittrockiana sün. V.hortensis) Kasvukohaks parasniiske toitaineterikas, hea drenaaziga muld. Suvelilledest üks külmakindlamaid. Kasvatatakse nii peenral kui rõdukastis, kõikvõimalikes istutusnõudes ja pottides. Kompositsioonis võib olla nii ereda värvilaigu rollis tänu oma ilusatele õitele, kuid võib olla ka aktsenttaime rollis. Joonis 10. Aedkannike e.võõrasema (Viola vittrockiana) (http://www.ceres.ee/files/ceresplant/1515.jpg) Kilbik (Lobularia) -kivikilbik (L.maritima sün
Joonis 8. Veebilansi tulemused · Kogu põllumassiivile lisandus modelleeritaval perioodil 3,49cm veekiht. · Vihmana lisandus 54,72cm veekiht. · Transpiratsioon oli 35,61cm ja evaporatsioon 5,95cm. Sademeid tuli nende summast tunduvalt rohkem ning osa vett juhiti ära mööda drenaazi. · Drenaaziga juhiti 3,73cm veekiht. 2. Mudeli tundlikuse analüüs Analüüsin, kuidas muutuvad mudeli tulemused, kui muuta alumise kihi Ksat-i 10% võrra. Ennem oli Ksat 2,23 valin uueks väärtuseks 2,45. 9 Joonis 9
ainult puistuid arvestada, siis on esimene Harju maakond, mille puistutest moodustavad männikud 65% (2004. aasta andmed). Eesti kõrgeim harilik mänd kasvab Tartu maakonnas Järvselja metskonnas. Selle kõrgus on umbes 43 meetrit. Mõned uurijad on saanud Järvselja rekordmändide kõrguseks isegi 46 m. Sõltuvalt maa viljakusest (boniteedist) on küpsete mändide kõrgus väga erinev. Rabamännid võivad paarisaja aastaselt olla vaid mõne meetri kõrgused, aga hea drenaaziga parasniisketel saviliivmuldadel ulatub küpsete männikute kõrgus 40 meetrini (jänesekapsa- pohla kasvukoht). Eestis kasvavad männid keskeltläbi umbes 30 meetri kõrguseks. Eestis kasvavad boniteedilt parimad männimetsad Kagu-Eestis Põlvamaal ja Võrumaal. Männi levinud rahvapärased nimetused on pedajas, pedakas, pettäi ja pedak. Harilik mänd levinud Euroopas ja Aasias Hispaaniast ja Sotimaa rannikust kuni Venemaa kaguosani, Ohoota mereni.
maakond, mille puistutest moodustavad männikud 65% (2004. aasta andmed). Hariliku männi levik maailmas. Harilik mänd Eestis Eesti kõrgeim harilik mänd kasvab Tartu maakonnas Järvselja metskonnas. Selle kõrgus on umbes 43 meetrit. Mõned uurijad on saanud Järvselja rekordmändide kõrguseks isegi 46 m. Rabamännid võivad paarisaja aastaselt olla vaid mõne meetri kõrgused, aga hea drenaaziga parasniisketel saviliivmuldadel ulatub küpsete männikute kõrgus 40 meetrini (jänesekapsa- pohla kasvukoht). Eestis kasvavad männid keskeltläbi umbes 30 meetri kõrguseks. Eestis kasvavad boniteedilt parimad männimetsad Kagu-Eestis Põlvamaal ja Võrumaal. Eesti jämedaima männi läbimõõt 140 cm Männi levinud rahvapärased nimetused on pedajas, pedakas, pettäi ja pedak. Eestis on kõige levinumad mesipuud ehk puud, mille sees elavad metsmesilased, just männid.
tagasilõikamisega. Niisked, huumusrikas ja rammus muld. Päike kuni poolvari. Noored taimed ei talu lubjarikast mulda Magesõstar (Ribes) Kuni 1,5m kõrgune peenikeste okstega põõsas. Vanemad oksad on tuhkjashallid. Lehe peal üksikud kõverad karvad, alt paljad. Leheroots on pikkade näärmekarvadega. Õied on rohekad, väikestes püstistes kobarates mais. Viljad on punased, mitte maitsvad. Varjutaluv ja vähenõudlik mullastiku suhtes. Hekiks. niisked hea drenaaziga mullad. Taluvad varju. Kuldsõstar(Ribes) Kuni 2m kõrgune püstine põõsas. Lehed on pealt nõrgalt läikivad, helerohelised, ripsmelise servaga. Kollased õied mais. Viljad on mustad, punakaspruunid, meeldiva maitsega ja valmivad augustis. Talub hästi põuda. Annab kännuvõsusid. Kiirekasvuline niisked hea drenaaziga mullad. Taluvad varju.
Tulipa Tulbid kuuluvad liilialiste sugukonda. Looduslikuks levialaks on Euraasia stepid (lage maa) ja Sise-Aasia mäestikud. Euroopasse jõudsid tulbid 16.sajandil, Hollandisse 1593.aastal. Hollandis võttis võimust tõeline "tulbihullus", polnud harvad juhtumid, kus uue tulbisordi mugula eest maid ja maju maha müüdi. Eestisse jõudsid tulbid 18.sajandi lõpul, levides tasapisi mõisaparkidest ka taluõuedele. Tulbid vajavad hea drenaaziga kergemat, parasniisket rammusat neutraalset(happelise ja hapetu vahepealne) või leeliselist (happe vastasus) mulda. Sibulad on soovitav iga kahe aasta tagant välja kaevata, kuivatada ja tagasi istutada. Suurepärase tulemuse saab, kui istutada tulbid aeda rühmadesse-nii moodustavad nad rõõmsaid värvilaike. Tulbid sobivad ka ajatamiseks, samuti saab neist häid lõikelilli. Tulbid paljunevad vegetatiivselt(sibulatega paljunemine). Arvamus, et tulpide
kassisaba Veronica spicata ´Ulster Dwarf 15-30 cm mai-juuli sinised Liivmuld, päikseline Blue´ kergem muld Kiuline tääkliilia Yucca filamentosa 40-80 cm august-sept valged Hea päikseline drenaaziga muld Kivirik Saxifraga ´Kivikratt´ 5-15 cm mai-juuni valged Kerge Päikseline, lubarikas poolvarjuli- muld ne
Raba e kõrgsoo: toitainetevaesel pinnasel niiskuslembesed taimed. Rabadeliigitus puude järgi: rabamännikud, puisrabad, lagerabad.rabataimestik liigivaene ja niiskuslembesed- Sookail, sinikas, kanarbik, kukemari, jõhvikas, pohl, küüvits, tupp-villpea, rabamurakas, palusammal jne. Rabamuld mineraalainete vaene, pH alla 3. Rabavesi sademetest, pruun ja mage, orgainete rikas, kõrge happesus. SOODE KASUTAMINE JA KAITSE. Soode kasutamine põllumajandusmaana, kuivendatakse drenaaziga, kasvatatakse mitmeaastaseid taimi. Ms ja SS annab pos mõju metsamaade kuivendamisel. Soid saab kasutusele võtta neid kuivendades, põhjaveetase tuleb alla viia. Soo on puhtavee reservuaar, annab rohkem hapnikku kui tarbib. MELIORATSIOON. Melioratsioon e maaparandus tegeleb viljelusmaa v metsamaa parandamisega kkk või majanduslikel põhjustel. METSAPARANDUSE OBJEKTID. Liigniisked turvasmullad. Turvasmullaks on turbalasundi
*Kolhoos- (vene keeles: , lühend sõnadest , 'ühismajand') oli Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev majand *kombain- viljalõikuseks mõeldud masin *kombainer- kombaini juhtija/hooldaja *Koresööt- on kuiv taimne loomasööt, mis sisaldab palju toorkiudu *Kuivendus (ka kuivendamine)- on melioratsioonivõte, millega mingilt alalt eemaldatakse liigne pinna- või pinnasevesi (näiteks drenaaziga *Kultuurkarjamaa- on karjamaa, millel on külvatud rohustu *Kultuurniit- on külviga rajatud niit *Kultuurrohumaa- on külviga rajatud rohumaa *Kultuurtaim- on kultiveerimise tarbeks aretatud või introdutseeritud taimeliik või -sort. Puittaimede puhul nimetatakse neid tihti kultivarideks *külv- seemne mulda panek saagi eesmärgil *künd- põlluharimisviis *Küün ehk heinaküün- on heina hoidmiseks ettenähtud hoone või hoone osa L:
helepruunid, 5-9 cm pikad, püstised. Õitseb mais, käbid valmivad septembris-oktoobris ja varisevad kohe koos käbide pudenemisega, nii et puule jääb ainult käbiroots. Seemned helepruunid, läikivad, helepruuni või tumevioletja tiivaga. Kasvutingimused: Pakasekindel, kuid ei talu hiliskülmasid. Mulla suhtes nõudlik, eelistab viljakaid, hea drenaaziga mineraalmuldi. Varjutaluv ja küllatki halvasti laasuv, kuivad oksad püsivad kaua. Sammasjuurestik. Eluiga 150-200 aastat. Kasutamine: puidu saamiseks. Nuluvaiku ja okstest saadavat nuluõli kasutatakse ka ravimi- ja parfümeeriatööstuses. Kasvatamine väga palju esineb ilupuuna mõisaparkides. Linnahaljastuses kasutada ei Eestis: saa, kuna ei talu saastunud õhku
Õied Täidisõieline sort. kollased, hiljem Pungad tume valkjad. Õitseb roosad, rikkalikult avanenud õied Muld Eelistab hea õrnroosad drenaaziga, Muld Leplik mullastiku huumusrikkaid suhtes muldi Märkused Üksikult, rühmana ja Märkused Külmakindel ja vabakujuliseks vastupidav! hekiks Kasuta üksikult,
hüdrostaatilist rõhku. Reeglina on vettsiduva pinnase puhul alati tegemist mittesurvelise veega. Mittesurvelise vee eelduseks on ka toimiv drenaaz. Kui ümber hoone aga puudub drenaaz, siis tänu pinnase veesiduvusele tekib vundamendi allossa vee hüdrostaatiline surve, ning siis on tegemist juba survelise veega. Joonis 2. Joonis 2. Mittesurveline vesi drenaaziga. Survelise veega on tegemist siis, kui vesi jääb osaliselt või ajutiselt vundamedi küljele seisma või asub hoone alaosa põhjavees. Vesi tekitab hüdrostaatilist survet. Veesurve sõltub veesamba kõrgusest. Joonis 3. 6 Joonis 3. Survevee koormus Hügroskoopne niiskus tekib müüris esinevate soolade niiskusimavusest, mille tõttu võib niiskus müüritises tõusta väga kõrgele. [2] 7 2. HÜDROISOLATSIOON
vahtpolüstüreenplaadid (EPS) ja (XPS) mis kinnitatakse vundamendi vertikaalpinnale.[1] Joonisel (joonis 1) on esitatud täismonoliitne lintvundamen mille soojustamiseks on kasutatud Finnfome EPS100 soojustusplaati. Hüdroisolatsioon on paigaldatud otse betoonile soojustuse alla kust alumine hüdroisolatsiooni serv on viidud taldmikuga ühel kõrgusel vundamendist umbes 0,5 m eemale. Serva peale on asetatud dreeniv tagasitäite koos drenaaziga. 3 Joonis 1. Lintvundamendi sõlme joonis. https://www.finnfoam.ee/lahendused/vundament/keldri- seinte-isolatsioon/ Parema tulemuse saamiseks võib hoone ümber pinnasesse paigaldada 6001000 millimeetri laiuselt külmakerke isolatsiooni. Selleks asetatakse isolatsiooniplaadid horisontaalselt tihendatud täitepinnasele umbes poole meetri sügavusele ja kaldega hoonest eemale
... 23 4.1 hoone sooja ja külma tarbevee varustuse kirjeldus.................................................................. 23 5. Kinnistu kanalisatsioon.................................................................................................................. 24 5.1 Hoonesisese kanalisatsiooni kirjeldus...................................................................................... 24 5.2 Hoonevälise kanalisatsiooni kirjeldus koos sajuvee ärajuhtimise ning hoone drenaaziga.......24 kokkuvõte.......................................................................................................................................... 26 Kasutatud kirjandus...........................................................................................................................27 Lisad.................................................................................................................................................. 28
Tavaliselt võib olla poe istutussegu liiga pehme või turbane. Segu saab lihtsalt täiendada, lisades puukoort, korpa ja söetükikesi. Soovitatav on ka lisada polüstüreenpärleid, et see muutuks hästi vett imavaks. · Kuukingad edenevad hästi madalas potis. Terve taime kasvatamiseks ei tohi uus pott olla rohkem kui 3 numbrit suurem kui vana pott. Haigus · Kui taim on haige tuleks kuni paranemiseni ära lõigata iga õievars. Kõigepealt täita pott 1/3 osast drenaaziga. Siis asetada taim poti keskele ja täita pott seguga kuni taime alumiste lehtedeni. Seejärel katta taim läbipaistva kilega, et vältida niiskuse kadu aurumise tõttu. Tütartaimed · Tütartaimed võivad esineda mõnikord õievarrel, tavaliselt siis, kui taim ei lähe õitsema, kui taim on ülekastetud, või temperatuur on liiga kõrge. Tütartaimed on väikesed võsud, mida kutsutakse ka keikideks. · See tähendab, et õisi ei teki, kuid tekib kas üks või mitu uut
veoringil ning Valga jäätmejaama. Metallijäätmed tuleb anda vastavat jäätmeluba omavale isikule. Metalljäätmete kogumisega tegelevad Valgamaal AS Kuusakoski ja Tolmetex OÜ. (1) Põllumajandus Põllumajanduslikku maad on vallas 7099,9 ha ja sellest enamus on põllumajanduslikus kasutuses. Maaviljakus on vallas erinev, paremad põllumaad jäävad Tsirguliina, Laatre ja Paju ümbrusesse. Põllumajanduslikest maadest on drenaaziga kuivendatud hinnanguliselt üle poole. Keskmise haritava maa väärtus vallas on 39 hindepunkti, mis on võrdne Valgamaa keskmisega. Sõnnikuga on lubatud anda, haritava maa hektari kohta külvikorra keskmisena, kuni 170 kg lämmastikku aastas. Mineraalväetistega on lubatud Anda, haritava maa hektari kohta külvikorra keskmisena, 30 kg fosforit aastas. Ning selline kogus lämmastikku, mis on põllumajanduskultuuride kasvuks vajalik ning vastavuses
1.2 Mittesurveline vesi Mittesurveline vesi on vedelal kujul olev vesi, mis ei tekita pinnasele hüdrostaatilist rõhku. Reeglina on vettsiduva pinnase puhul alati tegemist mittesurvelise veega. Mittesurvelise vee eelduseks on ka toimiv drenaaz. Kui ümber hoone aga puudub drenaaz, siis tänu pinnase veesiduvusele tekib vundamendi allossa vee hüdrostaatiline surve, ning siis on tegemist juba survelise veega. [2] Joonis 2. Mittesurveline vesi drenaaziga [7] 5 1.3 Surveline vesi Survelise veega on tegemist siis, kui vesi jääb osaliselt või ajutiselt vundamedi küljele seisma või asub hoone alaosa põhjavees. Vesi tekitab hüdrostaatilist survet. Veesurve sõltub veesamba kõrgusest. Survevee tingimusi jaotatakse kolme kategooriasse: Ajutiselt seisev survet tekitav vesi tänu pinnase veesiduvusele
hõredalt paakspuud, pihlakat, alustaimestikus tihe samblarinne. Lõuna-Eesti. Jänesekapsa mustika alltüüp muld viljakam, metsakõdu õhuke või puudub, domineerivad kuusikud, kõrge tootlikkus. 1 1.4 Laanemetsad viljakad kasvukohad. Jänesekapsa kasvukohatüüp kõrgematel lainjatel tasandikel, muld värske, hea drenaaziga, leetunud või näivleetunud mullad. Puistud kõrge tootlikkusega, enam levinud kuusikud, alusmets hõre või keskmise tihedusega: kuslapuu, pihlakas; alustaimestik liigirikas: jänesekapsas, laanelill. Kagu- ja Lõuna-Eestis. Sinilille kasvukohatüüp - positiivsetel pinnavormidel, muld viljakas, leostunud või leetjas muld, kõdukiht on väga õhuke. Mullareaktsioon neutraalne. Kuuski kõige rohkem (sageli juurepessiga), siis männikud ja kaasikud
kiirgab organismi sees _ kiirgust. Hoonesse satub radoon hoonealusest pinnasest või puurkaevu veest, kui vett võetakse diktüoneemakilda lähedastest kihtidest. Sissejoodav vesi on kümme korda ohtlikum kui sama radooni kontsentratsiooniga õhk. Hoonet saab kaitsta radooni eest hoonealuse lausisolatsiooniga, hoone ehitamisega postvundamendil (tuul puhub maja alt läbi) või radooni hoone alt välja tuulutamisega vastava drenaaziga, mis paikneb hoone all. Eestis on radooniohtlikud piirkonnad Põhja- ja Kirde- Eestis, kuid radooni võib esineda ka Lõuna-Eestis, kus eraldub see moreenist, mis võib olla paiguti vaid paari meetri sügavusel. Nii on Tartu maakonna Luunja vallas mõõdetud elamutes keskmiseks radooni tasemeks 200 ... 250 bekrelli kuupmeetris õhus, kusjuures standard ütleb, et uutes elu-, puhke- ja tööruumides peaks näitaja olema alla 200 bekrelli. Radooni kahjulik mõju inimese
kolmatsioon sellega tõstetakse jõe alamjooksul olevate luhtade maapinda kõrgemaks tulvavees esinevate setete kaasabil. Siis jääb põhjavesi sügavamale ning väheneb ka sellest põhjustatud liigniiskus. üleujutuste reguleerimine kaitsetammid ei lase tulvaveel ja ebasoovitavatel setetel valguda naabermaadele. Veehoidlatega ühtlustatakse vee äravoolu vesikonnast. Agromelioratiivseid kuivendusviise e. abinõusid kasutatakse enamasti koos kraavituse või drenaaziga. Agromelioratiivseid kuivendusviise omaette saab kasutada ainult ajutiselt liigniiskete alade kuivendamisel. Nende mõjuulatus piirdub tavaliselt künnikihiga. 2) agromelioratiivsed kasutatakse pinnavee äravoolu kiirendamiseks. Veevagusid kasutatakse eeskätt taliviljapõldudel maapinna lohkudesse koguneva pinnavee ärajuhtimiseks, et vältida orase hävimist kevadtalviste üleujutuste tagajärjel. Vaod tehakse kohe pärast talivilja külvi kas tavalise adraga või erilise vagujaga
ära tunda,mis õige põllumees kõik peab mõistma. Teiseks oli ,,Teadus ja Seadus põllul" määratud õpperaamatuks ka tegelikele põllumeestele, sest raamatu alapealkirjas öeldakse: ,,Neile põllumeestele, kes oma asju mõistuse najal tahavad ajada." Huvitav on vaadelda nii esimeses kui teises jaos põllumajanduslike küsimuste käsitlemist C.R. Jakobsoni poolt, mis isegi tänapäeval on küllalt aktuaalsed. Näiteks liigniiskete maade kuivendamine drenaaziga, taliviljadele sobiva külviaja valik, mineraalväetiste kasutamine jm. Samuti avaldas C.R. Jakobson põllumajanduslikku nõuannet ,,Sakala Lisalehes" ja kirjutas suure hulga põllumajandusliku sisuga brosüüre. Neis ta käsitles põllumeeste sissetuleku suurendamise võimalusi, veiste tõuaretust, või valmistamist, hobuste kasvatamist, põllumeeste seltse ja nende tegevust, linnukasvatust jne. Ajalehte oli soov välja anda , et selle kaudu õpetada ja kasvatada põllumehi. Kui võtta kokku C
Peamised nõuded: kasvukoht peab olema päikesepaisteline. Kaasaegsed sordid koguvad hästi juurika kaalu päikesevalguses ja pika valguspäevaga. Poolvarjus jäävad juurviljad peeneks.Optimaalne t* 20-22*C. Suur ridade vahe. Porgand vajab piisavalt niiskust kuid kui kastmisega on hilinetud tuleb alguses kasta vähe (kuni 3 liitrit vett m2-le) üle päeva-kahe viia normini (6-10 liitrit vett m2-le). Varased porgandi sordid on eriti nõudlikud niiskuse suhtes. Porgand vajab kobedaid, hea drenaaziga mitte hapusid viljakaid muldi-kõrgeid peenraid. Et värskelt kaevatud peenrad poleks liigniisked oodatakse külviga nädal-poolteist. Enne ja pärast külvi tihendage mulda veidi. Porgandi kärbse kaitseks mullake neid. Peale selle aitab see ära hoida porgandi ülemise osa roheliseks muutumist. Porgandipeenrad soovitatakse istutada vaheldumisi sibulapeenardega või kasvatada neid ühel peenral. KÜLV TALVE ALLA. ET SAADA SAAKI VARAKEVADEL APRILLI LÕPUS-MAI ALGUSES,
moreenil. Metsakõdu õhuke või puudub, huumushorisont enamasti kuni 25 cm tüsedune. Domineerivad kuusikud, olenevalt metsade majandamisest võivad esineda ka kaasikud ja haavikud. Metsad kõrge tootlikkusega, Ia-II bon. 9.4 Laanemetsad Laanemetsade hulka kuuluvad sinilille ja jänsesekapsa kasvukohatüüp. Jänesekapsa kasvukohatüüp (jk) - esineb kõrgematel lainjatel tasandikel või küngastel. Muld on värske, hea drenaaziga, põhjavesi sügaval. Esinevad leetunud või näivleetunud mullad. Kõdukiht on õhuke. Kõige enam levinud kuusikud. Puuliikide vaheldusel ka kaasikud ja haavikud. Sagedased on segapuistud. Kuusk uueneb looduslikult väga jõudsalt, seepärast esineb peaaegu alati kuuse järelkasv või II rinne. Kuusikud on enamasti kõrge tootlikkusega Ia- I(II) bon. Esineb ka männikuid, mis on kõrge boniteediga, väga tootlikud. Jänesekapsa kasvukohatüübis kasvavad reeglina vaid kultuurmännikud
Väga hea ka lõikelillena. 22. Nelk Nelgid on enamikule inimestele tuntud taimeperekond, kuigi esimesena meenuvad kindlasti lõikelilledena kasvatatavad aednelgid. Nelgil on kitsad lehed, tihe puhmaid moodustav kasvuvorm ja tüüpilised õied. Nelkide igihaljad rohelised kuni sinakasrohelised lehestikupadjandid on alati kaunid. Õied üksikult või mitmekaupa koos tihedas õisikus, värvuselt valged, roosad või punased, harvem kollased, sageli lõhnavad. Nelkide kasvukohal peaks olema hea drenaaziga neutraalne kuni nõrgalt aluseline muld ja koht päikeseline. Kasvuaegse hooldamise juurde kuulub vajadusel mõõdukas kastmine ning närtsinud õite ärakorjamine. Kahjuritest on tülikamad lehetäid ja nälkjad. 23. Pojeng Pojengid on kõigile tuntud taimeperekond. Need on kõrged, suurte õitega efektsed püsikud, olles seetõttu juba väga ammusest ajast olulised aiataimed. Ta on suvel õitsev
Õied- valged kuni purpurjad, kännastes, kobarates või pöörises Viljad- viljad jäävad tihti talveks põõsastele, kerajas kupar rohkete väikeste seemnetega HORTENSIA Hydrangea Mullastik- Viljakat happelise reaktsiooniga Niiskus- Valgus- Haljastusväärtus- Kasutatakse laialdaselt Puu võra- Ümar Lehed- vastakud, hambulise servaga Õied- valkjad, rohekad, punakad või sinakad. Kännasjad või kuprjad Viljad- kupar, paljude seemnetega SÕSTAR Ribes Mullastik- viljakat, hea drenaaziga mulda, Niiskus- parasniisket Valgus- Talub varju Haljastusväärtus- Kuldsõstar on väga dekoratiivne sellest perekonnast, eriti sügisvärvuses Puu võra- Lehed- Vahelduvad, sõrmroodsed Õied- pikad rippuvad kobarad või 1-3 kaupa kimbus Viljad- lihakas, paljasseemne mari Kolme liiki: mage, must ja karvane sõstar 5 TUHKPUU Cotoneaster Mullastik- lubjarikas Niiskus- Valgus-
Uhtmeterikas vesi lastakse suurveeperioodil voolata luhale, kus uhtmed setivad ning tõstavad sellega maapinda. Kui põhjaveepind jääb endisele tasemele, ongi kuivendusefekt sellega tagatud.Üleujutusi reguleeritakse samuti jõeluhtades. Selleks võib jõesängi puhastada või süvendada, rajada vee kinnihoidmiseks veehoidlaid või eraldada osa jõeluhast jõega paralleelselt paiknevate tammidega.Agromelioratiivseid kuivendusviise e. abinõusid kasutatakse enamasti koos kraavituse või drenaaziga. Nad osutuvad vajalikuks rasketes pinnastes, kus nimetatud põhikuivendusviisid ei ole võimelised kiiresti reguleerima veereziimi künnikihis ja künnialuses mullakihis. Mulla väikese veeläbilaskvuse tõttu jääb sademete vesi maapinnale pidama, eriti siis, kui maapinna reljeef on liigestatud mikrolohkudega. Kevaditi ja pikemaajaliste sademete järel on künnikiht veega küllastatud ning mikrolohkudes tekivad veeloigud. See kahjustab taimi ja takistab põllutöid. Sellist
seisundiga; tüüpiline on rohke kuuse looduslik uuendus. Alusmets- puudub või on hõredalt paakspuud, pihlakat, paju, kadakat. Alustaimestik- väga iseloomulik tihe samblarinne (palusammal, laanik), puhmad(mustikas, pohl); rohttaimedest leseleht, aplu-härghein, kattekold, kilpjalg. Levinud kõikjal, eriti Lõuna-Eestis, 6,5% metsadest. 1.4 Laanemetsad- viljakad kasvukohad Jänesekapsa kkt (jk) Esineb kõrgematel lainjatel tasandikel või küngastel. Muld- värske, hea drenaaziga, põhjavesi sügaval; esinevad leetunud või näivleetunud mullad, mis mõnikord võivad olla ka nõrgalt gleistunud; lähtekivimiks en karbonaadivaene punakaspruun saviliiv või liivsavimoreen; varis laguneb küllaltki kiiresti, kõdukiht on õhuke. Puistu- kõrge tootlikkusega (Ia-I, harva II); kõige enam levinud kuusikud (ligi 50% on jänesekapsa kuusikud); puuliikide vaheldusel ka kaasikud ja haavikud; ka männikud,
ee/855-1593-large/lauk- gladiator.jpg&imgrefurl=http://www.aiamaailm.ee/85- laugud&h=300&w=300& Puskiinia (Puschkinia) Looduslik leviala Kaukaasia, taim püstine, kõrgus umbes 13 cm, külmakindel ja vähenõudlik. Kasvukoht päikesepaiste kuni poolvari. Pinnas parasniiske savimuld hea drenaaziga, ei tlu suvist kuumust ja kuivust Õitseb aprillis. Valkjad- hele-helesinised kellukjad õied kobarõisikutes, tumesinised keskjooned õielehtedel. Lehed juurmised, siledad, kooldunud ülespoole. Paljundamine tütarsibulatega Istutada rühmadena peenardes ja peenra äärtes, sobib ka lõikelillena Sorte harilik puskiinia ,,Libanotica" http://www.aiamaailm.ee/puskiiniad-ja-kirgaslilled/1475-
armeerimise abil (joonis 9.24b). Lihkejoont läbivas armatuuris tekkiv jõud suurendab kinnihoidvat momenti xi Pj võrra. Juhul kui nõlva jalamil või peal asuvad rajatised ei luba kallet vähendada, on võimalik kasutada püsivuse tagamiseks tugiseina (joonis 9. 25) Pinnasevee ebasoodsat hüdrodünaamilist mõju saab vähendada otstarbeka drenaazisüsteemi rajamisega nõlvas ja nõlva ülaosas (joonis 9.26a). Pinnasesse valguva sadevee saab korjata nõlva peale rajatava drenaaziga kokku ning juhtida piki nõlva kohta, kus nõlva kõrgus on väiksem või viia torude abil läbi nõlva selle jalamile (joonis 9.26b). Erosiooni tekkimist vee väljavoolu kohas nõlva jalamil saab tõkestada sinna pöördfiltri rajamisega (9.26c). Nõlva pindmise erosiooni vältimiseks peab nõlva pealispinda kindlustama. Kui erosiooni põhjuseks võib olla nõlva mõõda allavoolav sadevesi, sobib selleks haljastus - muru ja madalad põõsad. Haljastuse rajamise algul, kui see ei ole
Metsakõdu õhuke või puudub, huumushorisont enamasti kuni 25 cm tüsedune. Domineerivad kuusikud, olenevalt metsade majandamisest võivad esineda ka kaasikud ja haavikud. Metsad kõrge tootlikkusega, Ia-II bon. 1.4 Laanemetsad Laanemetsade hulka kuuluvad sinilille ja jänesesekapsa kasvukohatüüp. Jänesekapsa kasvukohatüüp (jk) - esineb kõrgematel lainjatel tasandikel või küngastel. Muld on värske, hea drenaaziga, põhjavesi sügaval. Esinevad leetunud (LkI-LkIII) või näivleetunud (kahkjad) mullad (LP). Mulla lähtekivimiks on enamasti karbonaadivaene punakaspruun saviliiv või liivsavimoreen. Varis laguneb küllaltki kiiresti, kõdukiht on õhuke. Puistud on kõrge tootlikkusega (Ia-I, harva II), parimate puistute keskmine kõrgus ulatub 35-40 meetrini ja tagavara 800 m 3 /ha. Kõige enam levinud kuusikud (ligi 50% on jänesekapsa kuusikud), puuliikide vaheldusel ka kaasikud ja haavikud
Eesti kõrgeim harilik mänd kasvab Tartu maakonnas Järvselja metskonnas (kvartalil nr 261) Riiupalus. Tema kõrgus 2000. aasta sügisel elektron-tahhümeetriga GTS 601-ga mõõtes oli 42,7 m. 24. augustil 2007 mõõdeti tema kõrguseks 43,3 m. On ka andmeid, et XX sajandi keskel raiuti Kõrgepalu kandis umbes 50 m kõrgune puu. Sõltuvalt maa viljakusest (boniteedist) on küpsete mändide kõrgus väga erinev. Rabamännid võivad paarisaja-aastaselt olla vaid mõne meetri kõrgused, aga hea drenaaziga parasniisketel saviliivmuldadel ulatub küpsete männikute kõrgus 40 meetrini (jänesekapsa-pohla kasvukoht). Eestis kasvavad männid keskeltläbi umbes 30 meetri kõrguseks. Eesti jämedaima tüvega männid (inimese rinnakõrguselt mõõdetuna) on Jaani-Hansu mänd (447 cm, 1999) ja Kõrgepalu mänd (450 cm). Järgnevad Kuldi-Jüri pettäi ja Peedi mänd. Jämedaima tüvega mändide statistikat vaadeldakse harilikult rinnakõrguselt (1,3 m) mõõdetud
Taime välislaadi kirjeldus: kõrge puhmik. Lehed: suured, südamekujulised või kolmnurksed, pikkusega 30 50 cm. Õied või õisikud: kollased korvõied, koondunud kobarõisikusse. Õitseb juulist septembri alguseni. Liigi eritunnused: on looduskaitse I kaitsekategooria liik ja kuulub Eesti punase raamatu ohualtide kategooriasse. Harilikku kobarpead ohustavad kasvukohtade võsastumine ja soode kuivendamine. Kasvukoha nõuded: üsna vähenõudlikud, nad eelistavad värsket ja niisket, hea drenaaziga ja huumusrikast mulda. Vajavad päikeselist või poolvarjulist kasvukohta. Kasutamine haljastuses: aktsenttaimena, veekogude äär. Kasutatud kirjandus: http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=6137 http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/kobarpea.htm http://www.jarvselja.ee/kirjeldus.php?id=1253 http://www.kodu-aed.ee/index.php?nid=298&r=4&page=63& 1.19 Lupiin (Lupinus) Konkreetne liik: hulgalehine lupiin (Lupinus polyphyllus) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 100 cm.
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 70-150 cm. Taime välislaadi kirjeldus: kõrge puhmik. Lehed: suured, südamekujulised või kolmnurksed, pikkusega 30 50 cm. Õied või õisikud: kollased korvõied, koondunud kobarõisikusse. Õitseb juulist septembri alguseni. Liigi eritunnused: on looduskaitse I kaitsekategooria liik ja kuulub Eesti punase raamatu ohualtide kategooriasse. Harilikku kobarpead ohustavad kasvukohtade võsastumine ja soode kuivendamine. Kasvukoha nõuded: niiske, hea drenaaziga ja huumusrikast mulda. Kasutamine haljastuses: aktsenttaimena, veekogude äär. Joonis 35. Harilik kobarpea (http://www.stauder.net/l.htm) Joonis 36. Harilik kobarpea Kasutatud kirjandus: Eesti Entsüklopeedia. 2011. Harilik kobarpea. Kättesaadav http://entsyklopeedia.ee/artikkel/harilik_kobarpea. 10.09.2013. Seemnemaailm. Harilik kobarpea Liguria sibirica. Kättesaadav http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=6137. 10.09.2013. 1.19 Lupiin (Lupinus)
Juhul, kui nõlva jalamil või peal asuvad rajatised ei luba kallet vähendada, on võimalik kasutada püsivuse tagamiseks tugiseina (joonis 9. 25) 18 Pinnasevee ebasoodsat hüdrodünaamilist mõju saab vähendada otstarbeka drenaazisüsteemi rajamisega nõlvas ja nõlva ülaosas (joonis 9.26a). Pinnasesse valguva sadevee saab korjata nõlva peale rajatava drenaaziga kokku ning juhtida piki nõlva kohta, kus nõlva kõrgus on väiksem või viia torude abil läbi nõlva selle jalamile(joonis 9.26b). Erosiooni tekkimist vee väljavoolu kohas nõlva jalamil saab tõkestada sinna pöördfiltri rajamisega (9.26c). Nõlva pindmise erosiooni vältimiseks peab nõlva pealispinda kindlustama. Kui erosiooni põhjuseks võib olla nõlva mõõda allavoolav sadevesi, sobib selleks haljastus muru ja madalad põõsad
Kärpimislõige- üheaastase oksa lühendamine punga pealt. (Järve ja Eskla 2009) Syringa vulgaris Harilik sirel Hooldamine Sirel vajab huumusrikast niisket mulda, kuid ei talu põhjavee kõrget taset. (Harilik sirel) Mulla huumusesisaldus peaks olema 3-4%. Sobivaimad on kergema lõimisega mullad, rasked savimullad vajavad järjepidevat harimist, et tagada piisav veeläbilaskvus ja aeratsioon. Raskete lõimiste puhul oleks mõistlik sireli istutusauk drenaaziga varustada. Kasvuperioodil tuleb mullapinda regulaarselt kobestada, kuid sealjuures ei tohi unustada, et sirelijuured asuvad mulla pindmises kihis. Sirelid 13 eelistavad lubjarikast mulda, kuid kergema lõimise puhul piisab ka neutraalsest reaktsioonist. Sireleid võib väetada juurte või lehtede kaudu. Väetise andmine pritsides on efektiivsem, mõjub kiiremini ja on ökonoomsem
Kasvavad mitmed tarnaliigid ja h. sinihelmikas. Samblarinne on tüse, domineerivad palusammal, karusamblad, turbasamblad ja kaksikhambad. Raiestikel intensiivistub tänu transpiratsiooni lakkamisele soostumine, vohama hakkavad karusamblad ja turbasamblad, samuti h. pohl. LU on raskendatud, või toimub see kasega. Kultiveeritakse Mä istutuse teel kuni 5000 tk/ha. Kasvukohatüüp on levinud ca 2 % kogu metsamaast. Laanemetsad Laanemetsade muld on hea drenaaziga, viljakas, paiknedes enamasti liivsavimoreenidel, mõnikord kaetud peenliivaga. Organogeenne horisont on õhuke või puudub, A1 horisont kuni 35 cm tüsedune. Looduslikult kasvavad põhiliselt kuusikud, raiete tagajärjel ka kaasikud ja haavikud, kultiveerituna männikud. Puistud Ia kuni III boniteediga (tavaliselt I-II boniteediklass). Alustaimestikus alati ohtrasti h. jänesekapsast jt. rohttaimi. Laanemetsade hulka kuuluvad sinilille ja jänsesekapsa kasvukohatüüp.
Cambi-Gleic Leptosols või Calcari-Gleyic Cambisols (WRB) Aquic Eutrochrepts või Aquic Rendolls jt (ST) Tingituna ajutisest liigniiskusest saavad harimisküpseks nädal hiljem kui parasniisked, hea õhustatus suveperioodil, hea loodusliku drenaaziga. Hõlmavad 1,6% kogu maafondist ja 2,1% põllumaast. Põhja- ja Loode-Eesti, saared. Kõige rohkem Läänemaal, Harjumaal ja Saaremaal. Väike mulla aktiivveemahutavus < 100 mm, Kaasnevad mullad: Kh, Khg, Ko, Kog, Gk, Go, K Khg ja Kg´ kuivavad suvel läbi. Kihisemine kõrgemalt kui 30 cm. A Cg; A Bm Cg; A Cg D
Kuivendussüsteemi detailvõrgu ehk detailkuivendusvõrgu ülesanne on veereziimi vahetu reguleerimine s.o. kuivendatavalt maa-alalt liigvee (nii pinna- kui ka põhjavee) vastuvõtmine ja põhivõrku edasijuhtimine. Selle ülesande tõttu kannab detailkuivendusvõrk ka reguleeriva võrgu nimetust. Detailkuivendusvõrk võib koosneda kraavidest või drenaazisüsteemidest ja üksikdreenidest. Seega määrab reguleeriv võrk kuivendusviisi, st kas tegemist on kraavkuivendusega või drenaaziga. Kuivendussüsteemide põhivõrk koosneb peakraavist ja kogujakraavidest. Põhivõrgu ülesandeks on detail- ja piirdevõrgust vee edasijuhtimine suublasse. Kogujakraavid on seega vahelüliks detailvõrgu ja peakraavi vahel. Hargnemise korral jaguneb kogujakraav I, II jne järgu kogujakraavideks (I järgu kogujakraav suubub peakraavi). Loomulikult on kogujakraavidel ka oma vahetu kuivendav toime. Kuivendusvõrgu piirdevõrgu ülesandeks on kuivendatavale maa-alale väljastpoolt
Alustaimestikus pohl, mustikas, kanarbik. Niiskemates kohtades saavutab ülekaalu mustikas - mustika-pohla alltüüp. Samblarindes peamiselt palusammal ja laanik. Esineb laialdaselt, eriti Lõuna- ja Kagu-Eestis. Umbes 7% metsadest. Pohlamännikud on reeglina väga kvaliteetse puiduga. 71. Iseloomusta jänesekapsa kasvukohatüüpi. Jänesekapsa kasvukohatüüp (jk) - esineb kõrgematel lainjatel tasandikel või küngastel. Muld on värske, hea drenaaziga, põhjavesi sügaval. Esinevad leetunud või näivleetunud mullad. Kõdukiht on õhuke. Kõige enam levinud kuusikud. Puuliikide vaheldusel ka kaasikud ja haavikud. Sagedased on segapuistud. Kuusk uueneb looduslikult väga jõudsalt, seepärast esineb peaaegu alati kuuse järelkasv või II rinne. Kuusikud on enamasti kõrge tootlikkusega Ia-I(II) bon. Esineb ka männikuid, mis on kõrge boniteediga, väga tootlikud. Jänesekapsa kasvukohatüübis kasvavad reeglina vaid kultuurmännikud.
kaldenurgaga nõlva pinnase armeerimise abil. Lihkejoont läbivas armatuuris tekkiv jõud suurendab kinnihoidvat momenti. Juhul, kui nõlva jalamil või peal asuvad rajatised ei luba kallet vähendada, on võimalik kasutada püsivuse tagamiseks tugiseina. Pinnasevee ebasoodsat hüdrodünaamilist mõju saab vähendada otstarbeka drenaazisüsteemi rajamisega nõlvas ja nõlva ülaosas. Pinnasesse valguva sadevee saab korjata nõlva peale rajatava drenaaziga kokku ning juhtida piki nõlva kohta, kus nõlva kõrgus on väiksem või viia torude abil läbi nõlva selle jalamile. Erosiooni tekkimist vee väljavoolu kohas nõlva jalamil saab tõkestada sinna pöördfiltri rajamisega. Nõlva pindmise erosiooni vältimiseks peab nõlva pealispinda kindlustama. Kui erosiooni põhjuseks võib olla nõlva mõõda allavoolav sadevesi, sobib selleks haljastus muru ja madalad põõsad. Haljastuse
üksteise vastu ei puutuks. Kõikidel puudel on vaja jälgida okste harunemist. Oksad, mis on väga lähestikku ja paari aasta pärast jämenedes kokku kasvavad, lõigatakse kohe välja. Vanade luuviljaliste noorenemisvõime ei ole kuigi suur, seetõttu tuleb vältida korraga tugevat lõikust. (Aialeht) Kasvukoht peab olema avatud, päikeseline ja tuulevarjuline. Külma seina ääres kasvavad viljad on kehva kvaliteedi ja maitsega. Oluline on hea, sügav ja hea drenaaziga muld - õhukesel ja kehval mullal jäävad kirsid väikeseks ja puud on lühiealised. (Aianduse entsüklopeedia 2010) Kirsipuude nõudmised tolmlemise osas on keerulised. Enamik neist on isesteriilsed, jagunedes rühmadesse, mille sees ei ole üksteisega sobivaid sorte. Kui tegemist ei ole isefertiilse sordiga, on oluline osta erinevatesse rühmadesse kuuluvad sordid, kes aga õitsevad ühel ajal. Mõned sordid tolmeldavad kõiki samal ajal õitsvaid sorte, neid
ligikaudu 3%. leesikas, samblad (palusammal, Jänesekapsa kasvukohatüüp (jk) - esineb Leesikaloo (ll) s.o. loometsade kõige kehvemate kaksikhambad) ja samblikud (põdrasamblikud, kõrgematel lainjatel tasandikel või küngastel. tingimustega kasvukohatüüp. Esinevad tavaliselt islandi samblik). Muld on värske, hea drenaaziga, põhjavesi männikud, kohati ka kuusk ja kask. Puistu liitus on Esineb peamiselt Põhja-Eestis, saartel, Lõuna- sügaval. Esinevad leetunud (LkI-LkIII) või ebaühtlane. Puud halvasti laasunud, boniteet V- Eestis sinika-kanarbiku alltüüp, kus esineb näivleetunud (kahkjad) mullad (LP), mis mõnikord Va. Mulla peeneselise osa tüsedus kuni 10 cm rabastumise tunnuseid. võivad olla ka nõrgalt gleistunud
mitmekesine. Maaparandussüsteemide rekonstrueerimine võimaldab oluliselt parandada meie veekogude seisundit. On alustatud suurte eesvoolude renaturaliseerimist, kus rakendatakse meetmeid elupaikade mitmekesistamiseks ja kalade rännetele kaasaaitamiseks. Mitmesuguste maaparanduslike võtetega on võimalik vä- hendada taimetoitainete ärakannet veekogudesse. Sellisteks võteteks lisaks kuivendusvõrgu korrasoleku tagamisele on: · kraavkuivenduse asendamine drenaaziga (pindmise äravoolu likvideerimisel väheneb fosforiühendite väljakanne, samas võib suureneda nitraatlämmastiku osakaal); · reguleeritud drenaaz (regulaatorkaevudega hoitakse veepind optimaalsel tasemel lämmastiku väljakanne võib väheneda kuni 1/3 võrra); · settebasseinide, puhverlodude ja märgalade rajamine (tulemuslikkus sõltub pindalast võrreldes puhastatava vee hulgaga); · veepuhastusdreenide rajamine (lubilisanditega täidisdreenide rajamine risti pinnavee
moreenil. Metsakõdu õhuke või puudub, huumushorisont enamasti kuni 25 cm tüsedune. Domineerivad kuusikud, olenevalt metsade majandamisest võivad esineda ka kaasikud ja haavikud. Metsad kõrge tootlikkusega, Ia-II bon. 9.4 Laanemetsad Laanemetsade hulka kuuluvad sinilille ja jänsesekapsa kasvukohatüüp. Jänesekapsa kasvukohatüüp (jk) - esineb kõrgematel lainjatel tasandikel või küngastel. Muld on värske, hea drenaaziga, põhjavesi sügaval. Esinevad leetunud või näivleetunud mullad. Kõdukiht on õhuke. Kõige enam levinud kuusikud. Puuliikide vaheldusel ka kaasikud ja haavikud. Sagedased on segapuistud. Kuusk uueneb looduslikult väga jõudsalt, seepärast esineb peaaegu alati kuuse järelkasv või II rinne. Kuusikud on enamasti kõrge tootlikkusega Ia- I(II) bon. Esineb ka männikuid, mis on kõrge boniteediga, väga tootlikud. Jänesekapsa kasvukohatüübis kasvavad reeglina vaid kultuurmännikud.
punakaspruun saviliiv- või liivsavimoreen. Valdavalt näivleetunud LP, harvem mitmesuguselt leetunud mullad LkI, LkII, LkIII, L(k)I, L(k)II, L(k)III, Ls, mis mõnikord võivad sisaldada ka nõrku gleistumistunnuseid LPg, LkIg, LkIIg, LkIIIg, L(k)Ig, Lsg. Metsavaris laguneb suhteliselt kiirest, kõduhorisondi tüsedus keskmiselt 3 cm, sellele järgneb 10-20 cm tüsedune huumushorisont (A). Veereziim: parasniiske, muld on üldiselt hea drenaaziga, näivleetunud muldadel esineb küllastumist ülaveega, põhjavesi enamasti sügavamal kui 2 m. Puurinne: kuusk, harvem arukask, harva kultuurpuistus ka haab või mänd. Järelkasvu või II rinde moodustab enamasti kuusk. Boniteet Ia II. Põõsarinne: hõre kuni keskmise tihedusega, sagedasemad liigid on: mage sõstar, paakspuu, harilik vaarikas, lodjapuu, harilik kuslapuu, pihlakas, sarapuu. Puhmarinne: puudub või on katkendlik: mustikas, pohl.
Juhul kui nõlva jalamil või peal asuvad rajatised ei luba 10 kallet vähendada, on võimalik kasutada püsivuse tagamiseks tugiseina (joonis 9. 25) Pinnasevee ebasoodsat hüdrodünaamilist mõju saab vähendada otstarbeka drenaazisüsteemi rajamisega nõlvas ja nõlva ülaosas (joonis 9.26a). Pinnasesse valguva sadevee saab korjata nõlva peale rajatava drenaaziga kokku ning juhtida piki nõlva kohta, kus nõlva kõrgus on väiksem või viia torude abil läbi nõlva selle jalamile (joonis 9.26b). Erosiooni tekkimist vee väljavoolu kohas nõlva jalamil saab tõkestada sinna pöördfiltri rajamisega (9.26c). Nõlva pindmise erosiooni vältimiseks peab nõlva pealispinda kindlustama. Kui erosiooni põhjuseks võib olla nõlva mõõda allavoolav sadevesi, sobib selleks haljastus - muru ja madalad põõsad
annaabi.ee 
