Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Orhideede kasvatamine ja hooldamine (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Orhideede 
kasvatamine ja 
hooldamine
Maribel Rohesalu, Triinu Läst
15MEPK1
2016
Orhideede ajalugu
• Orhideed on teada juba umbes 120 miljonit aastat tagasi.
• Toodud  Euroopasse  alates  sellest,  kui   professor   Jacob 
Diether  1588.  aastal  oma  herbaariumis  esmakordselt 
kirjeldas ameerika orhideed.
• Ahnusest  rajas  1885.  aastal  botaanik   Frederik   Sander 
St.Albanisse  kasvuhoone,  millest  sai  maailma  suurim 
orhideeäri.
• Ta ise ei lahkunud kunagi Euroopast, tema heaks töötasd 23 
kogujat,  kes  riskisid  orhideesid  korjates  oma  eludega  ning 
kes rüüstasid täielikult mitu Filipiinide  saart .
• Esimesi  epifüütseid  orhideesid  kirjeldas  Kristoph  Columbus, 
kui oli jõudnud Bahama saartele.
• Sõna epifüüt tuleb kreeka keelest: ep- peal, phytos- taim.
Orhideede liigid
• Umbes 70% kõigist orhideedest elavad puudel- on 
epifüütsed.
• On ka kaljudel kasvavaid (litofüüdid).
• Terrestrilised  ehk   maas   kasvavad  orhideed 
(geofüüdid)
• Kõdumaterjalil  kasvavaid  (saprofüüdid),  milledel 
puuduvad  rohelised  lehed  ning  nad  ei  suuda  ise 
endale  toitu  sünteesida,  seetõttu  on  neil 
väljakujunenud koostöö seentega.
• On rohkem kui 25 000 erinevat  liiki.
Orhideede osad­ juured
• Epifüütsetel  orhideedel  on  õhujuured,  mida  on  väga  mitut 
erinevat sorti. 
• Mõned  juured  ripuvad  ainult  õhus,  teised  on  surunud  end 
kasvusubstraati,  kolmandatel  on   topelt   ülesanded:  kinnitada  ja 
toita. 
• Tõelised,  terved  juured  on  neil  alati kaetud  käsnja, poorse   valkja  
katte, velameniga.
• Terrestrilistel ehk maas kasvavatel orhideedel (geofüütidel) on velamen 
asendunud  pinnases  olevate  juurte  juurekarvadega.  Juuretipud  on  alati 
siledad  ja  tavaliselt   lihakad .  Õhujuured,  mis  moodustuvad  2/3  taimede 
massist on siledad ja ümarad, nende tipp on roheline 
Vasakule Paremale
Orhideede kasvatamine ja hooldamine #1 Orhideede kasvatamine ja hooldamine #2 Orhideede kasvatamine ja hooldamine #3 Orhideede kasvatamine ja hooldamine #4 Orhideede kasvatamine ja hooldamine #5 Orhideede kasvatamine ja hooldamine #6 Orhideede kasvatamine ja hooldamine #7 Orhideede kasvatamine ja hooldamine #8 Orhideede kasvatamine ja hooldamine #9 Orhideede kasvatamine ja hooldamine #10 Orhideede kasvatamine ja hooldamine #11 Orhideede kasvatamine ja hooldamine #12 Orhideede kasvatamine ja hooldamine #13 Orhideede kasvatamine ja hooldamine #14 Orhideede kasvatamine ja hooldamine #15 Orhideede kasvatamine ja hooldamine #16 Orhideede kasvatamine ja hooldamine #17 Orhideede kasvatamine ja hooldamine #18 Orhideede kasvatamine ja hooldamine #19 Orhideede kasvatamine ja hooldamine #20
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 225426 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
19
docx

Orhideede ajalugu, kasvatamine, hooldamine

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö korralduse osakond Heleri Pelju SR-1 ORHIDEE Referaat Juhendaja: Airi Noppel Pärnu 2011 SISUKORD 2 1947. aastal sündinud brasiilia lüürik ja romaanikirjanik Paulo Coelho on lausunud: ,, Inimesed kingivad lilli, sest nende sisse on kätketud armastuse tõeline olemus. See, kes püüab lille omada, näeb tema ilu närbumas. Selle jaoks aga, kes imetleb õiekest väljal, jääb selle ilu igaveseks kestma. Sest lill on osa nii õhust, päikeseloojangust, niiske

Lillekasvatus
thumbnail
9
doc

Toalille kasvatuse referaat

......................7 FLAMINGOLILL EHK ANTUURIUM..............................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................................9 ORHIDEE Orhidee on habras ja elegantne toataim. Üle maailma kasvab neid enam kui 20 000 väga eripalgelist orhideeliiki. Igas riigis on olemas mõni kohalik orhideeliik, mis muudab enda jaoks sobiva stiili ja värvusega orhidee valimise üsna lihtsaks. Eksootilise välimusega orhideed teevad kodu külluslikumaks ja erksamaks. Orhideesid saadab teatav kurikuulsus, nagu neid oleks raske kasvatada. Mõningate teadmistega pole orhideede hooldamine aga sugugi nii keeruline. Peaasi, et taim saaks kõik, mida vaja. Valgus Orhideele tuleb tagada õige valgusreziim. Kui palju valgust siis tõmbuvad lehed kollaseks ning kui palju siis tumeroheliseks.

Bioloogia
thumbnail
12
odt

Kasvatamise juhend

Levila ulatub Kagu-Aasiast troopilise Põhja-Austraaliani. Perekonna nimi tuleb kreeka keelest: phalaina - ööliblikas jaopsis- sarnane. Orhideena kuulub epifüütide hulka kasvades teiste taimede peal ilma toitaineid ammutamata. Looduses kasvavad kuukingad enamasti veekogude läheduses suurte puude tüvedel, mõnikord isegi kõrgel puu võras, kuid mitte kunagi päikesepaistel. Tüvi on umbes 30 cm pikk, lehed on laiad, nahkjad ja lihakad. Kuuking on üks lihtsamini kodus hooldatav orhidee erinevalt mõnedest teistest liikidest, kes on väga kapriissed. Peamine ilu on selles, et õitseb kodus igal aastaajal ning pikka aega, isegi kuni 4-5 kuud. Temperatuur ja niiskus Kuuking vajab niisket ja sooja keskkonda. Aeg-ajalt võib taime piserdada, eriti keskküttega ruumis, sest taim vajab palju õhuniiskust. Temperatuur on soovitav hoida 18-25 kraadi juures. Suvel talub ka kõrgemat temperatuuri. Õiepungade tekkimisel võib hoida jahedamas, 15-17 kraadis ruumis paari nädala vältel

Põllumajandus taimed
thumbnail
17
doc

Orhidee

Varstu Keskkool 11.klass Elise Kasak ORHIDEE Refetaat Juhendaja Helen Oppar Kangsti 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus.....................................................................................................................3 2. Orhideede ajaloost...........................................................................................................4 3. Levik ja arvukus..............................................................................................................5 4. Mis orhideede juures erilist on?......................................................................................7 5. Orhideede ehitus........................................................................................................

Bioloogia
thumbnail
22
docx

Kümne toalille kasvatamise juhend

Perekonna nimi tuleb kreeka keelest: phalaina - ööliblikas ja opsis- sarnane. Orhideena kuulub epifüütide hulka kasvades teiste taimede peal ilma toitaineid ammutamata. Looduses kasvavad kuukingad enamasti veekogude läheduses suurte puude tüvedel, mõnikord isegi kõrgel puu võras, kuid mitte kunagi päikesepaistel. Tüvi on umbes 30 cm pikk, lehed on laiad, nahkjad ja lihakad. 8 Kuuking on üks lihtsamini kodus hooldatav orhidee erinevalt mõnedest teistest liikidest, kes on väga kapriissed. Peamine ilu on selles, et õitseb kodus igal aastaajal ning pikka aega, isegi kuni 4-5 kuud. 3.2 Niiskusnõuded ja nõuded mulla suhtes Kuuking vajab niisket ja sooja keskkonda. Aeg-ajalt võib taime piserdada, eriti keskküttega ruumis, sest taim vajab palju õhuniiskust. Temperatuur on soovitav hoida 18-25 kraadi juures. Suvel talub ka kõrgemat temperatuuri. Õiepungade tekkimisel võib hoida jahedamas, 15-17

Põllumajandus
thumbnail
25
doc

Toataimed

Ta vajab kasvuperioodil rikkalikku kastmist ja korrapärast väetamist . Talvel võivad vanemad taimed olla jahedas , kuid külmakraaditeta kohas . Noored taimed , mida on kerge pistikutes kasvatada , vajavad talvel siiski 10-15 soojakraadist temperatuuri . Taim on väga mürgine . [2] Dendroobium (Dendrobium ) Kasutatakse õisdekoratiivse püsikuna siseruumides , talveaedades ja verandadel . Pärit on see taim Lõuna- ja Kagu-Aasiast Kagu-Austraaliani . Dendroobium on peamiselt epifüütne orhidee , mille pikad lehed on vaid taime tipuosas või varrel kahekaruliselt . Varred on pikalt ning mulgjalt paksenenud . Õied on valged või purpursed ., mis on koondunud kaarduvate vartega õisikutesse . Vajab hajusvalgust ja tuleks vältida otsest päikesepaistet . Temperatuur peaks olema soe kuni jahe . Kasta tuleks pehme veega korrapäraselt , muld ei tohi läbi kuivada . Talvel tuleb karvem kasta . Väetada tuleb spetsiaalse orhideeväetisega õitsemisperioodil 1 kord kuus . Ülejäänud

Bioloogia
thumbnail
21
pdf

Eeesti taimestik, taimkate ja selle kaitse, 1 KT

Eesti taimestik, ja selle kaitse . Vastused kordamisküsimustele . Ainevahetus ehk metabolism ­ organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum. Organismid vajavad elutegevuses erinevaid orgaanilisi aineid, mida nad saavad kas välikeskkonnast või sünteesivad ise. Neid aineid kasutatakse kehaomaste orgaaniliste ainete sünteesimise lähteaineteks. Sünteesimiseks on vaja energiat, mida saadakse orgaaniliste ühendite lagundamisel või väliskeskkonnast. Metabolism koosneb 2-st vastandlikust osast: Assimilatsioon ­ sünteesiprotsessid. Raku tasemel anabolism. Assimilatsioon e. sarnastamine - organismis toimuv biokeemiline protsess, milles anorgaanilistest ainetest tekivad orgaanilised, kehaomased ained. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. Dissimilatsioon ­ lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust). Raku tasemel katabolism. Dissimilatsioon ­ on organism

Eesti taimestik ja selle kaitse
thumbnail
30
odp

Mürkgaaside eemaldajad.

Mürkgaaside Eemaldajad. Airi Timps Juhendaja: Aina Rüütel MJ110 Millised taimed on mürkgaaside eemaldajad? Kummi- viigipuu Diifenbahhia Jaapani fatsia Krüsanteem Lõhnav Begoonia draakonipuu Nefroleep Nõelköis Sõrgköis Kummi- Viigipuu Kummi-viigipuu lehed on hästi paksud, läikiva ja nahkja tekstuuriga. Kummi-viigipuu on vähenõudlik taim, oluline on teda mitte üle kasta, kuid samas peaks muld olema pidevalt niiske. Samuti tuleb kasuks lehtedele vee piserdamine. Väetada tuleks taime iga kastmiskorra ajal. Tumereohelised lehed koguvad väga hästi tolmu ja peale piserdamist jäävad nad laiguliseks, seepärast on soovitav aeg-ajalt niiske lapiga lehti pesta. Kummi-viigipuu talub ka pimedamaid kasvukohti, kuid eelistab siiski valget kohta. Temperatuur peaks olema pigem jahe, 13-20 kraadi on taimele ideaalne. Kummi-viigipuu nagu paljud viigipuud

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun