Orhideede kasvatamine ja hooldamine (0)

Orhideede 
kasvatamine ja 
hooldamine
Maribel Rohesalu, Triinu Läst
15MEPK1
2016
Orhideede ajalugu
• Orhideed on teada juba umbes 120 miljonit aastat tagasi.
• Toodud  Euroopasse  alates  sellest,  kui   professor   Jacob 
Diether  1588.  aastal  oma  herbaariumis  esmakordselt 
kirjeldas ameerika orhideed.
• Ahnusest  rajas  1885.  aastal  botaanik   Frederik   Sander 
St.Albanisse  kasvuhoone,  millest  sai  maailma  suurim 
orhideeäri.
• Ta ise ei lahkunud kunagi Euroopast, tema heaks töötasd 23 
kogujat,  kes  riskisid  orhideesid  korjates  oma  eludega  ning 
kes rüüstasid täielikult mitu Filipiinide  saart .
• Esimesi  epifüütseid  orhideesid  kirjeldas  Kristoph  Columbus, 
kui oli jõudnud Bahama saartele.
• Sõna epifüüt tuleb kreeka keelest: ep- peal, phytos- taim.
Orhideede liigid
• Umbes 70% kõigist orhideedest elavad puudel- on 
epifüütsed.
• On ka kaljudel kasvavaid (litofüüdid).
• Terrestrilised  ehk   maas   kasvavad  orhideed 
(geofüüdid)
• Kõdumaterjalil  kasvavaid  (saprofüüdid),  milledel 
puuduvad  rohelised  lehed  ning  nad  ei  suuda  ise 
endale  toitu  sünteesida,  seetõttu  on  neil 
väljakujunenud koostöö seentega.
• On rohkem kui 25 000 erinevat  liiki.
Orhideede osad­ juured
• Epifüütsetel  orhideedel  on  õhujuured,  mida  on  väga  mitut 
erinevat sorti. 
• Mõned  juured  ripuvad  ainult  õhus,  teised  on  surunud  end 
kasvusubstraati,  kolmandatel  on   topelt   ülesanded:  kinnitada  ja 
toita. 
• Tõelised,  terved  juured  on  neil  alati kaetud  käsnja, poorse   valkja  
katte, velameniga.
• Terrestrilistel ehk maas kasvavatel orhideedel (geofüütidel) on velamen 
asendunud  pinnases  olevate  juurte  juurekarvadega.  Juuretipud  on  alati 
siledad  ja  tavaliselt   lihakad .  Õhujuured,  mis  moodustuvad  2/3  taimede 
massist on siledad ja ümarad, nende tipp on roheline 
• Uute juurte areng on märk  orhidee  uue kasvufaasi algusest. 
• Mõnedel  orhideedel  arenevad  nn  pesajuured-  ülespoole  kasvavad 
külgjuured.  Pesa  või   korvike ,  kuhu  kogunevad  taimsed  ja   loomsed  
jäänused.
Orhideede osad­  vars
• Orhideesid on 2 kasvukujuga ja harunemisviisiga monopodiaalseteks (üks 
haru)  ja  sümpodiaalseteks  (mitu  haru)  -st  pärast  kasvuperioodi  algust 
taim, kas kasvab otse üles või sirutab oma harud külje peale. 
• Monopodiaalse  kasutüübiga  orhideedel  on  üks  sirge  püstine  haru,   
kasvamas   ühes  suunas,  mille  alumised  osad  hääbuvad  aasta  jooksul. 
( kuuking )
• Sümpodiaalsed  orhideedel  on  sageli  roomav  horisontaalne  peaharu, 
millest kasvavad külgharud tõusevad vertikaalselt üles.(kingorhidee)
• Paljude  sümpodiaalsete  epifüütsete  orhideede   varte   sõlmevahed  meenutavad 
mugulaid.  Need  on  maapealsed  vee-  ja  toiduvaru  säilitusorganid.  Varremugulal 
on üks või kaks lehte ja tipmised või külgmised õiepungad. 
• Monopodiaalsetel  orhideedel  ei  esine  varremugulaid  aga  nende  varred  võivad 
olla paksenenud, samuti võivad mõnikord lihakad lehed toimida säilitusorganina. 
• Kõigil  varremugulatega  orhideedel  on  erineva  pikkuse  ja  sügavusega 
puhkeperiood. Need vastavad loodusliku kasvukoha kliimatingimustele. 
• Hübriitsetel orhideedel on puhkeperioodide vaheldumine aga täielikult segamini 
paisatud.
Orhideede osad­ õis
• Tüüpiline 
orhideeõis 
koosneb 
kolmest 
kroon- 
ja 
kolmest 
tupplehest. 
• Need  on  alati  asetatud  nii,  et 
kesktelg  jagab  orhidee  kaheks 
sümmeetriliseks pooleks. 
• Kõigist  teistest   taimedest   eristav 
tunnus  on  veel  sammas  (columna), 
mis asub õie keskel üle kroonlehtede 
ning 
moodustub 
emakaga 
kokkukasvanud  tolmukaist. 
• Keskmist kroonlehte, mis on teistest 
erinev, 
kutsutakse 
huuleks 
(labellum)  ,  selle  kuju  varieerub 
erinevate orhideede lõikes suuresti. 
Kuuking­ Phalaenopsis
hooldamine
Ostmine
• Ostes  vaadata  taime  ja  tema  juurte  üldist 
seisukorda.  Pole  soovitatav  osta  taime,  mis  potis 
vabalt loksub. 
• Samuti  mitte  osta   pehmete    lehtedega   või 
õiepungadeta  taime.   Pungi   peaks  olema  rohkem 
kui üks. 
•  Sobivaim   on  kui  õitseb  1/3  pungadest,  siis  peab 
taim vastu transpordile kõige paremini. 
• Taimi  ei  tohiks  vedada  liiga  kuumas  või  külmas 
autos  ning  ei  tohiks  osta  taimi  ruumist,  kus  on 
õhukonditsioneeriga jahutamise tõttu külm.
Temperatuur
• Kuukingale sobivaim temperatuur on 18-25° C.  
• Suvel 
taluvad 
kuukingad 
ka 
kõrgemaid 
temperatuure ,  aga  talvel  ei  tohiks  temperatuur 
langeda alla 16°C. Kui temperatuur on liiga madal 
võib ,õievars eritada kleepuvat,  magusat  ollust. 
• Õitsemise  stimuleerimiseks  peab  öise  ja  päevase 
temperatuuride kõikumine olema vähemalt 5° C. 
• Õitsemist  saab  veelgi  pikendada,  kui  hoida  taime 
peale  esimese  õie  avanemist  küllaltki  jahedas, 
kuid mitte alla 18°C. 
• Kuigi  kuukingad  õitsevad  kevadeti  on  tänapäeval 
neid  niipalju  ristatud,  et  orhidee  võib  õitseda  ka 
igal aastaajal.
Valgus
• Kuukingadele  sobib  osaline  vari  ilma  otsese 
päikesevalguseta. 
• Parimad  on  ida-  ja  läänepoolsed  aknad. 
Lõunapoolsetel  akendel  on  vajalik  märtsist  kuni 
septembrini varjutamine. Põhjaaknad on enamasti 
liiga  pimedad . 
• Valguse  testimiseks  sobib  aafrika  kannike.  Kui 
aafrika  kannike  õitseb  sobib  koht  ka  kuukingale. 
Kui  valgust  on  liiast  muutuvad  aafrika  kannikese 
lehed punaseks ning  kuukinga  tuleks varjutada.
Õhuniiskus
• kõik  kuukingad  vajavad  kõrget  õhuniiskust.  Ainult   kastmine   pole 
piisav. 
• Vahetult  taime  ümber  õhuniiskuse   suurendamiseks   on  kõige 
õigem  asetada  nad  mõeldud  madalate  kandikutele  või  alustele.   
Alus  või  kandik  tuleb  täita  kergkruusa  või  kivikestega.  See 
suurendab aurumispinda ning aurustuva vee hulk suureneb, kuid 
pottidel ei tohi olla veepinnaga vahetut kontakti.
•  Samuti võib taime ka pihustada, kuid vesi ei tohi lehekaenlasse 
jääda. 
• Nagu  kõik  orhideed,  ei  kasva  ka  liblikorhideed  ehk  kuukingad 
isolatsioonis,  vaid  moodustavad  nn  taimeühiskondi.  See  mõjub 
soodsalt  ka toas  kasvamise  korral. 
• Suurte  pehmete  lehtedega  taimed,  millel  on  märkimisväärne 
aurumine   on  eriti  head  kaaslased.  Head  kaaslased  on  ka 
bromeelialised, millel on leheroseti sees vett säilitav õõnsus.
Kastmine
• Kuuking ei tohi täielikult läbi kuivada, samuti ei sobi liigne 
vesi. 
• Ööseks ei tohi lehed märjaks jääda. 
• Neid on parem kasta hommikuti, kui temperatuur tõuseb. 
• Külm vesi lehtedel võib viia lehtede pudenemiseni.
• Üldjuhul,  kui  kasta  siis  põhjalikult.  Pole  erilist  vahet  kas 
panna  pott  vette  või  kasta  ülalt,  aga  liigne  vesi  tuleb 
kindlasti eemaldada. 
• Järgmine kastmine peab toimuma siis, kui  substraat  on ka 
pealispinna  all  muutunud  üsna   kuivaks .  Tavaliselt  kuivab 
potisisu 7-10 päeva. 
• Taimi piserdada alati väikese veekogusega.
Väetamine ja värske õhk.
• Kuukingade  väetamist  ei  tohiks  samuti  ära 
unustada, eriti orhidee hübriidide puhul. 
• Standardset 
orhideeväetist 
võiks 
lisada 
kastmisvette igal kolmandal kastmiskorral.
• Kuukingad  vajavad  palju  värsket  õhku,  et  vältida 
nakatumist  kahjurputukatega  ning  et  ei  tekiks 
bakterid ega hallitust. 
• Mädanik 
võib 
sageli 
ka 
tekkida 
kehva 
ventilatsiooni tagajärjel. 
• Kunagi ei tohi taimedele peale puhuda külm tuul, 
sest selle tõttu võivad pungad variseda. 
• Talle ei sobi temperatuur alla 15°C.
Ümberistutamine
• Enne ümberistutamist tuleb tagasi lõigata kahjustatud ja mädanenud 
juured.  Ebatervel  taimel  lõigata  ära  ka  õievars.  Kuivanud  ja  juurteta 
tüveosa tuleks samuti eemaldada. 
• Kui   poti   sisu  on  väsinud,  kurnatud,  ära  kasutatud  või  muutunud 
lihtsalt  äratuntavalt  limaseks,  sammaldunud  või  kokku  vajunud  või 
kui  kuukingal  pole  lihtsalt  potis  enam  ruumi,  tuleb  taim  ümber 
istutada. 
• Loomulikult  tuleb  alati  oodata,  kuni  lehestiku  keskelt  ilmub  uus 
sisemine leheke. 
• Kuuking  vajab  kindlasti  orhidee  istutussegu.  Tavaliselt  võib  olla  poe 
istutussegu  liiga  pehme  või  turbane.  Segu  saab  lihtsalt  täiendada, 
lisades  puukoort,  korpa  ja  söetükikesi.  Soovitatav  on  ka  lisada 
polüstüreenpärleid, et see muutuks hästi vett imavaks. 
• Kuukingad edenevad hästi madalas potis. Terve taime kasvatamiseks 
ei tohi uus pott olla rohkem kui 3 numbrit suurem kui vana pott. 
Haigus
• Kui  taim  on  haige  tuleks  kuni  paranemiseni  ära 
lõigata iga õievars. Kõigepealt täita pott 1/3 osast 
drenaažiga. Siis asetada taim poti keskele ja täita 
pott  seguga  kuni  taime  alumiste  lehtedeni. 
Seejärel   katta   taim  läbipaistva  kilega,  et  vältida 
niiskuse kadu  aurumise  tõttu.
Tütartaimed
• Tütartaimed  võivad  esineda  mõnikord  õievarrel,  tavaliselt 
siis,  kui  taim  ei  lähe  õitsema,  kui  taim  on  ülekastetud,  või 
temperatuur on liiga kõrge. Tütartaimed on väikesed võsud, 
mida kutsutakse ka keikideks. 
• See tähendab, et õisi ei teki, kuid tekib kas üks või mitu uut 
orhideetaime. 
• Kindlasti  peab  ära  ootama  vähemalt  2  lehekest  ja  mõned 
juured,  mis  on  vajalikud  uue  taime  ellujäämiseks.  Mida 
suurem on taim seda suurem on tõenäosus taimel ellu jääda. 
• Kui  lehekesega  vars  hakkab  kuivama  siis  lõigata  vars 
taimekese 
alt 
läbi 
ning 
istutada 
taimeke 
koos 
varrejupikesega  orhideemulda.  Kasutada  väiksemat  potti 
ning peenemat istutussegu.
Toestamine
• Toestamine võib olla hädavajalik, kui õisikute kaal 
ületab taime enda kaalu, eriti suureõieliste sortide 
puhul. 
• Kasutada võib kas naturaalseid või plastikkepikesi, 
mille külge saab kinnitda spetsiaalsete kinnititega 
või  traadiga . 
• Kinnitada tuleks vars kahe koha pealt, et taim 
jääks korrektselt. 
• Loomulik väljanägemine eeldab, et õievars on 
loomu poolest ikkagi veidi kaardus. 
• Mitte siduda liiga kõvasti, vaid jätta alati varre ja 
toe vahele väike vahe.
Probleemid
• Õied võivad ära kukkuda, kui temperatuur on liiga 
madal,  valgust  on  vähe,  taim  on  tuuletõmmet 
saanud, taimel on transpordistress, siis õiepungad 
kärbuvad ja langevad ära. 
• Tihti juhtub see, kui õiepungad on juba suuremad 
kui hernetera. Põhjus ei pruugigi selguda. 
• Kui nii juhtub siis tuleks õievars kolmanda sõlmeni 
tagasi  lõigata  ja  oodata  uute  õitepungade 
moodustumist.
Kahjurid
• Põhiline ohi orhideedele on kilptäid ja viinamarja- kilpäid, 
mitmed lestad ja harvem ka muud ripstiiblased putukad. 
• Juurte  ja  lehtede  kahjustusi  võib  ravida  aktiivsöega. 
Aktiivsüsi raskendab kahjuritel taimesse tungimist. 
• Üha  üldisem   nuhtlus   on  ka  seenesääsed.  Vahel  on 
probleemiks  ka  teod  või  viirused  ning  nende  tõttu  tuleb 
hävitada ka hernetera suurused õiepungad. 
• Taimede transport kiles võib põhjustada seente rünnakut. 
• Kui  eemaldada  aiariistadega  kahjustatud  otsi,  siis  tuleb 
neid  steriliseerida,  mida  võib  teha  kas  lahtisel  tulel  või 
ahjus 240°C juures.

Document Outline

• Slide 1
• Orhideede ajalugu
• Orhideede liigid
• Orhideede osad- juured
• Orhideede osad- vars
• Orhideede osad- õis
• Kuuking- Phalaenopsis hooldamine
• Ostmine
• Temperatuur
• Valgus
• Õhuniiskus
• Kastmine
• Väetamine ja värske õhk.
• Ümberistutamine
• Haigus
• Tütartaimed
• Toestamine
• Probleemid
• Kahjurid
• Slide 20