(''Pateetiline''), I osa, esitajaks Daniel Barenboim. Sonaat on 3-osaline muusikateos soolopillile või soolopillile saatepilliga. Esimene sonaat, Klaverisonaat D-duur, I osa, oli Joseph Haydni kirjutatud. Loos oli kuulda selgelt põhihelistikku. Peateema oli energiline, aga kõrvalteema muutus aeglaseks. Esile kerkis kulminatsioon. Teine sonaat, Klaverisonaat nr 8 c-moll (''Pateetiline''), I osa, oli kirjutatud Ludwig van Beethoven. Sonaat toob esile palju dramaatilisust ning on väga raskete ja aeglaste akortidega. Teiseks kuulasime nelja sümfooniat: 1. F. J. Haydn Sümfoonia nr 94 g-duur (''Üllatussümfoonia''), II osa, esitaja tundmatu. 2. W. A. Mozart Sümfoonia nr 40 g-moll, I osa, esitaja The Chamber Orchestra of Europe, dirigent Nicolaus Harnoncourt. 3. L. Van Beethoven Sümfoonia nr 9, IV osa Finaal , esitaja 10 000 jaapani muusikut, dirigent Yutaka Sado. 4
Kuigi kasutati erinevaid maalimisstiile, oli olulisel kohal emotsionaalne sisu, enda tunnete ja kogemuste väljendamine. Armastati ka suuri lõuendeid. Põhiliselt jaotatakse abstraktsed ekspressionistid kahte rühma: 1) Tegevusmaal kus kunstnikud kandsid värvi lõuendile hoogsalt. Rohkesti on nendes töödes nâha dramaatilisust ja emotsioone. 2) Värvivälja maalikunst teosed näevad välja "Nr.31" rahulikumad, kuid nendes on kasutatud värvuste Jackson Pollock, 1950 emotsionaalset mõju. MoMa, New York Abstraktne ekspressionism "Enchanted Forest" Jackson Pollock, 1947 Peggy Guggenheim Collection, Veneetsia "1A" Jackson Pollock MoMa, New York
· Ebatavline kompositsioon · Inimkeha kujutamine moonutatult · Maneristid esimesed moodsa kunsti esindajad PARMIGIANINO 1503-1540 · Inimkeha kujutamine moonutatult · Ebareaalne taust ( nt: lõpetamata sambad) (õ.lk.81) · Tegevuse kujutamine võimalikult kunstipäraselt ja graatsiliselt · ,,Pikakaelaline madonna" (õ.lk.81) · ,,Pauluse pöördumine" VENEETSIA TINTORETTO 1518-1594 · Eeskujuks Parmigianino · Toob sisse dramaatilisust, põnevust, pinget · Ebatavaline valgus (.õ.lk.82) · Tahtis näidata asju uues valguses oma nägemuse kujutamine · Harmoonia puudumine liigutustes ja poosides · Diagonaalsus, südava perspektiiviga ruumid · Ühele küljele nihutatud kompositsioon · ,,Püha õhtusöömaaeg" valguse terav metalne läige · ,,Linnutee sünd" · ,,Püha Jüri võitlemas lohega" EL GRECO (Domenikos Theotokopoulos kreeklane) Veneetsia Hispaania 1541-1614
eneseväljendus 2. Vool Saksa maalikunstis 20.saj algul Saksa ekspressionism = saksa fovism Tegutsesid kunstnike rühmitused: · Die Brücke (Sild) Dresdenis · Der Blaue Reiter (Sinine ratsanik) Münchens Ekspressinostid kujutasid kaasagset närvilist, kiiret, pahelist suurlinnaelu. Maaliti ka porteid, maastikke. Ekspressonistlik kunst oli sageli ühiskonnakriitiline. Ekspressionistid rõhutasid emotsionaalsust, dramaatilisust. Sageli valitsevad ekspressionistide kunstis masenduse- ja pettumusmeeleolud (see on eriev foovidest). Ekspressionistidele on iseloomulik: · Hooletu, rahutu pintslikäsitlus · Vormide lihtsustamine, kohati moonutamine · Intensiivsed värvid; sageli ka toored, võikad, räiged, porikarva toonid Palju harrastati graafikat, eriti puulõiget. Ekspressionismile (nagu kogu moodsale kunstile Saksmaal) tegi lõpu Hitleri võimuletuleks 1933.aastal. Tähtsamad kunstnikud:
maalinud, näidendeid kirjutanud ja loonud metallitööd. Bernini on ainus suurmeister skulptuurialal. Ta loob barokile omase skulptuuristiili- maalilise, dünaamilise ja ülipiduliku käsitlusviisiga ning see laad jääb valitsema 150. aastaks Euroopas. Bernini hülgab klassikalise skulptuuri range ülesehituse maalilise üldmulje kasuks, mille domineerivad valguse ja varju mõjud. Tema skulptuurid on alati ühenduses neid ümbritseva ruumiga. Bernini teosed on täis pakitsevat elu ja dramaatilisust. Nende mõju on rajatud pidulikudele, järskudele ja kontrastsetele liigutustele, neis valitsevad taltsutamatu kirg ja haarav ekstaas. · Bernini meistritoeseks loetakse väljakut Peetri kiriku ees. Ta kasutas osavaid perspektiivivõtteid, mille tõttu tundub fassaad kõrgemana ja väljak avaramana. Ovaalväljak mõjub amfiteatrina ja eesmärk on suunata vaataja pilk rõdule.
Minu arust oli imetlusväärne Mihkel Polli professionaalsus ja oskus teoses emotsiooni sisse elada, tõustes vahepeal isegi kogu kehaga pingilt õhku. Kohati tuli klaverit mängida nii kiiresti, et käte liikumist oli isegi raske jälgida. Teisena esitati Dvorak Sümfooniat nr. 8. Soolopilli enam polnud, kui esimese looga võrreldes jäi kõrvu, et suurem tähtsus oli seekord ka puhkpillidel. Ka selle loo puhul oli meeleolu vahelduv, kuid üldmulje oli siiski kurb. Dramaatilisust oli küll vähem ja ka lootusrikkamaid momente oli rohkem. Üllatusena esitati ka Ukraina Tants nr 6, mis dirigent Anu Tali sõnul pidi oma lõbusa meeleolu tõttu külastajatele enne kojuminekut hea tuju tekitamiseks sobima. Kuigi teos pidi olema lõbus, oli ka seal minu meelest süngeid kohti, kuid siiski oli pala rütmikas ja ning sobis tõesti kontserdi lõpetuseks. Peale pianist Mihkel Polli osavuse hakkas silma ka see, kuidas keelpillide
Anna Karenina keskkond Moskva Teose tegevus algabki just nimelt Moskvas perekond Oblonskite peretüliga, mis on tingitud Moskva kergemeelse õhkkonna ja sellega kaasnenud abielurikkumisega. Üleüldse on kõik momendid raamatus, mis leiavad aset Moskvas, täis kergemeelsust, pigem pingevabat olustikku, armastust, dramaatilisust ning kirge. Tundub nagu muutuks iga tegelase mõttemaailm ja karakter lihtsalt Moskvas viibimisega. Moskva miljööd kujutab autor alati erakordselt värvikana ei ole vahet, kas tegemist on mõne balliga või siis lihtsalt õhtusöögiga, konfliktidest juba seal puudust ei tunta. Iseäranis tihti tunnevad tegelased ennast just Moskvas armununa. Armub Levin Kittysse, Kitty Vronskisse ning viimane omakorda Annasse. Stepan Arkaditsil on armumisi mitmeid, kõik
Juudast saab Kristuse reetja. Maalil on omapärane saatus. Värvide ebaõnnestunud koostise tõttu hakkas maal murenema. II maailmasõna ajal sai refektoorium pommitabamuse. Imekombel maal siiski säilis. Tintoretto(1518-1594) oli Itaalia hilisrenessansi maalikunstnik. Ta on saanud mõjutusi Parmigianino ja Michelangelo loomingust. Veneetsia kunstnik maalis tundeküllaseid usulise sisuga hiigelpilte. Ta püüdles naturalismi poole, taotles oma maalides dramaatilisust ja dünaamikat. Tintoretto asetab raskuspunkti pildi serval, mis püüaks justkui vaataja pilku sundida viltu pildi sisse vaatama. "Püha õhtusöömaaeg" valmis aastal 1560. Maal asub San Giorgio Maggiore kirikus väikesel eraldi seisval saarel. Tintoretto maalis linna kaitsepühaku Markuse legendi, kuid ka piiblistseene, samuti portreid. Võrreldes Leonardo teosega mõjub maal rahutult. Ebatavaline oli tol ajal maali ülesehitus
Renessanssmuusika on renessansiajastul (14.17. sajand) loodud muusika. Selle ajastu kuulsaimaid teoseid on Arcadelt ,,Il Bianco e dolce Cygno". Sellele on omane renesanssmuusika aeglane rütm ja vähene meloodilisus. Emotsioon on kurvapoolne ja harmoonia on vähekõlav. Minu arvates on lugu ratsionaalne ja rahulik, mind ei pane kahjuks selline asi kuulama. Kui mulle peaks renessanss muusika meeldima, siis peaks seal olema rohkem dramaatilisust. Barokk on 17.-18. sajandil olnud barokkajastu muusikastiil. Sel ajal hakati lugusi looma rohkem kuulamiseks. Selle ajastu üks kuulatumaid teoseid on ,,Vivaldi Torm, Suvi 2.osa" ja ,,Charpentier Te Deum prelude". Need lood on kiirema rütmiga kui renessanss muusika ja barokk. Samuti on nende harmoonia palju kõlavam, emotsioon on rõõmsam ja lood on dramaatilised. Eelistaksin selle ajastu muusikat kuulata rohkem kui keskaja või renessanssmuusikat. Neid lugusi
Väga tuntud on just Tatjana kirjastseen esimesena mainitud ooperist. Tema ooperid olid dramaatilised ning psühholoogilised. Need sisaldasid palju emotsioone nagu kõik teisedki teosed Pjotri puhul. Just need kaks mainitud ooperit lõppesid ka traagiliselt. Ooperitega ta püüdis jõuda inimesteni otse läbi kogetud sündmuste elu jooksul. Kuulates palasid filmist, kuuleme, et läbi jooksevad väga paljud erinevad tunded. Tunneme ära igatsust, dramaatilisust, samuti nukrust. Need väljenduvad paljuski tema sümfoonilises muusikas. Siinkohal võin välja tuua 6. sümfoonia (2. osa ,,Kallis Mari", lõpuosa jne). See on kunstiteos ja väga oluline Tsaikovski loomingus. Peale selle teose esmaettekannet, seal ta seda ka isiklikult dirigeeris, helilooja suri. Meloodiad olid Tsaikovskil täiesti äratuntavalt ülevalt alla tulevad. Tema loomingu hulgas on aga ka rõõmsameelsust. Kõige paremini tuleb see välja tema klaverikontserdis nr. 1
Manerismiaja kunstnikud loobusid harmooniast, vormide selgusest. Figuurid moondusid, Maneristlikud pildid mõjuvad rahutult, inimesed on neil tihtipeale pikaksvenitatud. Tähtis oli ilutsemine, elegantsus. Ebatähtsad olid harmoonia ja sümmeetria. Kasutati väga ebatavalisi värve ning valgus ja varjud oli ebaloogilised. Tintoretto (1518-1594) tegutses Veneetsias. Pani aluse manerismile. Tiziani õpilane. Taotles naturalismi, dramaatilisust ja dünaamilisust. Teoste meeleoli oli sünge, tume koloriidi kasutus, valguse rahutu käsitlemine, rõhk asus maali serval, diagonaalsed kompositsioonid. Maalis palju seinamaale. Usulised ja mütoloogilised teosed. ,,Püha Markuse ime,, , Veneetsia Scuola di San Rocco 56 suurt seinamaali.
olid. Erilist näitlemist või üldpildile juurde andvat efekti nad minus, ebakultuurses ja ooperikogemusteta inimeses, ei tekitanud. Järgmisteks häirivateks faktoriteks olid lavakujundus ja valgustus. Lavakujundus oli väga geniaalne, ilus ning ajakohane, kuid mulle tundus, nagu jäi midagi laval kasutamata. Minu arvates oleks saanud laval olevaid ehitisi veelgi suurepärasemalt ära kasutada- see oleks lisanud tähelepanu püüdvat effekti ning dramaatilisust. Sama probleem oli ka valgustusega. Estonia ei ole väike ega vaene koht, mis ei saaks lubada endale mitmekülgseid valguseefekte. Vaadates lava, tundus et valgusega ei mängitud kordagi. Rambivalgus oli alati suunatud voodile, isegi kui see oli tühi ning tegevus toimus mujal. Muidugi käib see väide vaid nende stseenide kohta, kus kasutati voodiga lavakujundust. Valgustuse puhul oli ka see häiriv, et vahel jäi näitleja täielikult varju ning kui ta
pildiraamil. See näide toob selgelt esile Vermeeri iga pisimagi detaili läbimõelduse ja tähtsuse mitte miski ei ole jäetud juhuse hooleks. Foto 3 Ülemaalitud pildiraamiga maal vasakul, originaal paremal Vermeeri maali ,,tüdruk punase kübaraga" teeb emotsionaalseks selle vahetu suhtlus vaatajaga, millele lisavad dramaatilisust tugevad värvilahendused, mis omakorda on keskendunud naisterahva punasele peakattele ning tumesinisele rüüle (foto 4). Kogu maali aluspõhjaks kasutatud ookritoon kumab läbi kaetud kihtide, tekitades sooje värvilaike muidu üldiselt külmale toonivalikule. Õrn oranzikas varjund tüdruku näol on peegeldus kübaralt, mis ilmestab muidu üsna tuhmi nahatooni. Foto 4. Johannes Vermeer ,,tüdruk punase kübaraga" (1665)
salmil, mille abil õpetatakse lastele, mida teha metsa eksimise korral. Kui muidu võis tekstist välja lugeda pigem iskiklikku eksiolekut elus, siis see indiaani lugu avas minu jaoks teoses veel ühe dimensiooni ning tekitas palju mõtteid. Muusikaliselt oli samuti esimene osa väga põnev ja nauditav, koor oli nagu elav ja hingav asi – mets – millesse oli siis see keegi – laps, hing, publik, ... - ära eksinud. Teoses oli dramaatilisust, pingeid, rahu, erinevad hääled imiteerisid metsa hingamist ja helisid. Meeshääled tõid teosesse rahu, naishääled lisasid erinevaid kõlavärvinguid ja karakterit. Seejärel saabus valgus - György Ligeti „Igavene valgus“. See Ungari 20. sajandi avangardhelilooja on loonud väljakutsuva teose 16-häälsele segakoorile, mis räägib ilmselt küll valgusest, kuid on täidetud erinevate emotsioonide ja tundmuste virrvarriga, täis üllatusmomente ning viib publiku
Teerajaja. Lõpuaastate muusikas romantismi sarnane. Isepäine geenius kes ei kohanenud kunagi aja ja ühiskonnaga. Ooper 18. saj. II poolel. Opera seria kriis ja Glucki ooperireform. Mozarti ooperid Gluck oli Viinis ja Pariisis edukas oma uuendatud laadis tõsiste ooperitega (opera seria). Mozartit tema reform ei mõjutanud. Mozart lähtus Itaalia koomilisest ooperist. Nende oopereid nähakse sageli vastanditena. Eesmärgid olid sarnased. Gluck suurendas dramaatilisust ooperites dramaatilise tegevuse ja teksti osakaalu teostes ja allutas muusika neile. Mozartile jäi muusika ooperis pea väljendusvahendiks. Mozarti tähtsamad ooperid sündisid elulõpul Viinis. 1786a. Mozarti suurooper (tähtsaim) ,,Figaro siin Figaro seal". Libretisti Da Ponte viimaseks tööks koos Mozartiga jäi ooper Cosi Fan Tutte. Tema ooperid "Figaro pulm" (1786) "Don Juan"(1787) "Cosi fan tutte" ("Nii teevad kõik")(1790) "Võluflööt"(1791)
· Usulise sisuga ja paljufiguurilised altarimaalid · Antiikmütoloogia teemalised freskod · Eeskujuks kogu euroopa nn akadeemilisele kunstile 2. naturalistlik suund Michelangelo da Caravaggio 1573-1610 · Usuteema · Peategelane lihtrahvas · Uudne kompositsioon- poosid ja asend mõjuvad juhuslikult · Äärmuslik naturalism(vanadus, mustus, katkised rõivad) · Natüürmordi meister · Tegevus pimeduses, mida lõhestab nn keldriluugivalgus- lisab dramaatilisust · ,,Peetruse risti löömine" · ,,Pauluse pöördumine"
Tema ooperid jutustavad heroilisest inimesest ning tegudest, mida sooritati au ja kuulsuse nimel. Ooperite tegelaskujudeks olid õilsad printsessid, kuningannad, printsid, kuningad, väejuhid. Händeli muusika kujutab neid lihtsalt inimestena, kes on end pühendanud õilsatele tegudele ja eesmärkidele. Händelil oli suurepärane oskus luua karaktereid meloodia abil. Nii oskas ta ilmekalt ja haaravalt väljendada kangelaste tundeid. Nii võisid tema meloodiad väljendada nii dramaatilisust, ülevust, pühalikkust, mõtisklust kui ka kurbust. Händeli loomingust üks populaarsemaid oopereid on ajaloolise sisuga Xerxes ja Julius Caesar.Händel on kirjutanud üle 40 ooperi, nendest 36 komponeeris ta Inglismaal. Vokaalloomingu suurema osa moodustavad vaimulikud kooriteosed.1737.a. täielik majanduslik krahh, ajurabandus ning aja trend, mis nõudis piiblil põhinevat muusikalist meelelahutust, olid tõukejõuks ka Händeli loomingulisteks muutusteks. Ta hakkas kirjutama oratooriume
· eeskujuks kogu Euroopa nn.akadeemilisele kunstile 2. naturalistlik suund MICHELANGELO da CARAVAGGIO 1573-1610 · usuteema · peategelane lihtrahvas · uudne kompositsioon - poosid ja asend mõjuvad juhuslikuna · äärmuslik naturalism(vanadust, musti jalgu,katkiseid riideid, ahvatlevad puuviljad) · natüürmordimeister · tegevus pimeduses, mida lõhestab nn. keldriluugivalgus lisab dramaatilisust · ,,Peetruse ristilöömine." · ,,Pauluse pöördumine." Skulptuur Tunnused samad, mis maalikunstis LORENZO BERNINI · Rahutud ja liikuvad massid · Ilmekad ja efektsed poosid · ,,Püha Teresa ekstaas." · ,,Apolloni ja Daphne."inimkeha ja juuste muutumine · Peetri kiriku baldahhiin BAROKK HISPAANIAS 17.sajandil TUNNUSED: Hispaania · Tellijaks õukond ja kirik · Elulähedus DIEGO VELAZQUEZ
Francesco Borromini. San Carlo alle Quattro Fontane kirik Roomas. Barokkmaal Itaalias. Paavstiriigi pealinn Rooma oli barokkmaali sünnipaik. CARAVAGGIO oli barokk-kunsti naturalistliku suuna rajaja. Kujutas lihtrahva ja igapäevaelu. See oli vahendiks usuliste teemade lihtrahvani jõudmiseks. Inimeste poosid ja asendid mõjuvad juhuslikena. Vaataja tunneb ennast selle osalisena. Ruumilisus saavutatakse heletumedusega, mis rõhutab ka teoste dramaatilisust. ANNIBEL CARRACCI koos oma venna Agostino ja nõo Lodoviciga panid aluse baroki idealistlikule e akadeemilisele suunale. Mõjus karmi ja proosalisena. Kasutasid kõrgrenessanssi pärandit. Maaliti põhiliselt paljufiguurilisi altarimaale ja antiikmütoloogiateemalisi freskosid. Kahe suuna esindajate vahel käis pingeline võistlus ja neil mõlemil oli toetajaid kirikuringkondades, kes olid kunsti peamised tellijad Michelangelo da Caravaggio. Peetruse ristilöömine. Caravaggio
Third level Fourth level 145 x 195 cm Fifth level Õli lõuendil Rooma: Palazzo Barberini Caravaggio tõlgenduses rõhutatakse pigem päriselu dramaatilisust ja sokeeritust kui hea sümboolset võitu kurja üle Barokk Maalikunst Maalikunst Hispaanias El Greco Viienda Pitseri Avamine Click to edit Master text styles 16081614 Second level Õli lõuendil Third level
Ja siis ülejäänu. (kokkuvõte ,,Maalid, 50 klassikut", Gombrich ,,Kunsti lugu" ja Kaplinski ,,Üldine kunstiajalugu" raamatust ja lisa veel internetist) MANERISM Püha Markuse säilmete leidmine Manerismi suurmeister, Jacopo Tintoretto oli tüdinenud lihtsast vormi ja värviilust. Ta otsustas kujutada piibli suurepäraseid lugusid ja pühasid legende teistmoodi. Rohkem dramaatilisust, põnevust ja pinget. See õnnestus tal suurepäraselt maalil ,,Püha Markuse säilmete leidmine". Esimese pilguna tundub maal segane ja korrapäratu, kuid tegelikult on maalil kujutatud episoodi, kui Püha Markuse säilmed toodi Aleksandriast Veneetsiasse, kus need asetati tema auks ehitatud kuulsasse Püha Markuse kirikusse. Maalil ei luba pühak haudade läbiotsimist jätkata, kuna õige keha on leitud.
Tema ooperid jutustavad heroilisest inimesest ning tegudest, mida sooritati au ja kuulsuse nimel. Ooperite tegelaskujudeks olid õilsad printsessid, kuningannad, printsid, kuningad, väejuhid. Händeli muusika kujutab neid lihtsalt inimestena, kes on end pühendanud õilsatele tegudele ja eesmärkidele. Händelil oli suurepärane oskus luua karaktereid meloodia abil. Nii oskas ta ilmekalt ja haaravalt väljendada kangelaste tundeid. Nii võisid tema meloodiad väljendada nii dramaatilisust, ülevust, pühalikkust, mõtisklust kui ka kurbust. Händeli loomingust üks populaarsemaid oopereid on ajaloolise sisuga Xerxes ja Julius Caesar. Händel on kirjutanud üle 40 ooperi, nendest 36 komponeeris ta Inglismaal. VOKAALLOOMING- Vokaalloomingu suurema osa moodustavad vaimulikud kooriteosed. 1737.a. täielik majanduslik krahh, ajurabandus ning aja trend, mis nõudis piiblil põhinevat muusikalist meelelahutust, olid tõukejõuks ka Händeli loomingulisteks muutusteks.
Tõenäolisemalt näitasid Tintoretto joonistused nii suurt iseseisvust, et Tizian otsustas, et kuigi Jacopo võib saada kunstnikuks, ei tuleks temast head õpipoissi. Tintoretto jäi kuni surmani Tiziani geeniuse austajaks, kuid sõpru neist ei saanud. Hoolimata sellest, et ta oli Tiziani õpilane, arendas ta kunsti omas suunas, välja kõrgrenessansi raamistikust. Ta püüdles naturalismi poole, taotles oma maalides dramaatilisust ja dünaamikat, valmistades teed barokile. "Püha Markuse ime", "Püha õhtusöömaaeg" El Greco oli Hispaania renessansiajastu maalikunstnik, skulptor ja arhitekt. Teda tunti hüüdnime "El Greco" (Kreeklane) järgi, mis viitas tema Kreeka päritolule. Itaalias viibimise ajal lisandusid El Greco stiili manerismi ja Itaalia renessansi elemendid. Aastal 1577 asus ta elama Hispaaniasse. El Greco dramaatiline ja ekspressionistlik stiil tekitas tema kaasaegsetes nõutust, kuid 20
masurka, bolero, jota, tarantella). Tsaikovski toob balletti sümfoonilise muusika konfliktse kõlapilti, sümfoniseerib balleti kompositsiooni. Sajandivahetus ja 20. sajandi esimesed aastakümned reformeerivad balleti: · Klassikaline ballett ja möödunud sajandi tantsulisuse kriteeriumid kuulutatakse oma aja äraelanuks; · Võetakse kasutusele uudseid liikumisi; · Lavateose dramaatilisust rõhutatakse impressionismi, ekspressionismi, neoklassitsismi jt. muusikasuunitluste kõlavahendite abil. Euroopas levib peamiselt ühevaatuseline lühiballett (vt. S. Djagilevist lektüüri). Samas hakatakse 20. sajandil lavastama ballettideks orkestriteoste jm. muusikat. Näiteks: - M. Fokini balletid "Chopiniana" (Chopini), - "Seherezade" (Rimski-Korsakovi), - "Karneval" (Schumanni), - "Francesca da Rimini" (Tsaikovski muusikaga),
Heliloojad-romantikud kasutavad balleti muusikas uusi tantsuvorme (valss, polka, galopp, masurka, bolero, jota, tarantella). Tsaikovski toob balletti sümfoonilise muusika konfliktse kõlapilti, sümfoniseerib balleti kompositsiooni. Sajandivahetus ja 20. sajandi esimesed aastakümned reformeerivad balleti: · Klassikaline ballett ja möödunud sajandi tantsulisuse kriteeriumid kuulutatakse oma aja äraelanuks; · Võetakse kasutusele uudseid liikumisi; · Lavateose dramaatilisust rõhutatakse impressionismi, ekspressionismi, neoklassitsismi jt. muusikasuunitluste kõlavahendite abil. Euroopas levib peamiselt ühevaatuseline lühiballett (vt. S. Djagilevist lektüüri). Samas hakatakse 20. sajandil lavastama ballettideks orkestriteoste jm. muusikat. Näiteks: - M. Fokini balletid "Chopiniana" (Chopini), - "Seherezade" (Rimski-Korsakovi), - "Karneval" (Schumanni), - "Francesca da Rimini" (Tsaikovski muusikaga),
nädalas toimuvateks kontsertideks * Sellega saab seletada tema suurt sümfooniate arvu -- 104 * Esimest kümmet aastat kapellmeistri ametis on tihti nimetatud ka Haydni loomingu romantiliseks perioodiks * Tõepoolest katsetas Haydn mitmete tolle ajastu kontekstis ootamatute vormi- ja harmooniavõtetega * Ka on tema selle perioodi loomingus hämmastavalt palju minoorseid teoseid, esineb maneerlikkust ja dramaatilisust * Tüüpiliseks näiteks sümfoonia (nr.45) fis-moll "Lahkumissümfoonia" Wolfgang Amadeus Mozart (1756 1791) Ta sündis muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana. Vanematel oli 7 last, kellest vaid Wolfgang ja ta õde Maria Anna elasid lapseeast vanemaks. Wolfgangi muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades.
suund. · Caravaggio (nat). Loomingu uudsus. Ta kujutas lihtrahva esindajaid ja igapäevast elu. Täiesti uudne maalide kompositsioon.: inimeste poosid ja asendid mõjuvad juhuslikuna, piltide tegelased ei esine vaataja suunas, vaid elavad oma elu. Pildi tegelased ja esemed on selgete piirjoontega ja rõhutatult mahulised. Heletumedus, mis aitab dramaatilisust luua. ,, Keldriluugivalgus". Kogu euroopa eeskujuks. · Carraccid ja bologna koolkond. Esimesed kasutasid idealistlikkust. Rooma Palazzo Farnese lage maalides eeskujuks Sixtuse kabel. Bologna koolkonna liikmed maalisid usulise sisuga paljufiguurilisi ja enamasti antiikmütoloogiateemalisi freskosid. Stafaaz- visuaalselt väheoluline lisa maastikumaalile. Andrea del Pozzo. · Barokkskulptuur. Lorenzo Bernini
Barokiajastu silmapaistvaim skulptor, ühtlasi ainuke suurmeister sel alal on Bernini. Bernini on kunstnik, kes maalilise, dünaamilise ja pateetilise käsitlusviisi skulptuuris esimesena järjekindlalt teostad ja sellega stiili loob, mis ligi pooleteise sajandi kestel peaaegu terves Euroopas valitseb. Bernini hülgab täiesti klassikalise skulptuuri range ülesehituse maalilise üldmulje kasuks, milles domineerivad valguse ja varju mõjud. Tema skulptuurid on täis pakitsevat elu ja dramaatilisust, ja nende mõjuvus on rajatud pateetilistele, kontrastsetele ning järskudele liigutustele, neis valitsevad taltsutamata kirg ja haarav ekstaas. Bernini sai kuulsaks 1625a. kardinal Scipione Borghese loodud ja Apollonit ja Daphnet kujutava grupiga Villa Borgheses Roomas. Juba selles ilmneb tema võrratu, virtuoosne tehnika; suurepäraselt mõjub kontrast naise pehme, õrna keha ja kareda puukoore vahel. Bernini ajastu arvukatest töödest väärib kõigepealt esiletõstmist
Morganiit parandab suhtlemisoskust ja pakub kannatlikkust. Aitab vältida stressi. Aitab lõõgastuda ja saavutada elurõõmu. Aitab hingamisteede- ja südamehaiguste korral. Ravitseb ka tuberkuloosi, astmat, peapööritust. Opaal Läbipaistvast läbipaistmatuni. Valge, hall, sinine, roheline, oranzh ja must. Opaal peamised leiukohad on Austraalias, Ameerikas, Tsehhis, Slovakkias, Ungaris, Türgis, Indoneesias, Brasiilias, Hondurases, Guatemalas, Nicaraguas ja Etioopias. Suurendab dramaatilisust, ta innustab tundeid väljendama ja sobib näitlejatele ning teistele esinevatele kunstnikele, kuid unistajad ja poeedid seda kivi kanda ei tohiks, sest ta võib neis tekitada isiksuse lõhenemist. Kuna opaal on petliku loomusega kivi, siis teda pidevalt kanda ei tasu. Peridoot Kollakas- või oliivroheline, pruunikas. Muistsetel aegadel oli peridoot päikese sümboliks ja Kreekas usuti, et peridoot annab oma kandjale kuningliku energia. Ergutavad seedimist ja soodustavad maksa tööd
huvitav, sest osadel on tema nimi, kuid osadel puudub. Samuti kastuas ta mitmeid erinevaid nimesid ning seepärast pole teada palju tal maale üldse kokku on. 1660.aasta kekspaika peetakse tema tippajaks ilmuvad tuntuimad teosed ja keskpuktiks on pärl. Ta suri noorena. · Maastikumaal Üks kuulsaim ja tähtsaim on Jacob van Ruisdael. Ta sidus realistlikud looduslikud vormid romantilisega. Oluline koht oli meremaalidel. Looduslike effektidega annab edasi dramaatilisust. Elu jooksul tuntud, kuid suri tundmatuna. Samuti tekkisi meremaalide vastu linnamaalid. · Natüürmort Põhiliselt kujutatakse lopsakaid, rikkalikke toidulaudu, lillekimpe, puuviljakorve. Võistlus kõis materjalide kujutamise üle. REMBRANDT Oli oma ajast ees. Oskas avada kujutavate hingeelu(psühholoogilised portreed). Viljeles nii maali kui ka graafikat. Oma maalidel kujutatavaid isikuid on sügavalt armastanud ja austanud. Maalib palju piibli ja mütoloogia ainetel
tahetakse teada, mille poole näpuga näidati) Ülessevaatamise prestiiž: • Asetsevad kõrgemal ja filmitakse alt üles (nt. õpetajad, kuningad, kohtunikud) • Näidatakse võimu (võib näidata võimu intensiivsemana) • Kaamera näitab osalise kaalu. • Eri tegelaste hierarhia. Dramaatiline asümeetria: • Tähtsaim objekt peab olema prominentsemal positsioonil • Vertikaalsed ja horisontaalsed kompositsioonid • Kallutatud horisont • Sügavuse ekstreemsus (dramaatilisust süvendab pildi sügavus) Avastatuks saamine — tegevus on suunatud vaatajale. Tunneme, et meid on “avastatud”, interaktiivne strateegia. (nt. snaiper sihib kaadrisse) Subjektiivne kaamera — tajume inimest kaamera taga, kaamera on asetatud näiteks õlale või enda ette. Objektiivne kaamera — me ei taju inimest, kes filmib. Kaadrisuhete muutmine: • Raami lõikamine, visuaalne väli. (nt. lõigatakse pildist mingid omadused, inimest näidatakse osaliselt)
Romantism, nagu see kehastub kõige järjekindlamalt prantsuse romantiku Delacroix' loomingus, on täielik vastand klassitsismile. Romantikud ei tunnustanud kõigepealt mingisuguseid vägivaldseid iluseadusi ega ettekirjutusi, nad nõudsid kunstnike piiramatut enesavaldamise võimalust. Romantism hülgab klassitsismi lineaarplastilise käsitlusviisi ja hakkab jälle taotlema maalilisust. Kaob klassitsistlik rahu, eelistatakse ägedat liikumist, dramaatilisust, järske kontraste, tunnete ohjeldamatut väljendust. Klassitsistlik värvitud joonistus asendus koloriidiprobleemide esikohaletõstmisega. Sile klassitsistlik maalimisviis asendus vaba, temperamentse värvi lõuendilepaiskamisega. Romantism elustab niisiis uuesti baroki traditsioone ning seda võib vaadelda ka mingi UUSBAROKI vooluna. Muutus toimub ka ainestikus. Klassitsistid eelistasid antiikajaloost ja mütoloogiast laenatud aineid
helilooja fantaasia. Selle ajastu lemmikanr oli soololaul. Ooperi kõrval omandasid tähtsa koha ballett ja operett. Maalikunst - Ainestiku valimisel pöörduti minevikku, tunti huvi Idamaade ja üldse eksootika vastu, kuid ei jäetud kõrvale ka kaasaja sündmusi. Pearõhk asetati väljendusviisidele - valguse-varju kontrastidele ja hoogsale pintslikäsitlusele. Kaalutletud rahule eelistati liikumist, järske kontraste, dramaatilisust ning tunnete ohjeldamatust. Mood - Meeste rõivastuses püsis põhiliselt frakk, mille kõrval hakkas õigust nõudma pikk-kuub. Põlvpüksid olid jäänud minevikku. Meeste rõivastus oli värvikas, sest kuub võis olla kõigis värvitoonides. Püksid olid valged. Peakatteks sai torukübar. Naiste mood pöördus tagasi laia seeliku juurde. Uuesti võeti kasutusele korsett. Varrukad rahviti hästi kohevaks. Juuksed kammiti pealael siledalt lahku ja seati kõrvade kohal rull-lokkidesse
Tema ooperid jutustavad heroilisest inimesest ning tegudest, mida sooritati au ja kuulsuse nimel. Ooperite tegelaskujudeks olid õilsad printsessid, kuningannad, printsid, kuningad, väejuhid. Händeli muusika kujutab neid lihtsalt inimestena, kes on end pühendanud õilsatele tegudele ja eesmärkidele. Händelil oli suurepärane oskus luua karaktereid meloodia abil. Nii oskas ta ilmekalt ja haaravalt väljendada kangelaste tundeid. Nii võisid tema meloodiad väljendada nii dramaatilisust, ülevust, pühalikkust, mõtisklust kui ka kurbust. Händeli loomingu populaarsemad ooperid on ajaloolise sisuga ,,Xerxes" ja ,,Julius Caesar" ning Inglismaal ette kantud ,,Rinaldo." Kokku kirjutanud üle 40 ooperi. Vokaalmuusika Vokaalloomingu suurema osa moodustavad vaimulikud kooriteosed. 1737.a. täielik majanduslik krahh, ajurabandus ning aja trend, mis nõudis piiblil põhinevat muusikalist meelelahutust, olid tõukejõuks ka Händeli loomingulisteks muutusteks
Figuurid on loomulikes liikuvates poosides, surnud on surnud, elavad on elavad. Elavad lahvatavad kirest võidelda. Kunstnik on muutnud reaalse ja sümboolse ühtseks kunstiliseks tervikuks. Pildi keskel oleva Vabaduse teeb veel jälgitavamaks tema paljas rind, mis peaks mõjuma tol pildi kui võõrkeha, kuid seda ta pole, vaid ta rõhutab just Vabaduse julgust, vaprust, tähelepanu hajumist enda keha suhtes, täielikku pühendumist võitlemisele, rahva viimisele barrikaadidele. Pildile lisab dramaatilisust veel ka noor poiss Vabaduse kõrval, kes enda noorusest olenemata on valmis tapma, tema näost on näha täielikku ekstaasi, rahulolu, et tema võib aidata kaasa rahva vabanemisele ise seejuures hukkudes. Vabaduse jalge ees olev naisterahvas ( või siiski mees) mõjub kui palve Jumala poole, tuues maali salapära. Maali kompositsioon on dünaamiline. Vabadus ja poiss on kahekesi tasakaalustavaks jõuks ülestõusnute suurele hulgale, mis moodustavad sujuva
Tiziani viimaste aastakümnete töödele on iseloomulik ikka vabamaks, kergemaks ja julgemaks muutuv pintslitehnika, kontuurid kaovad, lokaaltoonid sulavad täielikult kuldpruuni üldtooni. Värvimaali asemele asub toonmaal. 21 TINTORETTO (1518-1594) Tiziani õpilane, kuid arendas hiljem oma kunsti suunas, mis on liigub baroki piiril - hakkas taotlema naturalismi, dramaatilisust ja liikumist. ,,Püha Markuse ime" on heleda koloriidiga Veneetsia kunsti traditsioonides töö. Maalis 56 suurt seinamaali Veneetsia Scuola di San Rocco ruumidesse, siin leiab oma laadi. Erinevalt renessansstraditsioonidest asetab kompositsiooni raskuspunkti pildi servale. Kompositsioon muutub diagonaalseks. Tööde meeleolu on sünge ja kosmiline, seda rõhutab valguse rahutu käsitlus ja tume koloriit. Alates a. 1577 võttis tintoretto koos Veronesega osa Veneetsia Doodzide palee
kunsti või nõukoguliku propagandakunstiga, milleks oli sotsialistlik realism. Seetõttu peetigi 1950. aastatel abstraktsionismi ainuvõimalikuks läänemaailma kunstivormiks. Kuigi kasutati erinevaid maalimisstiile, oli olulisel kohal emotsionaalne sisu, enda tunnete ja kogemuste väljendamine. Armastati ka suuri lõuendeid. Põhiliselt jaotatakse abstraktsed ekspressionistid kahte rühma. Tegevusmaalikunstnikud kandsid värvi lõuendile hoogsalt ja nii on nende piltides dramaatilisust ja emotsioone. Värvivälja maalikunstnike teosed näevad välja rahulikumad, kuid nendes on kasutatud värvuste emotsionaalset mõju. Jackson Pollock oli abstraktse ekspressionismi kõige silmapaistvam esindaja. Sürrealistide automatistlikud joonistused ja põlisameeriklaste tseremooniate nägemine mõjutasid teda looma täiesti ebatraditsioonilist kunsti. Kuulsuse tõid talle nn. dripping-maalid.
õpetlaste ja luuletajate pead. Aleksandrias asus kuulus Niiluse allegooriline marmorgrupp Niilust kehastab kolossaalne atleetlik mees, kelle kallal askeldab 16 pisikest poissi. Pergamoni koolkonna kuulsaim ja suurepäraseim teos on vägev Zeusi altari friis Pergamoni akropolil, sellel on kujutatud jumalate võitlus gigantidega. See reljeef on väga kõrge, teostus väga julge ja jõuline, friis täis paatost ja rahutust, taltsutamata kirge ja dramaatilisust. Rhodose koolkonda kuulub Milose Veenus ehk Melose Aphrodite. Rhodose koolkonda kuulub ka Laokooni grupp Laokoon ja tema pojad kujutatud, Poseidoni saadetud meremaod tapavad neid, kehad on äärmiselt andekalt väljatöötatud; originaal on marmorist. Pärast Rhodose hävitamist Cassiuse poolt ei saa rääkida enam Kreeka kunstist, samas see ei kadunud, vaid hakkas saatma Rooma kunsti. Maastikulise sügavuse kujutamise oskus saavutati hellenistlikul ajastul. Figuraalmaali ainestik
Juuksurite ülesanne on seda stiili täiustades klienti kaunimaks muuta (Anton 2007: 64). Pärandiks saadud juuste kvaliteeti ei saa enam kuidagi mõjutada, küll aga saadakse tagada oma juuste hea tervis (Raipala- Cormier 2011: 185). Möödunud sajandi erinevate kümnendite stiilid jumestamisel on tänases moepildis vahelduva eduga pidevalt esindatud. Suurim vahe originaali ja kaasaegse tõlgenduse vahel seisneb tekstuurides – need on loomulikumad kui kunagi varem. Liigset dramaatilisust püütakse tänapäeva jumestuses vältida (Sangla 2005: 108). Täiesti uus liin on laste näomaaling, mis on eriti populaarne. Ei saa mainimata jätta, et ka naiste hulgas on näomaaling üha enam populaarsust võtmas. Usutakse, et 21. sajand läheb ajalukku keha ja näomaalingu taassünni ajastuna (Luht 2007: 42). Kosmeetikatooted on Eestis Terviseameti kemikaalohutuse osakonna järelvalve all, ja iga ettevõtja, kes valmistab ja turustab tooteid, vastutab toodete turvalisuse eest.
II“ jne. ● Samast perioodist arvukalt alastifiguure – „Urbino Venus“ 1538 – naise ilu ülistamine. ● Tiziani viimaste aastakümnete töödele on iseloomulik ikka vabamaks, kergemaks ja julgemaks muutuv pintslitehnika, kontuurid kaovad, lokaaltoonid sulavad täielikult kuldpruuni üldtooni. Värvimaali asemele asub toonmaal. ● TINTORETTO (1518-1594) ● Tiziani õpilane, kuid arendas hiljem oma kunsti suunas, mis on liigub baroki piiril - hakkas taotlema naturalismi, dramaatilisust ja liikumist. ● „Püha Markuse ime“ on heleda koloriidiga Veneetsia kunsti traditsioonides töö. ● Maalis 56 suurt seinamaali Veneetsia Scuola di San Rocco ruumidesse, siin leiab oma laadi. ● Erinevalt renessansstraditsioonidest asetab kompositsiooni raskuspunkti pildi servale. ● Kompositsioon muutub diagonaalseks. ● Tööde meeleolu on sünge ja kosmiline, seda rõhutab valguse rahutu käsitlus ja tume koloriit. ● Alates a
Seal, perekonna keskel, möödusid geeniuse õnnelikemad päevad. Kestis Peter Paul Rubensi teine suur loominguperiood, kus peakangelannaks oli noor, elurõõmust pakatav Helene Fourment. Kunstniku Antverpeni töökojast väljusid üha uued maa¬lid. Neis on kahanenud senine võimas vor¬mide dünaamika, seevastu aga süvenenud sisemine pinge. Üllatavalt eripalgelisena esineb Rubens maastikumaalis. Paljudes varasemates maalides esineb maastik kompositsiooni ühe elemendina, rõhutades dramaatilisust või viidates sündmuspaigale. Kas andsid siin tõuget hollandi maastikumaalijad või elama asumine maale, on raske otsustada. Võib-olla mõjusid mõlemad tegurid, kuid fakt on, et alates 1635. aastast väljus Rubensi ateljeest arvukalt žanripuhtaid maastikumaale. Rubenslik , värvirikas palett ülistab nüüd maastikku ja maaelu. Tähelepanelikult on meister vaadelnud Flandria lauskjat maastikku ning ateljees looduselamusi taaselustades on neile and¬nud punakaspruuni
Tema ooperid jutustavad heroilisest inimesest ning tegudest, mida sooritati au ja kuulsuse nimel. Ooperite tegelaskujudeks olid õilsad printsessid, kuningannad, printsid, kuningad, väejuhid. Händeli muusika kujutab neid lihtsalt inimestena, kes on end pühendanud õilsatele tegudele ja eesmärkidele. Händelil oli suurepärane oskus luua karaktereid meloodia abil. Nii oskas ta ilmekalt ja haaravalt väljendada kangelaste tundeid. Nii võisid tema meloodiad väljendada nii dramaatilisust, ülevust, pühalikkust, mõtisklust kui ka kurbust. Händeli loomingust üks populaarsemaid oopereid on ajaloolise sisuga Xerxes ja Julius Caesar. Händel on kirjutanud üle 40 ooperi, nendest 36 komponeeris ta Inglismaal. VOKAALLOOMING Vokaalloomingu suurema osa moodustavad vaimulikud kooriteosed. 1737.a. täielik majanduslik krahh, ajurabandus ning aja trend, mis nõudis piiblil
nimel. Ooperite tegelaskujudeks olid õilsad printsessid, kuningannad, printsid, kuningad, väejuhid. Händeli muusika kujutab neid lihtsalt inimestena, kes on end pühendanud õilsatele tegudele ja eesmärkidele. Händelil oli suurepärane oskus luua karaktereid meloodia abil. Nii oskas ta ilmekalt ja haaravalt väljendada kangelaste tundeid. Nii võisid 7 tema meloodiad väljendada nii dramaatilisust, ülevust, pühalikkust, mõtisklust kui ka kurbust. Händeli loomingust üks populaarsemaid oopereid on ajaloolise sisuga Xerxes ja Julius Caesar. Händel on kirjutanud üle 40 ooperi, nendest 36 komponeeris ta Inglismaal. Vokaalloomingu suurema osa moodustavad vaimulikud kooriteosed. 1737.a. täielik majanduslik krahh, ajurabandus ning aja trend, mis nõudis piiblil põhinevat muusikalist meelelahutust, olid tõukejõuks ka Händeli loomingulisteks muutusteks
püstitada Eumenes II oma võidurikaste sõdade mälestuseks. Koosnes platvormist, mille esiküljel oli avar trepp, altar oli platvormi peal ja ümbritsetud joonia stiilis sammaskojast. Platvormi kaunistas 2,3 m kõrge ja 130 m pikk friis. Sellel on kujutatud gigantomahhia - jumalate võitlus gigantidega. See reljeef on väga kõrge, teostus väga julge ja jõuline, friis täis paatost ja rahutust, taltsutamata kirge ja dramaatilisust. peamiselt taotletud dekoratiivset mõju. Rhodose koolkond elab II ja I saj läbi hiilgeaja. Farnese härg – grupp, mille autoriteks peetakse vendi Apolloniost ja Tauriskost Trallesest. Teose motiiv laenatud Euripidese tragöödiast: Zethos ja Amphion seovad härja külge naise – Dirke, ja lasevad ta surnuks lohistada, kuna Dirke on piinanud nende ema. Kuulub Milose Veenus ehk Melose Aphrodite. Kuju leiti 1820.a Melose saarelt
Seetõttu peetigi 1950. aastatel abstraktsionismi ainuvõimalikuks läänemaailma kunstivormiks. Kuigi kasutati erinevaid maalimisstiile, oli olulisel kohal emotsionaalne sisu, enda tunnete ja kogemuste väljendamine. Armastati ka suuri lõuendeid. Ad Reinhardt, Maal. Õli, lõuend, 1954-58 > Põhiliselt jaotatakse abstraktsed ekspressionistid kahte rühma: Tegevusmaalikunstnikud (action painting). kandsid värvi lõuendile hoogsalt ja nii on nende piltides dramaatilisust ja emotsioone. nt Pollock. Värvivälja maalikunstnikute teosed näevad välja rahulikumad, kuid nendes on kasutatud värvuste emotsionaalset mõju. Kuigi värviväljamaal näeb välja lihtne ja on vähese värvivalikuga, on see hoolikalt kavandatud. Eesmärgiks oli suurte värvipindade mõjul tekitada vaatajas aukartust ja puudutada tema sügavaimaid emotsioone. nt Mark Rothko. Ad Reinhardt, Abstraktne maal. Õli, lõuend, 1948
1) eriti kirglik ja väljendusrikas, suure sisemise pingega maalimine ehk rõhutatud eneseväljendus 2) vool Saksa maalikunstis 20. saj algul Tegutsesid kunstnike rüh mitused: Die Brücke (Sild) Dresdenis Der Blaue Reiter (Sinine ratsanik) Münchenis. Ekspressionistid kujutasid kaasaegset närvilist, kiiret, pahelist suurlinnaelu. Maaliti ka portreid, maastikke. Ekspressionistlik kunst oli sageli ühiskonnakriitiline. Ekspressionistid rõhutasid emotsionaalsust, dramaatilisust. Sageli valitsevad ekspressionistide kunstis masenduse ja pettumusmeeleolud. Ekspressionismile on iseloomulik: 1) hooletu, rahutu pintslikäsitlus 2) vor mide lihtsustamine, kohati m o onutamine 3) intensiivsed värvid; sageli ka toored, võikad, räiged, porikarva toonid. Palju harrastati graafikat, eriti puul õiget. Ekspressionis mile tegi lõpu Hitleri või muletulek 1933. aastal. Otto Dix väga ühiskonnakriitiline, sarkastiline, kujutab inetust, suurlinna pahesid, s õjakoledusi.
Tuntud on Dakar-Dijbouti ekspeditsioon, võimalikult paju materjali taheti koguda võrdlevaks uurimuseks (toodi esemeid, fotosid, filmi, märkmeid). Sellest ekspeditsioonist monteeriti kokku mitu filmi. Sattus dogonite juurde Malisse, jäi neid uurima. Film maskidest annab ülevaate esemetest ja rituaalidest, kus neid kasutatakse. Filmid olid tüüpilised etnograafilised (must-valged, ilma helita, montaazi käigus oli lisatud dramaatilisust). Kuigi ta korraldas palju ekspeditsioone, eelistas ta ise ühe kindla rahva uurimist. Rouch, Bonty ja Sauvyga ambitsioonikas reis aafrikas, mille eesmärgiks oli läbida nigeri jõgi (Guineast kuni suudmeni Nigeerias asuvas deltas). Reisilt ostsid kanuusid, millega kohalikud sõidavad ja ehitasid parvesid. Lootsid, et suudavad oma reisi finantseerida artiklite kirjutamisega, Rouch ostis kaamera ja filmimise käsiraamatu). Nad moodustusid ühe fiktiivse kirjanime Jean Pierjean
· 1609. aastal Simberlain. · 1610. aastal Talveöö muinasjutt. · 1611. aastal Torm. 1612. aastal Henry VIII. Shakespeare mängib läbi siin vanu teemasid, ilma suurema pinge ja huvita. Torm lõpetab tema kaanoni ehituse üsnagi loogiliselt. Põhiprobleem leiab lahenduse, aga see lahendus on fantastilis-utoopiline, kuna selleni jõutakse utoopilises maailmas. See teeb edasise kirjutamise mõtetuks, kuna probleem on lahendatud. Pole ka enam dramaatilisust. Probleem lahendati kuskil võlusaarel. Tragöödias põrkab kokku isiksus oma individuaalsete püüdlustega kokku reaalsusega. Utoopia viib ideaali aga maailmapiiridest välja, kontakt isiksuse ja maailma vahel katkeb. Konflikt ei ole enam võimalik. Maailm millest ta end isoleeris, selle maailma jätab iseenese hooleks. 27. Shakespeare'i mõjutanud isikud ja ideed (Machiavelli, Montaigne, Bacon jt.)
” “Kas sa kaldud mõtlema, et iga asi on kas must või valge?” Tundeid ja väärtusi puudutavad küsimused Seda tüüpi küsimused on tihedalt seotud tagasipeegelduse ja empaatia mõistetega. NÄIDE: “Mida sina sellest arvad?” “Mis tundeid see sinus tekitab?” “Mida sina eelistad?” “Mida sa selles situatsioonis tundsid?” “Mida sa pead kõige tähtsamaks?” Teatud juhtudel on vaja olukorra dramaatilisust vähendada, seda siiski täielikult kaotamata, et klient võiks situatsiooni vaagida nii oma tunnete kui mõistuse abil. NÄIDE: “Milline oleks sinu ettekujutust mööda kõige hullem olukord?” “Kas sa võiksid leppida olukorraga ka sellisel juhul, kui sa ei saa kõike, mida sa soovid?” “Mis oleks rahuldav alternatiiv?” Avatud ja suletud küsimused Küsimustega on võimalik kontrollida vestluse sisu ja suunda. Suletud küsimused on äärmiselt
Rooma ajast. Kitsaste tänavatega mgilinnas oli see merekarbikujuline väljak ebatavaline - nimelt selle visuaalne ühendatavus, vaated, mis avaldusid harilikult alles renessansi linnaruumides, ruttas oma ajast ette. Kujunduse omadused: · rõhutab topograafilist situatsiooni läbi maapinna manipulatsiooni, nt sillutisemustrid ja purskkaevude asukoht; · arhitektuurilised elemendid lisavad dramaatilisust kõrguste muutusele, nt kõrgel hõljuv Torre del Mangia. · üllatav lähenemine ja tugev valgus ning ruumikontrastid; · pollarid ja sillutise materjal vihjavad ajaloolisele rollile, luues tunnet skaala skitseerimisest; · arvukalt sissepääsusid, kuid peamised tegutsemispunktid ei asu tasapindade serval; · ei esine vaateid läbi piazza. Krundi jooned lõppevad piazza piirides.
annaabi.ee 
