Händeli elulugu, looming (0)

Räpina Ühisgümnaasium
Referaat
Georg Friedrich Händel
Koostaja : Catlin Ritsberg
Juhendaja : Riina Tamm
Räpina 2009
Sisukord
Elulugu… lk 3
Looming… lk 4
Loomingu perioodi... lk 6
Pildid… lk 7
Kasutatud kirjandus… lk 8
Elulugu
Händel sündis Saksamaal Halle linnas 23. veebruaril 1685 . aastal. Tema isa oli tunnustatud õuekirurg. Muusikatunnid algasid Halle organisti Friedrich Wilhelm Zachow´ juures, kus Händel õppis orelit , klavessiini, viiulit ja heliloomingu aluseid. Isa soovis, et poeg õpiks õigusteadust, mis võimaldaks tulevikus paremat teenistust. Kui isa suri, oli Händel 12-aastane.Vastavalt isa soovile astus Händel 1702.a. Halle ülikooli õigusteaduse erialale, kuid juba järgmisel aastal lahkus ta kodulinnast ja asus tööle Hamburgi ooperiteatris.
Hamburg 1703-1706 Hamburgis asus Saksamaa tähtsaim ooperiteater . Händel muusikaharidus oli nii hea, et ta sai 18-aastaselt teatriorkestris viiuldajaks ja siis klavessiinimängijaks. Peagi juhatas ta ise orkestrit ning 1705.a. tulid lavale tema esimesed ooperid.
Itaalia 1706-1710 Soov end muusikaliselt täiendada viis Händeli Itaaliasse. Ta käis Firenzes, Roomas, Napolis ja Veneetsias. Seal kohtus ta itaalia kuulsate heliloojatega, kellelt oli palju õppida. Itaalias sõlmis Händel kasulikke tutvusi, mis hiljem omasid tähtsust tema muusikalises karjääris. 
Hannover ja London 1710- 1712 1710.a. sai Händel Saksamaal Hannoveri kuurvürsti kapellmeistriks, kuid see koht oli vaid hüppelauaks järgmisele. Peatselt hakkas ta sõitma Londoni vahet ning alates 1712.a. jäigi ta sinna elama. Hannoveri kuurvürstist sai 1714.a. Inglise kuningas George I .
London 1712-1759 Londonis pühendus Händel ooperiloomingule. Temast sai "Kuningliku Muusikaakadeemia" (nii nimetati tollal ooperiteatrit) juht. Vaatamata esialgsele suurele edule elas Händel üle kolm teatri pankrotti ning 1737 .a. tabas teda ajurabandus. Nüüd oli Händel  sunnitud otsima uusi võimalusi, et kriisiolukorrast pääseda. Ta hakkas kirjutama rohkem instrumentaalmuusikat, kuid tõelise menu tõid talle oratooriumid.
Viimased aastad 1751.a. hakkas helilooja nägemine nõrgenema. Pärast kolme ebaõnnestunud silmaoperatsiooni jäi ta päris pimedaks . Händel esines oma elu viimastel aastatel veel dirigendi ja organistina, kuid uusi teoseid ta enam ei kirjutanud. 
Helilooja suri 14. aprillil 1759.a. ning on maetud Londoni kirikusse Westminster Abbey ´sse, kuhu maetakse ainult kõige kuulsamaid ja väärikamaid inglise kodanikke .
Looming
Tähtsamad teosed:

• Üle 40 ooperi (tuntumad  Julius Caesar , Alcina, Xerxes jt.)
  
• Ligi 30 oratooriumi (Iisrael Egiptuses, Messias , Juudas Makabeus)
  
• Veemuusika
  
• Tulevärgimuusika
  
• 6 concerto grossot op. 3
  
• 12 concerto grossot op. 6
  
• orelikontserdid
  
• soololaulud , duetid, soolokantaadid
  
• kammermuusika ( sonaadid , triod)
  

LAVATEOSED - Händeli lemmikžanriks oli ooper . Selle žanri nimel võitles ta kangelaslikult barokkooperi vastastega, mistõttu sattus mitmel korral pankrotti. Tema ooperid jutustavad heroilisest inimesest ning tegudest, mida sooritati au ja kuulsuse nimel. Ooperite tegelaskujudeks olid õilsad printsessid, kuningannad, printsid, kuningad, väejuhid. Händeli muusika kujutab neid lihtsalt inimestena, kes on end pühendanud õilsatele tegudele ja eesmärkidele. Händelil oli suurepärane oskus luua karaktereid meloodia abil. Nii oskas ta ilmekalt ja haaravalt väljendada kangelaste tundeid. Nii võisid tema meloodiad väljendada nii dramaatilisust, ülevust, pühalikkust, mõtisklust kui ka kurbust . Händeli loomingust üks populaarsemaid oopereid on ajaloolise sisuga Xerxes ja Julius Caesar. Händel on kirjutanud üle 40 ooperi, nendest 36 komponeeris ta Inglismaal.
VOKAALLOOMING- Vokaalloomingu suurema osa moodustavad vaimulikud kooriteosed . 1737.a. täielik majanduslik krahh, ajurabandus ning aja trend, mis nõudis piiblil põhinevat muusikalist meelelahutust, olid tõukejõuks ka Händeli loomingulisteks muutusteks. Ta hakkas kirjutama oratooriume, mis põhinevad põhiliselt piiblisündmuste tekstidel. Händeli oratooriumid, kus koor on idee kandjaks , avaldavad suurt mõju tulevikule. Eriti kõige kuulsam oratoorium "Messias", mille esiettekanne toimus 1742 .a. väga menukalt, hiigel - ettekanded Inglismaal kuni 1000 esitajaga. Need ettekanded olid sageli kooride loomise põhjuseks. Kirjutas 1-2 oratooriumi aastas. Kokku on ta kirjutanud umbes 30 oratooriumi, 2 passiooni ja umbes 20 vaimulikku teost. Lisaks vaimulikele kooriteostele kirjutas Händel ka ilmalikke vokaalteoseid: kantaate, aariaid, duette, tertsette.
INSTRUMENTAALLOOMING- Ka Händeli instrumentaallooming on piisavalt suur. Ta on kirjutanud 20 kontserti orelile, 18 concerto grossot, orkestrisüidid (Veemuusika, Tulevärgimuusika), üle 20 trio-sonaadi, sonaate flöödile, oboele, viiulile ja umbes sama palju klavessiinisüidi. Kõige sagedamini esitatavateks Händeli teosteks on tema hoogsad, pidulikud ja elurõõmsad concerto grossod.
Loomingu perioodid
I periood- Ooperilooming- Händeli omapärasemad orkestriteosed "Veemuusika" ja "Tulevärgimuusika" on kirjutatud ettekandmiseks vabas õhus. Kolmest süidist koosnev "Veemuusika"  on loodud  kuningas  George I paadiretkedeks, mis toimusid Thames´i jõel. Pealtvaatajate sõnul oli jõgi üleni paatidega kaetud, kõige uhkemas istus kuningas oma saatjaskonnaga, tema kõrval oli paat muusikutega, kes mängisid kauneid viise. Kuningale olevat see väga meeldinud. 1749.a. tellis järgmine kuningas George II  Händelilt piduliku orkestriteose, mis pidi kõlama rahupidustuste ajal ühes Londoni pargis uhke tulevärgi saateks. "Kuninglik tulevärgimuusika" esitati sajaliikmelise orkestriga, kuhu George II soovil kuulusid ainult puhk - ja löökpillid. Hiljem tegi helilooja teosest teise variandi koos keel- pillidega. Teos algab piduliku avamänguga, millele järgneb kiire ja energiline tants burree. Keskmised osad "Rahu" ja "Rõõm" on seotud pidustuste meeleoluga. Teose lõpetavad kaks menuetti. Händel leppis endise tööandja George I Hannoveri kuurvürstiga ära ja 1719. aastal rajatud ooperiteatris Royal Academy of Music sai Händel muusikalise juhi koha. Hävitava löögi sellele ooperiteatrile andis, aga 1728 . aastal Londonis lavanel tulnud Johann Christoph Pepuschi- John Gay „Kerjusteooper“, mis armutult parodeeris itaalia ooperit. Seda tükki saatis suur menu. Händel sattus konflikti lauljate ja kriitikutega, tead tabas kolmas pankrot . „Kerjusteooperist“ saadik jäi Royal Academy of Music virelema, kuni lõpetas 1733 . aastal tegevuse. Händel sattus konflikti lauljate ja kriitikutega, tead tabas kolmas pankrot.
II periood- Oratooriumilooming- Händeli oratooriumide sisu pärineb enamasti Vanast Testamendist. Inglased  samastasid end vana juudi rahvaga, nende kannatuste ja võitlusega. Sellised teosed mõjusid virgutavalt nende rahvuslikule iseteadvusele. See oligi üks Händeli oratooriumide suure menu põhjuseid. Händeli kuulsaim teos on  oratoorium "Messias", mille peategelaseks on Jeesus Kristus. Esimeses osas räägitakse Kristuse saabumise ettekuulutusest ja tema sünnist, teine osa on pühendatud Kristuse kannatustele ja ristisurmale. See osa lõpeb kuulsa "Halleluuja" kooriga, mis kuulutab Jeesuse ülestõusmist. Kolmanda osa teemaks on lunastus ja igavene elu. "Messias" sai väga populaarseks - juba Händeli elu ajal  kanti teda ette vähemalt 50 korda.
Pildid
Kasutatud kirjandus
http://209.85.129.132/search?q=cache:iDEJU_6c1eIJ:kultuur.edu.ee/muusika_opmat/Oppematerjalid
http://et.wikipedia.org/wiki/Georg_Friedrich_H%C3%A4ndel
http://ak.rapina.ee/eda/barokkmuusika/looming2.html
http://operachic.typepad.com/photos/uncategorized/2008/04/24/handel.jpg
8