Klassitsismiajastu muusikažanrid (0)

Klassitsismiajastu muusikažanrid
Instrumentaalmuusika
Retsensioon
30. aprillil kuulasime muusika tunnis erinevaid muusikapalasid, mis kuulusid klassitsismiajastu muusikažanrite hulka.
Esimeseks kuulasime kahte sonaati, mis olid F. J. Haydn Klaverisonaat D- duur , I osa, esitajaks Ilya Yakushev ning L. Van Beethoven Klaverisonaat nr 8 c- moll (’’Pateetiline’’), I osa, esitajaks Daniel Barenboim. Sonaat on 3-osaline muusikateos soolopillile või soolopillile saatepilliga.
Esimene sonaat, Klaverisonaat D-duur, I osa, oli Joseph Haydni kirjutatud. Loos oli kuulda selgelt põhihelistikku. Peateema oli energiline , aga kõrvalteema muutus aeglaseks. Esile kerkis kulminatsioon.
Teine sonaat, Klaverisonaat nr 8 c-moll (’’Pateetiline’’), I osa, oli kirjutatud Ludwig van Beethoven. Sonaat toob esile palju dramaatilisust ning on väga raskete ja aeglaste akortidega.
Teiseks kuulasime nelja sümfooniat:

F. J. Haydn Sümfoonia nr 94 g-duur (’’Üllatussümfoonia’’), II osa, esitaja tundmatu.

W. A. Mozart Sümfoonia nr 40 g-moll, I osa, esitaja The Chamber Orchestra of Europe , dirigent Nicolaus Harnoncourt.

L. Van Beethoven Sümfoonia nr 9, IV osa – Finaal , esitaja 10 000 jaapani muusikut, dirigent Yutaka Sado .

L. Van Beethoven Sümfoonia nr 5, c-moll, I osa, esitaja Viini Filharmoonikud, dirigent Christian Thielemann.
Sümfoonia on 4-osaline muusikateos sümfooniaorkestrile.
Esimene sümfoonia, Sümfoonia nr 94 g-duur (’’Üllatussümfoonia’’), II osa, on Joseph Haydni üks populaarsemaid teoseid. Teema on lihtne ning korrapäraselt üles ehitatud, kuid lõpeb täisorkestri äkilise akordiga. Ta soovis selle looga üllatada publikut uudsusega.
Teine sümfoonia, Sümfoonia nr 40 g-moll, I osa, on Wolfgang Amadeus Mozarti tuntuim teos. Teema algab lüüriliselt ning loo tuum on pidevalt korduv lihtne motiiv .
Kolmas sümfoonia, Sümfoonia nr 9, IV osa – Finaal, valmis Beethoveni elutöö kokkuvõttena aastatel 1822-1824. Selle teose kõige kaalukam osa on finaal (IV osa), milles ta esimesena ühendas sümfooniaorkestriga vokaalsolistid ja koori ning andis seega teosele ka oratooriumlikke jooni. Lihtne meloodia, mis sümfoonias on aluseks pikale variatsioonide ahelale , on tänaseks saanud ka Euroopa hümniks.
Neljas sümfoonia, Sümfoonia nr 5, c-moll, I osa, on lihtsa põhimotiiviga lugu, milles tähtsal kohal on viiul .
Kolmandaks kuulasime keelpillikvartetti, milleks oli F.J. Haydn Keelpillikvartett b-duur, I osa, esitaja The Salomon Quartet. Keelpillikvartett on 4-osaline muusikateos neljale keelpillile (kaks viiulit , altviiul ehk vioola ja tšello). Haydni kvartetis enamus aja mängib tšello ning sellele järgneb kaks akordi .
Neljandaks kuulasime instrumentaalkontserti ühte pala, milleks oli W.A. Mozart Klaverikontsert nr 20 d-moll, II osa (’’ Romanss ’’), esitaja Ivan Klansky, klaver orkester Praha Virtuoosid, dirigent Jiri Belohlavek. Instrumentaalkontsert on 3.osaline muusikateos soolopillile orkestri saatel. Klaverikontserdi esitas Mozart ühel oma olulisematest autorikontsertidest Viinis 1785.aastal. Teos on sisukas ja suure väljendusjõuga, mille I osa läbib traagiline konflikt. Aeglase II osa algus, imelise pilvitu meloodiaga romanss tasakaalustab avaosa raskemeeldudt, kuid sellele vastandub omakorda liikuv ja dramaatiline lõik osa keskel.
Järgmisena kuulasime L. Van Beethoveni Avamäng ’’ Egmont ’’ , esitaja Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkester, dirigent Mikk Murdvee. Avamäng on 1-osaline sonaadivormis teos sümfooniaorkestrile. Lugu iseenesest on muutliku helistikuga ning vahepeal on tunda loo dramaatilisust.
Viimaseks kuulasime W. A. Mozarti kolme ooperit, milleks olid ’’ Figaro pulm’’, ’’Don Giovanni ’’ ning ’’Võluflööt’’.
’’Figaro pulm’’ avamängu esitajaks on Londoni Filharmoonikud ning dirigent on Bernanrd Haitink. Teose temperamentne avamäng on tervenisti pöörases tempos ja valmistab oma energia ja hooga vaatajat ette ooperi marulises tempos vahelduvateks sündmusteks.
’’Don Giovanni’’ esitajaks on Zürichi Ooper nind dirigent on Nikolaus Harnoncourt. Teose avamäng on traagiline ja konfliktide rohke.
’’Võluflööt’’ – Öökuninganna aaria (1.19.00) esitajaks on Londoni Kuninglik Ooper ja dirigent on Colin Davis . Avamängu põhiosaks on energiline fuuga – vorm, mis seostus omal ajal pigem ajaloolise kirikumuusikaga.
Mulle endale meeldis kõige rohkem Wolfgang Amadeus Mozarti teos „Figaro pulm“. See oli tempokam kui teised ning pani ka jala tatsuma. :)
Kasutatud kirjandus:

• http://www.youtube.com/watch?v=WA1_fxpeEYU
  
• http://www.youtube.com/watch?v=79gzdskOGu4
  
• http://www.youtube.com/watch?v=lw_2AI5w-Vo
  
• http://www.youtube.com/watch?v=2HbMzu1aQW8
  
• http://www.youtube.com/watch?v=Sv_AvLs0X18
  
• http://www.youtube.com/watch?v=X6s6YKlTpfw
  
• http://www.youtube.com/watch?v=QdBZhkVD0FI
  
• http://www.youtube.com/watch?v=4Eml0_QrVnk
  
• http://www.youtube.com/watch?v=lW1_LJn6keY
  
• http://www.youtube.com/watch?v=uSnB_wxpAdI
  
• http://www.youtube.com/watch?v=tlhbFk2GbcY
  
• Muusikaõpik gümnaasiumile I osa