Mis teeb Tšaikovskist Tšaikovski (0)

Mis teeb Tšaikovskist Tšaikovski
Tšaikovski oli 19. sajandi üks suuremaid heliloojaid. Ta sündis 25. Aprillil 1840. a. Uuralites . Teda mõjutas loodus ja rahvamuusika , millega ta elujooksul, eriti algus aastatel kokku puutus ja pani need oma teostesse. Samuti kujundas loomingut tema perekond.
Ta hakkas klaverit õppima juba varakult. Tõuke tema muusikalisele karjäärile andsid Peterburgi ja Moskva konservatooriumid, kus ta õppis ja töötas. Sel ajal algas ka tema kirjavahetus Nadešda von Meckiga. Pjotr sai kuulsaks noorelt. Ta oli väga mitmekülgne. Elu jooksul reisis ja elas Tšaikovski üle väga palju.
Pjotr Tšaikovski oli väga lähedane oma kodumaaga. Ta armastas Venemaad, olenemata sellest et ta vahepeal palju reisis, lõpetas ta ikkagi Venemaal. Filmist nägime, et oli sisse toodud elemente, millega seostame Venemaad. Nägime kahte. Esiteks valged kased , mis on rahvuspuu Venemaal ning samuti kodu ja kodumaa sümbol. Teiseks nägime hobuste sõitu, eriti just troikat, mis on samuti Venemaale omane- kolmehobuse sõiduk. Nende kahe tunnuse põhjal võime öelda, et Pjotr Tšaikovski oli täieõiguslik venelane ja samuti „ kuuleb Venemaad“ ka tema muusikas. Emotsioone, tundeid jpm.
Samuti võime öelda, et ta oli erakordne ka oma teiste võimete poolest. Filmis olid kõrtsistseenid. Esimese korral ei pannud ta tähele üldse seda, mis ümberringi toimus vaid ta kuulis oma peas ainult ühte pala. Teine kord kuulis ta ainult kogu seda lärmi oma ümber. See tähendab, et tal oli ka tohutusuur keskendumisvõime, kui ta tahtis siis ta lülitas ennast välja ja vastupidi.
Filmis nägime ka juba eelnevalt mainitud naisterahvast, kellega Pjotr Tšaikovskil oli väga eriline sõprus. Nad ei kohtunud mitte kordagi elu jooksul, aga ometi ilma kirjavahetuseta ja toetuseta Nadežda von Meckilt oleks Tšaikovski elu teistsugune välja näinud. Tal oleks puudunud selline toetus ning samuti aitas Nadežda üle saada erinevatest negatiivsetest sündmustest mehe elus.
Filmis kuulsime teoseid ooperitest Jevgeni Onegin ja Padaemand . Need on valdavalt Tšaikovski 10 ooperist kaks kõige meisterlikkumat. Väga tuntud on just Tatjana kirjastseen esimesena mainitud ooperist. Tema ooperid olid dramaatilised ning psühholoogilised. Need sisaldasid palju emotsioone nagu kõik teisedki teosed Pjotri puhul. Just need kaks mainitud ooperit lõppesid ka traagiliselt. Ooperitega ta püüdis jõuda inimesteni otse läbi kogetud sündmuste elu jooksul.
Kuulates palasid filmist, kuuleme, et läbi jooksevad väga paljud erinevad tunded. Tunneme ära igatsust, dramaatilisust, samuti nukrust. Need väljenduvad paljuski tema sümfoonilises muusikas. Siinkohal võin välja tuua 6. sümfoonia (2. osa „Kallis Mari“, lõpuosa jne). See on kunstiteos ja väga oluline Tšaikovski loomingus. Peale selle teose esmaettekannet, seal ta seda ka isiklikult dirigeeris, helilooja suri. Meloodiad olid Tšaikovskil täiesti äratuntavalt ülevalt alla tulevad.
Tema loomingu hulgas on aga ka rõõmsameelsust. Kõige paremini tuleb see välja tema klaverikontserdis nr. 1. See on väga positiivselt meelestatud ning võib öelda, et vastandiks sümfooniatele.
Lisaks kõigele peetakse veel Tšaikovskit ka balletti kui sellise vormi kujundajat. Tema üks tuntumaid on „Pähklipureja“.
Kõige eelnevalt ära mainitud tegurite põhjal kujuneski Tšaikovskist Tšaikovski. Ta sai kuulsaks juba oma eluajal ning teda tuntakse ja hinnatakse tänaseni.