"Püha söömaaeg" (0)

Arutlus
Leonardo da Vinci (1452-1519) oli kõrgrenessansi esimene suurmeister , ta oli pärit Itaaliast . Leonardo on pärandanud meile rikkaliku kogu kavandeid ja ideid kunstide, teaduste ja tehnika vallast. Hindab enda loodud visuaalse kujundi veenvust ja jõudu. Tegeles maalikunsti, skulptuuri ja arhitektuuriga.
Leonardo da Vinci „Püha õhtusöömaaeg“ on maalitud Fresko Milanos Santa Maria delle Grazie kloostri refektooriumis. Maal valmis aastatel 1495-1498.
Tema kunst on üldistav ja suurejooneline. Loomulikuna tundub detailide, figuuride asendi, perspektiivi, valgusvarjude kasutamine. Teosele on iseloomulik: suurejooneline ja terviklikult harmooniline kompositsioon ja range sümmeetria. Kunsti loomisel toetub kogemusele ja nägemistajule kui matemaatikale. Maalitud õlivärvidega. Arvestab õhuperspektiivi ja kasutab õrn heletumedust, mis loob kauni tervikkujundi ja unistusliku meeleolu. Meeleolu on rahulik, maalitud heledates toonides.
See maal kujutab Piibli järgi Kristuse ja tema 12 jüngri koosviibimist, kus Kristus teatab, et nende hulgas on äraandja. Iga jünger reageerib õpetaja vapustavale teatele oma temperamendi ja iseloomu kohaselt. Pildil on jaotatud jüngrid nelja kolmeliikmelisse gruppi, mis on omavahel seotud tegelaste liikumisega. . Sügav arusaamine inimeste käitumisest ja reageeringutest. Jüngrite nägudel on edasi antud terve inimtunnete imestusest kuni sügava jahmatuseni. Jüngrite kirglikkusele vastandab Kristuse rahuliku kuju, kes ei vaata ühelegi jüngrile süüdistavalt otsa. Jeesuse mõtteid võib mõistatada langetatud silmalaugude kui ka käteasendi järgi. Käteasendi järgi võibki järeldada sügavamat sümboolset sõnumit ja varjatud mõtte liikumist. Juudast saab Kristuse reetja.
Maalil on omapärane saatus. Värvide ebaõnnestunud koostise tõttu hakkas maal murenema. II maailmasõna ajal sai refektoorium pommitabamuse. Imekombel maal siiski säilis.
Tintoretto (1518-1594) oli Itaalia hilisrenessansi maalikunstnik . Ta on saanud mõjutusi Parmigianino ja Michelangelo loomingust. Veneetsia kunstnik maalis tundeküllaseid usulise sisuga hiigelpilte. Ta püüdles naturalismi poole, taotles oma maalides dramaatilisust ja dünaamikat. Tintoretto asetab raskuspunkti pildi serval, mis püüaks justkui vaataja pilku sundida viltu pildi sisse vaatama.
“Püha õhtusöömaaeg” valmis aastal 1560 . Maal asub San Giorgio Maggiore kirikus väikesel eraldi seisval saarel.
Tintoretto maalis linna kaitsepühaku Markuse legendi, kuid ka piiblistseene, samuti portreid. Võrreldes Leonardo teosega mõjub maal rahutult. Ebatavaline oli tol ajal maali ülesehitus. Siin võis näha maneristidele omaseid võtteid: järske rakursse, diagonaale, sügava perspektiiviga ruume . Olid omased äikese-eelsed maastikud hämmingus inimestega, dramaatiliselt mõjuv värvikasutus, valguse terav metalne läige. Teos on maalitud tumedates toonides. Laud on suunatud diagonaalselt pildi sisse. Perspektiiv on liialdatud. Kristus asub pildi keskel, kuid ruumi sügavuses ja esiplaanil on teenijad. Teos on rahutu, ebasümmeetriline. Kasutab heletumeduse kontraste ja teatraalseid valgusefekte. Maalid on gigantsed. Maali meeleolu on rõõmus, on näha, et omavahel suheldakse, ei olla tagasihoidlikud, nauditakse teineteise seltskonda ja pakutavat jooki . Pidutsetakse suurema hulga rahvaga, maalil on märgata ka naisi.
20.10.2009
Mailis Zirk
11.klass