4. TL lõpetamise TLS pg 86 p 6-8 alusel Rahatrahvi ei ole lubatud määrata üle töötaja 20 kordse keskmise päevapalga kalendriaastas st karistust võib korrata aga mitte üle 10 kordse päevapalga ja kalendriaastas mitte üle 20 kordse keskmise päevapalga. Palgamaksmise peatamisega töölt kõrvaldamist on lubatud määrata kuni 3 korda kalendiaastas kogu kestusega mitte üle 20 kalendripäeva. Praktikas kasutatakse noomitamist ja töölepingu lõpetamist. TDVS sätestab detailselt distsiplinaarvastutuse määramise korrad. Distsiplinaarvastutuse määramisel on kõige olulisem järgiga karistuse määramise tähtaega TDVS pg6. Veenduda et karistus ei oleks ilmses vastuolus töötaja üleastumise raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega TDVS pg8 Vormistada distsiplinaarvastutuse üleastumine, millest oleks näha millal ja mille eest töötajat karistatakse ning kes ja millal töötajale sellise karistuse määrab
Kirjelda ametniku ja töötaja erinevusi töötamisel AMETNIK TÖÖTAJA 1.Õigusakt(id), mis reguleerivad Avaliku teenistuse seadus Töölepingu seadus töötamist Korruptsioonivastane seadus Tsiviilseadustiku üldosa seadus Töötajate Võlaõigusseadus distsiplinaarvastutuse seadus Halduskohtu menetluse seadustik Töölepingu seadus 2.Organisatsioonid ja ametikohad, kus Riigi- ning valitsusasutused, Eraettevõtted on teenistussuhe, töösuhe? KOV asutused. Riigi- ning valitsusasutuste, KOV asutuste töötajad, kes ei
9. Treener-pedagoogil on õigus: 9.1 Saada spordikooli administratsioonilt vajalikku informatsiooni oma tööülesannete täitmiseks. 9.2 Saada vajalikku materiaalset kindlustatust oma töö läbiviimiseks. 9.3 Teha ettepanekuid spordikooli töö paremustamiseks. 9.4 Esitada kaebus administratsiooni otsuse kohta kõrgemal seisvale organisatsioonile. V VASTUTUS 10. Treener-pedagoog kannab administratiivselt vastutust vastavalt Töölepingu seadusele ja töötajate Distsiplinaarvastutuse seadusele. 11.Treener-pedagoog vastutab dokumentide ja informatsiooni säilitamise eest, mida ta kasutab oma töös ja mis antud talle säilitamiseks. 12. Treener-pedagoog kannab vastutust ohutustehnika nõuetest kinnipidamise eest oma töökohtadel. 13. Treener-pedagoog vastutab õppurite tervise ja elu eest treeningupaikades, võistlusreisidel ja võistlustel. 14. Treener-pedagoog on materiaalselt vastutav isik, kes allub arvestuse ja aruandluse
takistavast tervisehäirest; · täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalase korralduse. Töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine olulise mõju all. Nende nõuete rikkumise korral kannab töötaja vastutust töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse alusel. 1.1.1. Töötajal on õigus: · nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid; · saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale; · tõsise, ähvardava või vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma
Tööõiguse normid reguleerivad töölepingu sõlmimist, töö- ja puhkeaega, palgaküsimusi, töövaidluste lahendamise korda, tööohutust, töökaitset. Tööõiguse harusse on seni kantud ka sotsiaalkindlustuse ja pensionilise kindlustamise suhted. Meetod on autonoomne, kuulub eraõiguse valdkonda. Õiguslik materjal: Eesti Vabariigi töölepinguseadus, Eesti Vabariigi puhkeseadus, Töö- ja puhkeaja seadus, Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus, Kollektiivse töötüli lahendamise seadus, Kollektiivlepingu seadus, Töötajate usaldusisiku seadus. Kriminaalõigus kui õigusharu on suunatud võitlusele kuritegevuse vastu. Karistuse rakendamisega kuriteo toimepanija suhtes. Kriminaalõiguse normid ja instituudi määravad ära nende ühiskondlike suhete ringi, mida riik kaitseb kriminaalkaristuse ähvardusel. Kriminaalõiguse kõige üldisemad põhimõtted sisalduvad ka põhiseaduses. Kriminaalõiguse
tuua pahameele. Tuleb aga arvestada, et kohtuniku igal otsusel ja teol on autoriteet. Seega valitseb kohtuniku autoriteedi ja tema vastutavuse vahel teatud pinge, mida on võimalik lahendada eelmaini- tud meetmeid ja järelevalvevorme rakendades. Üks võimalik järelevalvevorm on kindlasti ka distsip- linaarmenetlus. Käesolevas artiklis analüüsingi kohtute üle teostatava kontrolli üht mõjusamat alaliiki teenistuslik- ku järelevalvet , keskendudes peamiselt kohtuniku distsiplinaarvastutuse menetlusõiguslikele küsi- mustele. Põgusalt peatun ka kohtuhalduse küsimustel, kuid nende põhjalikum analüüs ei ole käesoleva artikli teemaks. Artikli eesmärk on anda hinnang järelevalve regulatsioonile Eestis, tõmmata parallee- le varasema olukorra ja teiste riikide praktikaga ning teha sellest tulenevalt ettepanekuid ja järeldusi. 1. Kohtuhaldus ja teenistuslik järelevalve kohtutes
kohustatud teatama väärteoteate esitajale väärteomenetluse alustamisest või alustamata jätmisest 15 päeva jooksul, alates väärteoteate kättesaamisest. (2) Kui väärteomenetlust ei alustata, on väärteoteate esitajal õigus esitada kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale käesoleva seadustiku §-s 76 ettenähtud korras, millest teavitatakse väärteoteate esitajat. DISTSIPLINAARKARISTUS Distsiplinaarkaristust reguleerib distsiplinaarvastutuse seadus, mis on vastu võetud 5.05.1993aastal ja jõustunud 1.09.1993. Tööõigussuhetes on kaks õiguse subjekti- töötaja ja tööandja. Distsiplinaarsüütegudeks on: 1.Töötajapoolne oma kohustuste süüline täitmata jätmine või mitte nõuetekohane täitmine, samuti tööl joobnuna viibimine. Kohustused on ära toodud töölepingu seaduses §-des 48 ja 50 2.Süüline tegu, mille tõttu töötaja kaotas tööandja usalduse
tema ametitoiming puudutab. (5) Notar peab järgima ametivannet ning käituma väärikalt ka väljaspool ametitegevust.30 Oma pädevusega notar esindab avalikku võimu ja aitab kaasa õiguskorra kindlustamisele. Seadusest tuleneb, et riik tellib notariaadi teenuseid ja teostab järelevalvet notari tegevuse üle, kuid ei sekku (mis on väga tähtis) otseselt nende tegevusse. 20. septembril 1995. aastal võeti lisaks notariaadiseadusele vastu notari distsiplinaarvastutuse seadus ja 20. märtsil 1996. aastal notaritasu seadus. Samuti on notarite töö reguleeritud Justiitsministeeriumi määrustega, olulisemaks määruseks oli notaraaltoimingute tegemise kord. Antud määrus kehtis kuni tõestamisseaduse jõustumeni 14.11.2001.a Määrus sätestas millise piirkonna notar võib milliseid tehinguid teha ja andis üksikasjaliku juhendi erinevate notariaaldokumendi koostamiseks.31 Peamiselt kordas antud määrus samal ajal kehtinud notariaadiseadust. 1999
· Töötaja suhtes soodsama sätte kohaldamise põhimõte. Tööõiguse allikad: · Rahvusvahelise tööorganisatsiooni konventsioonid(riikidevahelised kokkulepped). · Eesti Vabariigi põhiseadus(15; 29; 30; 31). · Seadused: Eesti Vabariigi töölepinguseadus(TLS)(1992) EV palgaseadus(1994) EV puhkuseseadus(1992) Töö ja puhkeaja seadus(1993) Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus(1993) · Vabariigi valitsuse ja ministrite ning ametite juhtide määrused. · Kohaliku omavalitsuse normaktiivaktid. · Kollektiivlepingud. Töölepingu mõiste Tööleping on töötaja ja tööandja vaheline kokkulepe, millega tööandja kohustub tööd andma ja töötaja kohustub tööd tegema. Tööleping on: · Tasuline kokkulepe, kus on poolte õigused ja kohustused vastastikused. · Töötaja kohustub tegema tööd teatud aja jooksul.
tööõnnetusest, samuti tema enda tervishäiretest; - täitma tööandja, töökeskonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalaseid korraldusi. Töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises- või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõiju all. Ohtusnõuete rikkumise korral kannab töötaja vastutust töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse alusel. Töötajal on õigus: nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid; - saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale; - tõsise, ähvardava või vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt
rahandusministeeriumile vastavalt vabariigi valitsuse kehtestatud määrusele. Kontrolli eesmärk on tuvastada eksimused ja tagada seaduste järgimine ning täitmine. Probleem ilmneb aga minu arvates siis, kui on toimunud rikkumine. Pole määratletud kuidas ja kes rakendavad karistusi rikkumiste eest. Minule jäi mulje, et rikkujat ei oota mingi karistus, kuna ma ei leidnud uuest ATSi seaduse eelnõust ühtegi viidet vastava tegevuse kohta. Eelnõus on loetletud distsiplinaarvastutuse peatüki all distsiplinaarsüüteod, distsiplinaarkaristuse eesmärk ja liigid ning kes alustab distsiplinaarmenetlust. See toimub asutuse siseselt ja ametiredeli alusel, vahetu juht saab alustada menetlust. Uue seaduse kohaselt rahandusministeerium küll kontrollib neid aga karistada ei saa. Tõsiseks probleemiks uue ATSi kehtima hakkamisel võib saada tööjõu leidmne ja motiveerimine. Kõige rohkem on see mõjutatavam madalate palkadega töökohtadel. Ka kõige
Ebaseaduslik lõpetamine lõpetamise põhjuse asjaolude puudumine või protseduurireeglite rikkumine (ITVS). Töötaja vastutab omavoliliselt töölt lahkumsie puhul TLS § 118 järgi oma 1 keskmise kuupalga ulatuses. Erisoodustusega lepingu sõlminud töötaja omavoliliselt lahkumisel töötaja vastutus 3 keskmise kuupalga ulatuses. Normatiivmaterjal: - Eesti Vabariigi töölepingu seadus - töötajate distsiplinaarvastutuse seadus - individuaalsete töövaidluste lahendamise seadus Täiendav kirjandus: - Treier, T. Töölepingu ülesütlemine töötaja terviseseisundi tõttu. Juridica, 2006, 2; - Orgo, I.-M. Peamised vaidlusküsimused töölepingu lõpetamisel töötaja mittevastavuse ja katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Juridica, 1999, 9. 5
Puhkuse andmine: tööaasta eest (algab tööleasumise päevast, tööasta hulgas haigestumine, ajutine töövõimetus, puhkuseaeg), antakse kalendripäevades(v.a riigipühad), on kohustuslik (kasutamine ka kohustuslik), kasutada saab 4 a tagust puhkust, antakse üldjuhul katkestamatult, osadega: 1.osa peab olema väämalt 14 p. Valmis peab olema jaanuari lõpuks, kui ei ole graafik seks ajaks valmis, võib töötaja võtta puhkust suvalisel ajal etteteatamisega 2 nädalat. Distsiplinaarvastutuse seadus: kehtib al 1993. kõigi korral. Töötajapoolne oma kohustuste süüline rikkumine või mittenõuetekohane käit.(joove nt), Usalduse kaotamine: põhjustatakse vara puudujääk, rikkumine, töötaja on põhjustanud klientide usaldamatuse tööandja vastu, Vääritu tegu: pedagoogilisel tööl olevad isikud v ametnikud. Järgnevad karistused: noomitus, rahatrahv max 10 päevapalka, töölt kõrvaldamine palgamaksmise peatamisega 10ks päevaks, töölepingu lõpetamine.
alluvuses Tööõiguse allikateks on: 1). Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonid; 2). Euroopa Sotsiaalharta; 3). Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad õigusaktid; 4). Eesti Vabariigi Põhiseadus; 5). seadused (töölepingu seadus, töötuskindlustuse seadus, individuaalse töövaidluse lahendamise seadus, töötajate distsiplinaarvastutuse seadus, kollektiivse töötüli lahendamise seadus, täiskasvanute koolituse seadus jt); 6). Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused; 7). kohaliku omavalitsuse õigusaktid; 8). kollektiivlepingud. 2. Tööleping. Töölepingu põhitunnused. Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga
selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest; - täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalase korralduse. Töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine olulise mõju all. Ohutusnõuete rikkumise korral kannab töötaja vastutust töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse alusel. Töötajal on õigus: - nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid; - saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale; - tõsise, ähvardava või vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt
Vabariigi Valitsus kinnitas 21. juulil 1992. aastal Tööinspektsiooni põhimääruse ja selle kohaselt oli põhiülesandeks Tööinspektsioonil riiklik järelevalve tööõigusaktide, riikliku töökaitsepoliitika kavandamine ja töökaitsealase tegevuse suunamine. Selleks ajaks oli juba töökaitseinspektsioonis tööl 124 inimest. 27. juunil 1994. a. moodustati Tallinna ja kõigi maakondade järelevalvepiirkonnad. Jõustusid uued seadused : 1993.a. jõustusid puhkuseseadus ja töötajate distsiplinaarvastutuse seadus, 1994.a. palgaseadus ning töö- ja puhkeaja seadus. Töösuhteid reguleerivate õigusaktide tegemisest tulenevad probleemid on olnud aastaid üks olulisemaid tegevusvaldkondi Tööinspektsioonis. 90% Tööinspektsiooni kohalikesse asutustesse pöördumistest, suuliselt või kirjalikult, oli seotud töösuhteid reguleerivate õigusaktide täitmise probleemidega. 1994. aastal toetas Tööinspektsiooni arengut mitmed välisriigid, põhiliselt Taani, Rootsi,
hoida ettevõtte vara ja vahendeid ning töökoha korras ja puhtana; õnnetusjuhtumi või selle tekkimise ohu korral, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest teatada kohe oma otsesele juhile või tema ajutisele asendajale; töötajal on keelatud töötada alkoholi, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine olulise mõju all. Ohutusnõuete rikkumise korral kannab töötaja vastust töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse alusel. 4. Põhilised ohtlikud töömõjurid ja töövigastuste põhjused Kukkuvad esemed Töötajate kaitmiseks kukkuvate esemete eest peab kasutusele võtma ühiskaitsevahendid. Vajaduse korral rajatakse kaetud käiguteed või keelustatakse pääs ohualale. Materjalid ja seadmed peavad olema ladustatud või paigaldatud selliselt, et oleks välistatud nende varisemine või allakukkumine. Töötamine redelil
väljaspool ametitegevust. Notariks saamise tingimused Notariks võib saada kandidaaditeenistuse läbinud ja notarieksami sooritanud: teovõimeline Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, kes valdab kõnes ja kirjas eesti keelt, on aus ja kõrgete kõlbeliste omadustega ning kes vastab kohtunikule esitatavatele haridusnõuetele vastavalt kohtute seaduse § 47 lõike 1 punktile 1. Notariks ei või nimetada: 1) kohtute seaduse § 47 lõikes 2 nimetatud isikut; 2) notari distsiplinaarvastutuse seaduse § 19 lõike 2 alusel notari asendamise õiguse kaotanud isikut; 3) notari distsiplinaarvastutuse seaduse § 20 lõike 2 ja § 22 punkti 3 alusel kandidaaditeenistusest vabastatud notarikandidaati. Piirangud Notar ei või peale notariameti pidada teisi tasustatavaid ameteid ega olla muul tasustataval tööl, välja arvatud õppe ja teadustöö ning loometöö. Notar ei või tegelda ettevõtlusega ega:
töötajate usaldusisikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele ja töökeskkonnaspetsialistile; 19) täitma tööinspektori ettekirjutusi tähtaegselt ja teavitama tööinspektorit kirjalikult nende täitmisest. 11. Milline on tööandja ennetustegevus TTO tagamisel Tööandjal on õigus: 1) määrata töötajale töötervishoidu ja tööohutust käsitleva õigusakti nõude rikkumise eest distsiplinaarkaristus töötajate distsiplinaarvastutuse seaduses (RT I 1993, 26, 441; 1995, 16, 228; 1998, 64/65, 1009) ettenähtud korras; 2) kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. 12. Töötaja kohustused ja õigused Töötaja on kohustatud: 1) osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; 2) järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust;
18) tegema tööinspektori ettekirjutused teatavaks töötajale, töökeskkonnavolinikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele, töökeskkonnaspetsialistile ja töötajate usaldusisikule; 19) täitma tööinspektori ettekirjutusi tähtaegselt ja teavitama tööinspektorit kirjalikult nende täitmisest. (2) Tööandjal on õigus: 1) määrata töötajale töötervishoidu ja tööohutust käsitleva õigusakti nõude rikkumise eest distsiplinaarkaristus töötajate distsiplinaarvastutuse seaduses (RT I 1993, 26, 441; 1995, 16, 228; 1998, 64/65, 1009) ettenähtud korras; 2) kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. [RT I 2002, 47, 297 - jõust. 01.01.2003] § 14. Töötaja kohustused ja õigused (1) Töötaja on kohustatud: 1) osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; 2) järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust;
õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest; - täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalase korralduse. Töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine olulise mõju all. Ohutusnõuete rikkumise korral kannab töötaja vastutust töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse alusel. Töötajal on õigus: - nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid; - saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale;
õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest; - täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalase korralduse. Töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine olulise mõju all. Ohutusnõuete rikkumise korral kannab töötaja vastutust töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse alusel. Töötajal on õigus: - nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid; - saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale;
õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest; - täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalase korralduse. Töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine olulise mõju all. Ohutusnõuete rikkumise korral kannab töötaja vastutust töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse alusel. Töötajal on õigus: - nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid; - saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale; - tõsise, ähvardava või vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma
õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest; - täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalase korralduse. Töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine olulise mõju all. Ohutusnõuete rikkumise korral kannab töötaja vastutust töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse alusel. Töötajal on õigus: - nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid; - saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale; - tõsise, ähvardava või vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma
1) ettevõtte likvideerimine 2) ettevõtte pankrotistumine 3) koondamine 4) töötaja mittevastavus oma ametikohale (tööoskused kasinad) 5) katseaja mittesooritamine 6) töötaja pikaajaline töövõimetus (puudunud 4 kuud järjest või 5 kuud kalendriaasta jooksul) - tuberkuloosi puhul on see 8 kuud. 7) töötaja poolne töökohustuste rikkumine 8) töötaja on usalduse kaotanud 9) töötaja on teinud vääritu teo Viimased kolm lähevad distsiplinaarvastutuse alla. Koondamine töötajal ei ole tööd pakkuda. Töömahu vähenemine. Ette teatamine kirjalikult, sõltub selles, kaua samas asutuses töötanud. Töötanud alla 5 aasta: ette teatada 2 kuud Töötanud 5-10 aastat: ette teatada 3 kuud Töötanud üle 10 aasta: ette teatada 4 kuud Koondada ei tohi rasedaid naisi või alla 3 aastase lapse vanemaid. Samuti puhkuse või haiguse ajal ei tohi koondada. Koondamishüvist makstakse:
tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest; täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalase korralduse. Töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine olulise mõju all. Nende nõuete rikkumise korral kannab töötaja vastutust töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse alusel. TÖÖTAJAL ON ÕIGUS: nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid; saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale; tõsise, ähvardava või vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt või ohtlikult alalt;
· Psühhofüsioloogilised ohutegurid §9 TÖÖANDJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §13 TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §14 TÖÖKESKKONNASPETSIALIST §16 TÖÖKESKKONNAVOLINIK §17 TÖÖKESKKONNANÕUKOGU §18 TÖÖTERVISHOIUTEENUS JA SELLE OSUTAJA §19 TÖÖÕNNETUSE JA KUTSEHAIGUSTE UURIMISE KORD §24 TÖÖ JA PUHKEAJA SEADUS RT I 2001, 17, 78 PUHKUSESEADUS RT I 2001, 42, 233 TÖÖTERVISHOIU- JA TÖÖOHUTUSALASE VÄLJAÕPPE JA TÄIENDÕPPE KORD RTL 2000, 136, 2157 TÖÖTAJATE DISTSIPLINAARVASTUTUSE SEADUS RT I 1994, 28, 424 JÄRELVALVEORGANID: · TÖÖINSPEKTSIOON www.ti.ee · TERVISEKAITSEINSPEKTSIOON www.tervisekaitse.ee · TEHNILINE JÄRELVALVE www.tji.ee · RIIGI PÄÄSTEAMET www.rescue.ee · EHITUSJÄRELVALVE www.ehitusjarelvalve.ee · ELEKTRIKONTROLLI KESKUS www.eeinet.ee TULEOHUTS TULEOHUTUSE SÕNAVARA EVS-ISO 8421:1998
mootorsõiduki poolt vastassuunavööndis sõitmise eest, välja arvatud juhul, kui see on liiklusnõuetes lubatud karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. (trahviühik 60 krooni). näide ·Liiklusnõuete rikkumine jalakäija või muu liikleja poolt. ·(1) Jalakäija, jalgratturi, loomveokijuhi, sõitja või mopeedijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest karistatakse rahatraviga kuni 10 trahviühikut. distsiplinaarsanktsioon ·Karitus distsiplinaarsüüteole s.t töötajate distsiplinaarvastutuse seaduses sätestatud tegude eest. ·Süütegude liigid: ·1. Töökohustuste täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine ·2. Usalduse kaotus tööandja poolt ·3. Vääritu tegu töötaja poolt ·Karistused: ·Noomitus, ·Rahatrahv ·Töölt kõrvaldamine ·Töölepingu lõpetamine tsiviilsanktsioon ·Mõjutusvahend, mida rakendatakse tsiviilõiguslike üleastumiste eest : ·üleastumine võib seisneda lepingu rikkumises või lepinguvälises suhtes kahju tekitamisena.
Siia õigusharusse kuuluvad normid ja instituudid, mis reguleerivad töösuhte loomist, lõoetamist ning töötajate tööaja kasutamist. Tööõigusnormid reguleerivad töölepingu sõlmimist, töö- ja puhkeaega, palgaküsimust, töövaidluse lahendamise korda, tööohutust, töökaitset. Autonoomne meetod, kuid pole tsiviilõiguse instituut. Peamisteks tööõiguslikeks aktideks on töölepingusedus, puhkuseseadus, töö- ja puhkeaja sedus, palgaseadus, töötajate distsiplinaarvastutuse seadus. 10) Rahvusvaheline õigus reguleerib suhteid riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, mis tekkivad poliitilise, majandusliku ja kultuurilise, aga ka sõjalise suhtlemise pinnal. Rahvusvahelise õiguse erisused, võrreldes siseriikliku õigusega seisnevad selles, et a) Suhte subjektideks on riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid; b) Rahvusvahelise õiguse normide jaoks ei ole ühtset seadusandjat, selle norme
- tagada, et Riigikogu saaks segamatult toimida; - kaitsta Riigikogu liikmeid meelevaldsete, poliitilistel kaalutlustel esitatavate kriminaalsüüdistuste eest Vastutamatuse põhimõte • Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites (PS §62) • Vastutamatuse põhimõte: - kaitseb Riigikogu liiget üksnes tema ülesannete täitmisel - välistab kriminaal-, haldus- ja distsiplinaarvastutuse - on ajaliselt piiramatu • Vastutamatuse eesmärk on: - Riigikogu liige saaks täita oma ülesandeid sõltumatult ja kooskõlas südametunnistusega; - Riigikogu liikmel oleks võimalik vabalt arutada kõiki riigi- ja ühiskonnaelu puudutavaid küsimusi Ametite ühitamatus • Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis (PS § 63) • Riigikogu liikme põhitöökoht on Riigikogu (RKLS § 22) - Riigikogu liige ei tohi oma volituste ajal olla ametikohal ega täita
tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest; - täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalase korralduse. Töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine olulise mõju all. Ohutusnõuete rikkumise korral kannab töötaja vastutust töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse alusel. Töötajal on õigus: - nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid; - saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale;
tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Kollektiivne ja individuaalne tööõigus. Ajalooliselt on kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Mall Gramberg Töösuhteid reguleerivad õigusaktid Tsiviilseadustiku üldosa seadus 2002 Võlaõigusseadus 2001 Töölepingu seadus 1992 Palgaseadus 1994 Töö ja puhkeaja seadus 2001 Puhkuseseadus 2001 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 1999 Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus 1993 Kollektiivlepingu seadus 1993 Usaldusisiku seadus 2007 Kollektiivse töötüli lahendamise seadus 1993 Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus 1995 Mall Gramberg ELs reguleeritavad tööõiguse valdkonnad Tööjõu vaba liikumine Meeste ja naiste võrdne kohtlemine Tööleping (tööandja kohustus teavitada TL tingimustest, tähtajaline tööleping) Tööaeg, sh osaline tööaeg Noorte ja laste töö kaitse
PALGAST KINNIPIDAMISTE TEGEMISE KORD Tööandja võib töötaja palgast kinni pidada tööandjale tähtajaks tagastamata avansse, töötajale arvutusvea tõttu liigselt makstud summasid ja töötaja eelneval kirjalikul nõusolekul töötaja poolt tööandjale tekitatud kahju hüvitamise summasid. 27. DISTSIPLINAARKARISTUSED, LIIGID, MÄÄRAMISE KORD JA VORMISTAMINE Distsiplinaarsüüteod on niisugused süüteod, millele järgneb distsiplinaarkaristus, on töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse järgi:1.Töötajapoolne kohustuste süüline rikkumine, samuti tööl joobnuna viibimine 2.Süüline tegu, mille tõttu töötaja kaotas tööandja usalduse 3.Töötaja poolt toime pandud vääritu tegu Distsiplinaarkaristusena võib rakendada järgmisi karistusi: 1.Noomitus 2.Rahatrahv, mis ei ületa töötaja kümnekordset keskmist päevapalka 3.Töölt kõrvaldamist palga maksmise peatamisega mitte üle 10 järjestikuse tööpäeva 4.Töölepingu lõpetamine
(edaspidi tööinspektor) ettekirjutuse teatavaks töötajale, töökeskkonnavolinikule või töötajate usaldusisikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele ja töökeskkonnaspetsialistile; 19) täitma tööinspektori ettekirjutusi tähtaegselt ja teavitama tööinspektorit kirjalikult nende täitmisest. Tööandjal on õigus: 1) määrata töötajale töötervishoidu ja tööohutust käsitleva õigusakti nõude rikkumise eest distsiplinaarkaristus töötajate distsiplinaarvastutuse seaduses (RT I 1993, 26, 441; 1995, 16, 228; 1998, 64/65, 1009) ettenähtud korras; 2) kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. 1.6.2.Töötaja kohustused ja õigused Töötaja on kohustatud: 1) osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; 2) järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; 3) läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale;
kohustused. 31. D Teenistusalane korraldus on konkreetsel juhul ametnikule antav käsk või + muu ülesanne seoses teenistuskohustuste täitmisega. 32. E Teenistusalane korraldus on ülemuse tehtud ametniku - distsiplinaarvastutuse otsus või ettepanek ametniku tekitatud kahju hüvitamiseks. 3) Millised järgnevatest A Ametiabi andmisega on tegemist siis, kui üks organ taotleb teiselt organilt + juhtumitest on ametiabi haldusakti andmist või toimingu sooritamist enda ülesande täitmiseks. osutamine? 33. B Ametiabi andmisega on tegemist siis, kui üks haldusorgan kaasab teise -
selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest; - täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalase korralduse. Töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all. Ohutusnõuete rikkumise korral kannab töötaja vastutust töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse alusel. Töötajal on õigus: - nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid; - saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale; - tõsise, ähvardava või vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt
kutsumise või astumise tõttu ja pooled leppisid kokku peatada tööleping; 8) ajaks, mil tööandja nõuab töötajalt ebaseaduslikult teist tööd ja töötaja keeldub niisugust tööd tegemast; 9) ajaks, mil töötaja oli arestis või vahi all; 10) ajaks, mil töötaja oli töölt kõrvaldatud käesoleva seaduse paragrahv 56 või 57 alusel või töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse paragrahv 3 punkti 3 alusel; 11) ajaks, mil töötaja oli seadusega selleks volitatud riigiorgani või ametiisiku poolt töölt kõrvaldatud; 12) muudel juhtudel, mil töötaja on seadusega ettenähtud alustel ajutiselt vabastatud tööülesannete täitmisest. (RK s 05.05.93 nr. 128 jõust.01.09.93 - RT I 1993, 26, 441) 8. Katseaja kohaldamine, selle erisused TLS ja ATS järgi
tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest; - täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalase korralduse. Töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine olulise mõju all. Ohutusnõuete rikkumise korral kannab töötaja vastutust töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse alusel. Töötajal on õigus: - nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid; - saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale; - tõsise, ähvardava või vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt või
Ülejäänud päevad tasustamata. - Tasemekoolituse lõpetamiseks täiendavalt 15 klp töötasu alammääraga. - Lisandunud on õppepuhkuse võimalus ka päevases õppevormis õppijatele. - Õigus saada tasustamata puhkust sisseastumiseksamite tegemiseks. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 10 7.Töötaja varaline vastutus. - Kaob töötaja distsiplinaarvastutuse regulatsioon (jääb ametnikele). - Ei ole ainult varaline kahju, vaid ka muu kahju (klient läheb ära, leping valesti sõlmitud). - Vastutuse üldnõuded . Süüline vastutus (§ 72). Süü hooletus, raske hooletus, tahtlus (VÕS § 104). Töötaja hoolsuse määr (§ 16). - Tahtliku rikkumise korral vastutab töötaja kogu kahju eest (§ 74 lg 1). Süü peab olema tõendatud. Ei ole ülempiiri.
Ülejäänud päevad tasustamata. - Tasemekoolituse lõpetamiseks täiendavalt 15 klp töötasu alammääraga. - Lisandunud on õppepuhkuse võimalus ka päevases õppevormis õppijatele. - Õigus saada tasustamata puhkust sisseastumiseksamite tegemiseks. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 10 7.Töötaja varaline vastutus. - Kaob töötaja distsiplinaarvastutuse regulatsioon (jääb ametnikele). - Ei ole ainult varaline kahju, vaid ka muu kahju (klient läheb ära, leping valesti sõlmitud). - Vastutuse üldnõuded . Süüline vastutus (§ 72). Süü hooletus, raske hooletus, tahtlus (VÕS § 104). Töötaja hoolsuse määr (§ 16). - Tahtliku rikkumise korral vastutab töötaja kogu kahju eest (§ 74 lg 1). Süü peab olema tõendatud. Ei ole ülempiiri.
18) tegema tööinspektori ettekirjutused teatavaks töötajale, töökeskkonnavolinikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele, töökeskkonnaspetsialistile ja töötajate usaldusisikule; 19) täitma tööinspektori ettekirjutusi tähtaegselt ja teavitama tööinspektorit kirjalikult nende täitmisest. (2) Tööandjal on õigus: 1) määrata töötajale töötervishoidu ja tööohutust käsitleva õigusakti nõude rikkumise eest distsiplinaarkaristus töötajate distsiplinaarvastutuse seaduses (RT I 1993, 26, 441; 1995, 16, 228; 1998, 64/65, 1009) ettenähtud korras; 2) kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. § 14. Töötaja kohustused ja õigused (1) Töötaja on kohustatud: 1) osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; 2) järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; 3) läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale;
Kokkulepped tööandja ja töövõtja vahel mis peavad olema lepingus fikseeritud. Palgaseadus töö tasustamise ja töötasuga seotud tagatiste andmise ja hüvituste maksmise õiguslik korraldus. Õigus muuta vaid poolte kokkuleppel. Keelatud kehtestada eri soost/rahvusest/vanusest töötajatel sama töö eest eri tasud. Puhkuseseadus töötaja on tööandjast vaba. Töö- ja puhkeaja seadus ; Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus ; Kollektiivse töötüli lahendamise seadus ; töökaitseseadus ; Töötajate usaldusisiku seadus ; Pühade ja tähtpäevade seadus. Ametiühingud Juhtkond peab määrama kellegi nendega suhtlema. Pole ametiühinguteks vajadust kui töötajad on oma olukorraga rahul. Töösuhete strateegiad Ametiühingu aktsepteerimise / vältimise / allasuruv strateegia. Ennetav personalistrateegia töötajad rahul 23. Personalijuhtimise hindamine
Eelis jääda on neil, kel on töövõimetuid ülalpeetavaid ja neil, kes on töötanud kauem, saanud kutsehaiguse või töövigastuse selles ettevõttees ja töötab sama hästi kui teised, neil, kes oma kutsealaseid teadmisi täiendavad. Kui töötaja pärast koondamist saab teada, et tema asemele võeti keegi teine, on tal õigus nõuda kuue kuu jooksul enda tööle tagasi võtmist. DISTSIPLINAARSÜÜTEOD on Niisugused süüteod, millele järgneb distsiplinaarkaristus, on töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse järgi:1.Töötajapoolme kohustuste süüline rikkumine, samuti tööl joobnuna viibimine 2.Süüline tegu, mille tõttu töötaja kaotas tööandja usalduse 3.Töötaja poolt toime pandud vääritu tegu DISTSIPLINAARKARISTUSENA võib rakendada järgmisi karistusi: 1.Noomitus 2.Rahatrahv, mis ei ületa töötaja kümnekordset keskmist päevapalka 3.Töölt kõrvaldamist palga maksmise peatamisega mitte üle 10 järjestikuse tööpäeva 4.Töölepingu lõpetamine
usaldusisikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele ja töökeskkonnaspetsialistile; 19) täitma tööinspektori ettekirjutusi tähtaegselt ja teavitama tööinspektorit kirjalikult nende täitmisest. (2) Tööandjal on õigus: September 2008 Tartu Kutsehariduskeskus 1) määrata töötajale töötervishoidu ja tööohutust käsitleva õigusakti nõude rikkumise eest distsiplinaarkaristus töötajate distsiplinaarvastutuse seaduses (RT I 1993, 26, 441; 1995, 16, 228; 1998, 64/65, 1009) ettenähtud korras; 2) kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. [RT I 2003, 20, 120 jõust. 1. 07. 2003] § 14. Töötaja kohustused ja õigused (1) Töötaja on kohustatud: 1) osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; 2) järgima tööandja kehtestatud töö ja puhkeaja korraldust;
09.2007 Seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate puhkuse kestuse ning korralduse alused. Käesolevat seadust ei kohaldata töötajatele, kelle puhkus on reguleeritud muude seadustega. Töö ja puhkeaja seadus Jõustus 01.01.2002, viimane redaktsioon jõustus 06.04.2006 Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate töö- ja puhkeaja kestuse ning korralduse alused. Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus Jõustus 01.09.1993, viimane redaktsioon jõustus 01.06.2002 Kuigi Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse rakendusala käsitlev säte deklareerib, et see seadus laieneb Töölepingu seadusega ettenähtud töölepingu pooltele, on seadust läbivalt kehtestatud õigus tööandjale seadusega määratletud korras ja piires rakendada lepingu teisele poolele distsiplinaarset sundi, ning töötajale töölepingu järgsete kohustuste süülisel
tööõigust lugeda eraõiguse valdkonda kuuluvaks. Teiselt poolt on aga riiklik imperatiivne regulatsioon töösuhetes tunduvalt suurema osakaaluga kui teistes eraõiguslikes harudes, mistõttu teda ei saa lugeda tsiviilõiguse üheks instituudiks. Peamisteks tööõiguslikeks aktideks on Eesti Vabariigi töölepinguseadus, Eesti Vabariigi puhkuseseadus, töö- ja puhkeaja seadus, palgaseadus, töötajate distsiplinaarvastutuse seadus. 10. Rahvusvaheline õigus on teiste õigusharudega võrreldes eriline õigusharu. Ta reguleerib suhteid riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, mis tekivad poliitilise, majandusliku ja kultuurilise, aga ka sõjalise suhtlemise pinnal. Rahvusvahelise õiguse erisused, võrreldes siseriikliku õigusega seisnevad selles, et suhte subjetideks on riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid;
Tsiviilseadustikud kuuluvad kõige mahukamate hulka. Kaubandus- ehk äriõiguse alal on tähtsaimaks seaduseks äriseadustik, mis reguleerib ettevõtluse aluseid. Vastu on võetud ka kaubandusliku meresõidu koodeks, kauba ja teenuse märgi seadus, pankrotiseadus, väärtpaberituru seadus, raamtupidamise seadus ja palju muud. Tööõiguse valdkonda reguleerivad töölepingu-, palga-, puhkuse-, kollektiivse töötüli lahendamise, töötaja distsiplinaarvastutuse seadus. Tööõigus reguleerib tööandja ja töötaja vahelisi, eeskät töölepingutest tulenevaid suhteid. Mõnes riigis on loodud töötülide lahendamiseks spetsiaalsed töökohtud. Kriminaalõigus sätestab, millised teod on kuriteod ja kuidas nende eest karistada. Kõik sellealased normid on koondatud kriminaalkoodeksisse. Praegu kehtiva tsiviilõiguse kõige olulisemad institutsioonid: I õigusobjektideks on asjad ja õigused, neid võib omada, müüa, kinkida rentida jne.
tööõigust lugeda eraõiguse valdkonda kuuluvaks. Teiselt poolt on aga riiklik imperatiivne regulatsioon töösuhetes tunduvalt suurema osakaaluga kui teistes eraõiguslikes harudes, mistõttu teda ei saa lugeda tsiviilõiguse üheks instituudiks. Peamisteks tööõiguslikeks aktideks on Eesti Vabariigi töölepinguseadus, Eesti Vabariigi puhkuseseadus, töö- ja puhkeaja seadus, palgaseadus, töötajate distsiplinaarvastutuse seadus. 10. Rahvusvaheline õigus on teiste õigusharudega võrreldes eriline õigusharu. Ta reguleerib suhteid riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, mis tekivad poliitilise, majandusliku ja kultuurilise, aga ka sõjalise suhtlemise pinnal. Rahvusvahelise õiguse erisused, võrreldes siseriikliku õigusega seisnevad selles, et o suhte subjetideks on riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid;
tagada, et: Riigikogu liige saaks täita rahvaesindaja ülesandeid sõltumatult ning kooskõlas oma südametunnistuse ja veendumustega; Riigikogu liikmetel oleks võimalik vabalt arutada kõiki riigi- ja ühiskonnaelu puudutavaid küsimusi. Vastutamatuse põhimõte: kaitseb Riigikogu liiget üksnes tema ametiülesannete täitmisel (seaduseelnõude esitamine, sõnavõtud, hääletamine jms); välistab kriminaal-, tsiviil- haldus- ja distsiplinaarvastutuse; on ajaliselt piiramatu, st ka pärast volituste lõppemist ei kanna isik vastutust Riigikogu liikmeks olemise ajal tehtud avalduste eest. 45. Puutumatus (immuniteet kitsamas tähenduses) – mõiste ja tähtsus Riigikogu liige on puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Kriminaalmenetluses kehtib tema suhtes erikord nii süüdistusakti koostamisel kui
usaldusisikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele ja töökeskkonnaspetsialistile; [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] 19) täitma tööinspektori ettekirjutusi tähtaegselt ja teavitama tööinspektorit kirjalikult nende täitmisest. (2) Tööandjal on õigus: 1) määrata töötajale töötervishoidu ja tööohutust käsitleva õigusakti nõude rikkumise eest distsiplinaarkaristus töötajate distsiplinaarvastutuse seaduses ettenähtud korras; 2) kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. § 14. Töötaja kohustused ja õigused (1) Töötaja on kohustatud: 1) osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; 2) järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; 3) läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale;
annaabi.ee 
