OHUTUSJUHEND JÄRKAMISSAEL TÖÖTAMISEL (1)

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
METSAMAJANDUS
Keiro Usin
OHUTUSJUHEND JÄRKAMISSAEL
TÖÖTAMISEL
Referaat
Tihemetsa 2011
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS 3
2. ESMAABI 5
3. ÜLDNÕUDED 6
4. ENNE TÖÖD 7
5. TÖÖ AJAL 8
6. PÄRAST TÖÖD 9
7. TEGUTSEMINE TULEKAHJU KORRAL 10

1. SISSEJUHATUS

Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine töötajale toimub pärast töötaja tööle asumist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja või töökeskkonnaspetsialisti poolt.
Töötaja täiendav juhendamine korraldatakse alljärgnevatel juhtudel:
- uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel;
- töökorralduse muutmisel või kui tema töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg;
- tehnoloogia või töövahendite vahetamisel või uuendamisel;
- töötaja ümberpaigutamisel teisele tööle või tema tööülesannete olulisel muutumisel;
- kui töötaja rikkus tööohutusnõudeid, mis põhjustas või oleks võinud põhjustada tööõnnetuse;
- tööde või tegevuse puhul, mis ei kuulu töötaja töölepingugamääratud tööde või ametikohustuste hulka;
- kui struktuuriüksuse juht või töötaja ise peab seda vajalikuks.
Täiendjuhendamise sisu ja mahu määrab tööandja.
Töötaja sissejuhatav , esma- või täiendjuhendamine, välaõpe ning töötaja iseseisvale tööle lubamine registreeritakse sellekohases päevikus või andmebaasis , kuhu märgitakse:
- juhendamise või väljaõppe kuupäev ja kestus;
- juhendatava ja juhendaja ees- ja perekonnanimi ning amet;
- struktuuriüksus, kuhu töötaja tööle suunati;
- täiendjuhendamise põhjus;
- töötajale tutvustatud juhendite ja õigusaktide nimetused;
- iseseisvale tööle lubamise kuupäev.
Töötaja kinnitab juhendamist, väljaõpet ning iseseisvale tööle lubamist oma allkirjaga.
Töötaja kohustused ja õigused.
Töötaja on kohustatud:
- osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid;
- järgima tööandja poolt kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust;
- läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestaud korrale;
- kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid ning hoidma neid töökorras;
- tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja poolt antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda;
- kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule ohtlikust olukorrast, tööõnnetusest, samuti tema enda tervishäiretest;
- täitma tööandja, töökeskonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalaseid korraldusi.
Töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises- või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõiju all.
Ohtusnõuete rikkumise korral kannab töötaja vastutust töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse alusel.
Töötajal on õigus:
nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid;
- saada teavet töökeskkonna ohuteguritest , töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale;
- tõsise, ähvardava või vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt või ohtlikult alalt;
- keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule;
- nõuda tööandjalt arsti otsuse alusel enda üleviimist ajutiselt või alaliselt teisele tööle või oma töötingimuste ajutist kergendamist;
- saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korrale;
- pöörduda töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikmete, töötajate usaldusisiku ja asukohajärgse tööinspektori poole, kui tema arvates tööandja poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna ohutust.
 

2. ESMAABI

Haljastustöölisele võivad ohtlikuks saada:
- rikkis elektrikäsimasinad või pikendusjuhtmed (elektrilöök);
- teravad metallesemes (mehaanilised vigastused);
- teravad klaasikillud või tööriistad (lõikehaavad);
- kukkumine redelilt või libisemine ;
- keha ülekuumenemine või ülemäärane mahajahtumine.
Iga töötaja peab enne tööle asumist olema tutvunud esmaabi andmise juhendiga.
Kõige olulisem on tegutseda rahulikult ja läbimõeldult.
- püüda välja selgitada kannatanu seisukord
- raske tööõnnetuse puhul helistada koheselt hädaabinumbril 112;
- olemasolevate võimaluste piires anda kannatanule abi,
- vajadusel seisata ohtlikud seadmed , välja lülitada elektrivool jne.
Juhul kui töötajal ei ole piisavalt teadmisi esmaabi andmises, siis oodata kuni saabub selleks väljaõpetatud töötaja või kiirabi .

3. ÜLDNÕUDED

3.1. Tööülesannet tohib asuda täitma alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse.
3.2. Mitte kasutada tööriistu ega seadmeid, mille käsitsemist ei ole teile õpetatud.
3.3. Töökoht peab olema küllaldaselt valgustatud.
3.4. Järkamissael töötajana lubatakse tööle isikuid, kes on vähemalt 18 aastat vanad ja saanud tööks vajaliku ettevalmistuse.
3.5. Töövahendid, seadmed, kontrollmõõteriistad, tööriistad, käsi-tööriistad, tooted, detailid jms. peavad olema paigutatud selliselt , et oleks tagatud ohutus ja käepärasus.
3.6. Elektriseadmete ekspluatatsioon peab toimuma kooskõlas kehtivate elektriohutuseeskirjadega.
3.7. Töökohale kõrvalisi isikuid lubada ei tohi.
3.8. Märgates ohutuseeskirjade rikkumist teiste töötajate poolt või ohtu lähedalolijaile, peab töötaja viivitamatult võtma tarvitusele abinõud ohutuse kindlustamiseks ning juhtunust teatama töölõigu juhatajale .
3.9. Kui töötajal tuleb töötada tõsteseadmetega, peab tal olema vastav kvalifikatsioon ja teda tuleb juhendada vastava ohutusjuhendi järgi.
3.10. Suruõhutööriistade ja elektrikäsimasinatega töötamiseks juhendatakse töötajat vastavate juhendite järgi.
 

4. ENNE TÖÖD

4.1. Korrastada töö- ja eririietus, nööpida või siduda kinni varrukasuud, hoolitseda selle eest, et riided kuskilt ei ripneks.
4.2. Korrastada töökoht, eemaldada kõik üleliigne, mis võiks töö ajal segada. Vältida töökohal mittevajalike esemete kuhjumist.
4.3. Kontrollida ja valmistada ette tööpink ja seadmed.
4.4. Töökoha valgustus peab vastama sanitaartehnilistele nõudmistele, kontrollida valgustuse korrasolekut.
4.5. Kontrollida käivitusseadmete korrasolekut (vinnaklülitid, käivitus-nupud).
4.6. Veenduda, et ei toimuks pinge iseeneslikku sisselülitumist.
4.7. Tööpingi riketest teatada töölõigu juhile. Tööle võib asuda alles pärast rikete kõrvaldamist.
 

5. TÖÖ AJAL

5.1. Järkamissae töölauaalune peab olema kaitstud igast küljest. Külgkaitsekilbid peavad ulatuma üle saeketta alumiste hammaste vähemalt 100 mm.
5.2. Saeketta kaitse peab laskuma töölauale enne sae väljumist saepilust. Seejuures peab kaitse suruma saetava materjali vastu töölauda.
5.3. Üle 1 m pikkuse puidu järkamiseks kasutatava pingi kaitse võib olla liikumatu. Kaitsekatte pikkus ( pikki lauda) peab olema vähemalt 1100 mm (550 mm saest kummalegi poole. Saetud tükid peavad langema transportöörile ilma töölise abita .
5.4. Lähteasendisse lastud saeketas peab jääma töölaua tasapinnast vähemalt 50 mm allapoole.
5.5. Töölauas olev pilu ei tohi olla laiem kui 10 mm.
5.6. Jälgida pingi töötamist. Kui tekivad löögid või kõrvaline müra lülitada pink välja teatada vahetule ülemusele.
5.7. Töödeldud detailid ladustada kindlalt vastavale alusraamile. Detailide virna kõrgus ei tohi olla kõrgem 1,5 m põrandast.
5.8. Ei tohi määrida, puhastada ega reguleerida pinki kui see pole täielikult seisma jäänud.
5.9. Ei tohi puutuda pingi elektrijuhtivaid osi. Elektririketest teatada töölõigu juhile või elektrikule.
5.10. Voolu katkestamisel tuleb pink välja lülitada.
 

6. PÄRAST TÖÖD

6.1. Seisata tööpink.
6.2. Korrastada töökoht, korjata kokku töövahendid ning panna need selleks ettenähtud kohtadele.
6.3. Puhastada pink ja põrand töökoha vahetus läheduses, kasutades ettenähtud harju.
6.4. Kõigist ilmnenud riketest ja puudustest teatada töölõigu juhile.
 

7. TEGUTSEMINE TULEKAHJU KORRAL

Tulekahju tekkimisel tuleb tagada inimeste ohutus ja nende kiire evakueerimine või päästmine ohustatud alast.
Tulekahju avastanud isik on kohustatud:
- teatama viivitamatult häirekeskusele (telefonil 112), kus tulekahju on puhkenud ja mis põleb ning nimetama oma perekonnanime ja teate andmiseks kasutatava telefoninumbri ning vastama valvetöötaja esitatud küsimustele;
- hoiatama ohtu sattunud inimesi;
- sulgema uksed ja aknad ning välja lülitama ventilatsiooni, tõkestamaks tule levikut;
- võimaluse piires asuma tuld kustutama.
Tulekustutus - ja päästemeeskonna sündmuskohale saabumisel informeerib tulekahju avastanud isik või objekti valdaja esindaja meeskonna juhti:
- tulekahju tekkekohast ja ulatusest;
- võimalikust ohust inimestele;
- muudest tulekahjuga kaasneda võivatest ohtudest (plahvatused, ohtlikud kemikaalid vms).
 
10