Tööohutusjuhend (6)

Kutsekool - Meditsiin - Tööohutus ja tervishoid

4 HEA

Varia - Need luuletused on nii erilised, et neid ei saa kuidagi kategoriseerida

OÜ MATI POST
Tööohutusjuhend
Koostanud Nils Suhov
[Type the abstract of the document here. The abstract is typically a short summary of the contents of the document. Type the abstract of the document here. The abstract is typically a short summary of the contents of the document.]

Töökeskkonna korraldus

Tööohutusalane tegevus on reglementeeritud Eesti Vabariigi töötervishoiu ja
tööohutuseseadusega. Peamisteks õigusaktideks on töötervishoiu- ja tööohutuse seadus
ja selle lisad, teised töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad seadused, normatiivaktid,
eeskirjad ja lepingud.
Töö ja tööohutusalaste õigusaktide järgimise kontrollimine on Eesti Vabariigi Tööinspektsiooni pädevuses.
Töökeskkonnastruktuur:
Töökeskkonnaspetsialist on Nils Suhov, firma MATI POST juhataja.
Töökeskkonnaspetsialisti ülesanneteks on:

tunda töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte ja ettevõtte töötingimusi, neid

jälgida ja kontrollida ning võtta tarvitusele abinõud töökeskkonna ohutegurite mõju
vähendamiseks.

peatada ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelata ohtliku töövahendi kasutamise, kui on

tekkinud otsene oht töötaja elule või tervisele ja kui ohtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada.

teha koostööd ohutu töökeskkonna loomiseks ning töötajate töövõime säilitamiseks

töötajatega ning töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu ja töötervishoiuteenuse
osutajaga.
Töökeskkonnavolinik valitakse töökollektiivi poolt. Töökeskkonnavolinik valitakse igasse
osakonda, kus on vähemalt 10 töötajat.
Töökeskkonnavoliniku kohustusteks on:
regulaarselt jälgida tööohutuseeskirjade ja juhendite täitmist nii tööandja kui ka
töötajate poolt;
jälgida, et töökohas oleksid rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse abinõud ning et
töötajad oleksid varustatud töökorras isikukaitsevahenditega;
osaleda oma töölõigus toimunud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimisel ;
teatada ohuolukorrast või töökeskkonnas avastatud puudusest viivitamata töötajatele
ja tööandjale või tema esindajale ning nõuda tööandjalt puuduse kõrvaldamist
võimalikult lühikese aja jooksul;
tunda töötajatele kohustuslikke juhendeid ja õigusakte;
jälgida, et töötajad saaksid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas vajalikud
teadmised, juhendamise ja väljaõppe.
Töökeskkonnanõukogu on tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu,
kus
lahendatakse ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi.
Töökeskkonnanõukogu ülesanneteks on:
analüüsida korrapäraselt ettevõtte töötingimusi, registreerida tekkivad probleemid ja
teha tööandjale ettepanekuid nende lahendamiseks ning jälgida vastuvõetud otsuste
täitmist;
osaleda ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse arenduskava ning ettevõtte
rekonstrueerimise, remondi, tehnoloogiliste uuenduste ja muude plaanide koostamisel;
tutvuda ettevõtte töökeskkonna sisekontrolli tulemustega ning vajaduse korral teha
ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks;
analüüsida tööõnnetusi ning kutsehaigestumisi ja muid tööga seotud haigestumisi ning
jälgida, et tööandja rakendab abinõusid nende ennetamiseks;
aidata luua naistöötajatele ning alaealistele, pensionäridele ja puudega töötajatele
sobivad töötingimused ja töökorralduse.
Esmaabiandja:
tööandja määratud töötaja, kes vastutab esmaabivahendite korrashoiu eest;
on läbinud 16tunnise väljaõppekursuse;
Töökeskkonnastruktuur ja koosseisu info on kõikidele töötajatele nähtavale kohale paigutatud
ettevõtte infotahvlile.
2. Tööandja põhikohustused
Tööandja, töökeskkonnaspetsialisti ja struktuuriüksuse juhataja põhikohustuseks on
juhinduda oma töös järgmiselt:
tagada töö korraldamisel ohutud ja tervislikud töötingimused vastavalt tööohutusalastele
õigusaktidele, nende puudumisel aga võtma tarvitusele meetmed ohutuse tagamiseks,
tagama tööohutusalaste õigusaktide kättesaadavuse;
selgitada töötajale tema töö võimalikke ohtusid ja kahjulikke mõjusid, korraldada
tööohutusalaste teadmiste kontrolli ja vajadusel täiendõpet;
anda töötajale ettenähtud kaitserõivad, jalatsid ja muud isikukaitsevahendid ;
mitte rakendada töötajat töödel, mille tegemiseks ta pole välja õpetatud;
nõuda töötajailt tööohutusalaste õigusaktide täitmist;
korraldada töö selliselt , et hoida ära tööõnnetusi ja tervisekahjustusi;
korraldada töötervishoiuteenuste osutamist ja kanda sellega seotud kulud;
kindlustada esmaabivahendite olemasolu töökohtadel ja ruum, kus vajadusel saab anda
esmaabi ja hoida kannatanut arstiabi saabumiseni;
paigutada nähtavatele kohtadele juhendmaterjalid esmaabi andmise viisidest ( plakatid ,
brožüürid jm näitlikud materjalid);
määrata isik, kes vastutab esmaabivahendite korrashoiu eest.
selgitada töötajale, kuidas toimida tööõnnetuse korral, milliseid abivahendeid sel puhul
kasutada, kust neid on võimalik saada ning kelle poole ja kuhu pöörduda esmaabi
saamiseks;
tagada tööõnnetuse või töötaja haigestumise puhul esmaabivahendite kättesaadavus,
esmaabi andmine kohapeal selleks koolitatud töötaja poolt, operatiivne sidevõimalus
ettevõtteväliste teenistustega (ühtne number 112) ja vigastatu või haigestunu toimetamine
kas tervishoiuasutusse või koju (vastavalt arsti korraldusele).
3. Töötaja kohustused
Töötaja kohustusteks on:
täita ettevõttes kehtestatud tööohutusnõudeid;
täita tööülesandeid õigeaegselt ja kvaliteetselt, tegema kokkulepitud tööd;
täita tööandja, tema esindaja ja tööohutuse järelvalvet teostavate isikute seaduslikke
korraldusi;
jälgida tööandja kehtestatud tööja puhkeaja korraldust;
kasutada õnnetuste ja tervisekahjustuste vältimiseks isikukaitsevahendeid;
käia meditsiinilisel läbivaatusel vastavalt ettevõtte töötajate tervisekontrolli korrale;
täita tööohutuse nõudeid, mis on ette nähtud vastavalt tööohutuse, toiduhügieeni ja
tuleohutuse alal;
kasutada ettenähtud isikukaitsevahendeid ning hoida neid töökorras;
tagada vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema
enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda;
hoida ettevõtte vara ja vahendeid ning töökoha korras ja puhtana;
õnnetusjuhtumi või selle tekkimise ohu korral, tööõnnetusest või tööülesande täitmist
takistavast tervisehäirest teatada kohe oma otsesele juhile või tema ajutisele asendajale;
töötajal on keelatud töötada alkoholi, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse
aine olulise mõju all.
Ohutusnõuete rikkumise korral kannab töötaja vastust töötajate distsiplinaarvastutuse
seaduse alusel.
4. Põhilised ohtlikud töömõjurid ja töövigastuste põhjused
Kukkuvad esemed
Töötajate kaitmiseks kukkuvate esemete eest peab kasutusele võtma ühiskaitsevahendid.
Vajaduse korral rajatakse kaetud käiguteed või keelustatakse pääs ohualale.
Materjalid ja seadmed peavad olema ladustatud või paigaldatud selliselt, et oleks
välistatud nende varisemine või allakukkumine.
Töötamine redelil
Redelid peavad olema üldjuhul tööstuslikud või valmistatud ehitusinseneri või konstruktori
projekti kohaselt.
Redelid peavad olema piisava tugevusega ja neid tuleb korrapäraselt hooldada.
Redeleid tohib kasutada ainult otstarbekohaselt.
Pinnas, kuhu redel paigutatakse, peab olema tasandatud.
Kõrgusest kukkumise oht
Kukkumise vältimiseks paigaldatud kaitsepiirdel peab olema vähemalt ühe meetri kõrgusel
paiknev käsipuu, jalapiire ja nende vahel 0,5 m kõrgusel asetsev vahepiire. Vahepiiret võib
asendada ka otstarbekohaste plaatide või võrkudega. Kaitsepiirded tuleb paigaldada
selliste töölavade või käiguteede vabadele külgedele, kus kukkumiskõrgus on vähemalt 2
m. Töökohal peavad olema kaitsepiirded, kui kukkumiskõrgus on vähemalt 2 m.
Lömastamise oht
Keelatud on töötada või liikuda piirestamata või katmata liikuvate masinaosade vahetus
läheduses.
Kõrvaldada töökohalt kukkuvad esemed.
Vältida liiga kitsast töötamistsooni.
Komistamise oht
Treppidest tõusmisel ja laskumisel hoida kinni trepi käsipuudest.
Koridoridest ja töökohtadest kõrvaldada lahtised esemed komistamisohu vältimiseks.
Vältida põrandal esinevaid tasapinnaerinevusi.
Tagada piisav valgustus tasapinnaerinevuste ületamisel.
Libisemise oht
Tagada põrandate puhtus .
Vältida töötamist rasvastel ja märgadel põrandatel.
Venitus ja seljavigastuse oht
Järgida raskuste käsitsi teisaldamisel lubatud piirnorme.
Säilitada raskuste käsitsi teisaldamisel õige kehaasend .
Jälgida, et käsitsi raskuste teisaldamisel pind ei oleks ebatasane ja libe.
Löögitõukevigastuse oht
Liikuvate masinaosade juures töötada ettevaatlikult.
Vältida kukkuvaid esemeid.
Kontrollida riiulite stabiilsust (kinnitust).
Väljaulatuvatest esemetest mõõdumisel vahekäikudes olla ettevaatlik.
Kasutada õigeid töövahendeid.
Kontrollida virnastamise korralikkust.
Kontrollida virnastuskastide tervust.
Paigutada kaubad riiulitele kättesaadavalt.
Lõikevigastuse oht
Teravate töövahenditega töötades olla ettevaatlik.
Teravate nurkadega või servadega kaupade puhul olla ettevaatlik.
Õnnetuste ärahoidmise põhimeetodid ja tehnilised vahendid on:
õigeaegne, igakülgne töökeskkonnaalane juhendamine ( sissejuhatav , esmane töökohal ja
vajadusel täiendjuhendamine);
õigete töövõtete kasutamine;
kaitseseadmete täiustamine;
väljaõppe korraldamine;
isikukaitsevahendite kasutamine.
5. Töövahendite ohutuse üldnõuded
Töövahendi ohutul kasutamisel lähtuda seadme tööohutusjuhendist.
Keelatud on kasutada töövahendeid ja materjale, mis
ei
vasta
kehtivatele
tööohutusnormidele.
Töövahendeid tuleb:
Varustada kaitsevahendite, piirete ja tähistega nii, et nende läheduses töötavad inimesed
ei oleks ohustatud.
Kontrollida, kasutada ja hoida töövahendeid vastavalt kehtestatud eeskirjadele.
Välistada seadmete käivitamine, kui see võib töötajat ohustada .
Juhtimis, kontrollja hoiatusseadised
Töövahendi käivitamise, seiskamise ja hoiatusseadised peavad olema hästi nähtavad,
asjakohaselt märgistatud ning nende funktsioonid arusaadavad ja üheselt mõistetavad.
Töövahendi käivitamine ja seiskamine peab üldjuhul paiknema väljaspool ohuala . Selle
sihipärane või ettekavatsematu kasutamine ei tohi põhjustada lisaohtu.
Kasutaja peab enne töövahendi käivitamist veenduma , et keegi ei viibi ohualas.
Töövahendi juhtimissüsteem (käivitamine, seiskamine, hoiatusseadised) peab olema
ohutu.
Ohutust tagavad seadised
Kasutajal on keelatud omavoliliselt lahti ühendada, muuta või teisaldada töövahendi
ohutust tagavaid seadiseid .
Töövahendi kasutamine
Töövahendit võib kasutada ainult selle töö tegemiseks ja nendes tingimustes, milleks see
on ettenähtud. Töövahendi ettenähtust erinevates tingimustes kasutamisel peab tööandja
rakendama täiendavaid ohutusabinõusid.
Töövahendi asend ja paigaldusviis, vahekaugused liikumatute ja liikuvate osade vahel,
energiavarustus ning ainete või detailide etteandmise, kasutamise ja eemaldamise viis
peavad tagama kasutaja ning teiste isikute ohutuse.
Kasutajale tuleb tagada ohutu juurdepääs ja viibimine kõikidel töövahendi kasutamisega
seotud aladel, mis on vajalikud tootmiseks, seadistamiseks ja hooldustöödeks.
Töövahendi kontrollimine
Tagada, et enne töövahendi kasutuselevõttu viiakse töökohale paigaldatud või seal
kokkupandud töövahendi korrasoleku ja paigalduse õigsuse kontroll.
Töövahendi perioodiline kontroll või teimimine viiakse läbi vastavalt valmistaja antud või
õigusaktidega kehtestatud nõuetele.
Töövahendi plaaniväline kontroll või teimimine viiakse läbi pärast töövahendiga toimunud
avariid , tööõnnetust, pikaajalist seisakut või töövahendi ümberehitust.
Töövahendi kontrolli ja teimimise tulemused registreeritakse ning neid säilitatkse
järgmiselt:
vahendi kasutuselevõtmisel tehtud ning plaanivälise kontrolli või teimimise tulemused ja
nende alusel tehtud otsused – töövahendi kasutusea lõpuni;
eelmise perioodilise kontrolli ja teimimise tulemused – vähemalt kolm kuud pärast järgmist
perioodilist kontrolli või teimimist ja tulemuste registreerimist.
Tõsteseadmete kasutamine
Liikuva või teisaldatava tõsteseadme kasutamisel peab olema tagatud selle püsivus,
arvestades toetuspinna profiili.
Töötaja ei tohi asuda rippuva lasti all, kui see ei ole hädavajalik tööülesande
sooritamiseks.
Lasti teisaldamine üle kaitsevarjete töökoha, kus viibivad töötajad, on keelatud. Kui
tööprotsessis ei ole võimalik nimetatud nõuet täita, tuleb kavandada ja rakendada muid
töötajate ohutust tagavaid abinõusid.
Üldnõuded energiajaotusinstallatsioonidele
Töö lõpetamisel tuleb töökoha elektriseadmed vooluvõrgust välja lülitada. See nõue ei
puuduta tööde tehnoloogianõuete järgi ööpäev läbi töötavaid elektriseadmeid.
6. Töötervishoid
Töötervishoiu tähtsamaks nõudeks on:
puhtus ja kord nii töökui ka sanitaarruumides;
tuuletõmbuse vältimine ruumides (töökohal);
külmal aastaajal mitte väljuda ruumist kerges riietuses ;
perioodiline arstlik läbivaatus.
Sissejuhatav tööohutusjuhend
6
Olmeruumid
Tööandja vastutab, et kõik olmeruumid on töökohal kasutusvalmis, neid hoitakse korras ja
koristatakse regulaarselt.
Töötajatele, kes kannavad tööriietust, on ettenähtud riietusruumid. Ruumid on varustatud
istmete ja lukustatavate riidekappidege, mis võimaldavad tööriideid tänavariietest ja
isiklikest asjadest eraldi hoida. Riietusruumid on eraldi naistele ja meestele.
Märgade või niiskete riiete ja jalanõude kuivatamiseks kasutatakse riietusruume.
Pesemiskohad asetsevad riietusruumide vahetus läheduses. Meestele ja naistele on eraldi
pesemiskohad.
Meestele ja naistele on olemas eraldi käimlad töökohal.
Olmeruumide sisetemperatuur on vähemalt +18 °C.
Töökohal töötavatele töötajatele võimaldatakse nõuetele vastav kvaliteetne joogivesi ja
ühekordsed või pestavad jooginõud.
Töötajatel on võimalus einestada ja puhata puhkeruumis. Puhkeruumis on laud ja
seljatoega toolid .
Istumistöö korraldamine:
Töökoht kujundada selliselt, et ei tekiks vajadust olla ettekummardunud või pöördunud
sundasendis.
Koormus selgroole oleks viidud minimaalseks ja selgroo õige asend hoitakse ainult
vähese lihaspinge varal.
Jalaasendite vaba vahetamine ei oleks takistatud.
Jalad oleksid tugevasti põrandale toetatud.
Töötamiskohale juurdepääs oleks vaba takistustest.
Töötool vastaks järgmistele nõuetele:
Istekõrgus peab olema kergesti reguleeritav ja kohandatav vahemikus, mis on kasutajale
tööülesande lahendamiseks sobiv.
Seljatoe kõrgus ja kaldenurk peavad olema reguleeritavad .
Toetuspunktid peavad tagama tooli püsikindluse.
Polster peab olema pehme.
Isteplaadi esiserv peab olema allapoole käänatud või ümar.
Seisutöö korraldamine:
Töökoht kujudnada selliselt, et ei tekiks vajadust olla ettekummardunud või pöördunud
sundasendis.
Töötamiseks ei oleks käed pidevalt tõstetud või õlad kõrgendatud.
Tööd saaks teha mõlemale jalale toetudes.
Töötamiskohal oleks piisavalt ruumi liikumise jaoks.
Põrand ei oleks libe, konarlik ega külm.
Seismiskohal oleks põrand kaetud kummist või plastist matiga või puitrestiga.
Kestva seismisega töötamiskohtadel tuleb töötasandi kõrgus seada sobivaks vastavalt
töötaja pikkusele ja töö iseloomule.
7. Üldnõuded töökeskkonnale
Töökeskkond tuleb sisustada selliselt, et töötamine oleks ohutu ning ei kahjustaks töötaja
või teiste isikute tervist ja keskkonda.
Erinevad tööd ja tööoperatsioonid tuleb ajastada ja järjestada selliselt, et nende koosmõju
oleks ohutu.
Sissejuhatav tööohutusjuhend
7
Töökeskkonna kahjulikud ja ohtlikud mõjurid ei tohi ületada kehtivaid normatiive.
Erandjuhtudel, kui töö iseloom
normidele vastavust ei võimalda, tuleb kasutada
isikukaitsevahendeid.
Töötaja peab töötamise kohale pääsema ohutult.
Evakuatsioonipääsud ja –teed
Evakuatsioonipääsud ja nende juurde viivad teed peavad olema vabad igasugustest
takistustest ja võimaldama otse väljapääsu ohutule alale .
Ohu korral peab töötajatel olema võimalik lahkuda kõikidelt töötamiskohtadelt kiirest ja
ohutult.
Ventilatsioon
Vastavalt kasutatavatele töömeetoditele ja füüsilisele koormusele tuleb töötajale tagada
küllaldane värske õhu juurdevool töötamiskohtades;
Tuleb vältida töötajate tervist kahjustavate tõmbetuulte tekkimist;
Igasugune sade või mustus , mis võib sissehingamisel ohustada töötaja tervist, tuleb
viivitamatult eemaldada.
Valgustus
Hügieeniliseks saab lugeda valgustust, mis tagab püsivalt ühtlase valguse, küllaldase
valguse, ei pimesta otseselt ega kaudselt , ei tekita tugevaid varje.
Puuduliku loomuliku valgustuse korral tuleb kasutada kunstlikku valgustust.
Nii loomuliku kui ka kunstliku valgustuse normid töökohal peavad vastama kehtivatele
sanitaarnormidele.
8. Tööõnnetusest teatamine
Igast tööõnnetusest ja võimalikust tööõnnetuse ohust peab kannatanu või pealtnägija
viivitamatult teatama otsesele juhile või tema ajutisele asendajale. Kannatanul ja
pealtnägijatel tuleb kirjutada seletuskiri töökeskkonnaspetsialistile, milles peab sisalduma
õnnetuse toimumise:
kuupäev;
kellaaeg;
töötaja nimi kellega õnnetus juhtus;
õnnetuse kirjeldus;
Otsene juht või tema ajutine asendaja on kohustatud:
kiiresti tagama kannatanule esmaabi ja vajaduse korral tema toimetamise raviasutusse;
säilitama töötamiskoha ja seadmed tööõnnetuse uurimise alguseni samas seisukorras,
nagu nad olid tööõnnetuse momendil (kui see ei ohusta läheduses viibijaid ega põhjusta
avariiohtu);
informeerima juhtumist töökeskkonnaspetsialisti.
Tööandja on kohustatud 10 ööpäeva jooksul selgitama kõik tööõnnetuse või kutsehaiguse
asjaolud .
Uurimistoimingutes osaleb töökeskkonnavolinik.
Tööõnnetuse või kutsehaiguse korral, mis põhjustas kannatanu töövõime kaotuse või
tema kergemale tööle üleviimise vajaduse vähemalt üheks tööpäevaks, peab tööandja
koostama sellekohase raporti . Raport koostatakse 3 eksemplaris, millest 1 väljastab
tööandja kohalikule Tööinspektsioonile, 1 jääb tööandjale ja 1 kannatanule.

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 323 allalaadimist

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-09-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

323 laadimist Kokku alla laetud

6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

noskill Õppematerjali autor

Kui kusagilt mujalt copypastat ei leia, siis palun väga. võta tasuta ja kasuta kuidas tahad.
See on vist mingisugune vahepealne variant, ise printisime välja ja siis tõmbasime markeriga tähtsad kohad kollaseks ning valed kohad pastakaga maha, suuliselt tuli esitleda.

tööohutusjuhend tööohutus ohutusjuhend töö töökaitse juhend

Sarnased õppematerjalid

doc

Kaugõppe materjal

AINE : TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Koosneb neljast osast: 1. Tööõigus 2. Tuleohutus 3. Töötervishoid 4. Tööohutus TÖÖÕIGUS (16.06.1999a) RT I 1999, 60, 616, jõustunud 26.07.1999 OHUTEGURID · Füüsikalised ohutegurid §6 · Keemilised ohutegurid §7 · Bioloogilised ohutegurid §8 · Psühhofüsioloogilised ohutegurid §9 TÖÖANDJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §13 TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §14 TÖÖKESKKONNASPETSIALIST §16 TÖÖKESKKONNAVOLINIK §17 TÖÖKESKKONNANÕUKOGU §18 TÖÖTERVISHOIUTEENUS JA SELLE OSUTAJA §19

Töötervishoid ja -ohutus

rtf

Töötervishoiu ja tööohutuse juhend

Sissejuhatav töötervishoiu ja tööohutuse juhend Sissejuhatava töötervishoiu ja tööohutuse juhendiga tutvumine tööle/õppima asumisel on kohustuslik kõigile töötajatele/õpilastele sõltumata nende erialast, kvalifikatsioonist ja positsioonist. Sissejuhatava instrueerimise eesmärgiks on anda töötajatele/õpilastele üldteadmisi töötervishoiu ja tööohutuse alase tegevuse korraldamisest koolis. 1. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUS

Tööohutus ja tervishoid

docx

Töö ja keskkonnaohutus

1. Mida mõistetakse töötervishoiuna seaduse mõistes? Käesolevas seaduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §2 lg1 ) 2. Millal annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid ja kes kehtestab isikukaitsevahendite valiku ja asutamise korra? Kui õnnetuse või haigestumise ohtu ei ole võimalik vältida või kui töökeskkonna ohuteguri parameetrit ei ole võimalik viia vastavusse kehtestatud piirnormiga tehnilisi

Üldehitus

doc

Tööseadusandlus

Suurenenud ravikulud (2015.a. oli Eestis iga päev töövõimetuslehel 11374 inimest, igal tööpäeval puudus ca 20000 töötajat töölt) ; 7. Inimese elukvaliteedi langus. 3. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; Preventsiooni üheksa printsiipi: 1. Vältida riski. 2. Kui riski pole võimalik vältida, siis tuleb määrata riski suurust; 3. Püüda vähendada riski tekitavat põhjust (riski allikat); 4. Kohandada töö indiviidi võimetele (töökoha disain, töövahendid, tööprotsess, töömeetodid jne.); 5. Töö vastavusse viimine tehnilise progressiga; 6. Asenda ohtlik töö ohutu või vähem ohtliku tööga; 7. Arenda kõikjal preventsiooni poliitikat (tehnoloogia, töökorralduse, töötingimuste ja sotsiaalse koostöö alal); 8. Anda prioriteet kollektiivsetele kaitseabinõudele; 9. Anda töötajatele kõik asjakohased instruktsioonid. 4

Tööseadusandlus

docx

Töö ja Keskkonnajuhtimine

Arvestuse teemad 1. Ergonoomika 2. Tööandja kohustused ja õigused 3. Töötaja kohustused ja õigused 4. Töökeskkonnaspetsialist 5. Töökeskkonnavolinik 6. Töökeskkonnanõukogu 7. Esmaabi organiseerimine ettevõttes 8. Töötajate tervisekontrolli kord 9. Juhendaamine ja väljaõpe 10. Vastutus. 11. Tööõnnetused ja kutsehaigused 12. Valgustus. 13. Müra 1. Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega • Ergonoomika liigid  süsteemiergonoomika  hambaravi ergonoomika  arvutitöö ergonoomika  rakendus ergonoomika  füüsikaline ergonoomika  töökoha ergonoomika  nägmise ergonoomika  keskkonna ergonoomika  tarbekaupade ergonoomika  tööstus ergonoomika

Kategoriseerimata

docx

Töö ja Keskkonnajuhtimine

Kategoriseerimata

docx

1 kursus tööohutus ja töökeskond

Töökeskkond ja tööohutus TO ja TT seadused,määrused TK ohutegurid Ergonoomid Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused Tervisekontroll Nõuded töökohale,töövahenditele Isikukaitsevahendid Töö õpetus,kutsehaigus Ohutusnõuded puidutöötlus pindadel Elektriohutus,tuleohutus Töökaitse juhendamine ja väljaõpe Eluohutus Esmaabi Keskkond ja säästuareng Väljaandja : Riigikogu Akti või dokumendi liik : seadus Teksti liik : terviktekst Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.07.2003

Tööohutus ja tervishoid

doc

Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid

töövõime säilitamiseks - töökollektiiv peaks õppima iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid - vähenendada kulusid töövõimetusele - vähenendada kulusid seoses pensioniga 2.Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks - vältida riski - kui pole võimalik vältida, siis tuleb määrara riski suurus - püüda vähendada riski tekitavat põhjust (riski allikat) - kohandada töö indiviidi võimetele (töökoha disain, töövahendid, tööprotsess, töömeetodid jne.) - töö vastavusse viimine tehnilise progressiga - asenda ohtlik töö ohutu või vähem ohtliku tööga - arenda kõikjal preventsiooni poliitikat (tehnoloogia, töökorralduse, töötingimuste ja sotsiaalse koostöö alal) - anda prioriteet kollektiivsetele kaitseabinõudele - anda töötajatele kõik asjakohased instruktsioonid 3.Tööandja kohustused, õigused ja vastutus

Tööohutus ja töötervishoid

Rohkem sarnaseid