1. Milliste kunstiliikide hulka kuuluvad disain ja arhitektuur, mille poolest on need sarnased? Kuuluvad keskkonda kujutava kunsti hulka. Mõlemad on reaalsed, 3 dimensiooniga päriselu jaoks vajalikud. 2. Mille poolest erinevad teineteisest tarbekunst ja disain? Disain on rohkem masstoodangule. Kasutatakse palju masinaid. Tarbekunst on rohkem käsitööstuslikum, kasutatakse vähe masinaid. Ei ole masstoodang. On enamasti üksikud esemed. Disainil on tavaliselt rohkem esemeid. 3. Kes oli William Morris? Millised olid tema ideed, mille teostamisele ta pühendas oma energia ja varanduse? (lk 17-19)
Tehted maatriksitega · kaks samadimensionaalset maatriksit on võrdsed, kui vastavad elemendid on võrdsed · maatriksi korrutamisel arvuga saadakse sama dimensiooniga maatriks, mille kõik elemendid on korrutatud selle arvuga · nullmaatriks · vastandmaatriks · kahe sama dimensiooniga maatriksi summa on vastava dimensiooniga maatriks, mille elemendid võrduvad liidetavate elementide summaga · maatriksi ja sama dimensiooniga nullmaatrik- si summa võrdub liidetava maatriksiga · maatriksi ja tema vastandmaatriksi summa võrdub nullmaatriksiga Korrutada saab kaht maatriksit, millest esimese teguri veergude arv võrdub teise teguri ridade arvuga. Maatriksite korrutise iga element on esimese teguri mingi reavektori skalaarkorrutis teise teguri mingi veeruvektoriga. Tegurite järjekorra muutmisel ei pruugi korrutis eksisteerida või on korrutis erinev. aijT = a ji aijT AT aij A
mõjuvate jõudude paari rakendamisel keha välispinnale. Keha lõpmata õhukesed välisjõududega paralleelsed kihid nihkuvad jõudude sihis, kõik jõududega ristuvad sirged kehas kalduvad nihkenurga võrra, kehas tekivad nihkunud kihtidega paralleelsed tangentsiaalpinged. Hooke'i seadus: = G . Siin on suhteline deformatsioon, G on pinge E dimensiooniga nihkemoodul: G = , kus võrdetegur E on pinge dimensiooniga 2(1 + µ ) elastsusmoodul ehk Youngi moodul ja on poissoni tegur . 3. Elastsusmoodul E on suurus, mis näitab materjali elastsust, see avaldub pinge ja elastse deformatsiooni suhtena. Elastsusmoodul näitab, kui suur pinge tekib materjalis ühikulise suhtelise pikenemise korral. E= , kus on mehaaniline pinge ja on elastne deformatsioon. Elastsusmoodul iseloomustab materjali jäikust
Kirjeldage org. kultuuri tüüpe R.Harrisoni järgi: toetusele orienteeritud kultuur. Sõnastage eluline/praktiline näide. Töötajad tunnetavad, et neid väärtustatakse kui isiksusi. Töötajad aitavad üksteist ka siis, kui see ei ole kirjas ametijuhendis. Tugevad omavahelised suhted. 30. Kirjeldage G.Hofstede madal vs kõrge võimudistants kultuuridimensiooni (vastuses ärge kasutage väljendit „ja vastupidi“ või midagi analoogset). Nimetage mõned kõrge vs madala võimudistantsi dimensiooniga riigid. Võimudistants – mõnes kultuuris aktsepteeritakse suurt võimudistantsi, teistes kultuurides eelistatakse võrdsust. Suur võimudistants tähendab suure tähelepanu pööramist ametlikule hierarhiale, töötajad aktsepteerivad, et nende ülemuse arvamused ja otsused on alati õiged sellepärast, et ta on ülemus. Madala võimudistantsi korral hierarhilist kuuluvust ei aktsepteerita: töötajad peavad õigeks, et ülemusel
sotsiaalne dimensioon, mis koosneb suhtlusest ja koostööst. Esimesed kaks kognitiivne ja emotsionaalne dimensioon toituvad impulsidest nagu soov, huvi, vajadust või kohustus. Viimane sotsiaalne dimensioon on tihti tulemus esimese kahe dimensiooni tegevusest ja väga tihedalt nendega seotud. Õppimise puhul on oluline õppimise tulemusi struktureerida. Selleks saab kasutada termineid nagu skeemid ja mälu, mis seostuvad kognitiivse dimensiooniga, või mustrid ja kalduvused, mis on seotud emotsionaalse ja sotsiaalse dimensiooniga. Esmakordset skeemi või mustri talletamist nimetatakse mehhaaniliseks õppimiseks (cumulative learning). See on tihedam juhtuma inimese varajastes elustaadiumites, kus uut informatsiooni on palju. Edaspidi võib mehhaaniline õppimine aset leida näiteks telefoninumbrite või PIN-koodide pähe õppimises, mispuhul õppijal puudub kontekst või isiklik seos õpitavaga.
tuletada põhiühikutest. Dimensioonivalem Mistahes füüsikalise suuruse dimensiooni saab avaldada seitsme põhisuuruse kaudu. Vastavat avaldist nimetatakse dimensioonivalemiks. On suur hulk nn. dimensioonita suurusi, millede tegelik dimensioon on 1. Ja see 1 tuleb pannagi just vastavate tuletatud ühikute avaldisse sellele suurusele ettenähtud kohale! Niiöelda dimensioonita ehk tegelikult dimensiooniga 1 on näiteks: impulsside arv, vahelduvpinge perioodide või mehaanilise elemendi võngete arv, nurk kui mõõdetav suurus. Kasutatud Allikad: http://tera.chem.ut.ee/~ivo/metro/Room/II_vihik.pdf http://wapedia.mobi/et/SI-s%C3%BCsteem http://tehnika.eau.ee/ekokin/pages/index_files/P1_1.pdf http://meteo.physic.ut.ee/~room/JFjaMM/Kaanevalemid.pdf http://www.aabits.net/konspektid/fyysika.htm Aitäh kuulamast!
pingega. Seega 1 F tan (2) G S Materialist olenev suurus G on igale ainele iseloomulik konstant, mida nimetatakse nihkemooduliks. Valemist (2) järgneb: F G S tan Et tan on dimensioonita suurus, siis valemi (3) järgi peab G dimensioon olema ühesugune omaga, s.o. pinge dimensiooniga. Järelikult on nihkemoodul võrdne tangensiaalpingega, mis põhjustaks 45 suuruse nihkenurga (tan =1). Nihkemooduli võib määrata valemi (3) järgi, mõõtes suurused tan , F ja S. Kirjeldatud meetodit nihkemooduli määramiseks tegelikult ei rakendata. Selle asemel kasutatakse nihkemooduli määramiseks keerd- ehk torsioonvõnkumist. Olgu pingule tõmmatud elastse traadi külge jäigalt kinnitatud kõva keha nii, et tema vaba telg langeb kokku traadi pikiteljega
jaotumisel liikuva ja liikumatu faasi vahel. Geelkromatograafia meetoditest on kõige tuntum geelfiltratsioon ehk molekulaarsõelte meetod. See on ainete lahutamise, puhastamise ja analüüsi meetod, mis baseerub segus olevate ainete molekulmasside erinevusele.Geelkromotograafias viiakse protsess läbi kinnises süsteemis-kolonnis, mis on täidetud pundunud geeligraanulitega, mille pooride mõõtmed on samas suurjusjärgus lahuses sisalduvate makromolekulide dimensiooniga. Geelkromotograafias kasutatavad geelid koosnevad kas dekstraanist,agaroosist või polüakrüülamiididst. Kolonni lastakse mingi segu(minu segu koosnes: dekstraansinisest,müoglobiinist, DNP-aspartaadist). Kolonni alumisse ossa pannakse klaasvill(takistus).Kogu töö põhimõte on selles, et kolonnist väljuvad ained oma molekulmasside järgi, see tähendab, et molekulid, mis on liiga suured, et mahtuda geeli pooridesse, tulevad kolonnist läbi esimesena
Selleks tuleb luua ahela selline osa, kus laengute liikumine toimub elektrostaatilise välja jõudude vastu. Sellesuunaline liikumine on ilmselt võimalik ainult kõrvaljõudude toimel. Laengute ümberpaigutamisel teevad kõrvaljõud A. Suurust, mis on võrdne positiivse ühiklaengu kohta tuleva kõrvaljõudude tööga, nim elektromotoorjõuks (emj). Emj. Dimensioon langeb kokku potentsiaalide dimensiooniga, mistõttu neid mõõdetakse samades ühikutes. Elektrostaatiliste ja kõrvaljõudude poolt tehtav töö ahela mingil osal 1-2 avaldub: Suurust, mis on võrdne elektrostaatiliste ja kõrvaljõudude poolt positiivse ühiklaengu ümberpaigutamisel tehtud tööga nim. Pingeks ehk pingelaenuks antud ahelaosas 1-2. Suletud ahelas on elektrostaatiliste jõudude töö võrdne nulliga, seega
üksteisest uuesti eraldada,s.t.hoida juhi 3 otstel püsivat potensiaalide vahet.Selleks tuleb luua ahela selline osa,kus laengute liikumine toimub elektrostaatilise välja joudude vastu. Sellesuunaline liikumine on ilmselt voimalik ainult korvaljoudude toimel. Laengute ümberpaigutamisel teevad korvaljoud tööd A .Suurust,mis on vordne positiivse ühiklaengu kohta tuleva korvaljõudude =/q Emj. dimensioon langeb kokku potensiaali dimensiooniga, mistottu neid moodetakse samades ühikutes. Elektrostaatiliste ja korvaljoudude poolt tehtav töö ahela mingil osal 1-2 avaldub: A12 = q·12 + q(1 - 2) Suurust,mis on vordne elektrostaatiliste ja korvaljoudude poolt positiivse ühiklaengu ümberpaigutamisel tehtud tööga nimetatakse pingeks ehk pingelanguks antud ahelaosal 1-2 . U12 = A/q = (1 -2)+ 12 Suletud ahelas on elektrostaatiliste joudude töö vordne
elektrostaatilise välja jõudude vastu. Sellesuunaline liikumine on ilmselt võimalik ainult kõrvaljõudude toimel. Laengute ümberpaigutamisel teevad kõrvaljõud tööd A. Suurust, mis on võrdne positiivse ühiklaengu kohta tuleva kõrvaljõudude tööga, nimetatakse elektromotoorjõuks (emj.). =A K /q (1) Emj. dimensioon langeb kokku potensiaali dimensiooniga, mistõttu neid mõõdetakse samades ühikutes. Elektrostaatiliste ja kõrvaljõudude poolt tehtav töö ahela mingil osal 1-2 avaldub: A 12=q 12 +q (1-2) (2) Suurust, mis on võrdne elektrostaatiliste ja kõrvaljõudude poolt positiivse ühiklaengu ümberpaigutamisel tehtud tööga nimetatakse pingeks ehk pingelanguks antud ahelaosal 1-2.
t.hoida juhi 3 otstel püsivat potensiaalide vahet.Selleks tuleb luua ahela selline osa,kus laengute liikumine toimub elektrostaatilise välja jōudude vastu. Sellesuunaline liikumine on ilmselt vōimalik ainult kōrvaljōudude toimel. Laengute ümberpaigutamisel teevad kōrvaljōud tööd A .Suurust,mis on vōrdne positiivse ühiklaengu kohta tuleva kōrvaljōudude tööga,nimetatakse elektromotoorjōuks ε (emj.). Ak ε= q Emj. dimensioon langeb kokku potensiaali dimensiooniga, mistōttu neid mōōdetakse samades ühikutes. Elektrostaatiliste ja kōrvaljōudude poolt tehtav töö ahela mingil osal 1-2 avaldub: A 12=q ∙ ε 12 +q (φ1−φ2) Suurust,mis on vōrdne elektrostaatiliste ja kōrvaljōudude poolt positiivse ühiklaengu ümberpaigutamisel tehtud tööga nimetatakse pingeks ehk pingelanguks antud ahelaosal 1-2 . A U 12= =( φ1 −φ2 ) + ε 12 q Suletud ahelas on elektrostaatiliste jōudude töö vōrdne nulliga,seega
Seal ei olda nii vaimustuses Mehise loomingust, kuid siiski tuleb välja, et meeldib. „ „Ebatavalise ja ähvardava looduse" lugudes toetab keelekasutus looduse üleloomulikku ja ähvarduslikku olemust nagu ei miski muu. Sisu on kohati nii jaburnaljakas, et muie ununeb iseenesest lugemise ajal suule ja käest ära ei tahakski raamatut panna.“ Sellest artiklis kirjeldatakse põhjalikumat Mehise raamatut. Blogipidaja ei võrdle Mehise raamatut teise dimensiooniga, vaid ta näeb selles pigem looduse ja inimese ühtimist üheks. Veel toob ta välja nimede kasutuse, et autor nagu püüaks vihjata eesti perekonnanimede tähenduslikkusele. 5 Kokkuvõte Sain Mehis Heinsaare kohta teada seda, et ta ei kirjuta tavalisi teosed, vaid pigem keerulisema mõttelaadiga teoseid. Nagu selgus artiklites, siis ta teosed on pigem teisest
1) Milliste kunstiliikide hulka kuuluvad disain ja arhitektuur, mille poolest on need sarnased? a) Disain ja arhitektuur kuuluvad keskkonda kujundavate kunstide hulka. b) Nii arhitekt kui ka disainer peavad oma töö hoolega läbi mõtlema, et toodet oleks võimalik mugavalt ja efektiivselt kasutada või hoones tegutseda otstarbekalt. c) Mõlemad on reaalsed , 3 dimensiooniga ning päriselu jaoks vajalikud 2) Mille poolest erinevad teineteisest tarbekunst ja disain? a) Disain on rohkem masstoodangule, kasutatakse palju masinaid. Tarbekunst on rohkem käsitööstuslikum, kasutatakse vähe masinaid. b) Tarbekunst ei ole masstoodang, enamasti üksikud esemed. Disainil on tavaliselt rohkem esemeid. 3) Kes oli William Morris? Millised olid tema ideed, mille teostamisele ta pühendas oma energia ja varanduse? (lk 17-19)
lülituseks, Ühise kollektoriga lülitus pingevõimendust ei arenda. 39. Mida nimetatakse transistori h-parameetriteks ja kuidas neid määratakse? Lk 112 h-parameetrid on mitmesuguste dimensioonidega ja seepärast nim seda süsteemi sega-ehk hübriidparameetrite süsteemiks. Parameetrid h12 ja h12 on dimensioonita suurused: h12=u1/u2 kui i1=0 või I1=const. h21=i2/i1 kui u2=0 või U2=const. Parameeter h11 on takistuse dimensiooniga h11=u1/i1 kui u2=0 või U2=const. Parameeter h22 on juhtivuse dimensiooniga h22=i2/u2 kui i1=0 või I1=const. 40. Millistest teguritest sõltuvad h-parameetrid? Voolust ja pingest 41. Mis on väljatransistor? Väljatransistoriks nimetatakse pooljuhtseadist, mille pooljuhist voolu juhtiva kanali juhtivust mõjutab elektriväli ja sellest tulenevalt on ta erinevalt bipolaartransistorist pingega tüüritav element. Väljatransistori nimetatakse ka unipolaartransistoriks, sest tema
paikneb enesehinnang isiksuseomaduste ruumis, mille koordinaatideks on suure viisiku (ekstravertsus, neurootilisus, avatus, sotsiaalsus ja meelekindlus) dimensioonid. Seda lünka on püüdnud täita Robins oma kolleegidega (2001). Analüüsides enesehinnangu ja suure viisiku baasomaduste suhteid, võib väita, et enesehinnang seostub mõõdukalt ekstravertsuse ja meelekindlusega ning nõrgalt sotsiaalsuse ja avatuse dimensiooniga. Kõige tugevam samapidine seos ilmnes emotsionaalse stabiilsusega (neurootilisuse vastand). Saadud tulemus oli igati ootuspärane, sest varasemates uurimustes on leitud, et madala enesehinnanguga inimesed kalduvad olema neurootilisemad, emotsionaalselt ebastabiilsemad ning haavatavamad.
m≥0.176.
VEEREHÕÕRE
Veerehõõremomendi Mf moodustab jõupaar Fn , FG , mille
moment on Mf=Fnh. Piirtasakaalu asendis Mf=FR. Kui Mf
H = mgsin = µ0mgcos µ0 = tan - hõõrdenurk Hl = µN µ < µ0 Liugehõõre. F = Hv = µ`N/r kui µ0 ja µ on dimensioonita siis µ` on dimensiooniga, ühikuks on meeter (m). Mh = [ F r ] = µ`N kui F r > µ`N siis keha veereb 22 x = A0sin(t + 0) W = Wk + Wp = m2 A0 /2 = t ; x = A0sint ; = 1/T = 2 ; T = 2/ - nurkkiirus - sagedus
Mõiste dimensioon tuleneb ladina keelest: dimensio tähendab välja mõõtma.Kui me räägime antud suuruse dimensioonist, siis peame silmas seost põhisuuruste vahel, mis kirjeldavad antud suurust. Dimensioon on arv, mis näitab millises astmes on põhisuurus tuletatud suuruse valemis. Näiteks ruumala V l3, järelikult on ruumala dimensioon 3 Aga pindala dimensioon on alati võrdne pikkuse ruuduga:S= L2 (nurksulud näitavad, et tegemist on dimensiooniga). Dimensiooni korral pole oluline, mille pindalast käib jutt: ring, ruut, inimese keha jne., või kuidas seda arvutatakse. Ringi pindala on r2, ruudul a2 , jne. Samuti pole oluline, mis ühikuis mõõdetakse pindala, kas ruutmeetrites , hektarites , tiinudes jne. Alati mõõtub pindala mingi pikkusühiku ruuduga. Näiteks kiiruse dimensioon on v = LT-1, so. suurus, mis on määratud pikkuse ja aja suhtega. Jällegi pole oluline, mis ühikutes suurust mõõdetakse.
Dzihaad mosee - koht kus moslmeid peavad jumalateenistusi Hidzra - Muhamedi Yatribi põgenemine, sellega algab ajaarvamine (622) Mahdi - Islami ennustajast lunastaja, kes jääb maale seitsmeks, üheksaks või üheksateistkümneks aastaks enne kohtuotsuse päeva. Koos jumalaga vabastab maailma õiguserikkumistest, ebaõiglusest ja türanniast. Mulla moslemi mees, keda on õpetatud moslemi usus ja pühas õpetuses. Sufi inimene, kes tegeleb sisemise ja müstilise dimensiooniga islamis. Mufti islami seadusetundja, sariaadi tõlgendaja Messias - salvitu, isik, kes toob jumalariigi maa peale Rabi - juudi preester Munk - oma elu Jumala teenimisele pühendanud mees Nunn - oma elu Jumala teenimisele pühendanud naine Dharma - budismi õpetus, reegel, inimese olelusfaktorid Toora - Judaismi pühakiri, Moosese 5 esimest raamatut Talmud kirjatundjate ehk rabide koostatud Toora juurde kuuluv pärimus. Missa armulauaga jumalateenistus roomakatoliku kirikus
Seetõttu vaatlemegi seda liikumisvormi eraldi. Joonis 3. Ringjooneline liikumine. Ühtlasel ringjoonelisel liikumisel fikseeritud raadiusega on kiirusvektor suunatud puutuja suunas. Kesktõmbejõud mõjub kiirusega risti; see ei muuda kiiruse absoluutväärtust, kuid muudab kiiruse suunda. Ühtlase ringjoonelise liikumise tangentsiaal- (puutujasuunaline) kiirus: , kus r on raadius, T on tiirlemisperiood ja v on tiirlemissagedus dimensiooniga . tähistab nurkkiirust. Nurkkiirus on radiaanides mõõdetava pöördenurga suurenemise kiirus. Ühik: radiaani sekundis. Radiaan on nurk, millele vastav ringi kaare pikkus on võrdne raadiusega. Seega, täisring 360 kraadi vastab 2 radiaanile (1 rad=57.3 kraadi) ja üks tiir sekundis tähendab nurkkiirust 2 radiaani sekundis. Radiaan on dimensioonitu suurus. Nurk, millele vastab raadiuse pikkusega võrdne kaar. Punkti kiirus
diferentsiaalvõrrand 3) lineaarsed võrrandid 4) mittelineaarsed. 1.3 Muutujad ja Parameetrid- Muutujad (ajast sõltuvad liikmed) kirjeldavad süsteemis toimuvaid dünaamilisi protsesse ja on üldiselt mõõdetadav. Orienteeritud süsteemis, kus on valdavalt tegemist informatsiooniliste protessidega, nimetatakse muutujaid tihti ka signaalideks. Parameetrid- Süsteemi või tema elementide iseloomustussuurused, mis esinevad enamasti dimensiooniga kordajatena süsteemi või mõnda elementi iseloomustavais võrrandeis (matemaatilises mudelis). Parameetri muutumisel muutuvad ka võrrandite lahendid ja sellest tulenevalt süsteemi omadused. Süsteemi parameetrid moodustuvad elementide parameetritest keerukal ja individualiseeritud viisil, seepärast on süsteemi hindamine ainuüksi elementide omaduste põhjal praktiliselt võimatu (suur on ühendusstruktuuri roll). Võib öelda, et parameetrid on süsteemi individuaalsuse kandjad. 1
Taoismi leheküljel on kirjutatud: ,, Maagilised uskumused võivad lääne lugejaile imelikud tunduda, kuid seda vaid seetõttu, et teoseid loetakse otseselt, ei proovita süveneda Taoismi olemusse, võttes kõike otseselt, kaotame me päris kindlasti loo idee. ,, (The Tao and Taoism...) Taoismi kahe peamise autori, Lao-Zi ja Chuang-tzu, teoseid saab iseloomustada nende rõhuasetusega maagiale ja elust eemale tõmbumisega ning metafüüsilise (õpetus kogemusvälisest tegelikkusest) dimensiooniga, mille nad omistasid taole. Vaimse puhastumise juures on oluline saavutada valgustatus, kuna Tao on meie teadvuses varjatud. Seega tavapäraste ideede kriitiline peegeldus on oluline lunastuse esimeseks astmeks. Meistri vaikse juhendamise all tõrjutakse moodustunud elemendid oma sotsiaalsest minast, seejärel kaotatakse oma kehast teadlikkus ja meelte tajumine ei ole enam eristatav- isik kuuleb oma silmadega ja näeb kõrvadega. Lõpuks isik ühineb kõiksusega
paigalseisu). Inertsiaalne taustsüsteem Selline materiaalne taustsüsteem, milles inertsiseadus kehtib täiesti täpselt ehk süsteemis olev keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt, kuni talle ei mõju mõni süsteemis olev jõud. Näiteks kiirendusega liikuv buss ei ole inertsiaalne taustsüsteem. Kaal Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega see keha Maa külgetõmbejõu tõttu mõjutab alust või riputusvahendit. Kaal jõu dimensiooniga. Mass Füüsikaline suurus, millega mõõdetakse kehade inertsust. Galilei relatiivsusprintsiip - Kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on nendes kulgevate mehaanikaprotsesside kirjeldamisel samaväärsed. - Üleminekul ühest inertsiaalsüsteemist teise mehaanikaseadused ei muutu. - Mitte mingisugused mehaanilised katsed ja vaatlused, mida tehakse inertsiaalsüsteemi sees, ei võimalda määrata selle süsteemi liikumiskiirust.
Dissipatiivne jõud- Töö on nullist erinev, näiteks takistusjõud 33. Andke kuivhõõrdumise hõõrdejõu arvutamise valem, selgitage suurused ja kujutage kuivhõõrdejõu sõltuvust kiirusest graafikul. Fh- hõõrdejõud, - hõõrdetegur, Fn- normaaljõud pinnale, i- liuguvate pindade arv 34. Mis on energia? Lähtudes töö valemist, tuletage kineetilise energia valem. Energia on töö varu. Tehtud töö on kahe suuruse vahe, mis on töö dimensiooniga. Nimetame neid kineetiliseks energiaks- Wk 35. Lähtudes raskusjõu väljast, tuletage potentsiaalse energia valem. A12=m*g*(y1-y2)=-(m*g*y2-m*g*y1) Tehtud töö võrdub kahe tööga samadimensionaalse suuruse muuduga võetuna vastupidise märgiga. Võime kirjutada A12=-(Wp2-Wp1). Wp=m*g*y 36. Lähtudes Hooke'i seadusest, tuletage potentsiaalse energia valem elastsusjõu korral. 37. Mis on tsentraalne jõud. Andke üldistatud valem elastsusjõu,
Laengute ümberpaigutamisel teevad kõrvaljõud tööd A . Suurust, mis on võrdne positiivse ühiklaengu kohta tuleva kõrvaljõudude tööga, nimetatakse elektromotoorjõuks (emj.). Ak = (6) q Emj. dimensioon langeb kokku potensiaali dimensiooniga, mistõttu neid mõõdetakse samades ühikutes. Elektrostaatiliste ja kõrvaljõudude poolt tehtav töö ahela mingil osal 1-2 avaldub: A 12=q × 12 +q ( 1-2 ) (7) Suurust,mis on võrdne elektrostaatiliste ja kõrvaljõudude poolt positiivse ühiklaengu ümberpaigutamisel tehtud tööga nimetatakse pingeks ehk pingelanguks antud ahelaosal 1-2. A
𝐿 𝑑𝑠 ≠ 0 33) Andke kuivhõõrdumise hõõrdejõu arvutamise valem, selgitage suurused ja kujutage kuivhõõrdejõu sõltuvust kiirusest graafikul. 34) Mis on energia? Lähtudes töö valemist, tuletage kineetilise energia valem. Energia on töö varu. dA F ds Tehtud töö on kahe suuruse vahe, mis on töö dimensiooniga. Nimetame neid kineetiliseks energiaks- Wk. 35) Lähtudes raskusjõu väljast, tuletage potentsiaalse energia valem. A12=m*g*(y1-y2)=-(m*g*y2-m*g*y1) Tehtud töö võrdub kahe tööga samadimensionaalse suuruse muuduga võetuna vastupidise märgiga. Võime kirjutada A12=-(Wp2-Wp1). Wp=m*g*y 36) Lähtudes Hooke’i seadusest, tuletage potentsiaalse energia valem elastsusjõu korral. 37) Mis on tsentraalne jõud
tegevuslik, kunstiline ja intellektuaalne külg. Üldjuhul on waldorfkoolid ja lasteaiad maailmas erakoolid ja lasteaiad, mille ülevalpidajaks on lapsevanemate mittetulundusühing. Esimene waldorfkool rajati pärast Rudolf Steineri esinemisi Waldorf-Astoria sigaretivabriku töölistele Stuttgardis 1919. aastal. Rudolf Steineri isiksus ja inimlik soojus jättis neile nii sügava mulje, et neil tekkis soov luua oma lastele senisest sügavama dimensiooniga kool. Rudof Steineri poolt loodud pedagoogika on rakendust leidnud erinevates kultuuri- ja sotsiaalsetes keskkondades ja teinekord üsnagi rasketes tingimustes, näiteks Brasiilia vaestelinnaosades või segarassilise koolina Lõuna-Aafrika Vabariigi apartheidipoliitika tingimustes. 2001. aasta sügisel oli maailmas kokku 845 waldorfkooli, nendest 605 Euroopas, neist omakorda pooled Saksamaal ja Madalmaades ning 7 Eestis. Igal aastal tuleb umbes 20
Nendes dimensioonides on poliitiline retoorika hoolikalt formuleeritud, aga väga ajamahukas. Kuna see on üldiselt konsensusele orienteeritud, siis on see sageli poliitiliste kompromisside küsimus, mida ei valmista ette üksikud autorid vaid erinevad autorid sageli erinevate poliitiliste suundumustega. Prototüüpiliselt on tema objektideks logos ja ethos s.t. poliitiline seaduslikkus, kontroll ja haridus. Policy(ingl.k.) poliitiline käitumine, seotud mõlema dimensiooniga policy ja politics- käitumisjoon(põhimõtteliselt samuti poliitika) ja poliitika. Käitumisjoon, poliitiline tegevus, mida viivad ellu peamiselt valitsuse liikmed ja oluliste poliitiliste institutsioonide riigiteenistujad (ministrid). Manifesteerib end sise- ja välispoliitikas, majandus- ja sotsiaalpoliitikas. Suhestub valitsuse ülesannete ja programmide planeerimise ja ühiskonna teavitamisega. Poliitika retoorika on sageli bürokraatlik (näiteks administratiivsed otsused)
protsessidega, nimetatakse muutujaid tihti ka signaalideks. Kõik süsteemi muutujad on esitatavad reaalarvuliste hetkväärtustega aja funktsioonidena. Mistahes muutuja hetkväärtused võivad sõltuda teiste muutujate samadele või varasematele ajamomentidele vastavatest hetkväärtustest, kuid mitte tulevaste ajamomentide hetkväärtustest. Süsteemi (või selle elementide) parameetrid on süsteemi või tema elementide iseloomustus-suurused, mis esinevad enamasti dimensiooniga kordajatena süsteemi või mõnda elementi iseloomustavais võrrandeis (matemaatilises mudelis). Parameetrid võivad olla konstandid, sõltuda ajast või mudeli muutujatest. Parameetri muutumisel muutuvad ka võrrandite lahendid ja sellest tulenevalt süsteemi omadused. Süsteemi parameetrid moodustuvad elementide parameetritest keerukal ja individualiseeritud viisil, seepärast on süsteemi hindamine ainuüksi elementide omaduste põhjal praktiliselt võimatu (suur on ühendusstruktuuri roll)
23) {F1 F2 , G} = F1 {F2 , G} + {F1 , G}F2 ; (26.24) {F , G1G2 } = {F , G1 }G2 + G1 {F , G2 } . (26.25) Oletame, et ka vastavate operaatorite F^ ja G^ vahel võime defineerida teatud viisil Poissoni sulud, mis alluvad seaduspärasustele (26.22-25) ning on sama dimensiooniga kui klassikalised suludki. Kui klassikalised Poissoni sulud võrduvad mingi konstandiga, peavad sama konstandiga võrduma ka kvantmehhaanilised sulud. S t kui {F , G} = k , siis ka {F^ , G^ }= k. (26.26) Seost (26.26) tuleb mõista järgmiselt:
Nendes kasutatakse arvuteid. Automaatreguleerimissüsteemid. Põhimõisted. ARS on alati suletud kontuuriga süsteem ja seal on kaks põhiseadet: regulaator ja objekt. ARS sisaldab kahte põhikomponenti regulaator (reguleerib objekti tööd) ja objekt (mis on reguleeritav. võib olla mootor, seade, protsess). 1) reguleeritav parameeter Suhtelisi ühikuid kasutatakse sellepärast, et nende abil saab võrrelda omavahel erineva dimensiooniga parameetreid. 2) häired mis mõjuvad objektile ja kutsuvad esile muutumist. 3)µ - reguleeriv toime. Sellega reguleeritakse parameetreid objektis. Näiteks klapi avamine. Süsteem toimib järgmiselt: regulaator tagasiside kaudu mõõdab parameetri suurust objektis ja võrdleb seda ülesandega ja kui esineb erinevus või kõrvalekalle, siis regulaator töötab välja µ ja selle abil reguleeritav parameeter viiakse vastavusse ülesandega. Parameeter mõõdetakse objektis
Nendes kasutatakse arvuteid. Automaatreguleerimissüsteemid. Põhimõisted. ARS on alati suletud kontuuriga süsteem ja seal on kaks põhiseadet: regulaator ja objekt. ARS sisaldab kahte põhikomponenti regulaator (reguleerib objekti tööd) ja objekt (mis on reguleeritav. võib olla mootor, seade, protsess). 1) reguleeritav parameeter Suhtelisi ühikuid kasutatakse sellepärast, et nende abil saab võrrelda omavahel erineva dimensiooniga parameetreid. 2) häired mis mõjuvad objektile ja kutsuvad esile muutumist. 3)µ - reguleeriv toime. Sellega reguleeritakse parameetreid objektis. Näiteks klapi avamine. Süsteem toimib järgmiselt: regulaator tagasiside kaudu mõõdab parameetri suurust objektis ja võrdleb seda ülesandega ja kui esineb erinevus või kõrvalekalle, siis regulaator töötab välja µ ja selle abil reguleeritav parameeter viiakse vastavusse ülesandega. Parameeter mõõdetakse objektis
Ilma kõrvaljõududeta, toimuks peale voolahela sulgemist ainult ühekordne laengukandjate ümberpaikenemine vooluahelas, mitte nende pidev liikumine. A=kõrvaljõudude kogu töö q=elektrilaeng · Vooluallika sisetakistus (+ valem) Sisetakistus on elektrienergia allika, näiteks keemilise vooluallika iseenda takistus laengukandjate liikumisele ehk elektrivoolule. Vooluallika sisetakistuseks r nim. takistuse dimensiooniga suurust, mis arvuliselt võrdub elektromotoorjõu ja lühisvoolu tugevuse suhtega. I=voolutugevus =elektromotiirjõud · Üldistatud Ohm'I seadus ja Ohm'I seadus kogu vooluringi kohta (+ valemid) Üldistatud Ohmi seadus e Ohmi seadus vooluahela lõigul 1-2, kus toimib elektromotoorjõud 12 (e mittehomogeensel ahelalõigul). või 1 ja 2=potensiaalid lõigu otstel I=voolutugvus R ja r =välis-ja sisetakistus 12=elektromotoorjõud
elektromotoorjõu ja põhivoolu muutuse kiiruse vahel.[ H] L * di E=- dt Vooliuallika elektromotoorjõud, lühisvool ja sisetakistus Elektromotoorjõud on suurus, mis on võrdne positiivse ühiklaengu kohta tuleva kõrvaljõudude tööga ( laengu nihutamine mööda ahelat ), arvuliselt võrdne avatud klemmide pingega. [ J/C ] Lühisvool on vool, kus välisahela takistus läheneb nullile. Vooluallika sisetakistuseks nim. takistuse dimensiooniga suurust, mis arvuliselt võrdub elektromotoorjõu ja lühisvoolu tugevuse suhtega. I= R+r [vaata | 2. Seos pinge ja voolu vahel lineaarses ja mittelineaarses ahelas. muuda] Lineaarne ahel. Ohmi seadus. Mittelineaarne ahel. Diferentsiaalne ja integraalne takistus. Lineaarne ahel.
üldiselt mõõdetavad. Kirjeldavad süsteemis toimuvaid dünaamilisi protsesse. Orienteeritud süsteemis, kus on põhiliselt tegemist informatsiooniliste protessidega, nimetatakse muutujaid ka signaalideks. Kõik süsteemi muutujad on esitatavad reaalarvuliste hetkväärtustega aja funktsioonidena. Hetkväärtused võivad sõltuda teiste muutujate (sama või varjasema ajamomendi) hetkväätustest. Parameetrid- süsteemi või tema elementide iseloomustavad suurused, mis esinevad dimensiooniga kordajatena süsteemi või mõnda elementi iseloomustavas võrrandis (nt. matemaatilises mudelis). Parameetrid võivad olla konstantsed, sõltuda ajast või mudeli muutujatest. Parameetri muutumisel muutuvad ka võrrandite lahendid ja sellest tulenevalt süsteemi omadused. Süsteemi parameetrid moodustuvad elementide parameetritest keerukal individualiseeritud viisil, mille tõttu on süsteemi hindamine ainuüksi elementide omaduste põhjal praktiliselt võimatu (oluline ühendusstruktuuri
iseloomustavaid suurusi. energia on seotud Tehtud töö on kahe suuruse vahe, mis on töö dimensiooniga. Nimetame neid kineetiliseks energiaks. 2
Newtoni valem: q=t [W/m2]. Soojusvoog seina ja voolava vedeliku või gaasi vahel on võrdeline seina ja vedeliku vahega t. -soojusülekandetegur. Nt. Õhu kuumutamine ja jahtumine: =1—50 [W/m2*K], Vee kuum. ja jaht.: 20—10000, õlide kuum. ja jaht. 5—1500. Millest sõltub konvektiivne soojusvahetustegur ja kuidas see määratakse? Avaldatakse dimensioonita võrranditest ja kasutatakse lihtsustatud valemeid dimensiooniga kujul. =(0,023Pr0,4 v-0,8)w0,8/d0,2 =A*w0,8/d0,2 W/(m2*K). Tegur A on valemis voolava keskkonna füüsikalisi omadusi iseloomustav suurus ja sõltub temperatuurist. A teguri väärtuste jaoks on koostatud tabelid erinevate temperatuuride juurdes. 16.Soojuskiirgus ja Stefan-Boltzmanni seadus. S-B seadust kasutatakse hallide kehade omakiirguse arvutamiseks, kasutades mustavärvusastet või halli keha kiirgustegurit
Reaktsiooni järk on number, mis näitab kontsentratsiooni väljendavate liikmete hulka kineetilises võrrandis Esimest järku reaktsioon: rate = k[A] Kiiruskonstandi dimensiooniks on aeg-1 - ühikuks on s-1 Teist järku reaktsioon: rate = k[A][B] rate = k[A]2 Kiiruskonstandi dimensiooniks on kontsentratsioon-1· aeg-1 - M-1 s-1 Null-järku reaktsioon: rate = k Kiirus on sõltumatu reagentide kontsentratsioonist ja kiiruskonstandi dimensioon langeb kokku kiiruse dimensiooniga kontsentratsioon·aeg-1 - Ms-1 · Kiiruskonstant sõltub reageerivate ainete iseloomust ja väljendab reaktsiooni kiirust kindlates tingimustes (pH, temperatuur, puhverlahus, rõhk jne.) · Mida suurem on konstandi väärtus, seda kiirem on teiste parameetrite (järk ja kontsentratsioonid) võrdsuse korral reaktsioon · Ainult ühte ja sama järku reaktsioonide kiiruskonstantide võrdlus on mõtestatud. 0-järku:
tüpoloogiad püüavad kirjeldada seda, kuidas ühiskonnas toimivad protsessid isiklikega kombineerudes võivad mõjutada inimeste pöördumist. (SARK) 19. Usulise fundamentalismi mõiste ja tunnused. (pigem õpikust) Fundamentalism- ennekõike mõtte – ja suhtumisviis, vormi mitte sisu kategooria. Fundamentalism puudutab ennekõike veendumusi ja uskumusi. Seega on fundamentalism seotud ennekõike inimese religioossuse ratsionaalse dimensiooniga. veendumus ainutões, vastandumine ümbritsevale moderniseerumisele ja liberaliseerimisele, kinni hoidmine väljakujunenud traditsioonidest ja seisukohtadest. 20. Fundamentalismi kvalitatiivne ja kvantitatiivne uurimine. Kvalitatiivse käsitluse puhul (Kultuuriline kontekst) analüüsitakse erinevaid fundamentalistlikke usulisi liikumisi ja püütakse kirjeldada ning seletada nendes liikumistes toimuvat. Kvantitatiivse lähenemise sisuks on fundamentalismi mõõtmine
paljudes õpikutes seda veel kahjuks tehakse, sest see pärineb veel Newtoni aegsest füüsikast, kus impulss on tõesti ainult massi ja kiiruse korrutis. Impulsi mõiste on märksa üldisem ja kasutusel ka väljaspool mehaanikat ning kus ta avaldub hoopis teisiti. Nii on näiteks impulss elektromagnetväljal (sealhulgas ka valgusel) kui ka mikroosakestel (näiteks elektronil), mis on samaaegselt nii osakesed kui lained, jne. Oluline on see, et impulss on alati kindla dimensiooniga suurus ja paljudes füüsikalistes protsessides kehtib impulsi jäävuse seadus. Näidisülesanne 2. Kuul massiga 4 g väljub automaadist, mille mass on 4,5 kg, kiirusega 915 m/s. Määrata relva tagasilöögi kiirus lasu momendil. Lahendus. Antud: m = 4 g = 0,004 kg Teeme sümboolse joonise, millel vasakpoolne pilt kujutab algolekut M = 4,5 kg (kuul on automaadis paigal) ja parempoolne lõppolekut (kuul väljub v = 915 m/s automaadist). V=?
katsetingimustel (erinev operaator, erinev aparatuur ja erinevad laborid) saadud individuaalsete tulemuste lähedus. 4. MÕÕTÜHIKUTE SI SÜSTEEM Mõõtühik - leppeliselt määratletud ja kehtestatud reaalne skalaarne suurus, millega saab võrrelda iga teist sama liiki suurust, et avaldada nende suuruste suhe arvuna. Mõõtühikutele on omistatud leppelised nimetused ja tähised. Sama dimensiooniga suuruste mõõtühikud võivad olla sama nimetuse ja tähisega, isegi kui suurused ei ole sama liiki (N: dzaul kelvini kohta ja J/K on vastavalt mõõtühiku nimetus ja tähis nii soojusmahtuvuse kui ka entroopia korral) SI põhiühikud - mõõtühikud (7 ühikut), mis on aluseks teistele/tuletatud ühikutele. Väljendatakse määratletud suurustega. - pikkus, meeter, m - mass, kilogramm, kg - aeg, sekund, s - elektrivoolu tugevus, amper, A - temperatuur, kelvin, K - ainehulk, mool, mol
Sellist massiivi nimetatakse sageli ka vektoriks või jadaks. Tema analoogiks Excelis on töölehe rida või veerg. Kahemõõtmelises massiivis, mida nimetatakse ka maatriksiks, moodustavad elemendid korrapärase tabeli. Elemendi asukoht on üheselt määratav kähe indeksi abil: rea- ja veerunumbriga. Excelis vastab kahemõõtmelisele massiivile tööleht või ristkülikukujuline lahtriplokk. Võib käsutada ka kolme ja enama dimensiooniga massiive, maksimaalne dimen- sioonide arv VBAs võib olla 60(1). Indeksite rajad näitavad iga dimensiooni jaoks indeksi minimaalse ja maksimaalse väärtuse. Indeksi minimaalseks väärtuseks võib põhimõtteliselt olla suvaline arv, kuid enamasti on selleks O või l. Indeksi maksimaalne väärtus ei ole piiratud. Elementide tüüp määrab nende esitusviisi ehk vormingu. Formaalselt peab massiivi kõigil elementidel olema ühesugune tüüp
Oma võõratuse kustutamine ja ühtekuuluvus tuned suurendamine õhutavad seda 20. Usulise fundamentalismi mõiste ja tunnused. Fundamentalism on uskumise viis , mida iseloomustavad olemuslikult õigetest ja vääramatutest usulistest praktikatest, aktiivne vaenlase kujund ja eelarvamuslikkus teisiti mõtlejate suhtes. Tunnused: 1. Fundamentalism puudutab ennekõike veendumusi ja uskumusi. Seega on fundamentalism seotud ennekõike inimese religioossuse ratsionaalse dimensiooniga. Teised religioossuse dimensioonid nagu näiteks kuuluvus, eetika, tunded ja käitumine on fundamentalismi puhul pigem sekundaarse tähendusega. 2. Seisukohti, mis moodustavad fundamentalismi telje, tunnetatakse olevat ainuõiged ja ilmeksimatud. Sageli omistatakse nendele seisukohtadele jumalik päritolu. 3. Fundamentalistlikule tõetunnetusele vastandub vaenlase kujund. Selleks võib olla
protsessidega, nimetatakse muutujaid tihti ka signaalideks. Kõik süsteemi muutujad on esitatavad reaalarvuliste hetkväärtustega aja funktsioonidena. Mistahes muutuja hetkväärtused võivad sõltuda teiste muutujate samadele või varasematele ajamomentidele vastavatest hetkväärtustest, kuid mitte tulevaste ajamomentide hetkväärtustest. Süsteemi (või selle elementide) parameetrid on süsteemi või tema elementide iseloomustus-suurused, mis esinevad enamasti dimensiooniga kordajatena süsteemi või mõnda elementi iseloomustavais võrrandeis (matemaatilises mudelis). Parameetrid võivad olla konstandid, sõltuda ajast või mudeli muutujatest. Parameetri muutumisel muutuvad ka võrrandite lahendid ja sellest tulenevalt süsteemi omadused. Süsteemi parameetrid moodustuvad elementide parameetritest keerukal ja individualiseeritud viisil, seepärast on süsteemi hindamine ainuüksi elementide omaduste põhjal praktiliselt võimatu (suur on ühendusstruktuuri roll)
Clapeyroni-Mendelejevi võrrand: . · Van der Waals'i võrrand: parandusliikmete nimed ja tähendus. , kus Vm on ühe mooli gaasi poolt täidetav ruumala (moolruumala), a ja b aga empiirilised konstandid.Konstant b määrab nn omaruumala - ruumala, mille täidaksid NA (Avogadro arv) molekuli tihedalt kokku pakituna. Konstant a on keerukam, et on rõhu dimensiooniga nimetatakse seda tihti siserõhuks. · Olekudiagramm p - T (rõhk - temperatuur) teljestikus. Olekute jaotumist rõhu ja temperatuuri järgi nim. olekudiagrammiks. Tavaliselt esitatakse see -teljestikus erinevate faaside piirjoonte abil. Joonisel on kolmikpunkt tähistatud K-tähega; seal ühinevad sublimatsioonikõver OK, aurustumiskõver KB (B on kriitiline punkt) ja sulamiskõver KA.
tõele siis kui lumi on valge, on vale, siis ,,Lumi on valge" vastab tõele siis kui lumi pole valge. See, mis on lumi, sõltub kultuurist ja see, mis on valge sõltub väga pajudest asjadest. Kõige keerulisem konstruktsioonis ,,Lumi on valge" on see, mida tähendab ,,on". Lumi tahkel kujul vesi (külmunud temperatuur alla 0). Samas me teame, et takhel kuju vesi ei pruugi alati olla lumi. Mille poolest lumi erineb veest? Ta on tahke-pehme asi. Lumi on seotud vertikaalse dimensiooniga, ehk ta sajab alla. Jää aga ei saja tavaliselt alla, vahel aga sajab ja seega on ta rahe. Samutu sajab alla vihm, lörts lumi + vihm. Vahel aga öeldakse, et sajab lund/vihma ja lörtsi. Pilvest tuleb veel ,,lume kruubid" ehk lume ja rahe vahepealne ja jäide vihma ja rahe vahepealne, samas praegu on see esinev ainult maapinnal. · Gottfried Wilhelm Leibniz (1646-1716) universaalne katakteristika on filosoofiline keele jaoks (ükskõik mida puudutatakse läheb kullaks.)
UV-kindlus Bioloogiliste faktorite kindlus (bakterid, seened, hallitus, närilised) Visuaalne välimus* (*toodetel mida kasutatakse visuaalselt nähtavana) Pakendi sobilikkus 79 TUULETÕKKEMATERJALIDE OMADUSED Tuuletõkkematerjal on soojustussüsteemi komponent mis lisatakse süsteemi õhulekke kindluse parandamiseks. Tuuletõkkematerjali peamine näitaja on õhulekkekindlust iseloomustav arv dimensiooniga m2/s*Pa. Või m2/s*50Pa Selle deklareerimise osas valitsevad erinevate tootjate materjalide puhul suured segadused. Tuuletõkkematerjali väga tähtsad omadused on veel: Väike veeimavus ja vastupidavus niiskusele ja ultravioletile ajas kestvus Kuju ja mõõtmete säilimine kontaktis niiskusega (näide: niiskuses kummuv puitkiudtuuletõke rebib vuugid lahti ja kaotab tuuletiheduse) Kinnituslahenduste sertifitseeritus ja usaldusväärsus
Juba ühe oluliselt mittelineaarse elemendi olemasolu muudab kogu süsteemi mittelineaarseks. Lineaarse või lineariseeritud staatilise karakteristikuga elemendi püsiva väljundsuuruse ja seda põhjustanud sisendsuuruse, samuti nende vastavate hälvete suhe on igas elemendi töökarakteristiku punktis ühesugune, konstantne. Seda suhet, mida saab avaldada ka lineaarse karakteristiku tõusunurga tangensina, nimetatakse elemendi staatiliseks ülekandeteguriks. Ülekandetegur on dimensiooniga suurus. Reguleerimissüsteemi elemendid vaatamata oma mitmekesisusele, mõjutavad läbivaid signaale vaid mõnel üksikul oluliselt erineval viisil. Elementide omaduste väljaselgitamiseks kasutatakse kokkulepitud standardse iseloomuga sisendsignaale. Tüüpilisemaid on hüppesignaal. Vaatame sisend ja väljundsignaalide muutuste lõplikke väärtusi. Staatiline ülekandetegur on sellisel juhul: xv xv - xv0
pikkusühiku kaugusel taustkehast vaadeldav keha asub. Sõltumatute koordinaatide arv määrab ruumi mõõtmete arvu. Ruumi mõõtmete (ehk dimensioonide) arv näitab, kui mitut koordinaati on üldjuhul vaja keha asukoha määramiseks selles ruumis. Meie ruum on kolmemõõtmeline, sõltumatuid koordinaate on kolm. Kujutlused kõrgdimensionaalsetest ruumidest luuakse induktiivselt, liites kaks madalama dimensiooniga objekti. Kasutame mõisteid: 1-dimensionaalne objekt siht, 2-dim. objekt riht (rihtimine tasase pinna tekitamine), 3-dim. objekt tiht (tihe objekt), 4-dim. objekt niht (neljamõõtmeline objekt). Sihi (1-dim. süsteemi) määratlemiseks (lõigu saamiseks) ühendame kaks 0-dim. objekti (punkti), rihi määratlemiseks kaks omavahel ristuvat lõiku (sihi tükki), tihi määratlemiseks kaks tahku (rihi tükki) jne
annaabi.ee 
