ALALISVOOLUAHEL. 1.Töö eesmärk. Potensiaali- ja voolujaotuse määramine alalisvoolu ahelas. 2.Töö vahendid. Alalisvooluahela stend,milliampermeeter,voltmeeter. 3.Töö teoreetilised alused. Juhis voolu tekkimine ja selle säilitamise tingimuste kindlakstegemiseks vaatleme kahte vastasmärgilist laetud juhti 1 ja 2 potensiaalidega φ1 ja φ2 ( joonis 1 ).Nende ühendamisel juhiga 3 hakkavad elektronid välja mōjul liikuma juhilt 2 juhile 1. Juhis 3 tekib elektrivool. Laengute ülekandmise tulemusena potensiaalid ühtlustuvad,väljatugevus juhis 3 muutub
1. ALALISVOOLUAHEL 1.1. Töö eesmärk Potensiaali- ja voolujaotuse määramine alalisvoolu ahelas. Joonis 1. Alalisvooluahela stendi elektriskeem 1.2. Töövahendid Alalisvooluahela stend, milliampermeeter, voltmeeter. 1.3. Töö teoreetilised alused Juhis voolu tekitamine ja selle säilitamise tingimuste kindlakstegemiseks vaatleme kahte vastasmärgilist laetud juhti 1 ja 2 potensiaalidega 1 ja 2 (Error: Reference source not found). Nende ühendamisel juhiga 3 hakkavad elektronid välja mõjul liikuma juhilt 2 juhile 1. Juhis 3 tekib
I - voolutugevus läbi juhtme [ A ] L - vooluga juhtme pikkus [m ] - voolu suuna ja magnetvälja jõujoonte vaheline nurk F=( mI -m0 ) g (2) kus : F - jõud [ N ] g - 0,0098 [ N/g ] mI - juhtmele mõjuv jõud [N] m0 - magnetpaketi kaal ( mI m0 ) kaalude vahe, mis on proportsionaalne jõuga, mille tekitab vool magnetväljas Kangkaal Eri pikkusega voolujuhtmed Reguleeritav vooluallikas Püsimagnetite pakett Joonis 1. Katseseadmed
Füüsika laboratoorne töö nr 1 Alalisvoolu ahel Õppeaines: FÜÜSIKA II Mehaanikateaduskond Õpperühm: Kontrollis: Tallinn 2010 ALALISVOOLU AHEL 1. Tööeesmärk Potentsiaali- ja voolujaotuse määramine alalisvoolu ahelas. 2. Töövahendid Alalisvooluahela stend, milliampermeeter, voltmeeter. 3. Töö teoreetilised alused Juhis voolu tekkimine ja selle säilitamise tingimuste kindlakstegemiseks vaatleme kahte vastasmärgilist latud juhti 1 ja 2 potentsiaalide 1 ja 2 (joon.1). Nende ühendamisel juhiga 3 hakkavad elektronid välja mõjul liikuma juhilt 2 juhile 1. Juhis 3 tekib elektrivool. Laengute
........................................................9 Kirchoffi II seaduse katseline kontrollimine................................................................9 6. Laboritöö nr. 5..................................................................................10 Kirchoffi I seaduse katseline kontrollimine.................................................................10 7. Laboritöö nr. 6..................................................................................11 Alalisvoolu voolutugevuse ja pinge mõõtmine ning võimsuse ja takistuse................11 arvutamine.......................................................................................11 8. Laboritöö nr. 7..................................................................................13 Tarbijate segaühendus (1. töö).....................................................................................13 9. Laboritöö nr. 8..................................................................
Kui väli on 𝜀𝜀𝐸2 homogeenne jaguneb tema energia ruumis konstantse tihedusega ω. Plaatkondensaatoril on energiatihedus ω= ja 2 seega W=∫ ωdV. 10. VOOL. ELEKTROMOTOORJÕUD Elektrivool on laengute korrapärane liikumine. Elektrivoolu suund on positiivsete laengute liikumise suund. Juhtides liiguvad laengukandjad on mikroosakesed: metallides, pooljuhtides on laengukandjateks elektronid, elektrolüütides ioonid, gaasis positiivsed ioonid ja elektronid, pooljuhtides elektronid. Kõik sellised laengud on juhis soojuslikus liikumises ja seetõttu mingis ajavahemikus läbi pinna juhis liigub mõlemas suunas ühesuurune laeng. Elektrivool tekib
on vastavalt ja , siis nende väljade kogupotentsiaal Elektriliseks pingeks nimetatakse elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet ning see on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd tuleb teha, et Pinget tähistatakse U tähega. Laengu nihutamiseks ühest punktist teise teeb elektriväli tööd, mille suurus jagades laengu suurusega saame potentsiaalide vahe. 2. Alalisvool. Ohmi seadus ALALISVOOL on laengute korrastatud liikumine. Alalisvoolu SUUND positiivsete laengute liikumise suund. Alalisvoolu TUGEVUS ajaühikus juhi ristlõiget läbinud laeng Voolutugevuse ühik on amper (A) OHMI SEADUS VOOLURINGI OSA KOHTA U pinge juhi otstel I voolutugevus R juhi takistus Takistuse ühik on oom: 1 = 1V / 1A Juhi takistus oleneb juhi materjali eritakistusest , juhi pikkusest l ja ristlõike pindalast S Temperatuuri tõustes juhi takistus kasvab: R0 juhi takistus temperatuuril 0ºC OHMI SEADUS KOGU VOOLURINGI KOHTA
(elektromotoorjõu märk) või voolu suunaga takistil (pingelangu märk). Keeruliste vooluringide lahendamine- jadalülituse kogutakistus on võrdne selle elementide takistuste summaga. Rööplülituse kogutakistuse pöördväärtus (ahela kogujuhtivus) on võrdne selle elementide takistuste pöördväärtuste (juhtivuste) summaga. Kombineeritud lülitus, nagu nimigi ütleb, sisaldab korraga nii jada- kui rööpühendusi. Pingete-voolude arvutamisel jagatakse ahel osadeks, mida arvutatakse eespool toodud valemite abil. MAGNETVÄLI Vooluga juhile magnetväljas mõjuv jõud- jõu suund on alati risti nii voolusuuna kui ka magnetvälja jõujoonte suunaga. Kui juht on risti magnetvälja jõõujoontega, saab jõusuuna määrata nn. vasaku käe reegliga. Reegel: kui magnetvälja jõujooned suunduvad peopessa ja väljasirutatud sõrmed näitavad elektrisuunda väljasirutatud pöial näitab juhile mõjuvat jõu suunda
Kõik kommentaarid