Alalisvoolu ahel (2)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Füüsika - Füüsika

3 KEHV

Lõik failist

Füüsika laboratoorne töö nr 1 Alalisvoolu ahel
Õppeaines: FÜÜSIKA II

Mehaanikateaduskond
Õpperühm:
Kontrollis :

Tallinn 2010
ALALISVOOLU AHEL

Tööeesmärk
Potentsiaali- ja voolujaotuse määramine alalisvoolu ahelas.

Töövahendid
Alalisvooluahela stend, milliampermeeter , voltmeeter.

Töö teoreetilised alused
Juhis voolu tekkimine ja selle säilitamise tingimuste kindlakstegemiseks vaatleme kahte vastasmärgilist latud juhti 1 ja 2 potentsiaalide φ1 ja φ2 (joon.1). Nende ühendamisel juhiga 3 hakkavad elektronid välja mõjul liikuma juhilt 2 juhile 1. Juhis 3 tekib elektrivool. Laengute ülekandmise tulemusena potentsiaalid ühtlustuvad, väljatugevus juhis 3 muutub nulliks ja vool lakkab.
joon.1
Voolu säilitamiseks oleks vaja erimägilised laengus jälle üksteisest uuesti eraldada, s.t hoida juhi 3 otstel püsivat potentsiaalide vahet. Selleks tuleb luua ahela selline osa, kus laengute liikumine toimub elektrostaatilise välja jõudude vastu.
Sellesuunaline liikumine on ilmselt võimalik ainult kõrvaljõudude toimel.
Laengute ümberpaigutamisel teevad kõrvaljõud A. Suurust, mis on võrdne positiivse ühiklaengu kohta tuleva kõrvaljõudude tööga, nim elektromotoorjõuks ε (emj).
Emj. Dimensioon langeb kokku potentsiaalide dimensiooniga, mistõttu neid mõõdetakse samades ühikutes.
Elektrostaatiliste ja kõrvaljõudude poolt tehtav töö ahela mingil osal 1-2 avaldub:
Suurust, mis on võrdne elektrostaatiliste ja kõrvaljõudude poolt positiivse ühiklaengu ümberpaigutamisel tehtud tööga nim. Pingeks ehk pingelaenuks antud ahelaosas 1-2.

Suletud ahelas on elektrostaatiliste jõudude töö võrdne nulliga, seega
Vastavalt Ohmi seadusele on voolutugevus I ahela hargnemata osas võrdline pingega U12 ja pöödvõrdeline takistusega R12
Kui ahelosa ei sisalda vooluallikaid, siis
s.t pinge ühtib potentsiaalide vahega.
Avatud vooluahela korral vool ahelas puudub ja U=0.
millest
Voolutugevuse mõõtmiseks ahelas kasutatakse ampermeetrir, mis ühendatakse ahelasse järjestikku. Ampermeetri sisetakistusel toimub pingelang, mis moonutab potentsiaali jaotust ahelas. Seetõttu peab ampermeetri takistus olema väike, võrreldes ahela takistusega.

Töö käik

Protokollin mõõteriistad.

Palun juhendajalt tööülesande ja joonistan protokolli stendi vooluahela skeemi.

Ühendan voltmeetri “-“ – klemm ahela etteantud alguspunkti. Edasisel mõõtmisel ahelda mõõdetava punkti ühendamisel voltmeetri “+” – klemmiga vastab voltmeetri positiivne näit selle punkti tõusu alguspunkti suhtes, negatiivne näit aga potentsiaalide langust.

Avatud vooluahela koral mõõsan ahela kõigi punktide potensiaalid alguspunkti potensiaali suhtes (φ-φ0). Tulemused kannan tabelisse 1, arvestades näidu märki.

Sulgen vooluahela ja kordan punktis 4 kirjeldatud mõõtmised. Mõõdan voolutugevuse ahelas. Tulemused kannan tabelisse 1.

Arvutan ahela kõigi punktide potentsiaalid φ avatud ja suletud vooluahela puhul. Tulemused kanna tabelisse 1.
Ahela punktide potentsiaalide mõõtmine
Tabel 1
Ahela punkti nr. n
Avatud ahel
Suletud ahel
Φ- Φ 0,V
Φ, V
Φ- Φ0, V
Φ, V
2
0
0
0
0
3
6,7
+6,7
6,69
+6,69
4
6,7
+6,7
-2,57
-2.57
5
6,7
+6,7
-2,77
-2.77
6
6,7
+6,7
-7,43
-7.43
7
-7,43
-7,43
-7,43
-7,43
8
0
0
0
0
Φ 0= 0V I= 190mA

Arvutan naaberpunktide potentsiaalide vahed avatud ja suletud ahela korral. Leidke emj. ε. Tulemused kannan tabelisse 2.

Arvutan ahela osade takistused, kasutades eelpool toodud valemeid.

Arvutan voolutugevused ahela hargnenud osades.
Ahela parameetrite arvutamine
Tabel 2
Ahela osa
Φn- Φ n-1, V
ε (V)
R ()
Avatud ahel
Suletud ahel
2-3
6,7
6,69
ε1=6,7
3-4
0
-9,26
R2=148,71
4-5
0
-0,2
5-6
0
-4,66
R4=R5=24,5
6-7
-14.13
0
7-8
7,43
7,43
ε2=7,43
Arvutused:
1) R2=U/I=9,26/190*10-3=148,71
2) 1/∑=1/R4+1/R5 => 1/∑=1/2*R5+1/R5 => 1/∑=3/2*R5 => 1/24,5=3/2*R5 => R5=3*24,5/2=36,75
R4=2*R5 R4=2*36,75=73,5
Vastused:
Elektromotoorjõud: ε1=6,7 V; ε2=7,43 V
Ahela takistused: R2=148,71

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-11-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

205 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kartulimugul Õppematerjali autor

Füüsika laboratoorne töö nr 1

alalisvoolu ahel alalisvool

Sarnased õppematerjalid

docx

Alalisvoolu ahel õppeaines füüsika

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Alalisvooluahel Õppeaines: FÜÜSIKA Mehaanikateaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2010 ALALISVOOLUAHEL. 1.Töö eesmärk. Potensiaali- ja voolujaotuse määramine alalisvoolu ahelas. 2.Töö vahendid. Alalisvooluahela stend,milliampermeeter,voltmeeter. 3.Töö teoreetilised alused. Juhis voolu tekkimine ja selle säilitamise tingimuste kindlakstegemiseks vaatleme kahte vastasmärgilist laetud juhti 1 ja 2 potensiaalidega j1 ja j2 (joon.1).Nende ühendamisel juhiga 3 hakkavad elektronid välja mõjul liikuma juhilt 2 juhile 1. Juhis 3 tekib elektrivool.Laengute ülekandmise tulemusena potensiaalid ühtlustuvad,väljatugevus juhis 3 muutub nulliks ja

Füüsika

docx

Potensiaali- ja voolujaotuse määramine alalisvoolu ahelas.

ALALISVOOLUAHEL. 1.Töö eesmärk. Potensiaali- ja voolujaotuse määramine alalisvoolu ahelas. 2.Töö vahendid. Alalisvooluahela stend,milliampermeeter,voltmeeter. 3.Töö teoreetilised alused. Juhis voolu tekkimine ja selle säilitamise tingimuste kindlakstegemiseks vaatleme kahte vastasmärgilist laetud juhti 1 ja 2 potensiaalidega φ1 ja φ2 ( joonis 1 ).Nende ühendamisel juhiga 3 hakkavad elektronid välja mōjul liikuma juhilt 2 juhile 1. Juhis 3 tekib elektrivool. Laengute ülekandmise tulemusena potensiaalid ühtlustuvad,väljatugevus juhis 3 muutub

Füüsika praktikum

docx

Potensiaali- ja voolujaotuse määramine alalisvoolu ahelas.

1. ALALISVOOLUAHEL 1.1. Töö eesmärk Potensiaali- ja voolujaotuse määramine alalisvoolu ahelas. Joonis 1. Alalisvooluahela stendi elektriskeem 1.2. Töövahendid Alalisvooluahela stend, milliampermeeter, voltmeeter. 1.3. Töö teoreetilised alused Juhis voolu tekitamine ja selle säilitamise tingimuste kindlakstegemiseks vaatleme kahte vastasmärgilist laetud juhti 1 ja 2 potensiaalidega 1 ja 2 (Error: Reference source not found). Nende ühendamisel juhiga 3 hakkavad elektronid välja mõjul liikuma juhilt 2 juhile 1. Juhis 3 tekib

Füüsika

docx

Füüsika II laborid elekter

Valemist Fm= B·I·L·sin ning katsete tulemustest näeme, et suurendades voolutugevust juhtmes suureneb ka juhtmele mõjub jõud. Kuidas sõltub vooluga juhtmele mõjuv jõud voolujuhtme pikkusest ? Kuna valemis Fm= B·I·L·sin korrutatakse juhtme pikkus L teiste teguritega, siis on loogiline järeldada, et suurendades juhtme pikkust kasvab ka juhmete mõjuv jõud. Sama tulemust näitasid ka katsed. 1.1 Töö eesmärk. Potentsiaali- ja voolujaotuse määramine alalisvoolu ahelas. 10 Joonis 9. Alalisvooluahela stendi elektriskeem 1.2 Töö vahendid. Alalisvooluahela stend, milliampermeeter, voltmeeter. 1.3 Töö teoreetilised alused. Juhis voolu tekkimine ja selle säilitamise tingimuste kindlakstegemiseks vaatleme kahte vastasmärgilist laetud juhti 1 ja 2 potensiaalidega 1 ja 2 (Joonis 9). Nende ühendamisel

Füüsika

docx

VOOLUALLIKA KASUTEGUR

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB31 Kaitstud: Töö nr. 3 OT VOOLUALLIKA KASUTEGUR Töö eesmärk: Töövahendid: Vooluallika kasuliku võimsuse ja Stend voltmeetri, ampermeetri, kahe kuivelemendi, kasuteguri määramine sõltuvalt kahe (või kolme) reostaadi ja lülitiga. voolutugevusest ning sise- ja välistakistuse suhtest. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Vooluringi võib vaadata koosnevana kolmest osast: vooluallikast, ühendusjuhtmetest ja tarbiast. Voolu tugevus on määratud elektromotoorjõu (emj.) ja vooluringi kogutakistusega. Kuna ühendusjuhtmed valitakse tavaliselt nii, et nende takistus on tühiselt väike, siis võib edaspidi arutluses neid

Füüsika ii

doc

Elektrotehnika laboritööd

........................................................9 Kirchoffi II seaduse katseline kontrollimine................................................................9 6. Laboritöö nr. 5..................................................................................10 Kirchoffi I seaduse katseline kontrollimine.................................................................10 7. Laboritöö nr. 6..................................................................................11 Alalisvoolu voolutugevuse ja pinge mõõtmine ning võimsuse ja takistuse................11 arvutamine.......................................................................................11 8. Laboritöö nr. 7..................................................................................13 Tarbijate segaühendus (1. töö).....................................................................................13 9. Laboritöö nr. 8..................................................................

Elektrotehnika

pdf

Elektroonika eksam

Elektrotehnika ja elektroonika Eksamiküsimused rühmale KV11, kevadsemester 2020 A. Alalisvool 1. Coulomb’i seadus ning elektriväli, tõmbe- ja tõukejõud Coulomb `i seadus: Kahe punktlaengu vaheline jõud on võrdeline laengute korrutisega ja pöördvõrdeline keskkonna absoluutse dielektrilise läbitavusega ning laengutevahelise kauguse ruuduga. Q1 *Q2 F = 4π *εa *r2 kus Q1, Q2 on laengute absoluutväärtused kulonites (C); r laengutevaheline kaugus (m); F laengutevaheline jõud (N); εa keskkonna absoluutne dielektriline läbitavus; εa = εo εr,

Elektroonika

doc

Elektrotehnika vastused

Potentsiaal on skalaarne suurus. Kui kahe laengu poolt tekitatud elektriväljade potentsiaalid on vastavalt ja , siis nende väljade kogupotentsiaal Elektriliseks pingeks nimetatakse elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet ning see on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd tuleb teha, et Pinget tähistatakse U tähega. Laengu nihutamiseks ühest punktist teise teeb elektriväli tööd, mille suurus jagades laengu suurusega saame potentsiaalide vahe. 2. Alalisvool. Ohmi seadus ALALISVOOL on laengute korrastatud liikumine. Alalisvoolu SUUND positiivsete laengute liikumise suund. Alalisvoolu TUGEVUS ajaühikus juhi ristlõiget läbinud laeng Voolutugevuse ühik on amper (A) OHMI SEADUS VOOLURINGI OSA KOHTA U pinge juhi otstel I voolutugevus R juhi takistus Takistuse ühik on oom: 1 = 1V / 1A Juhi takistus oleneb juhi materjali eritakistusest , juhi pikkusest l ja ristlõike pindalast S

Elektrotehnika ja elektroonika

Rohkem sarnaseid