Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Potensiaali- ja voolujaotuse määramine alalisvoolu ahelas. (0)

1 Hindamata
Punktid
ALALISVOOLUAHEL .
1.Töö eesmärk.
Potensiaali- ja voolujaotuse määramine alalisvoolu ahelas.
2.Töö vahendid.
Alalisvooluahela stend, milliampermeeter ,voltmeeter.
3.Töö teoreetilised alused.
Juhis voolu tekkimine ja selle säilitamise tingimuste kindlakstegemiseks vaatleme kahte
vastasmärgilist laetud juhti 1 ja 2 potensiaalidega ja ( joonis 1 ).Nende ühendamisel
juhiga 3 hakkavad elektronid välja mōjul liikuma juhilt 2 juhile 1. Juhis 3 tekib elektrivool .
Laengute ülekandmise tulemusena potensiaalid ühtlustuvad,väljatugevus juhis 3 muutub nulliks ja vool lakkab.
Joonis 1.
Voolu säilitamiseks oleks vaja erimärgilised laengud jälle üksteisest uuesti eraldada, s.t.hoida
juhi 3 otstel püsivat potensiaalide vahet.Selleks tuleb luua ahela selline osa,kus laengute liikumine
toimub elektrostaatilise välja jōudude vastu. Sellesuunaline liikumine on ilmselt vōimalik ainult
kōrvaljōudude toimel.
Laengute ümberpaigutamisel teevad kōrvaljōud tööd A .Suurust,mis on vōrdne positiivse
ühiklaengu kohta tuleva kōrvaljōudude tööga,nimetatakse elektromotoorjōuks (emj.).
Emj. dimensioon langeb kokku potensiaali dimensiooniga, mistōttu neid mōōdetakse samades
ühikutes.
Elektrostaatiliste ja kōrvaljōudude poolt tehtav töö ahela mingil osal 1-2 avaldub:
Suurust,mis on vōrdne elektrostaatiliste ja kōrvaljōudude
poolt positiivse ühiklaengu ümberpaigutamisel tehtud tööga nimetatakse
pingeks ehk pingelanguks antud ahelaosal 1-2 .
Suletud ahelas on elektrostaatiliste jōudude töö vōrdne nulliga,seega
Vastavalt Ohmi seadusele on voolutugevus I ahela hargnemata osas vōrdeline pingega U12 ja
pöördvōrdeline takistusega R12
Kui ahelaosa ei sisalda vooluallikaid,siis
s.t. pinge ühtib potensiaalide vahega.
Avatud vooluahela korral vool ahelas puudub ja U = 0.
Millest
Voolutugevuse mōōtmiseks ahelas kasutatakse ampermeetrit,mis ühendatakse ahelasse järjestikku.
Ampermeetri sisetakistus peab olema väike,vōrreldes ahela takistusega.
4.Töö käik.
1. Paluge juhendajalt tööülesanne ja joonistage stendi vooluahela skeem (toodud laual olevas
töö juhendis).Joonis on teie vormistatud protokolli osaks.
2. Ühendage voltmeetri "-" klemm ahela etteantud alguspunkti.
Edasisel mōōtmisel ahela mōōdetava punkti ühendamisel voltmeetri "+" klemmiga
vastab voltmeetri positiivne näit selle punkti potensiaali tōusu alguspunkti suhtes,negatiivne
näit aga potensiaali langust.
3. Avatud vooluahela korral mōōtke ahela kōigi punktide potensiaalid alguspunkti
potensiaali suhtes ( Tulemused kandke tabelisse 1, arvestades näidu märki.
4. Sulgege vooluahel ja korrake punktis 3 kirjeldatud mōōtmised.
Mōōtke voolutugevus ahelas.
Tulemused tabelis 1.
5. Arvutage ahela kōigi punktide potensiaalid
avatud ja suletud vooluahela
puhul.
Tulemused tabelis 1.
6. Arvutage naaberpunktide potensiaalide vahed ( ) avatud ja suletud ahela
korral.Leidke emj. .
Tulemused tabelis 2.
TÖÖ KÄIK
Tabel 1.
Ahela punktide potensiaalide mõõtmine.
Ahela punkti nr.n
Avatud ahel
Suletud ahel
2
0
0
0
0
3
-7,92
-7,92
-7,93
-7,93
4
-7,29
-7,29
+1,06
+1,06
5
-7,92
0
+1,31
+1,31
6
-7,92
0
+6,16
+6,16
7
+6,17
+6,16
+6,16
+6,16
8
0
0
0
0
9
0
0
0
0
Tabel 2.
Ahela parameetrite arvutamine.
Ahela
osa
( V )
( )
Avatud ahel
Suletud ahel
2-3
-7,92
-7,93
Esimene +7,92
3-4
0
8,99
49,94
4-5
0
0,25
5-6
0
4,85
0,45
0,225
6-7
14,09
0
7-8
-6,17
-6,16
Teine 6,16
8-9
0
0
Arvutuskäik avatud ahel:
Ahel 2-3 : -7,92-0= -7,92V
Ahel 3-4: -7,92-(-7,92)= 0V
Ahel 4-5: -7,92-(-7,92)= 0V
Ahel 5-6: -7,92-(-7,92)= 0V
Ahel 6-7: 6,17-(-7,92)= 14,09V
Ahel 7-8: 0-6,17= -6,17V
Ahel 8-9: 0-0= 0V
Arvutuskäik suletud ahel:
Ahel 2-3 : -7,93-0= -7,93V
Ahel 3-4: 1,06-(-7,93)= 8,99V
Ahel 4-5: 1,31-1,06= 0,25V
Ahel 5-6: 6,16-1,31= 4,85V
Ahel 6-7: 6,16-6,16= 0V
Ahel 7-8: 0-6,16= -6,16V
Ahel 8-9: 0-0= 0V
7.Takistuste arvutamine (3):
R2 3-4ahel 8,99/0,18= 49,94Ω
R4 R5 5-6ahel :
R4=2R5
Ω
8.Voolutugevused ahela hargnenud osades.
I4, I5=?
I=U/R
I4+I5= 0,18A
I4=U/R4
I5=U/R5
Järeldus: Alalisvooluahel on 0,18A ja takistusteks tulid R2=49,94 Ω, R4=0,45 Ω ning R5=0,225 Ω.
Vasakule Paremale
Potensiaali- ja voolujaotuse määramine alalisvoolu ahelas #1 Potensiaali- ja voolujaotuse määramine alalisvoolu ahelas #2 Potensiaali- ja voolujaotuse määramine alalisvoolu ahelas #3 Potensiaali- ja voolujaotuse määramine alalisvoolu ahelas #4 Potensiaali- ja voolujaotuse määramine alalisvoolu ahelas #5 Potensiaali- ja voolujaotuse määramine alalisvoolu ahelas #6 Potensiaali- ja voolujaotuse määramine alalisvoolu ahelas #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Raido95 Õppematerjali autor
Füüsika II labori aruanne

Sarnased õppematerjalid

Alalisvoolu ahel õppeaines füüsika
6
docx

Alalisvoolu ahel õppeaines füüsika

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Alalisvooluahel Õppeaines: FÜÜSIKA Mehaanikateaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2010 ALALISVOOLUAHEL. 1.Töö eesmärk. Potensiaali- ja voolujaotuse määramine alalisvoolu ahelas. 2.Töö vahendid. Alalisvooluahela stend,milliampermeeter,voltmeeter. 3.Töö teoreetilised alused. Juhis voolu tekkimine ja selle säilitamise tingimuste kindlakstegemiseks vaatleme kahte vastasmärgilist laetud juhti 1 ja 2 potensiaalidega j1 ja j2 (joon.1).Nende ühendamisel juhiga 3 hakkavad elektronid välja mõjul liikuma juhilt 2 juhile 1. Juhis 3 tekib elektrivool.Laengute ülekandmise tulemusena potensiaalid ühtlustuvad,väljatugevus juhis 3 muutub nulliks ja vool lakkab

Füüsika
Alalisvoolu ahel
4
doc

Alalisvoolu ahel

Füüsika laboratoorne töö nr 1 Alalisvoolu ahel Õppeaines: FÜÜSIKA II Mehaanikateaduskond Õpperühm: Kontrollis: Tallinn 2010 ALALISVOOLU AHEL 1. Tööeesmärk Potentsiaali- ja voolujaotuse määramine alalisvoolu ahelas. 2. Töövahendid Alalisvooluahela stend, milliampermeeter, voltmeeter. 3. Töö teoreetilised alused Juhis voolu tekkimine ja selle säilitamise tingimuste kindlakstegemiseks vaatleme kahte vastasmärgilist latud juhti 1 ja 2 potentsiaalide 1 ja 2 (joon.1). Nende ühendamisel juhiga 3 hakkavad elektronid välja mõjul liikuma juhilt 2 juhile 1. Juhis 3 tekib elektrivool. Laengute ülekandmise tulemusena potentsiaalid ühtlustuvad, väljatugevus juhis 3 muutub nulliks ja vool

Füüsika
Potensiaali- ja voolujaotuse määramine alalisvoolu ahelas
5
docx

Potensiaali- ja voolujaotuse määramine alalisvoolu ahelas.

1. ALALISVOOLUAHEL 1.1. Töö eesmärk Potensiaali- ja voolujaotuse määramine alalisvoolu ahelas. Joonis 1. Alalisvooluahela stendi elektriskeem 1.2. Töövahendid Alalisvooluahela stend, milliampermeeter, voltmeeter. 1.3. Töö teoreetilised alused Juhis voolu tekitamine ja selle säilitamise tingimuste kindlakstegemiseks vaatleme kahte vastasmärgilist laetud juhti 1 ja 2 potensiaalidega 1 ja 2 (Error: Reference source not found). Nende ühendamisel juhiga 3 hakkavad elektronid välja mõjul liikuma juhilt 2 juhile 1. Juhis 3 tekib

Füüsika
Füüsika II laborid elekter
23
docx

Füüsika II laborid elekter

Valemist Fm= B·I·L·sin ning katsete tulemustest näeme, et suurendades voolutugevust juhtmes suureneb ka juhtmele mõjub jõud. Kuidas sõltub vooluga juhtmele mõjuv jõud voolujuhtme pikkusest ? Kuna valemis Fm= B·I·L·sin korrutatakse juhtme pikkus L teiste teguritega, siis on loogiline järeldada, et suurendades juhtme pikkust kasvab ka juhmete mõjuv jõud. Sama tulemust näitasid ka katsed. 1.1 Töö eesmärk. Potentsiaali- ja voolujaotuse määramine alalisvoolu ahelas. 10 Joonis 9. Alalisvooluahela stendi elektriskeem 1.2 Töö vahendid. Alalisvooluahela stend, milliampermeeter, voltmeeter. 1.3 Töö teoreetilised alused. Juhis voolu tekkimine ja selle säilitamise tingimuste kindlakstegemiseks vaatleme kahte vastasmärgilist laetud juhti 1 ja 2 potensiaalidega 1 ja 2 (Joonis 9). Nende ühendamisel

Füüsika
Mis on elektrilaeng ja millised tema 5 põhiomadust
70
docx

Mis on elektrilaeng ja millised tema 5 põhiomadust.

E Üldjuhul mõlemamärgiliste laengukandjate puhul ja arvestades elektroneutraalsust. −¿ ¿ + ¿+ μ ¿ μ ∗⃗ E ⃗j=e∗n∗¿ σ =e∗n∗μ Joonistage antud vooluringi potentsiaali kvalitatiivne diagramm lugedes punkti A potentsiaali nulliks. Lähtudes üldistatud Ohm’ seadusest tuletage Krichoffi teine reegel. Joonistage ka selgitav skeem I 1∗R1=φ 1−φ2 + E1 Olgu meil keerulisest ahelast eraldatud kinnine vooluahel nagu joonisel: Valime väljaeraldatud kinnises kontuuris-vooluahelas ringkäigu suuna ja märgime voolude suunad ja elektromotoorjõudude suunad skeemile. { I 1∗R1=φ1−φ 2+ E 1

Füüsika
Füüsika eksami materjal
18
pdf

Füüsika eksami materjal

1. COULOMBI SEADUS Ühe märgilised kehad tõukuvad teineteisest eemale, erimärgilised aga tõmbuvad. Punktlaenguks nim laetud keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata, võrreldes tema kaugusega teistest elektrilaenguid kandvatest kehadest. Jõud, millega üks punktlaeng mõjutab teist, on võrdeline mõlema laengu suurusega ja pöördvõrdeline laengute vahekauguse ruuduga. q1 q 2 Jõu siht ühtib laenguid läbiva sirge sihiga. Coulombi seadus : f  k k-võrdetegur, q1,q2- vastastikuses mõjutuses 2 r 

Füüsika
Füüsika II Eksam
33
docx

Füüsika II Eksam

ELEKTROSTAATIKA 1. Elektrilaeng. Laengute vastasmõju. Coulomb’i seadus. Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektromagnetilises vastastikmõjus osalemise ja elektromagnetvälja tekitamise ning sellele allumise intensiivsust ja viisi. Elektrilaengu väärtus on positiivse laengu puhul positiivne arv ja negatiivse laengu puhul negatiivne arv. Neutraalsele osakesele või kehale võidakse omistada elektrilaengu väärtus 0. Elektrilaeng on kvanditud suurus, s.t talle saab lisada või ära võtta vaid kindla väärtuse. q= n* e kus n on elementaarlaengute hulk ja e on elementaarlaeng (1,6*10-19 C). Elektronilaeng ja prootonilaeng on väikseimad vabalt eksisteerivad laengud. (prootonis on u ja d (mingid kahtlased osakesed - prootonid ja neutronid koosnevad KVARKIDEST - elementaarosakesed) vahekorras u kvark (ülemine) ⅔*e ja d kvark (alumine) -⅓*e). Elektrilaeng ehk elektrihulk kui füüsikaline suur

Füüsika ja elektrotehnika
Füüsika 2 kordamisküsimused
9
docx

Füüsika 2 kordamisküsimused

ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng- osakese elektriline vastastikmõju seda ümbritsevate kehadega sõltub selle elektrilaengust. Samanimelite laengutega kehad tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Sama hulga ni neg kui ka pos korral on kehad neutraalselt elektriseeritud, vastasel juhul keha omab laengut ja on kas positiivselt või negatiivselt elektriseeritud. Elektrijuhid- materjalid, millede küllaldane arv laetud osakesi võivad vabalt ümber paikneda, isolaatorid ehk mittejuhtide laetud osakesed ei oma vabaltliikumist. Colomb’i seadus- kirjeldab elektrostaatilisi jõude kahe väikese liikumata laengu q1 ja q1 vahel, mis asuvad üksteisest kaugusel r 1 |q1||q2| F= 2 2 4 πε 0 r 2 ε 0 =8 ,85∗10 −12 C /N∗m vaakumi dielektriline läbitavus

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun