Potensiaali- ja voolujaotuse määramine alalisvoolu ahelas. (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

docx

Alalisvoolu ahel õppeaines füüsika

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Alalisvooluahel Õppeaines: FÜÜSIKA Mehaanikateaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2010  ALALISVOOLUAHEL. 1.Töö eesmärk. Potensiaali- ja voolujaotuse määramine alalisvoolu ahelas. 2.Töö vahendid. Alalisvooluahela stend,milliampermeeter,voltmeeter. 3.Töö teoreetilised alused. Juhis voolu tekkimine ja selle säilitamise tingimuste kindlakstegemiseks vaatleme kahte vastasmärgilist laetud juhti 1 ja 2 potensiaalidega j1 ja j2 (joon.1).Nende ühendamisel juhiga 3 hakkavad elektronid välja mõjul liikuma juhilt 2 juhile 1. Juhis 3 tekib elektrivool.Laengute ülekandmise tulemusena potensiaalid ühtlustuvad,väljatugevus juhis 3 muutub nulliks ja vool lakkab

Füüsika

4

doc

Alalisvoolu ahel

Füüsika laboratoorne töö nr 1 Alalisvoolu ahel Õppeaines: FÜÜSIKA II Mehaanikateaduskond Õpperühm: Kontrollis: Tallinn 2010  ALALISVOOLU AHEL 1. Tööeesmärk Potentsiaali- ja voolujaotuse määramine alalisvoolu ahelas. 2. Töövahendid Alalisvooluahela stend, milliampermeeter, voltmeeter. 3. Töö teoreetilised alused Juhis voolu tekkimine ja selle säilitamise tingimuste kindlakstegemiseks vaatleme kahte vastasmärgilist latud juhti 1 ja 2 potentsiaalide 1 ja 2 (joon.1). Nende ühendamisel juhiga 3 hakkavad elektronid välja mõjul liikuma juhilt 2 juhile 1. Juhis 3 tekib elektrivool. Laengute ülekandmise tulemusena potentsiaalid ühtlustuvad, väljatugevus juhis 3 muutub nulliks ja vool

Füüsika

5

docx

Potensiaali- ja voolujaotuse määramine alalisvoolu ahelas.

1. ALALISVOOLUAHEL 1.1. Töö eesmärk Potensiaali- ja voolujaotuse määramine alalisvoolu ahelas. Joonis 1. Alalisvooluahela stendi elektriskeem 1.2. Töövahendid Alalisvooluahela stend, milliampermeeter, voltmeeter. 1.3. Töö teoreetilised alused Juhis voolu tekitamine ja selle säilitamise tingimuste kindlakstegemiseks vaatleme kahte vastasmärgilist laetud juhti 1 ja 2 potensiaalidega 1 ja 2 (Error: Reference source not found). Nende ühendamisel juhiga 3 hakkavad elektronid välja mõjul liikuma juhilt 2 juhile 1. Juhis 3 tekib

Füüsika

23

docx

Füüsika II laborid elekter

Valemist Fm= B·I·L·sin ning katsete tulemustest näeme, et suurendades voolutugevust juhtmes suureneb ka juhtmele mõjub jõud. Kuidas sõltub vooluga juhtmele mõjuv jõud voolujuhtme pikkusest ? Kuna valemis Fm= B·I·L·sin korrutatakse juhtme pikkus L teiste teguritega, siis on loogiline järeldada, et suurendades juhtme pikkust kasvab ka juhmete mõjuv jõud. Sama tulemust näitasid ka katsed. 1.1 Töö eesmärk. Potentsiaali- ja voolujaotuse määramine alalisvoolu ahelas. 10  Joonis 9. Alalisvooluahela stendi elektriskeem 1.2 Töö vahendid. Alalisvooluahela stend, milliampermeeter, voltmeeter. 1.3 Töö teoreetilised alused. Juhis voolu tekkimine ja selle säilitamise tingimuste kindlakstegemiseks vaatleme kahte vastasmärgilist laetud juhti 1 ja 2 potensiaalidega 1 ja 2 (Joonis 9). Nende ühendamisel

Füüsika

70

docx

Mis on elektrilaeng ja millised tema 5 põhiomadust.

E Üldjuhul mõlemamärgiliste laengukandjate puhul ja arvestades elektroneutraalsust. −¿ ¿ + ¿+ μ ¿ μ ∗⃗ E ⃗j=e∗n∗¿ σ =e∗n∗μ Joonistage antud vooluringi potentsiaali kvalitatiivne diagramm lugedes punkti A potentsiaali nulliks. Lähtudes üldistatud Ohm’ seadusest tuletage Krichoffi teine reegel. Joonistage ka selgitav skeem I 1∗R1=φ 1−φ2 + E1 Olgu meil keerulisest ahelast eraldatud kinnine vooluahel nagu joonisel: Valime väljaeraldatud kinnises kontuuris-vooluahelas ringkäigu suuna ja märgime voolude suunad ja elektromotoorjõudude suunad skeemile. { I 1∗R1=φ1−φ 2+ E 1

Füüsika

18

pdf

Füüsika eksami materjal

1. COULOMBI SEADUS Ühe märgilised kehad tõukuvad teineteisest eemale, erimärgilised aga tõmbuvad. Punktlaenguks nim laetud keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata, võrreldes tema kaugusega teistest elektrilaenguid kandvatest kehadest. Jõud, millega üks punktlaeng mõjutab teist, on võrdeline mõlema laengu suurusega ja pöördvõrdeline laengute vahekauguse ruuduga. q1 q 2 Jõu siht ühtib laenguid läbiva sirge sihiga. Coulombi seadus : f  k k-võrdetegur, q1,q2- vastastikuses mõjutuses 2 r 

Füüsika

33

docx

Füüsika II Eksam

ELEKTROSTAATIKA 1. Elektrilaeng. Laengute vastasmõju. Coulomb’i seadus. Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektromagnetilises vastastikmõjus osalemise ja elektromagnetvälja tekitamise ning sellele allumise intensiivsust ja viisi. Elektrilaengu väärtus on positiivse laengu puhul positiivne arv ja negatiivse laengu puhul negatiivne arv. Neutraalsele osakesele või kehale võidakse omistada elektrilaengu väärtus 0. Elektrilaeng on kvanditud suurus, s.t talle saab lisada või ära võtta vaid kindla väärtuse. q= n* e kus n on elementaarlaengute hulk ja e on elementaarlaeng (1,6*10-19 C). Elektronilaeng ja prootonilaeng on väikseimad vabalt eksisteerivad laengud. (prootonis on u ja d (mingid kahtlased osakesed - prootonid ja neutronid koosnevad KVARKIDEST - elementaarosakesed) vahekorras u kvark (ülemine) ⅔*e ja d kvark (alumine) -⅓*e). Elektrilaeng ehk elektrihulk kui füüsikaline suur

Füüsika ja elektrotehnika

9

docx

Füüsika 2 kordamisküsimused

ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng- osakese elektriline vastastikmõju seda ümbritsevate kehadega sõltub selle elektrilaengust. Samanimelite laengutega kehad tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Sama hulga ni neg kui ka pos korral on kehad neutraalselt elektriseeritud, vastasel juhul keha omab laengut ja on kas positiivselt või negatiivselt elektriseeritud. Elektrijuhid- materjalid, millede küllaldane arv laetud osakesi võivad vabalt ümber paikneda, isolaatorid ehk mittejuhtide laetud osakesed ei oma vabaltliikumist. Colomb’i seadus- kirjeldab elektrostaatilisi jõude kahe väikese liikumata laengu q1 ja q1 vahel, mis asuvad üksteisest kaugusel r 1 |q1||q2| F= 2 2 4 πε 0 r 2 ε 0 =8 ,85∗10 −12 C /N∗m vaakumi dielektriline läbitavus

Füüsika

Meedia

Kommentaarid (0)