Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

FÜÜSIKA I PÕHIVARA (0)

1 Hindamata
Punktid
Lastele - Kõige pisematele meeldivad vahvad luuleread väga, millega saab neid rahulikult unemaale saata

 
 

 
 
 
 

                                FÜÜSIKA  I
  
 
 
                                    PÕHIVARA 
                                                              
        
                                                             
 
  
 
 
 
 
 
            Põhivara on  mõeldud  üliõpilastele kasutamiseks         
            õppeprotsessis aines  FÜÜSIKA  I . 
 
             Koostas  õppejõud  P.Otsnik 
 
 
 
                                                   Tallinn  2003     

 
 
 

 
1.   SISSEJUHATUS. 
 
Mõõtühikud moodustavad ühikute süsteemi. Meie kasutame peamiselt  
rahvusvahelist mõõtühikute süsteemi  SI  ( pr.k.  Syste`me  Internatsional) 
mis võeti kasutusele  1960 a.   
Selle  süsteemi  põhiühikud  on :  meeter (m),  kilogramm  (kg) , sekund (s), 
amper  (A),  kelvin  (K),  kandela  (cd) ja  mool  (mol). 
 
Skalaarid   ja   vektorid
Suurusi , mille määramiseks  piisab  ainult arvväärtusest,nimetatakse 
skalaarideks. 
Näiteks: aeg , mass , inertsmoment jne. 
Suurusi , mida iseloomustab arvväärtus ( moodul ) ja suund , nimetatakse 
vektoriks. 
Näiteks: kiirus , jõud , moment jne. 
Vektoreid tähistatakse sümboli kohal oleva noolekesega   v ,  F . 
 
Tehted   vektoritega: 
 
1. Vektori korrutamine skaalariga. 
                            av = av 
2. Vektorite  liitmine .                            

v = v1 + v2 
  
 
3.Vektorite skalaarne korrutamine. 
        Kahe vektori  skalaarkorrutiseks nimetatakse skalaari , mis on võrdne 
nende vektorite  moodulite  ja nendevahelise nurga koosinuse korrutisega. 
 
       ( v1 v2 ) = v1· v2 = v1 v2 cos
α ,  kusjuures    v1· v2 = v2· v1 
 
                     
4. Vektorite   vektoriaalne  korrutamine. 
        Kahe vektori  vektorkorrutis  on  vektor , mille moodul on võrdne 
vektorite moodulite ja nendevahelise nurga siinuse korrutisega , siht on 
risti tasandiga , milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on määratud   
parema käe kruvi  reegliga  . 
 
 
    
[v1 v2] = v1 ×  v2  = v1 v2 sinα , kusjuures    [v1 v2 ] = – [v2 v1 ] 
 

SI   süsteem. (Systeme Internationale) 
 
      *  Pikkus                                                  ( m ) 
    *  Mass                                              ( kg ) 
    *  Aeg                                                 ( s )         
    *  El.voolu tugevus                             ( A ) 
    *  Termodün. temperatuur                 ( K ) 
    *   Ainehulk                                          (mol
    *   Valgustugevus                                ( cd ) 
  
L.ü.  Kesknurk                                      ( rad ) 
 
 
                        Kordsed  ühikud. 
 
        Eesliide  
        Lühend 
        Kordsus 
           peta 
            P 
            1015 
          tera 
            
            1012 
          giga 
            
            109 
           mega  
            
            106 
          kilo 
             
            103 
-------------------------  -------------------------  ------------------------- 
           detsi  
            
            10-1 
          senti 
            
            10-2 
           milli  
            m      
            10-3 
          mikro 
            µ 
            10-6 
           nano  
            
            10-9 
          piko 
            
            10-12 
          fenta 
            
            10-15 
 
 

 
 
 
h1 = 10,2 mm                            h4 =   9,8 mm 

h2 = 10,1 mm                            h5 = 10,3 mm 
h3 =   9,9 mm                            h6 =   9,7 mm 
 
 
h
                           n                                        
k = 10mm 
hk = 1/n Σ hi 
                         i=1 
 
i = hk - hi                                     - absoluutne viga 
 
 
                           
k = 1/n Σ 
                         n - 1 
 
k= 0,2mm 
 
 
                                                                
δ  -  relatiivne  viga 
 
 

 
                 ∆
δ =                100 [%] 
                 hk 
δ = 2 % 
 

 
 
10 
 
 
 
Ühtlane  kulgliikumine . ( v= const
 
   v = S /t = const 
 
Ühtlaselt muutuv kulgliikumine. ( a=const) 
 
   v = v0 ± at  ;  s = v0t ± at²/2  ;  v = 2as
 
 
Mitteühtlaselt muutuv sirgliikumine. ( v≠ const ; a ≠ const ) 
 
   v = ds/dt   ;  a = dv/dt
 
 
Ühtlane  ringliikumine       vt. lk. 
 
   v = const.    ;    ω = const.    
 
         vt. samuti  lk. 
 
Ühtlaselt muutuv ringliikumine. 
 
 
aτ = dv/dt τ         ;                   aτ = dv/dt   
 
                a = an + aτ   
 
 

 
    a =  an² + aτ²  =    (  v²/R)² + ( dv/dt)²    
 
kuna   ω = const , siis 
 
ε = dω/dt        ;     ε = dω/dt  = 1/R( dv/dt ) =  a /R     
 
 
                        a
τ = ε
 
 
ω  ja  ε   on aksiaalsed vektorid
 
11 
 
12 
3.  DÜNAAMIKA  ALUSED 
 
Jõud ja mass. 
 
Iga põhjus,mis kutsub esile keha kiireneva liikumise on  jõud. 
Jõudu iseloomustab tema  suurus  ja  suund .  
Jõu ühikuks on  njuuton ( N ). 
Kehas sisalduva aine hulk on selle keha mass . Mass on inertsuse mõõduks. 
Massi ühikuks on  kilogramm ( kg ). 
 
Newtoni seadused: 
I seadus :   Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni 
                   kuni välisjõud seda olekut ei muuda. 
II seadus:   Keha kiirendus  a  on  võrdeline ning samasuunaline talle mõ- 
                    juva jõuga  F  ja põõrdvõrdeline tema massiga  m  . 
 
                                          a = F/m 
 
III seadus: Kaks keha mõjutavad teineteist võrdsete ja ühel sirgel mõjuvate 
                   ja vastassuunaliste  jõududega. 
 
                                            F  = - F 
 
Impulsi  jäävuse  seadus. 
Vektorist  suurust   p = mv   nimetatakse ainepunkti  impulsiks. 
Seadus:   Ainepunktide isoleeritud süsteemi kogu  impulss  on jääv. 
 
 
                              
 m v = const 
 
Töö . Võimsus . Energia . 
 
Töö  A  on võrdne kehale mõjuva jõu  F  ja nihke  s   skalaarkorrutisega. 
 
                                                               A = ( F s ) = F s cos
α 
 
                                                       kui:  cos
α> 0 , siis töö on positiivne 
                                                                cos
α
Vasakule Paremale
FÜÜSIKA I PÕHIVARA #1 FÜÜSIKA I PÕHIVARA #2 FÜÜSIKA I PÕHIVARA #3 FÜÜSIKA I PÕHIVARA #4 FÜÜSIKA I PÕHIVARA #5 FÜÜSIKA I PÕHIVARA #6 FÜÜSIKA I PÕHIVARA #7 FÜÜSIKA I PÕHIVARA #8 FÜÜSIKA I PÕHIVARA #9 FÜÜSIKA I PÕHIVARA #10 FÜÜSIKA I PÕHIVARA #11 FÜÜSIKA I PÕHIVARA #12 FÜÜSIKA I PÕHIVARA #13 FÜÜSIKA I PÕHIVARA #14 FÜÜSIKA I PÕHIVARA #15 FÜÜSIKA I PÕHIVARA #16 FÜÜSIKA I PÕHIVARA #17 FÜÜSIKA I PÕHIVARA #18 FÜÜSIKA I PÕHIVARA #19 FÜÜSIKA I PÕHIVARA #20 FÜÜSIKA I PÕHIVARA #21 FÜÜSIKA I PÕHIVARA #22 FÜÜSIKA I PÕHIVARA #23 FÜÜSIKA I PÕHIVARA #24 FÜÜSIKA I PÕHIVARA #25 FÜÜSIKA I PÕHIVARA #26 FÜÜSIKA I PÕHIVARA #27 FÜÜSIKA I PÕHIVARA #28 FÜÜSIKA I PÕHIVARA #29 FÜÜSIKA I PÕHIVARA #30 FÜÜSIKA I PÕHIVARA #31 FÜÜSIKA I PÕHIVARA #32 FÜÜSIKA I PÕHIVARA #33 FÜÜSIKA I PÕHIVARA #34 FÜÜSIKA I PÕHIVARA #35 FÜÜSIKA I PÕHIVARA #36 FÜÜSIKA I PÕHIVARA #37
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 37 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-05-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 231579 Õppematerjali autor
Põhivara on mõeldud üliõpilastele kasutamiseks
õppeprotsessis aines FÜÜSIKA I .
Koostas õppejõud P.Otsnik

Sarnased õppematerjalid

Füüskia 1 spikker
1
doc

Füüskia 1 spikker

1.Skalaarid ja vektorid:Suurusi mille määramiseks piisab ainult arvväärtustest,nimetatakse skalaarideks. 18.Harmooniliste võnkumiste liitmine: -Kahe (aeg,mass,inertsimoment jne) Suurusi ,mida ühesuguse sagedusega(),samasihiliste,kuid erinevate iseloomustab arvväärtus(moodul) ja suund, nimetatakse amplituudidega ja algfaasidega võnkumise liitmisel on 31.Molekulaarkineetilise teoooria põhivõrrand: all vektoriks.1.Vektori korrutamine skalaariga: summaks jäle sama sagedusega harmooniline mõistetakse avaldist,mis seob gaasi molekulide 2.Vektorite liitmine: võnkumine.-Kahe samasihilise,kuid erineva sagedusega kineetilise energia gaasi rõhu ja ruumalaga.Molekulide 3.Vektorite skalaarne korrutamine: kahe vektori harmoonilise võnkumise liitmisel on tulemuseks keskmise kinetilise energia saame leida valemiga skalaarkorruti

Füüsika
Füüsika spikerdus
11
doc

Füüsika spikerdus

- Kui võnkumised on sama sagedusega, kuid faasis nihutatud, siis toimub liikumine mööda ellipsit. 16. Lained elastses keskkonnas Laineks nimetakse võnkumise ruumislevimise protsessi. Lained jaotakse: Ristlained ja Pikilained. p-keskonna tihedus, E-elastsusmoodul 17.Akustika Akustika käsitleb elastsuslaineid, millised asuvad sageduste vahemiku infraheli < 20 Hz kuni 20 kHz > ultraheli. Akustika on füüsika osa, mis käsitleb häält . Helid jaotakse: lihthelid(e toonid), liithelid, mürad. Heli minimaalset intensiivsust e.tugevust nimetakse kuuldeläveks. Kuuldelävi (I0) sõltub subjektist ja sagedusest. I0(1000Hz)=10-12W/m2 18. Bernoulli võrrand Bernoulli võrand seob voolava vedelikku rõhu, voolu kiiruse ja asendienergia ning kirjeldab energia tasakaalu voolava vedeliku jaos. Statsionaarsel voolamisel ideaalses vedelikus tihedusega ( ) on staatiline

Füüsika
Eksami spikker
5
doc

Eksami spikker

1.Skalaarid ja vektorid-Suurused (ntx aeg ,mass,inertsmom),mis on määratud üheainsa arvu poolt. Seda arvu nim antud füüsikalise suuruse väärtuseks.Neid suurusi aga skalaarideks.Mõnede suuruste määramisel on lisaks väärtusele vaja näidata ka suunda (ntx jõud ,kiirus,moment).Selliseid füüs suurusi nim vektoriteks.Tehted:a)vektori * skalaariga av = av b)v liitm v=v1+v2 c)kahe vektori skalaarkorrutis on skalaar, mis on võrdne nende vektorite moodulite ja nendevahelise nurga koosinuse korrutisega. d)2 vektori vektorkorrutis on vektor,mille moodul on võrdne vektorite moodulite ja nendevahelise nurga sin korrutisega,siht on risti tasandiga,milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on määratud parema käe kruvi reegliga. 2.Ühtlaselt muutuv kulgliigumine-Ühtlaselt muutuva kulgliikumise korral on konstandiks kiirendus (a=const);Vt=V0+at;S=V0t+at2/2; v= 2as . Vt tegelik kiirus , v - kiirus, a kiirendus, t - aeg, s ­ pindala.Kulgliikumisel jääb iga keh

Füüsika
Skalaarid ja vektorid
4
docx

Skalaarid ja vektorid

1.Skalaarid ja vektorid - Suurused (ntx aeg ,mass,inertsmom),mis on määratud üheainsa arvu poolt. Seda arvu 3.Ühtlaselt muutuv ringliikumine - Nurkkiirus pole konstantne sellepärast et on olemas nurkkiirendus ,mille nim antud füüsikalise suuruse väärtuseks.Neid suurusi aga skalaarideks.Mõnede suuruste määramisel on lisaks väärtusele vaja näidata ka suunda (ntx jõud ,kiirus,moment).Selliseid füüs suurusi nim vektoriteks.Tehted: a) vektori * skalaariga av-=av-- b)v liitm v=v1+v2 c)kahe vektori skalaarkorrutis on skalaar, mis on võrdne nende vektor on nurkkiiruse vektoriga samasuunaline e aksiaalvektor.

Füüsika
Füüsika 1 Eksam Kokkuvõte P Otsnik
16
doc

Füüsika 1 Eksam Kokkuvõte P.Otsnik

Kui võnkumine on sama sagedusega, kuid faasid nihutatud, siis toimub summaarne liikumine mööda ellipsit. Kui võnkumiste sagedused on erinevad, siis täisarvkordsete sageduste suhte puhul, kirjeldavad liitvõnkumisi nn Lissajous` kujundid. Lained elastses keskkonnas: v=ruutjuur E/roo E = elastsusmoodul, roo on keskkonnatihedus. Akustika: Akustika käsitleb elastsuslaineid, millised asuvad sageduste vahemikus infraheli - 20Hz – 20kHz – ultraheli. Füüsika osa, mis käsitleb häält ning tema seost teiste füüsikaliste nähtustega. Lihthelid, liithelid, mürad. Heli minimaalne intensiivsus e tugevust nimetatakse kuuldeläviks. Kuuldelävi (I0) sõltub subjektist ja sagedusest. I0(1000Hz)=10astmes-12W/m2 Valulävi I=10W/m2. Heli valjus (L). 1 detsibell on hääle selline intensiivsuse nivoo, mille intensiivsuse ja 0-nivoole vastava intensiivsuse jagatise kümnendlogaritm on 1/10. L = 10log l/l0 (dB) intensiivsuse ja valjuse seos

Füüsika
Füüsika eksami variandid
3
docx

Füüsika eksami variandid

6variant 1.Ühtlaselt muutuv ringliikumine- Nurkkiirus pole konstantne sellepärast et on olemas nurkkiirendus ,mille vektor on nurkkiiruse vektoriga samasuunaline e aksiaalvektor. 2.Harmooniline võnkumine-Võnkumiseks nim protsesse,milledel on iseloomulik teatud korduvus .Siinuseliselt v koosinuseliselt toimuvaid füüsikalisi suurusemuutusi ajas nim harm võnk.H v amplituudiks nim keha max hälvet tasakaaluasendist. Võnkuva punkti koguenergia = igal ajahetkel kineetilise energia ja pottesnisaalse summaga. Harmoniline võnkumine on protsess, kus punktmass liigub mööda sirget ning tema asukohta kirjeldav koordinaat(X) muutub ajas siinus(või koosinus) funktsiooni järgi. Harmooniliselt võngubnäiteks ühtlaselt nurkkiirusega() mööda ringjoont liikuva punkti(m 3.Akustika-käsitleb häält ja tema seost teiste füüsikaliste nähtustega..Heli isel kõrgus,tämber ja valjus. Gaasides ja vedelikes levib heli pikilainetel ja tahketes nii piki kui ristil.Helid jaot:lihthelid e toonid

Füüsika
Skalaarid ja vektorid-kinemaatika-Newton
8
doc

Skalaarid ja vektorid, kinemaatika, Newton

6. Harmooniline võnkumine – Võnkumiseks nim. protsesse, milledel on iseloomulik teatud korduvus. Harmooniline võnkumine on protsess, kus punktmass liigub mööda sirget ning tema asukonta kirjeldav koordinaat x muutub ajas siinus või koosinus funkt. järgi. x=A0·sin(ωt+φ0). 7. Lained – laineks nimetatakse võnkumise ruumislevimise protsessi 8. Akustika – käsitleb elastsuslaineid, millised asuvad sageduste vahemikus 20HZ kuni 20 kHz. Akustika on füüsika osa, mis käsitleb häält ning tema seost teiste füüsikaliste nähtustega. Helid jaotatakse: lihthelid, liithelid ja mürad. Heli minimaalset intensiivsust e. tugevust nimetatakse kuuldeläveks. Valulävi I=10W/m2 9. Bernoulli võrrand – Statsionaarsel voolamisel ideaalses vedelikus tihedusega ρ(roo) on staatiline rõhk p, vedelikusamba kaalust tingitud hüdrostaatilise rõhu ρgh ja dünaamilise rõhu ρv2/2 summa jääv suurus. p+ ρgh+ ρv2/2 = const

Füüsika
Füüsika 1-eksami Lühike konspekt
5
doc

Füüsika 1. eksami Lühike konspekt

Ühtlaselt muutuv ringliikumine ­ on ringjooneline liikumine, mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdse suuruse võrra, st kiirendus on jääv. Nurkkiirus pole konstantne sellepärast, et on olemas nurkkiirendus, mille vektor on nurkkiirusega samasuunaline e aksiaalvektor. Ühtlane ringliikumine ­ keha punktide liikumistrajektooriks on ringjooned, millede keskpunktid asuvad ühel sirgel- pöörlemisteljel . ühtlase ringliikumise korral on nii joonkiirus kui nurkkiirus konstantsed. Ühtlane sirgjooneline liikumine ­ keha või masspunkti sirgjooneline liikumine, mille puhul keha massikese või masspunkt läbib liikumise kestel mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed teepikkused. Liikumine on ühtlane sirgjooneline parajasti siis kui kiirusvektor ei muutu. Inertsiseaduse järgi säilitab keha või masspunkt oma ühtlase sirghoonelise liikumise, kui talle mõjuvate jõudude resultant on null. Mitteühtlaselt muutuv sirgliikumine ­ see on niisu

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun