Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hegel (0)

1 Hindamata
Punktid
G. W. F.  Hegel
Perekond
Elas aastatel 1770- 1831
Tema isa oli  Württembergi 
hertsogi sekretär ja ema
Württembergi õukonna
ülemkohtu kohtuniku tütar
Tal oli ka noorem õde ja vend
1811 abiellus Marie Helena Susanna  von Tucher’ga, 
kes sünnitas talle 2 poega
Haridus
Stuttgarti gümnaasium
Tübingneni Stift
Elas koos luuletaja Hölderlini ja filosoofi 
Schellingiga
Legend vabaduse puu istutamisest 
Õpetamine
Peale Stifti asus Šveitsi koduõpetajaks
Õppejõud Jena ülikoolis
Nürnbergi Grammatikakooli direktor, sel ajal 
kirjutas raamatu “Loogikateadus”
1817 kirjutas ta “Filosoofiliste teaduste 
entsüklopeedia, peale mida kutsuti ta tööle Berliini 
ülikooli
Eeldas oma lugejatelt, et nad teavad hästi teiste 
filosoofide töid
Absoluutsus
Absoluutsus on vaimne
Tees, antitees  ja süntees
Hirm killustumise ees
Eraldatus inimese ja Jumala, inimese ja ühiskonna, 
inimese ja looduse vahel
Kreeka linnriik  – ideaalne elustiil
Religioon  oli üks osa ühiskonna ja pere igapäevaelus
Milline peab olema filosoofia?
Filosoofia on Jumala  teenimine
Peab lähtuma isiklikest, ühiskondlikest ja 
kultuurilistest kogemustest
Avar ja süstemaatiline
Peab lähenema inimese “mina”-tunnetusele
Ajalooline
 1) Eesmärk absoluutse teadmise saavutamine
 2) Dialektiline areng
Jumal
Jumal kui teadvust omav olend
“Just see ongi jumalik idee – avada ennast, 
kehtestada midagi teistsugust endast väljaspool ja 
võtta see tagasi endasse, et olla subjektiivsus ja vaim”
Pattulangemine
Lugu 1.Moosese raamatust
Individualism ja  personaalne  vastutus
Tänan kuulamast!

Document Outline

  • Slide 1
  • Perekond
  • Haridus
  • Õpetamine
  • Absoluutsus
  • Hirm killustumise ees
  • Milline peab olema filosoofia?
  • Jumal
  • Pattulangemine
  • Slide 10
Vasakule Paremale
Hegel #1 Hegel #2 Hegel #3 Hegel #4 Hegel #5 Hegel #6 Hegel #7 Hegel #8 Hegel #9 Hegel #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-11-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tomuchlove Õppematerjali autor
Hegel elas aastatel 1770-1831. Tema isa oli Württembergi hertsogi sekretär ja ema Württembergi õukonna ülemkohtu kohtuniku tütar. Hegelil oli ka noorem õde ja noorem vend. 1811 abiellus Marie Helena Susanna von Tucher’ga, kes oli Senaatori kõige vanem tütar ning kes sünnitas talle 2 poega. Pildil on Hegeli sünnikodu, kus tänapäeval asub Hegeli muuseum.

Sarnased õppematerjalid

HEGEL
13
docx

HEGEL

TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond Liane Tsimmer SR119 HEGEL Referaat Juhendaja: Piret Kirme Tallinn 2012 SISUKORD EESSÕNA Hegelita oleks kaasaegne filosoofia mõeldamatu. Marxist Merleau-Ponty'ni ja Kierkegaardist Nietzcheni on tema varjus töötanud kõik, kelle ideed on kujundanud kaasaegset mõtlemist. Sest Hegelt probleemid on osutunud meie endi omadeks. Ühiskonnas eksleva üksikisiku

Kultuurilugu
Filosoofia p eriood
20
docx

Filosoofia p?eriood

1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin teada? (sellele vastaks me

Filosoofia
Filosoofia SH
60
doc

Filosoofia SH

......................................................................29 Prantsuse valgustus................................................................................................................. 30 Jean-Jacques Rousseau...........................................................................................................31 Immanuel Kant........................................................................................................................ 33 Georg Wilhelm Friedrich Hegel..............................................................................................35 Karl Marx.................................................................................................................................36 Positivism................................................................................................................................. 37 Irratsionalism..........................................................................................................

Filosoofia
Mõtte mõttest
35
doc

Mõtte mõttest

1 (L1)FILOSOOFIA MÕISTEST f...loj (filos) ­ armastusväärne, armas, kallis f...lî (fil) ­ armastus, püüdlemine millegi poole filÒthj (filotes) ­ armastus sof...a (sofia) ­ tarkus; sofÒj (sofos) ­ tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) ­ arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) ­ tööarmastus; filosof...a (filosofia) ­ tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile 10 nae

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu
Filosoofia gümnaasiumile
27
docx

Filosoofia gümnaasiumile

arvates on inimene eelkõige see, mida ta usub. Ta tähtustab üksikisikut ja seda ka religioosses mõttes. Kierkegaardi jaoks ei ole oluline suur kogudus, vaid iga üksikisik selles koguduses. 2. PILET G. W. HEGELI FILOSOOFIA UUSPAREMPOOLSED JA LÄÄNE DEMOKRAATIA KRIITIKA (A. BENOIT) Hegeli teoseid peetakse väga raskeks lugemiseks, on öeldud, et need on n-ö 'mitte-arusaamise' meistriteosed. Hegel käsitleb dialektikat (tees, antitees ja süntees) ja seda võrreldes teistega iseäranis süviti. Kui näiteks Fichte käsitles sünteesi nõnda, et vastuolu kadus ning mõlemad vastandid said osaliselt piiratud, siis Hegel leiab, et need ületatakse täielikult imelises kolmekordses mõttes. Toimub kolmes tähenduses: kõrvaldatus (seadus ületatakse), hoitus (midagi pannakse kõrvale, hoitakse millegi jaoks alles), esiletõstetus (enam ei nähta teesi ja antiteesi esiletõstetud vastanditena)

Filosoofia
Antiik filosoofia
13
doc

Antiik filosoofia

Filosoofia I periood! · LOOGIKA · ARISTOTELES · Aristotelest nimetatakse "loogika isaks". "Aristotelsese · 384 ­ 322 e.Kr. loogika". · Loogika on kõigi teaduste paratamatu tööriist ja eeldus · Elulugu (organon). · Aristoteles sündis Stageiras. · Kategooriad: 1) substants, 2) kvaliteet, 3) relatsioon, 4) · Isa oli Makedoonia kuninga Amyntase (Aleksander Suure ajapunkt, 5) koht, 6) habitus (välislaad), 7) asend, 8) tegu, vanaisa) sõber ja ihuarst. Isa suri kui Aristoteles oli alles 9) kannatus, 10) tõeliselt "olev

Filosoofia
Sotsiaal ja õigusfilosoofia
37
docx

Sotsiaal ja õigusfilosoofia

tänavavalgustuse. Üldine tahe on riigi aluseks, riigiks kogunemine toimus kõikide kokkuleppel. Demokraatia on parim riigivorm õiguste ja vabaduste kehtestamiseks ­ ühiskondliku kokkuleppe teooria (tuleneb valgustusajastust), põhisisuks: antakse ära osa vabadusi et tagatud olemaks suuremad hüved. Omand tekitab ebavõrdsust mis tekkis põlluharimisega Immanuel Kant (22.04.1724 - 12.02.1804) - kategooriline imperatiiv. Georg Wilhelm Friedrich Hegel (27.08.1770 - 14.11.1831): riik teostunud vabadus. Inimene on vaba, see vabadus tähendab inimese vabanemist egoismist. Iga inimene on egoistlik aga sellest tuleb vabaneda. Ntks hipid. Vabadus on võimalik vaid mingi inimühingu/ühenduse liikmena, seega kõrgeim ühendus on ülim vabadus ­ riik seostub vabadusega. Loomuõigus riiki ei piira. Õiguse ülim allikas on riigi tahe. Riik on absoluutselt suveräänne. Juba liikumine viib natsisaksamaale see on aga vastuolus loomuõigusega.

Õiguse filosoofia
ESTEETIKA
31
docx

ESTEETIKA

Meie loomuomane argus ja laiskus töötavat sellele küll vastu, kuid vabadustungile on ette nähtud peale jääda ning levida üle inimkonna. Kant oli veendunud valguse võidus, sest Friedrich Suur oli andnud oma alamatele avaliku arutlemise vabaduse, mida polevat enam võimalik tagasi pudelisse toppida. Paar aastakümmet hiljem, 1807. aastal, pärast seda, kui valgustatud mõistus oli leiutanud ja edukalt rakendanud giljotiini, pidas Hegel valgustust juba ületatuks. Valgustus polnud kaugeltki nii mõistlik, nagu ta end arvas olevat, vaid lihtsalt üks sõjakam eelarvamus teiste seas. Sealtpeale ongi valgustuse filosoofilises mõtestamises olnud kord Kant peal ja Hegel all ning teinekord vastupidi. Kant käsitleb antud artiklis valgustuse tähtsust. Tema meelest viibib palju inimesi n.ö alaealisuse seisundis, kus nad ei julge või ei viisti iseseisvalt mõelda. Autori meelest on väga

Kunstiajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun