Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Antiikfilosoofia (0)

1 Hindamata
Punktid
Filosoofia ajalugu
Anti kfilosoofia I
 
 
Filosoofia ajalugu
 Filosoofia ajalugu jaotatakse perioodideks:
 Anti kfilosoofia 
 Keskaja filosoofia
 Uusaja filosoofia
  Kaasaja  filosoofia
 
 
Maailmamõistmine
 Filosoofia kui maailmamõistmise viis
 Mitte igasugune maailmamõistmine ei ole filosoofia!
 On olemas mitmesuguseid maailmamõistmise vi se, 
filosoofia on üks  nendest
 Maailmamõistmine on inimese teadevolek iseendast, 
ümbritsevast  keskkonnast, oma tegevuse otstarbest 
ja sel est tervikust, mis kujuneb seostest nende 
komponentide vahel ja sees.
  Filosoofiat  kui maailmamõistmise viisi  huvitab  üldine, 
universaalne inimlikus maailmamõistmises.
 
 
Maailmamõistmise ajaloolised vormid

Müüdiline  maailmamõistmine

Kristlik-religioosne maailmamõistmine

Teoreetiline maailmamõistmine:
a) Filosoofia
b)  Teoloogia
c)
Teaduslik – teoreetiline maailmamõistmine
 
 
Teoreetiline maailmamõistmine
 Teoreetiline maailmamõistmine on 
väljendatud abstraktsetes mõistetes
 
 
Müüt
 Kr. k. mythos lugu, jutt
 Müüt on filosoofia suhtes varasem 
maailmamõistmise ajalooline vorm
 Müüt on hõimu algkogemusele igikestvana ilmnev 
jutt, lugu oma eksistentsi seotusest hõimu jumalate 
ja kangelaste pärinemise, võitlemiste ja saatusega 
( Tõnu  Luik)
 Tänapäeva inimene ei seo oma eksistentsi müüdiga.
 Müüdilise maailmamõistmisega inimese jaoks on 
müüt tegelikkus ja olulisem kui tavaline  igapäevase  
elu tegelikkus.
 
 
Eelfilosoofiline traditsioon
 Ajastut, mis eelnes filosoofia tekkimisele 
6.saj. e.Kr. nimetatakse eelfilosoofiliseks 
perioodiks .
 Filosoofiliste küsimustega küll tegeldi, kuid 
mitte süstemaatiliselt
 Filosoofilistele küsimustele anti müstilisi 
vastuseid
 
 
Eelfilosoofiline traditsioon
 Kr. k. arche algus, alus
 Alge on sel ine algus, mis  alusena  valitseb 
temast alguse  saanu  üle.
 Kreeka filosoofia algusküsimus: mison oleva 
terviku alge (arche)?
 Ontoloogiline küsimus
  Ontoloogia  ehk  olemisõpetus
 
 
Thales  (u. 624 – 546)
 Üks “seitsmest targast”
 Tarkade ütlused väljendasid pigem 
elutarkust, kui filosoofilist tarkust
 Nt. mõned Kleobulose elujuhised: 
    ”Mõõdukus on parim. Jõuga ära midagi tee. 
Tülid summuta. Jõukuses ära  raiska
puuduses ära end alanda.” jne.
 
 
Thales
 
 
Thales ja Joonia koolkond
 Pärit Väike – Aasiast Mileetosest
  Samast  linnast pärit ka Anaximenes ja 
Anaximandros
 Lisaks samast piirkonnast pärit ka 
Herakleitos
 Joonia koolkond
 
 
Antiikfilosoofia
 
 
Antiikfilosoofia
 U. 6.e.Kr. - 5. saj. p.Kr.
 Hõlmab Antiik-Kreekas ja  Rooma  
impeeriumis levinud filosoofiat
 
 
Thales (u. 624 – 546)
  Arvas , et looduse arche on vesi
 Vesi kui kõige oleva olemasoluks vajalik 
tingimus ja sellisena alus, mis valitseb kõige 
oleva üle.
 Eeldus, et olev  tervikuna  on elav.
 
 
Eleaatide koolkond
 Lõuna – Itaalias  asunud  kreeklaste linnri gi 
Elea järgi
  ParmenidesXenophanes , Zenon
 
 
Parmenides (u. 540 – 480)
Poeem  “Loodusest”
Filosoofiline  teos müüdi vormis.
Jumalanna õpetus: olev peab paratamatult olema või 
paratamatult mitte olema või peab ni hästi olema kui 
mitte olema, mis on aga võimatu.
Parmenidese järgi on olev tekkimatu, hävimatu, 
jagumatu, täiuslik ja li kumatu.
Esmakordselt esineb olemise mõiste!
 
 
Parmenides
 
 
Parmenides
 Teadlikkus mõistuse ja kogemuse konfliktist
 Näivus ja tõelisus
 alethes - tõeline,  tõene
  Doxa  – arvamus
 
 
Sofistid
 Vaidluskunsti õpetajad
 Varasemate filosoofiliste õpetuste kri tika
 Protagoras: “Inimene on kõigi asjade mõõt, 
olevaile, et nad on”
  Relativism  (ka subjektivism ja  skeptitsism )
 Filosoofia kui vahend eesmärkide seadmisel 
ja nende saavutamisel
 
 
Sofistid: Gorgias ja skeptitsism
Olevat pole olemas: 
1) Mitte midagi ei ole olemas
2) Kui midagi, olekski olemas, si s meie ei 
saaks sellest teadmusi
3) Kui me saavutaksimegi teadmusi, siis ei 
saaks me neid edasi anda teistele
Totaalne  skeptitsism
 
 
Sofistid
 Kui on õige, et pole olemas üldkehtivat tõde, 
kas on si s üldkehtivaid seadusi?
 
 
Sokrates (u 469 eKr – 399 eKr)
  Dialektiline  meetod
  Kahtlus  kui meetod
 “Ma tean ainult ühte, ja see on, et ma midagi 
ei tea.”
 Tõde peab olema absoluutne, mitte 
relati vne.
 Teadmine on ülim hüve
 
 
Sokrates
 
 

Document Outline

  • Filosoofia ajalugu
  • Slaid 2
  • Maailmamõistmine
  • Maailmamõistmise ajaloolised vormid
  • Teoreetiline maailmamõistmine
  • Müüt
  • Eelfilosoofiline traditsioon
  • Slaid 8
  • Thales (u. 624 – 546)
  • Thales
  • Thales ja Joonia koolkond
  • Antiikfilosoofia
  • Slaid 13
  • Slaid 14
  • Eleaatide koolkond
  • Parmenides (u. 540 – 480)
  • Parmenides
  • Slaid 18
  • Sofistid
  • Sofistid: Gorgias ja skeptitsism
  • Slaid 21
  • Sokrates (u 469 eKr – 399 eKr)
  • Sokrates
Vasakule Paremale
Antiikfilosoofia #1 Antiikfilosoofia #2 Antiikfilosoofia #3 Antiikfilosoofia #4 Antiikfilosoofia #5 Antiikfilosoofia #6 Antiikfilosoofia #7 Antiikfilosoofia #8 Antiikfilosoofia #9 Antiikfilosoofia #10 Antiikfilosoofia #11 Antiikfilosoofia #12 Antiikfilosoofia #13 Antiikfilosoofia #14 Antiikfilosoofia #15 Antiikfilosoofia #16 Antiikfilosoofia #17 Antiikfilosoofia #18 Antiikfilosoofia #19 Antiikfilosoofia #20 Antiikfilosoofia #21 Antiikfilosoofia #22 Antiikfilosoofia #23
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-12-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor marek432 Õppematerjali autor
Lühidalt antiikfilosoofia ajaloost.

Sarnased õppematerjalid

Filosoofia sünd Antiik-Kreekas
18
doc

Filosoofia sünd Antiik-Kreekas.

sajandi algusest. Niisiis, kuigi seda terminit antiikmaailmas ei kasutatud, oli ontoloogiline problemaatika filosoofia algusaegadel domineeriv. Loomulikult esineb filosoofias ka teisi küsimuse tüüpe. Neist tuleb juttu edaspidi. Thalese õpetus ja selle implikatsioonid. Traditsiooniliselt nimetatakse Euroopa filosoofia ajaloo esimeseks filosoofiks Thalest (u. 625 – u. 545 e. Kr.). Andmed temast on väga napid. Üheks põhiliseks allikaks on Aristotelese – 4. sajandil e. Kr. elanud antiikfilosoofia suurkuju – teosed, kus tõesti omistatakse Thalesele arche-küsimuse püstitamine. Kuid on väga tõenäoline, et Aristoteles kasutab siinkohal talle endale harjumuspäraseid mõisteid ega püüa edastada Thalese mõistestikku. Seetõttu ei pruugi tema tõlgitsus ka Thalese tegelikke vaateid adekvaatselt esitada. Nii või teisiti, kui Thales oli filosoof, siis just niisuguse küsimuse püstitamisega, mitte niivõrd vastusega, mis ta sellele küsimusele olevat andnud

Ajalugu
Elea koolkond-referaat
20
docx

Elea koolkond (referaat)

TALLINNA MAJANDUSKOOL ELEA KOOLKOND Referaat HINNATUD: B SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis kirjeldan üht olulisemat antiikkreeka filosoofilist koolkonda, Elea koolkonda. Kirjeldan ka lühidalt antiikfilosoofia kujunemist. Referaadis rõhutan eelkõige koolkonna tähtsamaid esindajaid ja nende põhimõtteid ­ eesmärk selgitada eleaadide panust foilosoofiasse. Sissejuhatust on vaja juurde kirjutada !!!!! 1.ANTIIKSE FILOSOOFIA AJALUGU Kogu antiikfilosoofia ajaloo võib kolmeks perioodiks jaotada: 1.Eelklassikaline periood (7. Saj eKr ­ 5. Saj eKr) Paljudes käsitlustes nimetatakse seda perioodi ka ,,eelsokraatiliseks" ajastuks, kuid see eeldab et teadliku filosoofilise mõtlemise harrastamine algab alles Sokratesega. Eelklassikaline periood on jaotatud otstarbekuse mõttes omakorda alaosadeks: A) Kreeka filosoofia vanimad koolkonnad a) vanim filosoofia Ioonias; b) pütaagorlaste koolkond;

Filosoofia
Filosoofia eksami vastused
14
doc

Filosoofia eksami vastused

1. Tunda filosoofia valdkondi (metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika) ning mida nad uurivad. Metafüüsika - küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Tänapäeval ei ole metafüüsika populaarne, valitseb relativistlik-liberaalne kõigi arvamuste suhtelisus. Kuna maailm ei ole enam metafüüsiliste küsimuste jaoks avatud, siis elab moodne filosoofia igavesti oma lõppu läbi. Käesoleva kursuse lähtekohaks siiski, et metafüüsika on esimene filosoofia -- mitte ainult ajalooliselt, aga ka tähtsuse poolest. Kõigis filosoofia reformimise kavades on sees varjatud metafüüsika, arusaam oleva tervikust (kuna metafüüsika fundamentalismina ei ole moes, siis sageli nüüd varjatud kujul). Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala positsioon).

Filosoofia
Filosoofia
6
docx

Filosoofia

1. 1. METAFÜÜSIKA -- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala positsioon) 2. EPISTEMOLOOGIA-- Mida me saame teada? Teadmise ja tunnetuse probleemid. 3. EETIKA -- õpetus moraalist, mida me peame tegema? Mõistekasutus on lõtv, räägitakse ka eetilisest elust - moraalse elu tähenduses. Lääne traditsioonis on eetika olnud tihedalt seotud metafüüsikaga, mis pidi andma moraalinormidele püsiva aluse. 4.LOOGIKA -- õpetus mõtlemise struktuurist. Alates Aristotelesest arusaam, et väiteütlusel (logos apofantikos) on kindel struktuur. Kuna filosoofia koosneb väidetest, mitte näit. hüüatustest, siis saab seda loogiliselt analüüsida. Levinud määratlus analüütilises filosoofias: filosoofia on keele loogiline analüüs. 5. ESTEETIKA -- filosoofiline

Filosoofia
Filosoofia konspekt
15
odt

Filosoofia konspekt

Filosoofia Filosoofia läte asub kõrgemas puhtas uudishimus. Kaks koolkonda: - Joonia koolkond, mis esitab küsimuse asjade algusest ja põhjusest. (vesi, tuli,maa, õhk) - Sofistid, kes tegelevad inimese küsimustega ning otsivad elutarkust. Platon ühendab need suunad. Kolm filosoofia põhiküsimust: 1) Mis on tõene? (tõde on suhteline) 2) Mis on hea? 3) Mis on ilus? Uusajal I.Kant: -Mida ma võin teada? - metafüüsika -Mida ma pean tegema? - moraal -Mida ma võin loota? - religioon -Mis on inimene? - antropoloogia Filosoofia (tarkusearmastus) dedfinitsioon: Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. TÖÖS! Filosoofia eesmärgiks on tervikliku maailmapildi saavutamine. Filosoofia ainevaldkonnad: Filosoofia tegeleb kõigega, kuid erilisel viisil. METAFÜÜSIKA tegeleb maailma tervikuga, s.o. ''esimene filosoofia'' (Aristoteles), siin kõneldakse oleva kui oleva

Filosoofia
Antiik filosoofia
13
doc

Antiik filosoofia

Filosoofia I periood! · LOOGIKA · ARISTOTELES · Aristotelest nimetatakse "loogika isaks". "Aristotelsese · 384 ­ 322 e.Kr. loogika". · Loogika on kõigi teaduste paratamatu tööriist ja eeldus · Elulugu (organon). · Aristoteles sündis Stageiras. · Kategooriad: 1) substants, 2) kvaliteet, 3) relatsioon, 4) · Isa oli Makedoonia kuninga Amyntase (Aleksander Suure ajapunkt, 5) koht, 6) habitus (välislaad), 7) asend, 8) tegu, vanaisa) sõber ja ihuarst. Isa suri kui Aristoteles oli alles 9) kannatus, 10) tõeliselt "olev

Filosoofia
Eleaatide koolkond
16
doc

Eleaatide koolkond

Andrus Tool / Sissejuhatus filosoofia ajalukku / FLFI.01.053. 2. teema: eleaatide koolkond. Probleemsituatsioon. Joonia mõtlemise küsimuseasetus – mis on oleva terviku arche – implitseerib oleva terviku niisugust mõistmist, mille kohaselt viimast iseloomustab saamises, liikumises olemine. Omab ju mõiste “algus” mõtet siis, kui miski kuskilt algab ja kuhugi jõuab, st. teeb läbi teatud muutusi. Samuti implitseeris too küsimuseasetus arusaama, et vaatamata nähtuste tohutule mitmekesisusele, mida meie kogemus meile tõendab, kätkeb olev endas ühtsust. Niisugune maailmakäsitus eeldab omakorda seda, et tegelikkuses eristuvad nähtumused ja olemus. Lõuna-Itaalias asunud kreeklaste linnriigi Elea järgi nime saanud eleaatide koolkonda kuulunud mõtlejad on aga küsimuse alla seadnud just selle, mis joonlaste mõtlemises paistis olevat enesestmõistetavaks eelduseks. Eleaadid küsivad kas olevas on üldse liikumist/muutumist ja nähtuste mitmekesisust, kas nähtumus po

Ajalugu
Vana Kreeka filosoofia ja filosoofid
8
doc

Vana Kreeka filosoofia ja filosoofid

Filosoofia Kaks suunda: - Joonia koolkond, mis esitab küsimuse asjade algusest ja põhjusest. - Sofistid, kes tegelevad inimese küsimuseganing otsivad elutarkust Platon ühendab need suunad. Platon esitab kolm põhilist küsimust Filosoofias: Mis on tõene, mis on hea, mis on ilus? Uusajal esitab Immanuel Kant neli küsimust: Mida ma võin teada(metafüüsika)? Mida ma pean tegema(moraal)? Mida ma võin loota(religioon)? Mis on inimene(antropoloogia)? Filosoofia definitsioon: Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhta iseenese olemises. Filosoofia eesmärgiks on saavutada terviklik maailmapilt. Filosoofia tegeleb kõigea, kuid erineval viisil. Gnoseoloogia/Epistemioloogia ehk tunnetusteooria. Õpetus tunnetamisest ja selle piiridest, sub

Filosoofia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun