50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-12-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
infomaanik
Õppematerjali autor
Käeseen Käeseen Käeseen on infektsioon, mis võib esineda ühel või mõlemal käel Esmalt haigestub nn juhtiv käsi Põhjustajaks on tavaliselt dermatofüüdid (seened) Käeseen on sagedasem inimestel, kes teevad käelist füüsilist tööd ja higistavad rohkelt või kellel juba eelnevalt on käe dermatiit (käenaha põletik) Käeseen Käeseen võib sageli jääda diagnoosimata, kuna ta sarnaneb mitmetele järgnevatele haigustele: 1. Käe ekseem (dermatiit) 2. Psoriaas 3. Eksfoliatiivne keratolüüs Soodustavad faktorid Kontakt teise infektsioonikohaga, eriti jalgadel (jalaseen) või kubeme piirkonnas (kubemeseen). Kontakt teise seeninfektsioonist nakatatud inimesega Otsene kontakt nakatunud looma või mullaga Kontakt saastunud esemega, nagu näiteks käteräti või aiatöövahendiga Ühisruumide kasutus (pesuruumid, saun) Milline näeb käeseen välja? Kätel on aeglaselt levivad, kuivad,
Seen infektsioon Inimest ohustavaid seeni on erinevaid tüüpe. Sagedamini on seeninfektsioonide tekitajateks dermatofüüdid, mis võivad põhjustada järgmisi nahainfektsioone: · küüneseen · peaseen · habemeseen · kehaseen · kubemeseen · jalaseen · käeseen Tavalised seened on ka normaalse organismi mikrofloora hulka kuuluvad pärmseened, mis võivad esile kutsuda nahal kandida haudumust (voltides), kroonilist küünevalli põletikku, peenise peaosa põletikku (balaniit), mähkmedermatiiti, mitmevärvilist kliiketendustõbe (Pityriasis versicolor), Pityrosporum follikuliiti, seborroilist dermatiiti, limaskestadel tupe kandidoosi, suu kandidoosi, ning harvem ka küüneseent. Haruldasemad on hallitusseened, mis põhjustavad peopesadel ja taldadel musta
teavitamine ettevaatusabinõudest ja soodustavatest faktoritest. Üldised nõuanded seeninfektsiooni vältimiseks Võimalusel kõrvaldada soodustavad faktorid ühiskondlikes riskikohtades, nagu veeparkides, saunades, spordisaalides, dusiruumides jm. mitte käia paljajalu; seenespoorid võivad pindadel püsida elujõulistena mitmeid kuid. Pesta jalgu iga päev. Peale pesemist kuivatada nii jalad kui varvaste vahed, kuna seened vohavad hästi niiskes keskkonnas. Puhastada korralikult vanni ja dusiruumi Mitte jagada teistega käterätte, linu või isklikke riideesemeid Pesta sokke, käterätte ja vannitoa vaipu võimalusel 60 C juures Pesta regulaarselt põrandat kohtades, kus käite paljajalu Võimalusel visata ära vanad jalanõud ja osta asemele uued. Vanades jalanõudes võib püsima jääda seente reservuaar, mis on uue infektsiooni allikaks Alternatiivselt vahetada ära jalanõude sisetallad
Kolonisatsioon mikroobide pikaajaline elutsemine ning paljunemine inimese nahal või limaskestadel, haigust ei teki. Kontaminatsioon mikroobide sattumine kudedesse või steriilsetele pindadele, kus nad siiski ei paljune. 4 Mikroob e. mikroorganism silmaga nähtamatud üherakulised paljunemisvõimelised elusolevused (bakterid, viirused, seened, parasiidid). Mikroobidele soodus kasvukeskkond on inimese nahk ja limaskestad. Puhastamine (sanitatsioon) eesmärgiks eemaldada nahalt, pindadelt, instrumentidelt ning ruumidest tolm ja mustus. Puhastatud pind on visuaalselt puhas. Sterilisatsioon protsess, mis hävitab kõik mikroorganismid, ka eosed. ANTISEPTIKA Antiseptika (anti- + kr.k. septicos roiskumist põhjustav) on meetod, mille eesmärgiks on ära
spetsiifiliste elupaikade ja nende elustiku katkestusteta säilimist väga pika aja jooksul. Järjepidevuse tagab niisugune tasakaal üksikkomponentide (isendite, mikroelupaikade jm.) juurdetekke ja hävimise vahel, et need antud alalt kunagi päriselt ei puudu. Metsa järjepidevus on nähtus, mida peetakse oluliseks eelkõige suhteliselt halva levimisvõimega ning kitsalt kohastunud liikide jaoks (samblikud, samblad, laialtlevinud liikide poolt eelnevalt lagundatud puitu kasutavad putukad ja seened jne), mis on iseloomulikud puistute hilistele suktsessioonistaadiumidele. Eristada tuleb järjepidevust : · ...metsamaana võib olla ajaloos intensiivselt ja korduvalt majandatud, seetõttu liigivaene, haruldustevaene; · ...loodusmetsana tavaliselt leidub kitsalt kohastunud ja haruldasi liike, isegi kui on metsas vanu majandamismärke; · ...kui metsale iseloomulike elementide järjepidevust, näiteks vanad tammed puisrohumaadel. Metsade kasutusviis on pidevas muutumises:
areneda. Kasulikud bakterid esinevad ka soolestiku loomulikus mikroflooras Patogeensed ehk mürgised; · põhjustavad haigestumisi; · "toodavad" toksiine ehk mürke; MIKROOBSED TOIDUNAKKUSED EHK INFEKTSIOONID Infektsiooni erinevus toidumürgistusest: · kandub edasi vahetu kontakti teel; · haigestumist põhjustab suhteliselt väike kogus mikroorganisme; · pikem peiteperiood; Nakkuse allikad: · Haigustekitajatega saastunud toit (bakterid, seened, viirused jne.) · Haiged inimesed ja loomad · Tervenenud mikroobikandjad · Mittehaigestunud mikroobikandjad NB! TOIDUINFEKTSIOON levib eeskätt vee ja toorpiima kaudu. Saastumise vältimiseks tuleb: Töödelda toor- ja valmistoitu eraldi pindadel neile ettenähtud vahenditega; jälgida, et kuumutusreziim tagaks toidu valmimise (läbi küpsemise); valida toidu säilitamiseks õiged tingimused; rangelt jälgida isiklikke hügieeninõudeid.
rasvhappeid ja suhkrut, mida inimese organism ei ole võimeline absorbeerima ning seetõttu ei anna ka mingit energiat. Kui olestra tuuakse turule Euroopa Liidu riikides, siis kuulub ta oma esmase molekulaarstruktuuri tõttu uuendtoidu alla; mis koosneb või on eraldatud mikroorganismidest, seentest või vetikatest või on valmistatud varem ulatuslikult kasutamata toidutoormest. Nende hulka kuuluvad näiteks eksootilised seened, mükoproteiinid või mikroobidest pärinevad valgud, millest varem pole toitu valmistatud, samuti kuuluvad siia alla eksootilised puuviljad, kalad vms; mõnes teises maailmaosas on selliseid toite võib-olla tarbitud aastasadu, kuid et Euroopas on nad siiani olnud tundmatud, siis kuulu- vad need uuendtoidu hulka. Nende ohutuse analüüsil tuleb kindlasti arvestada ka ohutu tarvitamise kogemust väljaspool Euroopat;
3. Kombitsatega toimetab ta halvatud või surmatud looma suuavasse, ja sealt satub see kehaõõnde, kus algab seedimine. Joonis: Meriroosi kõrverakud kala halvamas. --- 47 Lisa Paljud putukad toituvad põhiliselt taimedest kas kogu elu või ainult vastsena, nt ritsikad mäluvad lehti, üraskid ja termiidid puitu. Taimede rakukestad sisaldavad tselluloosi, mida on võimelised seedima vaid osa putukaid. Suur osa aga ei saa seda ise seedida ja neil elavad sooles tselluloosi lagundavad algloomad ja bakterid. Termiitidel on neid kümneid liike. Termiidid kasvatavad ka oma pesas toiduks seeni. Allaneelatud seentes sisalduvad ained aitavad samuti tselluloosi lõhustada. Pilt: Termiidipesa ja puidust toituvad termiidid. Enamikul loomadel on kahe avaga seedesüsteem Keerukamad loomad seedivad toidu torutaolises seedesüsteemis. Toit siseneb kehasse suu kaudu ja seedumata toiduosad väljuvad päraku kaudu. Ühesuunaline
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid