NAKKUSHAIGUSED (0)

Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Õe põhiõppe õppekava (lühendatud õppeajaga)
 
 
Maris Turunen
 
KODUNE TÖÖ
NAKKUSHAIGUSED
NORO- viirus
 
Juhendaja : Ljudmila Linnik
Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Tartu 2016
Kodune töö.
Iseseisev töö I osa
Tekitaja lühiiseloomustus
Mis on noroviirused?
Noroviirused ehk Norwalk - viirused on väga pisikesed ümarad viirused, läbimõõduga 27-32 nanomeetrit, olles seega 3-4 korda väiksemad kui gripiviirused. Noroviirused nakatavad vaid inimesi, põhjustades neil maoseedetrakti tegevuse ägedat häiret ehk arstide keeles Norwalk-viiruse tekkese gastroenteriiti, mis rahvakeeli on tuntud aga kas kui talvine oksendustõbi või kõhugripp.
Noroviirused said oma nime 1968.a kooliõpilaste ägedasse gastroenteriiti haigestumise puhangu järgi Norwalkis, USAs, kui tekitajaks osutus caliciviiruste perekonda kuuluv väike ümar viirus. Tänaseks on teada neli erinevat noroviiruste genotüüpi, mis igaüks jaguneb veel 20 geneetiliseks klastriks.
Patogenees (miks ja kuidas)
Noroviirus põhjustab peensoole põletikku ehk teriiti. Viirus häirib soole harjasäärise funktsiooni, vältides vee ja toitainete absorptsiooni. Jejunumis esinevad tömbistunud hatud, tsütoplasmaatiline vakuolisatsioon ja mononukleaarne infiltratsioon. Väljaheites verd ei leidu.
Nakkuse ülekanne.
Noroviirused on väga nakkavad, levides kergesti ühelt inimeselt teisele ja haigestumiseks võib piisav olla nii vähese hulga kui kümnekonna viiruseosakese sattumine seedekulglasse. Viiruseid levitavad nakatunud inimesed, eriti massiliselt satuvad viirused keskkonda oksendamise ja kõhulahtisuse episoodide ajal, saastades pindasid, mille puudutamisel kantakse kätega viiruseid edasi, kuid samuti ka inimene-inimene otsekontaktina ja levivad õhus aerosoolina. Kuigi viirus võib levida õhuga, siis nakatumist viiruste sissehingamisega ei saa, vaid viirus siseneb organismi ikka suu kaudu – kas siis mustadelt kätelt või saastunud söögi- joogiga .
Haiguspuhangute ajal esinevad korraga mitmed levikuteed – nt vee joomisel , milles olid noroviirused, haigestunud inimene nakatab teised oma pereliikmed , kes saavad nakkuse kas siis saastunud esemete kaudu või otsekontaktina.
Kliiniline pilt.
Millised on noroviirushaiguse sümptomid?
Pärast nakatumist hakkavad noroviirused seedekulglas paljunema ja haigusnähtude tekkeni kulub aega tavaliselt 1-2 päeva. Kui viirusosakesi on sattunud soolestikku aga massiliselt, võivad haigusnähud tekkida juba 10-12 tunni möödudes .
Haigus algab järsult ja nakatunud isik tunneb ennast väga haigena - iiveldus , oksendamine , vesine kõhulahtisus kõhuvaluhoogudega, külmavärinad, peavalu, lihastevalud ning üldine väsimustunne. Noroviirusele on tüüpiline vesine roe, juhul kui aga roojas on kas verd või lima, siis ilmselt pole tegemist noroviirusnakkusega. Umbes pooltel haigestunutel on ka väike palavik . Haigusnähud kestavad tavaliselt 24 kuni 60 tundi ja tavaliselt tervistutakse ilma jääknähtudeta ja täielikult.
Kuivõrd kõhulahtisus ja oksendamine võivad põhjustada suurt vedelikukaotust, siis noroviirusnakkuse korral ongi see kõige suuremaks ohuks tervisele. Eriti tundlikud on vedelikukaotusele nii väikelapsed kui vanemaealised ja mõne kroonilise haiguse, nagu suhkruhaigus jms põdejad. Samas on uuringud näidanud, et umbes kolmandikul nakatunutest haigusnähtusid ei tekigi
Diagnoosimine.
Haiguse diagnoosimisel kasutatakse peamiselt ELISA meetodit viiruse antigeenide määramiseks roojas. Võimalik on ka PCR, RT-PCR, immuunelektron-mikroskoopia, radioimmuun-analüüs (RIA).
Nakkusohtlik periood.
Kui kaua on haige nakkusohtlik?
Noroviirusega nakatunud isikud levitavad viirusi mõnikord juba enne haigusnähtude teket ning pärast paranemist veel 2-3 päeva kuni 2 nädalat. Selletõttu on eriti tähtis, et noroviirushaigusest paranenud isikud peseksid käsi ja kasutaksid teisi hügieenilisi meetmeid ka pärast terveks saamist.
Kes võib nakatuda noroviirusega?
Noroviirustega võib nakatuda igaüks ja elu jooksul korduvalt, kuivõrd immuunsus haigestumise järel kestab vaid mõned kuud ja on viirustüve spetsiifiline, andmata seega kaitset teiste noroviirustüvede suhtes. Vaktsiini noroviirusnakkuse vastu pole ka veel olemas. Elu on näidanud, et nakatumisel on oluline inimese pärilik individuaalsus – mõned haigestuvad sageli ja raskelt, samas kui teised ei jää üldse haigeks .
Ravi.
Kuidas ravitakse noroviirusnakkusega inimest?
Noroviirusnakkuse ravimiseks puuduvad eraldi ravimid ja kuna tegemist on viirusnakkusega, ei sobi selleks antibiootikumid, millega ravitakse bakteriaalseid nakkusi. Pole olemas ka noroviirusnakkuse ennetamist võimaldavat vaktsiini. Seega ravi saab olla vaid sümptomaatiline. Kuna kõige suurem oht on suur vedelikukaotus, siis tuleb rohkesti juua kas mineraalvett või siis teed-mahla, milles on teelusika jagu suhkrut ning noaotsatäis soola selleks, et asendada kaotatud elektrolüüdid . Siin peab olema tähelepanelik joogi valikul – ei energiajoogid ega puhas vesi pole siin sobilikud joogid. Juhul, kui suu kaudu ei õnnestu kaotatud vedelikku asendada, on vajalik pöörduda arsti poole, et seda saaks teha tilkinfusioonina veeni. Tunnused, mis viitavad vedelikupuudusele ja vajadusele kiiresti tegutseda, on janutunne, suukuivus, madal vererõhk , kiire ja niitjas pulss , väikelastel nutt ilma pisarateta, uriinierituse puudumine, naha limaskestade kuivus , kaalukaotus ja segasusseisundi teke.
Profülaktika .
Kas noroviirusnakkust on võimalik vältida?
Noroviirused on võimelised välja kannatama nii külmumise kui temperatuuri tõusu kuni 60 kraadini, veelgi enam, selles kloorilahuses, mida kasutatakse ujumisbasseinides ja veesüsteemides, nad ei hävi. Seega toidu sügavkülmutamine ei hävita noroviirust.
Samas suhteliselt lihtsad meetodid, nagu käte pesemine, eriti enne söömist ja söögivalmistamist ning serveerimist, alati pärast tualeti kasutamist, imikutel mähkmete vahetamise järel, külmtoitude käitlemisel rangete hügieenireeglite järgimine, toitude kuumutamine vähemalt 60 kraadini Celsiuse järgi, vähendavad kõik märgatavalt noroviiruse levikut ja nakatumisvõimalust.
Ainuüksi regulaarne kätepesemine vee ja seebiga vähendab haigestumisi soolenakkustesse enam kui kolmandiku võrra.
Saastunud pinnad puhastada ja desinfitseerida, kasutades kloorisisaldavat puhastusvahendit. Viirusega saastunud riided ja voodipesu pesta, kasutades kuuma vett ja detergenti. WC pott ja selle ümbrus hoida puhtana. Noroviirusega nakatunud isikud ei tohi valmistada toitu haigusnähtude esinemise ajal kuni kolm päeva pärast haigusest paranemist.
Iseseisev töö II osa
Õendusplaan
Õendus probleem
Kõhulahtisus, nõrkus, janu, oksendamine
1. Õendusdiagnoos
Kõhulahtisus, mi on põhjustatud viirusinfektsioonist ja mis väljendub kõhuvalus, vedelas väljaheites üle kolme korra päevas ja pakilises roojamisvajaduses.
2. Õendusdiagnoos
Vähene vedeliku kogus, mis on põhjustatud vedeliku hulga kiirest vähenemisest organismis ja väljendub nõrkuses, janus , kehatemperaatuuri tõusu, pulsisageduse tõusus, naha- ja limaskestade kuivuses, nahaturgori languses ning veenide väheses täitumuses.
Eesmärk
Lühieesmärk
1.ööpäeva jooksul tagada vedeliku ja soolade (Na ja Mg) bilansi tasakaal.
Kaugeesmärk
Nelja päeva pärast on patsient paranenud.
Õendustegevus
Kui osakonnas leidub vabu kohti, viia patsient omaette palatisse, tagada haigele piisav vedeliku kättesaadavus, anda patsiendile palju juua kas mineraalvett või siis teed, mahla, milles on teelusika jagu suhkrut ning noaotsatäis soola, selleks, et asendada kaotatud elektrolüüdid. Juhul, kui suu kaudu ei õnnestu kaotatud vedelikku asendada, tuleb seda teha tilkinfusioonina veeni. Patsiendile tuleb seletada hügieeni tähtsust, eriti kätepesu seebiga, et vältida nakkuse levikut.
Kuna nakatanu levitab viirust veel kaks nädalat peale paranemist, on väga tähtis, et noroviirusest paranenud isik peseks käsi ja kasutaks teisi hügieenilisi meetmeid ka pärast terveks saamist.
Hindamine
Lühieesmärk
Kas patsient on esimese ööpäeva jooksul saanud vedeliku ja soolade bilansi tasakaalu.
Kaugeesmärk
Kas patsient on neljandaks päevaks tervenenud.