Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mustus ja selle liigid (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
Mustus ja selle liigid #1 Mustus ja selle liigid #2 Mustus ja selle liigid #3 Mustus ja selle liigid #4 Mustus ja selle liigid #5 Mustus ja selle liigid #6 Mustus ja selle liigid #7 Mustus ja selle liigid #8 Mustus ja selle liigid #9
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-05-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor GZXDQW Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
20
docx

Puhastuse konspekt

MUSTUS Mustus on mitme erineva aine (keemilise ühendi) segu, näiteks rasvad, õli, nõgi, savi, mikroobid jms. Mustus võib olla kinnistunud, vedel/märg või kuiv. Kust on mustus pärit? Veest (lubjasete, lubjaseep) Inimestelt (rasv, kõõm, mikroobid, eritised) Inimeste tegevusest (toiduvalmistamine, kosmeetikatoodete kasutamine, kütmine) Materjalidest (kemikaalide aurud, kulumine) Loodusest (loomade ­ ja taimede jäägid, muld, õietolm, mikroobid) Liiklusest ja tööstusest (nõgi, õlid, rasvad) Mustus laskub pinnale (tolm laskub mööblile, tuletikk kukub põrandale) mustem pind puutub

Puhastusõpetus
thumbnail
146
pdf

KORISTAMINE - SEE ON LIHTNE?

töövihik õpetajale Kutselist puhastusteenindust on õpetatud Eestis alates 1990.aastate algusest. Selle aja jooksul on puhastamise ja koristamise õpetamiseks ilmunud mitmed raamatud ja töövihikud.

Puhastusõpetus
thumbnail
168
pdf

E-kursuse „Eripuhastustööd“ materjalid

töö teostaja vahel. Joonis 2. Koolimaja korpused välisvaates. Foto L. Padu Olulised tegurid on tööetappide õige ajajaotus, tolmuvabad töömeetodid, vajalike töövahendite olemasolu ja kasutamine. Ehitusaegse koristamise hulka kuulub ehitusjäätmete eemaldamine ja ruumide puhastamine. Jäätmete kohapealne sorteerimine vähendab jäätmetega reostatust ja levikut ehitusplatsi ümbruses. Joonis 3. Remondiaegsed ehitusprügi kondeinerid. Foto L. Padu Töö lõppfaasis on mustus eemaldatud nii nähtavatest kui silmale nähtamatutest kohtadest. Raskesti ligipääsetavad kohad on näiteks mööblitagused ja alused ning kaetud pindade tagused. Oluline on hea ruumiõhu saavutamine. Joonis 4. Ventilatsioonitorud. Foto L. Padu 1.1.2 Tööpaiga puhtuse säilitamine Ehitusega seotud koristamist võib jagada kolmeks: 1. ehitusaegne koristus, eesmärgiks takistada pindade määrdumist ja kahjustamist, vähendada tolmu levikut. 2

Puhastusõpetus
thumbnail
33
pdf

Puhastusprotsessid ja kodukeemia

ÜLD Mustus on pinna ebapuhtus, mis vähendab või takistab pinna kasutamist, kahjustab pinda ja on ebaesteetiline ning häiriv. Mustus ­ aine vales kohas. Mustus ei teki ega kao, vaid liigub ühest kohast teise. Ohtlik <-----Mikroobid, bakterid, viirused Tülikas <----- pori rongiistmel <----- tolm raamaturiiulitel Häiriv Talutav <----- pori trepikojas Mustuse mõju ühiskonnale: ­ muudab pinna välimust ­ vähendab ruumide esinduslikkust

Keemia
thumbnail
63
doc

INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED

koolera tekitajaid Paul Fürbringer 1888. a. võttis kasutusele kirurgilise käte antiseptika alkoholi sisaldava lahusega. Halsted 1889 a. oli esimene, kes võttis seoses lõikustega kasutusel kummikindad. Hügieeni ekspert Karl Flügge - 1905. a. tegi vahet kirurgilisel ja hügieenilisel käte antiseptikal. 3 PÕHIMÕISTED Aseptika ­ kõik tegevused, mille abil püütakse nakkuseid vältida. Selle eesmärk on kaitsta elavat kude või steriilset materjali haigustekitajate eest. Antiseptika ­ haigustekitajate hävitamine või nende paljunemise pidurdamine antiseptiliste vahenditega. Eristatakse füüsikalist, mehhaanilist, keemilist ja bioloogilist haavaravi meetodit. Antiseptikum ­ aine, mis mikroorganisme surmab (bakteritsiidne toime) või nende arengut pidurdab (bakteriostaatiline toime). Dekontaminatsioon ­ tegevus, mis eemaldab või hävitab mikroorganisme esemelt eesmärgiga

Õenduse alused
thumbnail
181
doc

A.Palu mootorratta raamat

Joon. 1. a -- mootorratas («Minsk»); b -- motoroller («Elektron»); c -- mopeed («Riga-12») 13 juhtimiseks. Pidurdamine toimub roolikangil paikneva lingi ja raami küljes oleva pedaali abil. Peale selle on mootorrattal elektriseadmestik. Selle üles- anne on segu süütamine mootori silindris, sõidutee valgus- tamine ning heli- ja valgussignaalide tekitamine. Mitmesuguste mootorrataste, motorollerite ja mopeedide

Füüsika
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Näiteks viitab sõna insult (ladina keelest pärinev nimetus ajurabanduse kohta) sõnale insultare ’tuikuma’. Kreeka keelest pärineb sama tähendusega sõna (sünonüüm) apopleksia, mis tähendab lööki. Viimasel ajal võetakse palju oskussõnu ja lühendeid üle inglise keelest. Näiteks võib tuua lühendi AIDS (acquired immunodeficiency syndrome) või AED (automated external defibrillator), mis on leidnud tee ka igapäevaellu. Peale selle kasutatakse meditsiinisõnavaras tihti isikunimesid, mis tavaliselt kuuluvad neile, kes mingit haigust esmakordselt kirjeldasid või mõne aparaadi leiutasid või seda esimesena kasutasid. Nii on näiteks Parkinsoni tõbi saanud oma nime inglise arsti James 11 Parkinsoni järgi ja Péani klemm prantsuse kirurgi Jules Péani järgi. Varem kasutati isikunimesid ka anatoomias, kuid nüüdseks on sellest lihtsuse huvides loobutud. Ravipraktika näide

Esmaabi
thumbnail
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

näol. Kokku lisandus 914 hektarit. See tõi kaasa aktiivse elamuehituse, lisandus enam kui 500 elamut, tänavatevõrk viiekordistus. Aktiivsem elamuehitus (ja ühtlasi ka puitarhitektuuri paremik) koondus Uueveskile ja Paalalinna. Kasvasid ka ambitsioonid suvituslinnaks – järve äärde rajati paadisadam, ujumisbassein ja rannakohvik. Maaliline järve suunas langev maastik ahvatles paljusid jõukal järjel linnakodanikke rajama Trepimäe kanti suurejoonelisi villasid. Selle kõrval leidus linnas ka arvukalt piirkondi lihtsamate üürielamutega. Viljandi miljööväärtuslikud piirkonnad, peamised suurimad puitasumid ja uurimisobjektide asukohad vt. Joonis 1.1. 1 Vaksali 2 Kantreküla 3 Tallinna mnt. Ridala

Ehitusfüüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun