Sügelised - lestade esilekutsutud haigus, mis annab endast aeg-ajalt märku. See on vana haigus, mida on tuntud juba umbes 2500 aastat. (0)

SÜGELISED
Referaat
Tallinn 2015
SISUKORD
SISSEJUHATUS ...................................................................................3
1. HAIGUSE OLEMUS JA NAKATUMINE .......................................4
2. SÜMPTOMID JA LEIUD .................................................................6
3. SÜGELISTE RAVI ..........................................................................10
KOKKUVÕTE .....................................................................................12
KASUTATUD KIRJANDUS .............................................................. 13
SISSEJUHATUS
Sügelised on lestade esilekutsutud haigus, mis annab endast aeg-ajalt märku. See on vana haigus, mida on tuntud juba umbes 2500 aastat.
Sügeliste sagedast esinemist peetakse iseloomulikuks just vähearenenud riikidele. Kui aastakümneid tagasi arvati olevat sesos nahahooldusvahendite vähesuse ja haigestumuse vahel, siis praegusel ajal ei tohiks see faktor enam erilist rollli mängida. Oluline on haiguse õigeaegne, kohene diagnoosimine. On ju sügelisede haigus, mida põhjustab lest (Sarcoptes scabiei hominis ). Selle sattumisel inimese nahale kas otsese (eriti intiimse kontakti teel) või vahendatud kontakt (haige isiku esemete, riietega kokkupuutel, kandmisel ) kaudu saab alguse haigusjuhtum.
Sügelishaiguse epideemiate põhjuseks on peetud diagnostilisi vigu - vale diagnoosi, mis soodustanud haiguse levikut.
Sügelised võivad tekitada tõsiseid diagnostilisi probleeme, eriti tüsistunud haigusjuhud ja nn " puhaste " inimeste sügelised. Seda haigust tuleb aga kahtlustada igas eas patsientide puhul, kes kaebavad generaliseeritud (üle kogu keha) naha sügelemisele, eriti õhtuti. Haigus põhjustab tugevat sügelemist, eriti õhtul ja öösel ning on väga nakkav.
Kroonilisi diagnoosimata sügelisi nimetatakse kõnekeeles ka "seitsmeaastaseks sügelemiseks".
1. HAIGUSE OLEMUS JA NAKATUMINE
Sügelised on parasitaarne nahahaigus , mille tekitajaks on silmaga vaevu nähtav (0,3-0,5 mm) pikk sügelislest Sarcoptes scabiei hominis.
Lestal Sarcoptes scabiei hominis on ovoidne, dorsoventraalselt lamenenud keha. Emaslesta keha mõõtmed on 0,4 ja 0,3 mm, isaslestal 0,2 ja 0,15 mm.
Fertiilne ehk paljunemisvõimeline emaparasiit tekitab päeva jooksul sarvkihti umbes 2 mm pikkuse käigu, kuhu muneb päevas 2-3 muna, produtseerides 4-6 nädalase eluea jooksul 40-60 muna. Arengutsükkel munast kuni uue muna tekkeni kastab 19 päeva.
Emaslesta inimese naha pinnal liikumise kiiruseks on 2,5 mm/min ning päevas nahasse näritud käigu pikkuseks 0,5-5 mm. Emaslest toitub nahast, süües sarvkihti kuni 15 mm pikkusi käänulisi käike. Käigud on nähtavad läbi nahapinna hallikate joontena. Munad munetakse käikudesse ja nende kohale närib emane lest ventilastiooniavad. Vastsed elavad samades käikudes, nad toituvad emase näritud nahajäänustest ja kudede vedelikust, ise nad käike ei tee.
Sügelistega patsientidel on lestasid tavaliselt vähe, 10-30 isendit, kuid vanuritel ja ka aidsihaigetel võib neid nõrga imuunvastuse tõttu olla sadu.
Nakatumine sügelistesse toimub tiheda vahetu kontakti kaudu haige inimese või tema poolt saastatud esemetega. Nakatuda võib igas vanuses. Nooremaealised täiskasvanud saavad haiguse tavaliselt sugulise vahekorra ajal, vanemad inimesed kas lestadega saastatud voodipesu kasutamisel või tiheda perekondliku kontakti kaudu, nt. lastelaste hoidmisel. Nakatud võib ka tiheda olmekontakti tingimustes. nt. pinginaabrid koolis, toakaaslased ühiselamus, eriti üksteise riiete kandmisel. Sügelislet püsib riietes või voodipesus elusana 2-4 päeva, maksimaalselt 2 nädalat.
2. SÜMPTOMID JA LEIUD
Haiguse inkubatsiooniperiood ehk peiteperiood on kuni 1 kuu.
Kui inimene on nakatunud sügelistesse esimest korda, ilmnevad haiguse sümptomid (tugev sügelus) tavaliselt 3-6 nädala pärast peale nakatumist ja see on kõige tugevam õhtuti.
Sügelised ei põhjusta püsivat immuunsust, nii et nakatuda võib korduvalt (siis ilmnevad sümptomid juba 24 tunni pärast).
Tüüpiliseks kaebuseks sügeliste korral on ühtune naha sügelemine, eriti peale voodisse heitmist. Soojas sügelislestade ainevahetus intensiivistub ning vabaneb rohkesti bioloogiliselt aktiivseid aineid, eriti histamiini .
Haiguse klassikalise kulu korral lokaliseerub lööve täiskasvanutel:

• sõrmevahedes
  
• randmel
  
• käsi- ja õlavarre painutuspinnal
  
• rindadel
  
• küünarlohkudes
  
• kõhul (eriti naba ja vööpiirkonnas)
  
• tuharatel
  
• genitaalidel
  
• reite ja sääre sisekülgedel
  
• harva hüppeliigese ja jalalaba piirkonnas
  

Tavaliselt jäävad juustega kaetud peanahk, nägu, selja ülaosa, peopesad ning tallad lööbevabaks.
Haiguse pikemaaegsel kestmisel esineb üle kogu keha rohke lööve, ka küünarnukkidel ja põlvedel.
Imikutel ja väikelastel võib lööve olla kogu kehal.
Imikutel ka:

• juustega kaetud peanahal
  
• peopesadel ja
  
• jalataldadel
  

Joonis. Sügeliste eelistatud lokalisatsioonikohad
Lööve sügelishaige nahal on polümorfne ehk mitmekujuline. Lööbeelemendid on järgmised.
1. Punetavad sõlmekesed ehk paapulid
Kõige tüüpilisemaks sügeliste tunnuseks peetakse paarikaupa paigutuvaid punetavaid sõlmekesi ehk paapuleid, mille pinnal võib leida koorikuid, ning nende vahel olevaid sügeliskäike. Papuloosne lööve haige nahal on tavaliselt rohke ning kõige enam on seda kõhul. Väga puhastel inimestel võib ninetatud elemente olla vähe ja enamasti paigutuvad nad üksikutena. Õiget diagnoosi aitab panna perekondlik anamnees - kui sügeleb mitu perekonnaliiget, on kindlasti tegemist sügelistega.
2. Sügeliskäigud on hallikad või naha värvi vaoharjataolised veidi kaarjad kõrgendikud pikkusega 0,5-1 cm. Sügeliskäigud on kergemini leitavad lastel, täiskasvanutel ei tule nad alati nähtavale. Paapuliga algavad ning villikesega lõppevad sügeliskäigud on täiskasvanul kergemini avastatavad sõrmede sisekülgedel naha vaatlusel luubiga. Sügeliskäigud tulevad paremini esile, kui peitsida nahka joodi või mõne muu värviva vedelikuga, kuna sügelislesta poolt kohestatud epidermis imab endasse rohkem värvainet.
3. Suuremad sõlmed ehk skabiese ektüümid
Haige nahal esineb ka suuremaid sõlmi. Sellised elemendid esinevad tüüpilistel juhtudel meeshaigetel genitaalidel.
4. Villikesed ja kublad leiduvad sagedamini tundliku nahaga ja allergilisstel isikutel.
5. Ekskoriatsioonid ehk kratsimisjäljed on sagedamini nii tundlikel kui ka kroonilise kuluga isikutel.
Kroonilise sügelishaigusega on tegemist siis, kui haigus on kestnud üle kahe kuu. Iseloomulik on rohke lööve, mis sageli komplitseerub mädapõletikuga.
Sagedaseks tüsistuseks sügeliste korral on sekundaarse impetiigo lisandumine. Selliselt komplitseerunud juhtudel on haige nahal peale sügelistele iseloomuliku lööbe ka rohkelt pustuleid ehk mädaville ning mädaseid koorikuid. Kroonilise scabies`e korral esinevad küünarnukkidel sekundaarsest mädapõletikust tingitud pruunikas-rohelised infiltreeritud alusel paigutuvad koorikud- seda nimetatakse Ardi sümptomiks. Lööbe eksematiseerumisel tekivad nahale erineva suurusega erütemato-skvamoossed naastud, võib esineda mõõdukas leemendus.
Niinimetatud eksudatiivne scabies esineb sagedamini imikutel. Lööve meenutab esimesel pilgul allergilist dermatiiti või ekseemi . Erinevalt allergodermatoosidest on aga haigusnähud põskedel tagasihoidlikud ning oluliselt silmatorkavamad teistel kehaosadel. Eriti rohkesti on löövet naba ümbruses ja jalataldadel.
3. SÜGELISTE RAVI
Põhiprintsiibid:

• ravida nahka üle kogu keha
  
• ravida kõiki perekonnaliikmeid ja kontaktseid üheaegselt
  
• riided ja voodipesu vahetada ravi alustamisel ja ravi lõpetamise järel. Kõik pestavad asjad pesta, suuremaid esemeid võib desinfitseerida triikimisel läbi märja riide . Päris suured seljariided võib sulgeda tihedalt plastikaatkotti ja hoida nii 2 nädalat, sest sügelislest ei suuda kauem elus püsida, kui tal ei ole kokkupuudet elusorganismiga.
  

Ravi efektiivsust suurendavad eelnevad veeprotseduurid. Soovitataksevahetada voodipesu ja riideid iga 12-24 tunni tagant ning kanda riideid, mida on pestud temperatuuril 60° C, keemiliselt puhastatud või mida ei ole vähemalt 3 päeva kasutatud. Ravi tulemuslikkust on soovitatud kontrollida 8-10 päeva pärast ravi lõpetamist.
Sügeliste raviks on tänapäeval üldiselt Eestis kasutatav ravim permetriinkreem (Permethrin). Ühest 30 g salvituubist (Nix 5 %) piisab täiskasvanu ühekordseks raviks,
toimeaeg 10 tundi. Permetriinkreemi võib kasutada alates 2- elukuust . Kreemi määramisel tuleb arvestada lapse vanusele vastavat hulka.
Kreemi tuleb määrida puhtale, kuivale ja jahedale nahale. Mitte kasutada vahetult pärast soojas vannis käimist. Toimeaeg on 8-12 tundi, pärast seda tuleb kogu keha hoolikalt puhtaks pesta.
Lastel vanuses 2- kuud kuni 2- aastat tuleb kreemiga katta kogu kehapind. Vajadusel on lubatud ka nägu, kael , peanahk ja kõrvad sisse määrida. Vältida tuleb ravimi sattumist suhu ja silmadesse .
Nixi doseeritakse:

• 2-kuustele kuni 2-aastastele 1/8 (umbes 4 g)
  
• 1-5 aastastele 1/4 (umbes 7g)
  
• 5-12 aastastele 1/2 tuubi sisust (15g)
  
• üle 12- aastastel lastel ja täiskasvanutel tuleb katta kreemiga kogu keha pind (välja arvatud pea), seejuures võib kasutada kuni 30 g kreemi.
  

Erilist tähelepanu on soovitav pöörata sõrme - ja varbavahede, randmete, kaenlaaluste, välissuguelundite, tuharate ning sõrmede ja varvaste küüntealuste piirkondade kreemitamisele.
Peale käte pesemist tuleb käsi uuesti kreemitada
Oluline on vahetada pesu.
Soovitatud on samaaegne ravi kõigil pereliikmetel - ka nendel, kellel löövet veel ei ole.
Permetriinravi korratakse nädala pärast, et hävitada võimalikud ellujäänud või munadest koorunud lestada. Seoses sellega pole enam vaja riideid vahetada. Asümptomaatilisi partnereid ja pereliikmeid ravitakse ühekordselt, patsisendiga samal ajal.
Sügeliste ravi ebaõnnestub tänapäeval üsna sageli, nii et järelkontroll on vajalik. Sügelus jätkub pärast sügeliste ravi sageli paar nädalat, kuid sügeliskäigud kaovad, kui ravi õnnestus.
Väävlisalvi (10%, 20%, 30%, 33%) on kasutatud sügeliste raviks väga pikka aega ja kasutatakse veel tänapäevalgi.

• lastele soovitatakse 10%-list
  
• naistele 20%-list
  
• meestele 30-33%- list väävlisalvi
  
• tundliku ja õrna naha korral võib kasutada nõrgema kontsentratsiooniga väävlisalvi.
  

Selle meetodi järgi on nahk väävli mõju all viis päeva, kuuendal päeval pestakse nahk ravimitest puhtaks, vahetatakse ihu- ja voodipesu ning järgmisel päeval tuleks teha kordusvisiit arsti juurde.
Sügelishaigusest tingitud sügelemine lakkab tavaliselt kohe pärast esimest raviprotseduuri. Kui 4-5. päeval tekib uuesti sügelemine (ja on teada, et ravireeglitest on täpselt kinni peetud), siis kasutada tsinkloksutist tsinksalvi või tsinkpastat, et ravida tekkinud ärritusdermatiiti.
Nimetatud meetodi rakendamine tagab tervistumise. Haiged ei pea ravi väävlisalviga meeldivaks, sest nahk on viis päeva salvine.
KOKKUVÕTE
Käeaoleva referaadi eesmärgiks oli anda lühiülevaade sügeliste esinemisest, sümptomitest ja nende ravist .

• Üldised nõuanded, mida patsient ei tohiks unustada.
  
• Sügeliste ravi peab alustama pärast arsti konsultatsiooni (diagnoosi panekut).
  
• Arsti soovitatud ravimit tuleb kasutada vastavalt eeskirjale.
  
• Mitte unustada, et ravimit tuleb kasutada/aplitseerida üle kogu keha.
  
• Oluline on jälgida soovitatud optimaalset raviaega, kordade arvu, pesemisreziimi ja pesuvahetust.
  
• Ravi lõpetamisel on vajalik korduskontroll tervistumise hindamiseks, vajadusel võib ka mitu korda kontrollida.
  
• Kui tekib ärritusdermatiit, tuleb ravida vastavate vahenditega.
  
• Lähedases kontaktis isikud peaksid end korraga ravima.
  

KASUTATUD KIRJANDUS
Elberg, E. 2003. Sügelised. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. lk 3-23
Kahn, H & Loit , H. 2009. Tervise abc. Tallinn: Valgus. lk 533-534
Silm, H & Kaur, S. 1995. Sagedamini esinevad nakkuslikud nahahaigused . Tallinn: Raamatutrükikoda. lk 38-41
Widmer, L. 2010. Nahahaigused. Tallinn: AS Medicina . lk 218-221
13