saksa armee 3 gruppi (Nord Leningrad) ( Mitte Moskva) ( Süd Odessa) j) Leningradi blokaad- 1941-1944 kestis Leningradi blokaad (saksa väed piirasid ümber) k) Pearl Harbour- 1941.7dets ründab jaapani lennuvägi vaiksel ookeanil hawaii saarestikus USA laevastikubaasi. l) Operatsioon Overlord (D-päev)- Teise rinde avamine, normandia dessant, maabusid USA, FRA, GB väed. m) 4D: demilitariseerimine, demonteerimine, demokratiseerimine, denatsifitseerima- Demilitariseerimine maa-ala kus on sõjaväe tegevus keelatud; demonteerimine Lammutamine/lahtivõtt; demokratiseerimine Demokraatlikuks muutmine; denatsifitseerimine Natsismi kaotamine, eemaldamine 3) Stalingradi lahingu tähtsus- Saksamaa murde lahing, GER kapituleerus ehk andis alla 4) Sõja ajal toimunud konverentsid (Teheran, Jalta, Potsdam)- Teheran
Maailm I maailmasõja järel - Prantsusmaa: tugev sõjavägi, said juurde Elsass-Lotringi ning sellega kasvas ka nende tugevus - Saksamaa oli laostunud, ei oldud rahul Versailles' rahulepingu tingimustega (reparatsioon, alade ära võtmine, Reini piirkonna demilitariseerimine) - Venemaa: Nõukogude Liit, kommunism - lagunesid endised suurriigid nagu Saksamaa, Türgi, Venemaa, Austria-Ungari - Balkanil tekkis Jugoslaavia Rahvusvahelised suhted 20. sajandil - S. ei suutnud reparatsioone maksta, 1923.a ,,okupeeris" Rahvasteliit Ruhri piirkonna, S. ei olnud rahul Versailles' tingimustega, neile seatud tingimused olid liiga karmid - Rahvasteliit ettenähtud kujul ei toiminud, seepärast USA sellega ei liitunud - Nõukogude V
·Jaapaniga sõlmiti rahu ·Ka II MS korral ei suudetud saavutada õiglast maailmakorda ·saavutati võit natsismi üle , kuid kommunistliku diktatuuri mõju kasvas ·NSVL võimu alla jäid Balti riigid moodustus kommunistlik blokk ·Maail lõhestus- Külm Sõda ·Toimus Nürnbergi kohusTulemused: ·Saksa keiser Wilhelm II loobus troonist ·11. nov kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne vaherahule ·Saksamaa alistus toimus evakueerimine ja demilitariseerimine, loovutamine suurema osa oma raudtee- veeremisest ·28.juuni 1919 suruti Saksamaale pelae Verssailes rahu ( nõrgestas Saksamaad) ·Võitjad said palju eeliseid ja uusi maid ·Rahulepingutega vähendati kaotatud riiikide territooriumi ning pandi neile ette majanduslikke, poliitilis ja sõjalisi kohustusi. ·Austria-Ungari lagunes ·Tekkisid uued riigid ·venmaast eraldusid mõned riigid ·Saksamaa kaotas osa territooriumist, ka suurriigiseisundi
1961 valmis Berliini müüd. Üldiselt oli plaan, et Saksamaa säilib demokraatliku riigina, tsoonidesse pandi ametisse ülemkomissarid, nad pidid tagama majandusliku ja poliitilise ühtsuse säilimise. NSVLi poole peal ametisse kohe kommunistid. ,,4d" poliitikast lähtudes hakatakse Saksamaad arendama. ,,4d" poliitika 1. demonteerimine (sõja)tööstus lammutatakse lahti, vabrikutest jäävad alles vaid seinad. See tagas Saksamaa majanduse väga kiire arengu. 2. demilitariseerimine sõjaväestatuse vähendamine, luua riik kus pole sõjaväge. 3. denatsifitseerimine natsiidealoogiat ei tohtinud olla, natsid tuli uuesti väljaõpetada. 4. demokratiseerimine demokraatia kehtestamine. Õnnestus Saksa Liitvabariigis ja Saksa Demokraatlikus Vab. ei õnnestunud. Nürmbergi kohtuprotsess (algas 20. nov 1945 ja lõppes 1. okt 1946) Kohtu all 24 süüalust neid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades, inimsuse vastastes kuritegudes
diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Wilsoni rahuplaani, keskendus peamiselt Pr. ja Ingl huve arvestavate lepingute koostamisele. Tähtsaim Versailles’ rahu Saksamaaga 28. juuni 1919. Saksamaa pidi loovutama alasid Prantsusmaale, Belgiale, Taanile. Jäi ilma 8ndikust territooriumist. Pidid maksma reparatsioone e. sõjakahjud hüvitada võitjariikidele. Liitlased hõivasid 15 aastaks Reini jõe piirkonna (osaline demilitariseerimine) - et Saksamaa täidaks Versailles’ lepingu tingimusi. Rahulepingute koostisosa Rahvasteliidu põhikiri. 1921-22 Washingtonis.
AJALUGU 9. KLASSILE Töökava Lähiajalugu September 1. Rahvusvaheline olukord pärast Esimest maailmasõda 1) Compiègne'i vaherahu 2) Versailles' rahu 3) Versailles'-Washingtoni süsteem 4) muutused maailma poliitilisel kaardil 5) Nõukogude Venemaa 6) Rahvasteliit Tööülesanded: lk 8-13, TV ptk 1, mõisted: kapituleeruma, reparatsioon, demilitariseerimine, dominioon, vabariik, sudeedisakslased, separaatrahu. 2. Rahvusvahelised suhted 1920. aastail 1) patsifismi ajastu 2) regionaalkonfliktid ja Rahvasteliit 3) Vene küsimus Tööülesanded: lk 14-17, TV ptk 2, mõisted: patsifism, pakt, desarmeerimine, agressioon, proletaarlased. 3. Rahvusvahelised suhted 1930. aastail 1) sõjakollete kujunemine Euroopas ja Aasias 2) Itaalia agressioon Etioopia vastu 3) Saksamaa taasrelvastumine 4) Prantsusmaa otsib liitlasi 5) Berliini-Rooma telg
· Saksamaa jagamine Briti, Pr., USA, NSVL vahel neljaks okupatsiooniks, võimu Saksamaal teostas Liitlaste sõjaline Administratsioon--> kohtupidamine natsi-saksa juhtide üle. Saksa reparatsioonide tasumise kord demonstreeriti saksa suurte tehaste sisseseaded. · Jätkuv sõda Kaug- Idas. NSVL lubadus Jaapani vastu sõtta astuda, vastutasuks Sahhakini Saare lõunaosa ja Kuriili Saared. · 4-D poliitika, Saksa demokraatlikuks, natsism likvideerida, demilitariseerimine. 8. Teljeriikide lüüasaamise põhjused ( Itaalia, Saksamaa, Jaapan) · lääneriikide suur toetus NL · välksõja plaani läbi kukkumine · väiksemad inim ja materiaalsed ressursid · Inglise ja USA suur vastupanu · USA sõtta astumine, II rinde avamine 9. II MS tagajärjed · Väga suured inimkaotused ja purustused (60mlj. in). · Ei saadud õiget riigikorda. · Maailm lõhestus kaheks. Toimus maailma polariseerumine
Juuli, august 1945 Potsdami konverents – Churchill/Attlee + Rosevelt/Truman + Stalin – Jaapani lõplik purustamine, 2 tuumapommi. NSVL kuulutas sõja Jaapanile. Kuriili saared Venemaale (Siiani konflikt) Saksa lõplik purustamine 30.apr, Hitleri enesetapp. Saksamaa jaotati neljaks tsooniks: USA, Inglismaa, Prantsusmaa, NSVL. 4 de-d: denatsifitseerimine, demilitariseerimine, demonteerimine, demokratiseerimine. 8.mai Saksa kapitulatsioon. Kirjutavad alla W.Keitel ja Žukov. Hirohito – Jaapani keiser 2. Sept 1945 Jaapan kirjutas alla kapitulatsiooniaktile. MacArthur – USA kindral Lääneliitlaste kartus, et Vene väed jõuavad Saksamaale varem. Kohtumine Elbe jõel Aprill 1945 põhi lahingud Berliini pärast. Isikud F
NSVL lükkas USA abi tagasi, keeldus ka Soome Vastastikuse majandusabi nõukogu VMN Loodud: 1949 NSVL poolt Kuni NSVL lagunemiseni 1991 Iga leping tuli sõlmida läbi Moskva Selle abil NSVL kontrollis oma satelliitriikide majandust Maj. Integratsiooni riikide vahel ei toimunud Saksamaa pärast II MS Jaotati okupatsioonitsoonideks liitlaste vahel Ajati ühtset poliitikat: 1) Demilitariseerimine: sõjatööstusettevõtted demilitariseeriti 2) Denatsifitseerimine: 3) Demonteerimine: 4) Demokratiseerimine: Sakslaste repatrieerimine: asustati ümber u. 14 milj. Sakslast Demokratiseesimisse suhtuti - Läänes: kujunes mitmeparteiline pluralistlik ühiskond - Idas: koondati kohalik võim üsna kiiresti kommu. Partei kätte Lagunes ka Saksam. Maj. Ühtsus Idatsoonis alustati natsionaliseerimist
· Saksamaa liitlased pidid maksma reparatsioni makse ning loovutama võidetud territoorumid · Itaalia kaotaskõik aafrika kolooniad ja alad vahemerepiirkonnast · Albaania iseseisvus · Ungari suruti tagasi 1938 aasta piiridesse · Soome kaotas karjala ja petsamo piirkonna · Kalingrad läks NSVL-le · Määratakse kindlaks saksa-poola piir. Oder ja neisse jõekallast mööda Saksamaal tuli läbi viia demilitariseerimine demokratiseerimine demonteerimine deratifitseerimine
miljardi USA dollari väärtuses. Programmiga liitusid Austria, Belgia, Holland, Iirimaa, Island.... SOTSIALISMILEERI TEKKIMINE Peagi sotsialistide ja kommunistide vahelised suhted teravnesid. Kommunistide vastupanuliikumine sai luau Kreekas, 1948 said kommunistid lüüa Soome parlamendi valimistel. SAKSAMAA pärast II MS Potsdamis võitjariigid kinnitasid, et taastavad Saksamaa ühtse rahuarmastava riigina. Selleks tuli kõikides okupatsioonides ellu viia ühtset 4D poliitikad: Demilitariseerimine, denatsifitseerimine, demonteerimine, demokratiseerimine. Reparatsioone maksti demilitariseeritud tööstusettevõtete sisseseadetega Sakslaste repartieerimine (asutati umber u. 14 miljonit sakslast) BERLIINI BLOKAAD JA SAKSAMAA LÕHENEMINE (1948 juuni Külma sõja I vastasseisuks oli Berliiini Blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võõetud
*Esindajad: D. Lloyd George, G. Clemenceau, V. Orlando, W.Wilson >28. juuni 1919 Versailles' rahuleping Saksamaaga: a)Saksamaa alade kärpimine: *Elsass-Lotring Prantsusmaale * Ülem-Sileesia Tsehhoslovakkiale * veel maid Taanile, Belgiale, Leedule, Poolale =>NB! Pooltel loovutatud aladel kõneldi saksa keelt b) demilitariseerimine: *sõjaväes võis olla max 100 000 meest, sh 4000 ohvitseri *sõjaväeteenistus keelatud *lennukeid, tanke, allveelaevu ei tohtinud olla c)pidi maksma reparatsioone * Saksamaa ei suutnud tasuda esimest sissemakset *vastutasuks okupeeritakse Prantsusmaa eestvedamisel 1923. a Saksamaale oluline Ruhri tööstuspiirkond =>majanduse kokkuvarisemine, 1923. a huperinflatsioon
* Tohutult palju surnuid * Kommunistliku süsteemi teke * Koloniaalsüsteemi lagunemine * ,,Kolmanda maailma" ehk arengumaade esilekerkimine 9. Pariisi rahukonverents, rahulepped ja muutued poliitilisel kaardil * Pariisi rahukonverentsil lõpetati sõjaseisukord Saksamaa liitlastega * Austria jagati neljaks okupatsioonitsooniks * Kinnitati Potsdami konverentsi otsuseid Saksamaa suhtes (nn ,,4 De-d": demokratiseerimine, demilitariseerimine, denatsifitseerimine ja demonteerimine) Mõisted Hitler Saksamaa natsipartei juht. Saksamaa füürer 1933-1945 Stalin Nõukogude Liidu juht 1924-1953 Mussolini Itaalia duce aastatel 1922-1945 Roosevelt USA 32. president 1933-1945, sõlmis liidu Sb ja NL-iga Hitleri vastu Molotov NL riigitegelane, Stalini lähedane abiline, MRP sõlmija Saksamaaga Ribbentrop Sa välisminister 1938-1945, MRP Curchill Sb peaminister 1940-1945
r viisid läbi 1949 mai jaguneb rahareformi, kaheks: 4 de-: 1. Saksamaa LV, Demokratiseerimin pealinnaks Bonn e 2. Saksamaa DV, Demilitariseerimine pealinnaks Berliin Demonteerimine Denatsifitseerimine 2. Berliini 1961 Saksamaa LV – Berliin Enamik sakslasi Berliini müür, kriis + Saksamaa DV nägid Lääne- raudne eesriie sai Berliinis paremat tegelikkuseks elatustaset,
ja aitama rahumeelselt lahendada rahvusvahelisi tülisid. Liikmesriikide hulka kuulusid nt Suurbritannia ja Prantsusmaa. USA ei liitunud. 2. Versailles´ leping Saksamaaga seotud, Versailles´ süsteem ka teised rahulepingud, mis sõlmiti Ims lõpetamiseks. USA ei tahtnud end sidauda lepetega, sõlmis kaotajatega ise eraldi lepingud. 1921-1922a. Washingtoni mere konverents USA algatus. Osa võtsid ka Inglismaa, Prantsusmaa, Jaapan, Itaalia. Eesmärk: Vaikse ookeani demilitariseerimine, jaapan pidi oma väed välja viima neilt aladelt, ka teiste riikide mõjuvõim vähenes. 1) Saksamaa küsimus: Peale Ruhri vallutamist, suhtusid Antaanti riigid leebelmalt. Dawesi plaan Saksamaal vähendati reparatsioonimakseid ja koostati maksegraafik. Saksamaa sai USAlt laenu, et inflatsioonist jagu saada. See plaan võimaldas Saksamaad kohelda, kui normaalset vestluspartnerit. USA toetas sõda rahaga andis laenusid, aitab seeläbi ennast, nüüd on huvitatud raha
1. Võrdle poliitilist elu demokraatlikus ja diktatuurses ühiskonnas. Demokraatlikus ühiskonnas on võimalik oma esindajate poolt hääletada ja osaleda riigi valitsemises, diktatuuris ei saa oma sõna sekka öelda, hektib tsensuur ja riiki juhib üks inimene või mingi kindel grupp. 2. Seleta mõiste vabadussõjalised. vapsid, eestlased kes võitlesid vabadussõjas. Vabadussõda toimus 1918-1920. Vapsid muutsid põhiseadust, nende oma võeti vastu. Demokraatiast autoritaarseks diktatuuriks. 3. Näita kaardil Siegfrigi kaitseliini. Saksa ja prantsusmaa vahel. Saksa poolel. 4. Võrdle massikommunikatsiooni demokraatlikus ja mittedemokraatikus ühiskonnas. Mittedemokraatlikus oli peal tsensuur massikommunikatsioonidel, oli ainult üks arvamus. Demokraatlikus oli palju arvamust. 5. Mille kohta käib USA presidendi Rooseveldi ütlus: ,,Tehke midagi, kui see toimub tehke veel!"? Majanduslanguse ajal Uue kursi kohta. 6. Tänu millele elas Suurbritannia ...
Alzeeria sõda võideldi oma vabaduse pärast. Tänu sellele sõjale kukkus IV Vabariik Inglismaa: · Impeeriumi lagunemine · 1974 India iseseisvumine · Rahvaste Ühendus inglise endiste asumaade ühendus, iga asumaa elanik sai inglise kodakontsuse Saksamaa LiitVabariik (LV) · 1945-1949 4 okupatsiooni, (valitses USA, Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa) o Demokratiseerimine tuli luua parteid o Demilitariseerimine saksamaa tuli luua relvavabaks, sakslase peast on vaja välja peksta militarism o Demonteerimine sõjakahjud tuli hüvitada vabrikutega, raudteedega ja maanteedega o Denatsifitseerimine ajupesu, tuli tekitada neile tunne et nemad on kõiges süüdi. · 1949-1963 K. Adenauer mees kes rajas saksamaa liitvabariigi, tõi saksamaa sõjast välja, ehitas ülesse.
Lepiti kokku sõjapidamises otsustati avada teine rinne ja see, et NSV Liit astub sõtta Jaapani vastu. JALTA veebruar 1945. Osalesid Stalin, Churchill ja Roosevelt. Kooskõlastatus Saksamaa lõpliku purustamise ja sõjajärgse maailmakorralduse plaanid. Määrati kindlaks ÜRA asutamiskonverentsi aeg. POTSDAM juuli-aug 1945. Osalesid Truman, Stalin ja Churchill. Arutati Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi (denatsifitseerimine, demokratiseerimine, demonteerimine, demilitariseerimine). Otsustati saata sõjaroimarid kohtu alla. Määrati kindlaks poliitilised ja majanduslikud põhimõttes Saksamaa sõjaaegsete liitlaste kontrollimiseks. Holokaust paljude rahvaste, usklike ja poliitiliste rühmade vastu toime pandud genotsiid natsionaalsotsialistlikul Saksamaal ja Saksamaa poolt okupeeritud või liidendatud aladele aastatel 1933-1945. *Kitsamas tähenduses mõistetakse selle all juutide kallal nats. Saksamaal ja Teise maailmasõja ajal toime pandud genotsiidi
alla;Marshalli plaan e Euroopa taastamise programm nägi ette,et kõik riigid,mis toetavad USA välispoliitikat,võivad saada maj abi(1948-52 said 17 eur riiki maj ja tehnilist abi 13 mljrdi $ ulatuses);1945-50-külma sõja kujunemine: saksamaa saatus:otsustati Potsdami konverentsil(17.07.- 02.08.1945);saksamaa jagati NSVL,USA,UK ja Prantsusmaa okupatsioonitsoonideks;ühtset poliitikat pidi korraldama kontrollnõukogu,esmaseks ülesandeks oli saksamaa demokratiseerimine,denatsifitseerimine,demilitariseerimine,demonteerimine;arutati reparatsioonide maksmist(otsustati võtta kaupadena);muutusid saksamaa piirid poola ja NSVL kasuks;sakslased,kes jäid väljapoole uue saksam piire said õiguse asuda oma riiki tagais;järkjärgutl kontrollnõukogu tegevuse aktiivsus vähenes;NSVL koondas oma tsoonis võimu kommunistide kätte; alustati ulatuslikku natsionaliseerimist;kontrolliti inimeste meelsust;kriisi ajendiks sai saksamaa läänetsoonides läbiviidud rahareform 21.07
· ÜRO moodustamine Potsdam 1945 juuli- · Arutati USA, Suurbritannia ja NSV Liidu juhtide august seas Saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi · Kokkulepe anda sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla DDD desarmeerimine (relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine), demilitariseerimine (mingil teatud maa-alal kindlustuste ehitamise ja sõjaväe pidamise keelamine), demokratiseerimine (rahvavõimu moodustamine). Nürnbergi kohtu otsus · Milliseid järeleandmisi tegid lääneliitlased NSV Liidule? - Nad tunnustasid piire, mis olid 1941. aastal; NSV Liidule tagastati alasid. 4. Kuidas muutis Teine maailmasõda jõudude vahekorda maailmas? Saksamaa lüüasaamine näitas maailmale, et ka Kolmikpakti riikidega (Jaapan, Saksamaa,
lääneriigid avavad 1944. aastal uue rinde Normandias. NL lubas, et kui sõda Saksamaaga on läbi, siis NL hakkab sõdima Jaapaniga (eirates Jaapani-NL mittekallaletungilepingut) -Veebruar 1945- Jalta konverents- Suurbritannia, USA, NL. Otsutati moodustada ajutisi valitsusi, kuhu natsionaalsotsialiste ei lubataks. Saksamaa jagati tsoonideks. -17.Juuli-2.august.1945- Potsdami konverents- Toimus Saksamaal. Osalesid USA, Suurbritannia ja NL. Otsustati rakendada 4D poliitikat saksamaal: >Demilitariseerimine >Demokratiseerimine >Denatsifitseerimine-natsid kohtu alla >Demonteerimine Saksamaa jagati neljaks okupatsiooni tsooniks. Saksamaa pidi andma osa oma territooriumist NL ja Poolale 4. Totaalne sõda. -Kogu maailm oli mingil moel kaasatud sõtta. -Surma sai u 60 miljonit inimest (-Tsiviilisikute kasutamine (orja)tööjõuna. -Holokaust -Strateegiline pommitamine -Blokaadid. -Vastupanuliikumine)
juulist kuni 2. augustini.(Churchill/Attlie, Roosevelt Trumann) Otsustati: 1) Saksamaa jagati 4-ks okupatsiooni tsooniks: ENG, FRA, USA ja NSVL tsoon. NSVL tsooni jäänud Berliin jagti samuti 4-ks sektoriks 2) Saksamaa riigi kui terviku säilitamiseks moodustati "Liitlaste kontrollnõukogu" 3) Saksamaa pidi loobuma ida pool Oder-Neisse pool asuvatest aladest Poola kasuks ja Preisimaast 4) Tuli läbi viia Saksamaa demilitariseerimine(sõjaväe kaotamine/hävitamine), denatsifitseerimine, demonteerimine ja demokratiseerimine. Demonteeritud tehaste seadmed läksid reparatsioonide maksmiseks. 5) Mõista kohut peamiste sõjakurjategijate üle, Nürnbergi kohtuprotsess 6) Esitasid Jaapanile ultimaatumi kapituleerimise nõudega, NSVL oli nõus sõdima Jaapaniga tingimusel, kui talle antakse Kuriilid ja kogu Sahhalin. Kuna Jaapan ei alistunud, viskas USA tuumapommi 6. augutil 1945
lääneriigid avavad 1944. aastal uue rinde Normandias. NL lubas, et kui sõda Saksamaaga on läbi, siis NL hakkab sõdima Jaapaniga (eirates Jaapani-NL mittekallaletungilepingut) -Veebruar 1945- Jalta konverents- Suurbritannia, USA, NL. Otsutati moodustada ajutisi valitsusi, kuhu natsionaalsotsialiste ei lubataks. Saksamaa jagati tsoonideks. -17.Juuli-2.august.1945- Potsdami konverents- Toimus Saksamaal. Osalesid USA, Suurbritannia ja NL. Otsustati rakendada 4D poliitikat saksamaal: >Demilitariseerimine >Demokratiseerimine >Denatsifitseerimine-natsid kohtu alla >Demonteerimine Saksamaa jagati neljaks okupatsiooni tsooniks. Saksamaa pidi andma osa oma territooriumist NL ja Poolale 4. Totaalne sõda. -Kogu maailm oli mingil moel kaasatud sõtta. -Surma sai u 60 miljonit inimest (-Tsiviilisikute kasutamine (orja)tööjõuna. -Holokaust -Strateegiline pommitamine -Blokaadid. -Vastupanuliikumine)
(vt üleval) · Sekkus I MS sõja lõpus (Wilsoni 14 punkti) -> õiglase ja dem rahu sõlmimine · Rahvasteliidu idee · Isolatsionistlik välispoliitika eraldatus, pol liitudest kõrvale hoidmine · Huvitus eelkõige Vaikse ookeani regioonist (kardeti Jaapani mõju suurenemist) · 1922 Washingtoni leping (USA+Jaapan+seotud Eur riigid) mererelvastuse piiramine, Vaikse ookeani saarte demilitariseerimine, Jaapani väed välja Vene Kaug-Idast · 1928 Briand-Kelloggi pakt · 1935 neutraliteediseadus keelati müüa või saata relvi sõdivatele riikidele · Huvitumine Lad-Am -> suurem mõju; sekkuti majanduslikult, poliitiliselt ja sõjaliselt 2. Inglismaa · Peale I MS laiendati demokraatiat: valimisõiguse laiendamine, piiratud valimisõigus naistele · Liberaalne partei kaotas oma positsiooni Leiboristidele (esindas tööliste huve) ->
maailmas ning parandada oma majandust. USA eesmärgid: peatada kommunismi levikut, mis näis mõjuvõimas relv maailma mõjutamiseks. Ühine eesmärk: soov vältida kolmandat maailmasõda oma eesmärkide elluviimisel. Põhjused - Stalini soov kommunismi levitada, lääneriikide soov seda peatada, seega pingestusid nendevahelised suhted. Algus - üldiselt peetakse külma sõja alguseks Berliini blokaadi. 4D projekt: Saksamaa demokratiseerimine, denatsifitseerimie, demilitariseerimine, demonteerimine (ettevõtete sisseseaded) Trumani doktriin – (1947) president Harry Truman lubas anda majanduslikku ja sõjalist abi neile riikidele, keda ähvardab NSV Liidu poolne ekspansioonioht. Marshalli plaan (1948-1952) konkreetne tegutsemine Trumani doktriini alusel; aidati kaasa Euroopa majanduse üles ehitamisele, loodeti nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. NL ja USA ideoloogiline konflikt: Stalin-Truman NL oli kommunistlik riik, kes tähtsustas riigi huve
ülemkomissaar) 4. Saksamaa piirid Saksamaa ja Poola piiriks saab Oder-Neisee jõgi 5. Ida-Preisimaa jagati NSVL ja Poola vahel 6. Sakslased, kes jäid elama väljapoole Saksamaa piiri asustati ümber Saksamaale (üle 14 000 000 sakslase pidid oma kodudest lahkuma) 7. Saksamaa peaks olema tulevikus demokraatlik riik, 4 de poliitika 1) demonteerimine reparatsioonimaksud tööstusettevõtete demonteerimise näol 2) demilitariseerimine Armee laialisaatmine Saksamaa sõjatööstuse demonteerimine Saksamaa sõjalaevastik jagati ära NSVL ja SB vahel 3) denatsifitseerimine NSDAP tegevus keelustati Natsipropaganda keelustati Natsistlike kurjategijate karistamine 4) demokratiseerimine Inimõiguste tagamine Vabade valimiste läbiviimine Demokraatliku valitsuse loomine 8
See poliitika ei tööta, sest kõigil on erinevad arusaamad. Alguses pidi ringi käima okupatisoonikontroll, kuid juba 1948 see kontrollnõukogu kokku ei tulnud. Igast punktist oli erinevad arusaamad... NSVL vs teised. ?denatsifitseerimine võetakse ära varandus, keelatakse natsiorganisatsioonid ja ideoloogia, atribuutika jne ?demonteerimine - Kõik sõjatehased demonteeritakse ja sisseseade häälestatakse ümber rauaaegsele tootmisele ?demokratiseerimine ?demilitariseerimine sõjanduse likvireerimine ?Potsdami konverents ?Truman, Stalin, Churchill/Atlee ?Oder-Neisse joon Poola ja Saksamaa vaheliseks piiriks. ?Saksamaa on kaotanud suure osa oma idast ?Ida-Preisimaa jaotatakse NSVL'i ja Poola vahel ära. Suur osa Poolale, Kaliningrad Venemaale ?kõik jaotub mustri järgi, ja samamoodi jaotatakse ka Berliin ?luuakse liitlasriikide välisministrite nõukogu, kuhu juba kuuluvad I, P, USA ja NSVL, Hiina ?koostati rahulepingud
püsima. Saksamaa tuleviku üle oli mäletatavasti otsustatud Potsdami konverentsil (17.07-02.08), kus osalesid Suurbritannia poolelt Churchill (alates 29.07 uus peaminister Clement Attlee), Stalin ja ameeriklastest president Truman. Osa Ida-Preisimaast koos Königsbergi linnaga läks NSVL-i koosseisu. Ülejäänud Ida-Preisimaa ja alad Oder-Neisse jõgede joonest ida pool läksid Poolale. Saksamaa jagati neljaks okupatsioonitsooniks. Saksamaal viidi läbi nn 4 D-poliitika: denatsifitseerimine, demilitariseerimine, demokratiseerimine ja demonteerimine. Otsustatakse siiski võtta ka reparatsioonimakseid. Saksamaa jagamine okupatsioonitsoonideks oli otsustatud juba varem Krimmi konverentsi aegu. Kõik Ida-Euroopas elavad sakslased saadeti sunniviisiliselt Lääne-Saksamaa territooriumile tagasi (umbes 7 miljonit inimest). See süvendas niigi raskeid majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme veelgi. Kõik see tekitas ühiskonnas masendust ja pessimismi.
9) Ida-ja Kesk-Euroopa, kus hävitati dem. alged (NSVL). 10) Tekib 2-pooluseline (bipolaarne) maailm st. maailma lõhestumine a) NSVL ja liitlased (marionetid) b) USA ja lääneriigid (demokraatlikud riigid) 11)Algab külm sõda 1945-1989 a. (algab Jalta konverentsist) 12) Rahvuslik vabadusliikumine 14) koloniaalsüsteemi lagunemine iseseisvate riikide tekkimine 15) Fasismi väljajuurimine (DDDD demokratiseerimine, demostreerimine, deratifitseerimine, demilitariseerimine) 16) kriiside puhkemise algus (seoses kommunismi levikuga) 17) Saksamaa lõhenemine (DV ja LV [1949]) 18) Võidurelvastumine 19) Tuumaajastu algus (aatompommide loomine) 20) keskkonna saastamine 21) Raudse eesriide kujununemine Euroopas 22) ÜRO loomine 1945 a. 23) Uute sõjaliste liitude loomine Euroopas ( NATO [1949] ja VLO[1955] Varssavi lepingu organisatsioon) 24) Uute majanduslike liitude loomine ( Marshalli plaan, VMN vastastikuse majandusabi nõukogu). 2
Ida-Preisimaa jagati: Lõuna Põhja Köningsbergiga NSVL GER territoorium vähenes ¼ võrra, võrreldes piiridega 1937. Aastal Väljapoole GER jäänud sakslased asustati ümber Saksamaale (14,3 mlj s.h 3 mlj sudeedisakslast) GER tulevik ühtne demokraatlik riik Selle tagamiseks nn 4-de-poliitika Demonteerimine reparatsioonimaksud tööstusettevõtetele demonteerimise näol suurem osa NSVL-le Demilitariseerimine armee laialisaatmine, sõjatööstuse demonteerimine, sõjalaevastik jaotati NSVL ja GB vahel Denatsifitseerimine NSDAP tegevuse keelustamine, natsipropaganda keelustamine, natslike kurjategijate karistamine Demokratiseerimine inimõiguste tagamine, vabade valimiste läbiviimine, mitmeparteisüsteem, demokraatliku valitsuse loomine II maailmasõja tagajärjed Kokku hukkus ligi 60 mlj inimese
13.augustil 1961 püstitati Berliini müür - Lääne-Berliin eraldati müüriga, SLV ja SDV vahele ehitati tugev tõkete vöönd. Müüri ehitamise tegelikuks põhjuseks oli pidev põgenikevool idast läände. Tekkis oht, et Ida-Saksamaa jookseb niiviisi rahvast tühjaks. Berliini müür jäi püsima kuni 1961-1989. LÄÄNE TSOON SARNASUSED NÕUKOGUDE TSOON 1. Taastatakse parteide tegevus 1. Demilitariseerimine, 1. Võim koondub kommunistliku demokratiserimine, partei kätte denatsifitreerimine, demonteerimine. 2. Riikliku omandi vähendamine 2. Liitlaste nõukogu 2. Eraomandi kaotamine 3. Turumajandus 3. Plaanimajandus 4. Kuulutati väkja GERi liitvabariik 1949
Vol 4 Repressioon- vägivalla kasutamine , millegi saavutamiseks või läbiviimiseks kellegi suhtes Nt: eestlasi küüditati Siberisse Reparatsioon-sõja kahjude hüvitamine e. sõja maks Nt: Saksamaa pidi maksma Prantsusmaale, Inglismaale sõjahüvitist . Referendum- rahva hääletus Isikukultus-ühe isiku ja tema partei ülistamine , diktatuuririikides välja mõeldud elulugu . Nt: Stalin, Hitler Demilitariseerimine-sõjaväe vähendamine ,relvituks tegemine , sõjategevuse lõpetamine. Nt: Saksamaal , Reini tsoon, relvadest vaba tsoon. Militariseerimine-Sõjaväe suurendamine , relvastumine , sõjaks valmistumine. Nt: NSVL , Saksamaa tootsid rohkem sõjakaupu kui tarbekaupu. Hitler kehtestas üldise . Agressioon(agressor)-agressiivne käitumine poliitikas , võõra maa äravõtmine sõjaväe abil, sissetungimine , tulemus on okupeerimine Nt: NSVL ja Saksamaa MRP
1945.aasta juuli-august Potsdami konverents- Attlee, Truman , Stalin. Saksamaa jagati neljaks okupatsiooni tsooniks- NSVL, USA, Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa. NSV Liidu tsooni jäänud Berliin jagati neljaks sektoriks. Saksamaa riigi kui terviku säilitamiseks moodustati Liitlaste Kontrollnõukogu. Saksamaa pidi loovutama ida pool Oder-Neisses asuvatest aladest Poola ja Preisimaa. * Tuli läbi viia Saksamaa demilitariseerimine, denatsifitseerimine, demonteerimine ja demokratiseerimine. * Mõista kohut peamiste sõjakurjategijate üle. * Esitasid Jaapanile ultimaatumi kapitulieerumise nõudega. 13. Millised territoriaalsed muudatused leidsid aset pärast Teist maailmasõda (Pariisi rahukonverents)? Koalitsiooni viimane ühine ettevõtmine oli Pariisi rahulepingule sõlmimine 1947. aastal Rahulepingute tulemusena muutusid paljude riikide territooriumid.
2)Ida-Preisimaa alad võeti Saksamaalt ära. Lõunapoolsed läksid Poolale, Köningsbergiga Põhja alad NSV Liidule 3)Saksamaa territoorium vähenes võrreldes 6.Väljaspool Saksamaad jäänud sakslased asustatakse ümber Saksamaale 14,3 miljonit, sealhulgas 3 milj. sudeedisakslast 7.Saksamaa tulevik ühtne demokraatlik riik, selle tagamiseks on nn 4-de-poliitika - demonteerimine reparatsioonimaksud tööstusettevõtete demonteerimise näol - demilitariseerimine armee laialisaatmine; saksa sõjatööstuse demonteerimine; sõjalaevastiku jagamine NSVLiidu ja Suurbritannia vahel - denatsifitseerimine NSDAP tegevuse keelustamine; natsipropaganda keelustamine; natslike kurjategijate karistamine - demokratiseerimine inimõiguste tagamine; vabade valimiste läbiviimine; demokraatliku valitsuse loomine
·Ida-ja Kesk-Euroopa, kus hävitati demokraatia alged (NSVL) ·Tekib 2-pooluseline (bipolaarne) maailm st. maailma lõhestumine 1) NSVL ja liitlased (marionetid) 2) USA ja lääneriigid (demokraatlikud riigid) ·Algab külm sõda 1945-1989 a. (algab Jalta konverentsist) ·Rahvuslik vabadusliikumine ·koloniaalsüsteemi lagunemine iseseisvate riikide tekkimine ·Fasismi väljajuurimine (DDDD demokratiseerimine, demostreerimine, deratifitseerimine, demilitariseerimine) ·kriiside puhkemise algus (seoses kommunismi levikuga) ·Saksamaa lõhenemine (DV ja LV [1949]) ·Võidurelvastumine ·Tuumaajastu algus (aatompommide loomine) ·keskkonna saastamine ·Raudse eesriide kujunemine Euroopas ·ÜRO loomine 1945 a. ·Uute sõjaliste liitude loomine Euroopas ( NATO [1949] ja VLO[1955] Varssavi lepingu organisatsioon) ·Uute majanduslike liitude loomine ( Marshalli plaan, VMN vastastikuse majandusabi nõukogu).
rahandussüsteemi (Dawesi plaan). 36* USA huvid antud perioodil olid suunatud eelkõige Aasia ja Vaikse ookeani regiooni, kus kardeti Jaapani mõju suurenemist. 37* 1922.a. sõlmiti USA algatusel Washingtoni leping (alla kirjutasid lisaks USA-le ka Vaikse ookean piirkonnaga seotud Euroopa riigid ja Jaapan), millega nähti ette: 65* mererelvastuse piiramine 66* Vaikse ookeani saarte demilitariseerimine (v.a. Havai) 67* Jaapani vägede väljaviimine Vene Kaug-Idast 38* 1928.a. oli USA üks Briand- Kelloggi (USA riigisekretär) pakti initsiaatoreid. 39* Roosvelt jätkas isolatsionismi (kuni Ameerika astumiseni II maailmasõtta 1941.detsembris); näitek 1935a. vastu võetud neutraliteediseadus, millega keelati müüa või saata relvi sõdivatele riikidele (tühistatakse 1939.a.).
juulist kuni 2. augustini Churchill/Attlee, Stalin, Truman (asepresident). · Saksamaa jagati neljaks okupatsiooni tsooniks Inglismaa, Prantsusmaa, USA ja NSVL tsoon. Nõukogude liidu tsooni jäänud Berliin jagati samuti neljaks sektoriks. · Saksamaa kui terviku säilitamiseks moodustati Liitlaste Kontrollnõukogu. · Saksamaa pidi loobuma idapool Oder-Neisset asuvatest aladest Poola kasuks ja Preisimaast. · Tuli läbi viia Saksamaa demilitariseerimine, denatsifitseerimine, demonteerimine, demongratiseerimine, demonteeritud tehaste seadmed läksid reparatsioonide maksmiseks. · Mõista kohut peamiste sõjakurjategijate üle (Nürnbergi kohtuprotsess) · esitasid Jaapanile ultimaatumi kapituleerumise nõudega. · NSVL oli nõus sõdima Jaapaniga tingimusel, kui talle antakse Kuriilid ja kogu Sahhalin 18. Aatompommi kasutamine teises maailmasõjas (hukkunute arv, kuupäev, kes kelle vastu katsetas)
Võitjad otsustasid riigi jagada neljaks okupatsioonitsooniks. Riigi, kui terviku juhtimiseks ja Sm majandusliku ühtsuse säilitamiseks moodustati ülemkomissaridest Liitlaste Kontrollnõukogu. Kontrollnõukogu paiknes Berliinis, mis jaotati samuti vastavalt neljaks sektoriks. Saksamaa oli veerand võrra väiksem, kui 1937 aastal. Võitjad kinnitasid, et nad taastavad Sm ühtse rahuarmastava riigina, mida nad iseloomustasid nelja sõnaga demonteerimine, demilitariseerimine, denatsifitseerimine ja demokratiseerimine. Liitlaste poliitika okupatsioonitsoonides erines juba algusest peale ning samal ajal lagunes ka Sm majanduslik üksus. See kõik viis välja kriisideni, mis lõhestasid Sm veel enam. Berliini blokaad Berliini blokaadi eelduseks olid Potsdami konverentsi otsused, millega Saksamaa ja selle pealinn Berliin jagati nelja riigi (NSVL, USA, Prantsusmaa, Inglismaa) vahel okupatsioonitsoonideks.
3. Nõukogude Liit kohustus paar kuud pärast Saksamaa kapituleerumist astuma sõtta Jaapani vastu. 4. Sõjakurjategijad tuleb tuua kohtu ette 5. Deklaratsioon vabastatud Euroopa kohta, mis tähendas seda, et osapooled leppisid kokku käituda territooriumidel, mis jäi nende võimu alla oma suva järgi. Potsdam ikonverents 17. juuli– 2. aug. 1945 Osalesid: Churchill/Attlee, Stalin, Truman Potsdami kokkulepe: 1. natsismi ja militarismi likvideerimine – 4 D poliitika: demilitariseerimine, denatsifitseerimine, demokratiseerimine, demonteerimine 2. Saksamaa jagamine4 okupatsioonitsooniks. Saksamaa jagati 4ks okupatsioonitsooniks: Briti, Prantsuse, USA ja Nõukogude omaks .Samuti ka Berliini linn jagati 4ks okupatsioonisektoriks. 3. Liitlaste Kontrollnõukogule alluvate võimuorganite ametissemääramine; 4. kontroll tööstuse üle, reparatsioonid. 5. Sõjaroimarid otsustati saata rahvusvahelise kohtu alla 6
eest kannatab igaüks ise. Liitlaste Sõjaline Administratsioon pidi aitama kaasa demokraatlike erakondade ja organisatsioonide taastamisele ning uute, esialgu kohalike võimuorganite ning seejärel ka keskvõimuorganite valimiste korraldamisele. Valimiste tulemusel moodustatud valitsusega kavatsetigi sõlmida rahulepind. Sellist Liitlaste poolt alustatud poliitikat okupeeritud Saksamaa suhtes hakati nimetama "nelja D poliitikaks"- demilitariseerimine, denatsifitseerimine, demokratiseerimine, demonteerimine. Saksamaa pidi maksma sõja võitnud suurriikidele reparatsioone. Maa jagati kaheks reparatsioonitsooniks. NSV Liit ja lääneliitlased pidid koguma reparatsioonimakseid igaüks oma okupatsioonitsoonis. Hitleri agressiooni tekitatud kahju korvamiseks ja Saksamaa sõjalis- tööstusliku potentsiaali vähendamiseks planeeriti demonteerida Saksa tööstusettevõtted ning võtta nende seadmed reparatsioonimaksete katteks.
mail. Alla kirjutamise hetkel oli Moskvas juba 9. mai, nii tähistab NSVL võitu Saksamaa üle 9. mail, Lääne-Euroopas 8. mail ja 9. mai on Euroopa Liidu päev. Saksamaa kapituleerumine ei olnud veel II maailmasõja lõpp, sest sõda Jaapani vastu jätkus. Sõda Euroopas oli saanud läbi. Juulis-augustis 1945 oli konverents Potsdamis. Seal otsustati Saksamaa suhtes rakendada DDDD poliitikat: denatsifitseerimine, demokratiseerimine, demilitariseerimine, demonteerimine. Demonteerimine oli sõjatehnikat tootvate vabrikute osadeks lammutamine. Osa reparatsioonidest, mida Saksamaa pidi maksma, oli tehase sisseseade. Suurem osa neist viidi NSVL-i. Lääneriikide tsoonides lõppes demonteerimine üpris kähku, NSVL-i alades tehti seda päris kaua. Otsustati sõjaroimarid kohtu alla anda ning otsustati sakslased Ida-Euroopas sundkorras ümber paigutada Saksamaale, sest kardeti Hitleri ajal juhtunu kordumist
o Smaa jagatakse okupatsioonitsoonideks o Roosevelt & Stalin leppisid kokku et 3kuud peale sõjalõppu Euroopas alustab NSVL sõda Jaapaniga o Kutsuda kokku ÜRO asutamiskonverents *POTSDAMI KONVERENTS Püüti ära hoida Smaa poolt uue sõja alustamist: o Smaa & Berliin 4ks okupatsioonitsooniks/-sektoriks o Reparatsioonid o Võim liitlasriikide kontrollnõukogule o 4-de-poliitika (Demonteerimine, demilitariseerimine, denatsifitseerimine, demokratiseerimine) *PARIISI RAHUKONVERENTS 1945-1946 Lepingud allkirjastati 1947 Smaa EU liitlastega (It, Rumeenia, Bulgaaria, Soome, Ungari) Pidid maksma reparatsioone & loovutama territooriumi *NÜRNBERGI KOHTUPROTSESS 1945nov 1946okt 4 võitjariigi juristidest Rahvusvaheline sõjatribunal 24 süüalust võeti vastutusele *ÜRO Jalta konverentsi otsus Aprill 1945 San Fransiscos asutamiskonverents
2) Ida-Preisimaa jagati: 1.lõuna alad Poolale 2.põhja osa koos Königsbergiga NSVLiidule Saksamaa territoorium vähenes võrreldes 1937.aastaga ¼ võrra Otsused: Väljaspoole Saksamaad jäänud sakslased asustatakse ümber Saksamaale – 14,3 miljonit, sealhulgas 3 milj. sudeedisakslast Saksamaa tulevik – ühtne demokraatlik riik, selle tagamiseks nn. 4 de- poliitika: 1) demonteerimine – reparatsioonimaksud tööstusettevõtete demonteerimise näol 2) demilitariseerimine: - armee laialisaatmine - saksa sõjatööstuse demonteerimine - sõjalaevastiku jagamine NSVLiidu ja Suurbritannia vahel 3) denatsifitseerimine: - NSDAP tegevuse keelustamine - natsipropaganda keelustamine - natslike kurjategijate karistamine 4) demokratiseerimine: - inimõiguste tagamine - vabade valimiste läbiviimine - demokraatliku valitsuse loomine Tagajärjed 1945 nov. - 1946.a. okt
Ida-Preisimaa jagati pooleks, osa sai NSVL (Kaliningradi oblast), osa Poola Poola läänepiiriks Oder-Neisse jõgi koos sellest idasse jäävate aladega. Sealsed sakslased, ka Tsehhoslovakkias elavad sudeedisakslased asustati Saksamaale ümber. Kokku tuli Saksamaale Ida- Euroopast 14,3 milj inimest. Saksamaa suhtes rakendatav poliitika - neli de-d demonteerimine (reparatsioonideks veeti ära Saksa tööstuse sisseseade) demilitariseerimine - eeskätt veeti ära strateegiliselt tähtsate ettevõtete sisseseade, ka jagati võitjate vahel Saksamaa sõja- ja kaubalaevastik denatsifitseerimine - moodustati Rahvusvaheline Sõjatribunal (USA,GBr,P,NSVL). 20.november 1945 kuni 1.oktoober 1946 toimus Nürnbergi protsess (kuna just seal oli NSDAP korraldanud oma kongresse). Võeti vastutusele 24 isikut, keda süüdistati vallutussõdade
probleemid näidisriikides. 3) Maailmamajandus kahe maailmasõja vahel: majanduse tükliline areng ja ületootmiskriisid; majandusliku tõusu ja majanduskriiside põhjused (tsüklid 1918-1922, 1923-1924, 1925-1929, 1929-1934, 1935-1939); Suure depressiooni puhkemise põhjused ja tagajärjed; keinsianistlikule majanduspoliitikale iseloomulikud jooned. 4) Mõisted: desarmeerimine (e demilitariseerimine), reparatsioon (e kontributsioon), Versailles`i süsteem, passiivne vastupanu, inflatsioon, hüperinflatsioon, õlleputš, Dawes`i plaan, Weimari vabariik, patsifism, frankistid, konstitutsioon, keeluseadus, New Deal, keinsianism, ratifitseerimine, välispoliitiline isolatsionism, neutraliteet, koalitsioonivalitsus, ületootmiskriis, defitsiit, protektsionism, Suur
mai, siis NSVL-s hakati võidupühana tähistama 9 maid. Sõda euroopas lõppes mais 1945. Suvel said veel kokku liitlaste esindajad. Juulis augustis Potsdamis. Stalin oli kohal. Rooswelt oli surnud ja oli uus president Truman, Inglismaal oli algul Churchil ja lõpuks polnud, sest olid parlamendi valimised, C lahkus konvelt ja kuna tema partei ei võitnud valimisi, siis konve lõpuks tuli kohale uus peaminister Atlee. Arutati: 1. Saksamaal tuleb läbi viia DDDD. Denatsifitseerimine, demilitariseerimine, demokratiseerimine, demonteerimine (sõjatehast demonteerida (lahti võtta) tehase sisseseadmed võeti reparatsioonideks endale, eriti harrastas seda NSVL, mõningad neist sisseseadetest suudeti ka korralikult tööle panna, osasid mitte.) 2. Otsustati kokku kutsuda rahvusvaheline sõjadribunal- et mõistaksid kohut sõjakurjategijate üle, ikka Saksamaa ja tema liitlasi mõeldi nende all. 3. Sakslased, kes elavad mujal, need tulen ümberasutada Saksamaale
SÕDA EUROOPAS OLI LÄBI. Pärast sõja lõppu juulis-augustis said kolm liitlast jällegi kokku ja seekord juba Saksamaa pinnal Potsdamis. Roosevelt oli vahepeal surnud ja tema asemel tuli Truman. NSVLi esindas ikka Stalin. Inglismaad esindas konverentsi alguses Churchill, aga konverentsi keskel (kui toimusid parlamendivalimised) tuli tema asemele uus peaminister Atlee. Arutleti Saksamaa suhtes kasutatavat poliitikat DDDD demokratiseerimine, demilitariseerimine, denatsifitseerimine, demonteerimine. Otsustati, et Ida-Euroopa sakslased tuleb ümber asustada Saksamaale. Jaapanlased pidid vallutatud aladest loobuma. Aga kuna Jaapan ei kavatsenud alla anda, siis seetõttu kasutas USA Jaapani vastu tuumarelva 6. august ja 9. august 1945 (Hiroshima ja Nagasaki). Reaalselt oli see tegelikult enda jõu demonstreerimine. Tuumarelva kasutamine sundis siiski Jaapanit alistuma ja 2.september 1945 kirjutati alla kapitulatsiooniaktile
8. mail 1945 kapituleerus Saksamaa tingimusteta. Suurriikide vahepealsete kokkulepete kinnitamiseks toimus Potsdami konverents 14. juulist kuni teise augustini. Delegatsioonide eesotsas olid Churchill/Atlee, Truman, Stalin. · Saksamaa jagati neljaks okupatsioonitsooniks: Inglismaa, USA, NSV, Prantsusmaa. NSV tsooni jäänud Berliin jagati neljaks sektoriks. · Saksa riigi kui terviku säilitamiseks moodustati liitlaste kontrollnõukogu. · Tuli läbi viia Saksamaa demilitariseerimine, denatsifitseerimine, demonteerimine ja demokratiseerimine. Saksamaa pidi loobuma ida pool Oder-Neisset asuvatest aladest Poola kasuks ja Preisimaast. · Mõista kohut peamiste sõjakurjategijate üle (Nürnbergi kohtuprotsess) · Esitasid Jaapanile ultimaatumi kapituleerumise nõudega. NSV liit oli nõus sõdima Jaapaniga ainult tingimusel kui ta saab Kuriilid ja kogu Sahhalini. Jaapan ei alistunud. 6. augustil 1945 viskas USA pommi Hiroshimale, 9
Ahvenamaa läheb Soomele. Samas pidi olema autonoomne ning sinna ei tohtinud paigutada sõjaväge. Suuremate konfliktide vahendamisega ei tulnud Rahvasteliit toime Hispaania kodusõda, Itaalia-Etioopia konflikt. Reaalselt Rahvasteliit oma eesmärke ei täitnud 20 aastat pärast loomist tuli teine maailmasõda. Rahvasteliidu peakorter asus Genfis, Sveitsis. ,,See [Versailles'i rahuleping] ei ole rahu, vaid vaherahu 20 aastaks." - tsitaat aastast 1919. Jah või ei? Jah: Demilitariseerimine Saksamaale liiga tegemine alade äravõtmisega. Poola koridori teke. Sõjasüüdlasteks mõistmine. Saksamaa kohustus reparatsioone maksta oli põhjustanud tugeva majanduslanguse, (lubas natsionaalsotsialistidel võimule tulla). Ei: Saksamaa kui suur sõjaline jõud oli tugevalt nõrgestatud. Oli vähem mehi, puudusid tankid, allveelaevad, lennukid, ei olnud sõjaväekohustust. Rahvasteliit hoiab kõik sõjad ära.
a piirid. Saksamaa kaotas ¼ territooriumist. Elsass-Lotring Prantsusmaale, Sudeedimaa Tsehhoslovakkiale, osa Ida-Preisimaast Poolale ja NSV Liidule. Sakslased deporteeriti oma etnilisele kodumaale N Liidu poolt 1940. a hõivatud alad jäid talle (Eesti, Läti, Leedu, osa Karjalast, Ida-Poola, Bessaraabia) Soome kaotas Karjala NSV Liidule Saksamaa valitsemine S jagati 4ks okupatsioonitsooniks. Liitlaste Kontrollnõukogu. DDD Demilitariseerimine: relvastus jagati ära Suure kolmiku vahel. Relvatehased demonteeriti, keelustati sõjaväeteenistus, Wehrmacht demobiliseeriti. Denatsifitseerimine: SS, SD, Gestapo kuulutati kuritegelikeks organisatsioonideks. Sõjakurjategijate väljaselgitamine. 1946 kohtuprotsess Nürnbergis III Reichi juhtivate tegelaste üle (Raeder, Dönitz, Keitel, Ribbentrop, Rosenberg, Kaltenbrunner jt). 12le surmanuhtlus. Riikide iseseisvuse taastamine
annaabi.ee 
