Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Ajalugu 9 klassile (1)

3 KEHV
Punktid
Ajalugu 9 klassile #1 Ajalugu 9 klassile #2 Ajalugu 9 klassile #3 Ajalugu 9 klassile #4 Ajalugu 9 klassile #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 113 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Pirgit Selart Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
26
doc

Ajalugu 12.klassile (XX sajand)

Ajalugu 12.klassile (XX sajandi ajalugu) 20. sajandi ajalugu · Saksamaa ­ konstitutsiooniline monarhia (keisri võim põhiseadusega piiratud, kuulutati välja 1871 enne seda killustunud.), keisriks oli Wilhelm II. Poliitiliselt oli mitmeparteisüsteem (rohkem kui kaks parteid), see tingis selle, et tegemist oli koalitsioonivalitsustega (need pole enamasti kuigi püsivad). Euroopa juhtiv tööstusmaa, maailmas teine. Majanduses olid levinud monopolid. Oma kapitali

Ajalugu
thumbnail
26
docx

Ajalugu 3. kursus

totalitarism see tähendab riigijuhil on piiramatu võim, riik kontrollib täielikult kodanike igapäevaelu. totalitarismi ja autoritarismi kehtestamiseks on soodne aeg siis kui riik ja rahvas on läbi teinud mõne suure kannatuse(sõda, majanduskriis...) . sellisel juhul rahvas usub kergelt lubadusi. totalitaarse reziimi iseloomulikud jooned: 1. on üks partei, teised parteid keelatakse 2. võim koondub paretei juhi kätte 3. riigi ametisse pannakse režiimile ustavad inimesed 4. rõhutakse rahvuslisele 5. rõhutatakse riigi huve ja õigusi 6. õhutatakse sõjakaid meeleolusid 7. võim kontrollib ühiskonnaelu kõiki valdkondi (majandu, kultuur, haridus) 8. püüti kontrollida inimeste eraelu ja mõttemaailma 9. tootmine täitis võimu huve, kõige olulisem oli sõjaliste tellimuste täitmines 10. keelati streigid, ei soositud ametiühinguid 11. kehtestati tsensuur 12. rikuti inimõigusi 13. loodi massiorganisatsioone lastele noortele töölistele

Ajalugu
thumbnail
16
docx

Ajalugu - I MS

Rahvusvahelised suhted enne I ms Imperialismi ajastu: Riikide blokkide kujunemine  2 suurt  sõjalis-poliitilised blokid  kolmikliit  1879-liiduleping Saksa ja Austria vahel  1871 sündis Saksa keisririik; Austria-Ungari keisririik II kohale(pl Viin)  nende kahe vaheline liit (1879)  mõni aasta hiljem liitub Itaalia  see liit tekitas teistes riikides pahameelt Euroopale tundus, et loovad omavahel kamba ja teised tahtsid ka kamba luua. Prants ja vene.  1893 – teine riikide blokk hakkab kujunema Prantsusmaa ja Vene vahel (kui saksa ühte ründab, tuleb teine appi)  Pr ja Vene koostöö oli saksa jaoks kohutav look  Vene-Pr liiduga ühines ka Inglismaa  1904 London sai teha Pr’ga liidulepingu (Ingl-Pr)  Entente Lerdiale/ Antante-lepingu nimi  Hakati tegema sõjalisi plaane saksa vastu  Oli Pr-Vene ja Pr-Ingl liidulepingud, puudus Vene-Ingl  1907 Ingl parandas Venega suhte

Ajalugu
thumbnail
8
doc

1631 - 1994 sündmused, persoonid, mõisted

http://www.abiks.pri.ee Aastaarvud 1632 Tartu Ülikooli asutamine 1680 Suur reduktsioon 1689 ilmub I Läti keelne piibel 17001721 Põhjasõda 1710 Eesti läheb Venemaa koosseisu 1721 Uusikaupunki rahu, lõppes Põhjasõda 1739 Esimene eesti keelne piibel 17831796 Katariina II asehalduskord 1809 Soome läheb Vene koosseisu 1857 hakkab ilmuma ajaleht "Pärnu Postimees" 1860 1880Ärkamisaeg, rahvusliikumine Eestis 1865 asutatakse laulu ja mänguselts "Vanemuine" (Jansen) 1869 Eesti esimene Üldlaulupidu 1870 I raudtee Eestis 1872 Eesti kirjameesteseltsi asutamine (Hurt, Jakobson) 1878 hakkab ilmuma ajaleht "Sakala" 1906 I eesti keelne gümnaasium 1907 rajatakse Eesti kirjanduseselts 1909 Eesti rah

Ajalugu
thumbnail
147
docx

Eesti XX sajandi algul

Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel ­ Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 1850­1940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene

Ajalugu
thumbnail
19
docx

Suurriigid 20. saj algul, kriisid, I maailmasõda, II maailmasõda, suur majanduskriis

Ajaloo suuline arvestus 1. Suurriikide iseloomulikud jooned 20. Saj algul ­ riigikord, sisepoliitika, majandus. USA SBR Prantusmaa Saksamaa riigikord Presidentaalne vabariik Parlamentaarne Parlamentaarne Konstitutsiooniline monarhia vabariik monarhia sisepoliiti Kaheparteiline Kaheparteiline süsteem Mitmeparteiline Kahekojaline ka süsteem( Demokraatlik ­ Konservatiivne partei süsteem. monarhia-nõrga partei(lõuna) ja (toorid) ja Liberaalne Paljuparteilisus(üle võimuga. Vabariiklik partei(põhja)) partei (viigid) 10ne partei) Alamkojas ­ 10-12 Vastuolud erinevate

Ajalugu
thumbnail
13
docx

Kordamine kontrolltööks Lähiajalugu I Eesti osa

Ka türgi ja austria- ungari impeeriumid lagunesid ning esitasid vaherahu ettepaneku. uute rahvusriikide teke- Saksamaal loobus Wilhelm II troonist ning kuulutati välja Weimari vabariik, Saksamaa kirjutas alla Compiegne vaherahule, mille tingimused olid talle rasked. Pariisi rahukonverents- eesmärgiks oli võitjariikide soov leppida kokku sõjajärgsetes korraldustes ning seada tingimused sõja kaotanud riikidele Teema 3 Eesti iseseisvumine, lähiajalugu pt. 10; Eesti ajalugu pt. 9-12 Eesti omariikluse saavutamise eeldused ja protsess, revolutsioon Venemaal, Vabadussõda, Tartu rahu Iseseisvuse eeldused ja protsess: 1) Kultuurilised: kirjakeele ühtlustumine; eestikeelse kirjasõna ja ajakirjanduse levik; rahva eneseteadvust kujundavate suurürituste (nt laulupeod) pidamine; 2) Majanduslikud eeldused: talude päriseksostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks; tööstuse arengu tulemusena muutus Eesti ala Vene impeeriumi

Ajalugu
thumbnail
6
doc

AJALUGU KORDAMINE: diktatuurid ja demokraatlikud riigid

Lenin oli kritiseerinud liigse võimuahnuse pärast 2. 1927 õnnestus Stalinil Trotski ja tema toetajad juhtkonnast eemaldada (karjääri tegi Molotov, 1930-1941 NL valitsusjuht) 3. 1929 Trotski liidust välja, samal aastal suure pidulikkusega Stalini 50. juubel, sai ainuvõimu 4. isikukultus: kuulutati maailma töörahva ,,juhiks ja õpetajaks", kõikjal plakatid, skulptuurid, kirjutati kompartei ajalugu, võltsiti ajaloolisi fotosid. 5. Riiklik propagandaaparaat, kommunistlikes noorteorganisatsioonides õpetati lapsi muu kõrval oma vanemate järele nuhkima ja nende peale kaebama Uue majanduspoliitika lõpp. Industrialiseerimise algus. 1. Stalini võimuletulek tähendas NEP lõppu: Stalin likvideeris igasuguse eraettevõtluse, ka põllumajanduses, võttis kursi maailmarevolutsioonile, käivitas ulatusliku

Ajalugu




Kommentaarid (1)

Kerstii96 profiilipilt
Kerstii96: Selle materjali pealkiri ei lähe materjali sisuga kokku !!!
00:10 17-10-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun