Kiire II ms kordamine (1)

KORDAMINE II MS
1. Teise MS puhkemise põhjused

• I MS ei lahendanud kõiki probleeme ja konflikte, pigem süvendas neid
  
• Saksamaa rahulolematus Versailles ’ rahulepingutingimustega (reparatsioonid, sõjaväe kaotamine jne). Saksamaa älispoliitika muutus agressiivseks
  
• Stalini agressiivne välispoliitika ja soov teha maailmarevolutsioon
  
• Kommunismiohu tekkimine
  
• Suur Depressioon, mille tulemusel tekkisid diktatuuririigid, mis omakorda viisid konfliktideni
  
• ÜRO ei suuda lahendada riikidevahelisi konflikte diplomaatiliselt
  
• Lääneriikide järelandmis- ja lepituspoliitika ei suuda kontrolli all hoida Stalinit ja Hitlerit.
  

2. Millal algas ja lõpes II MS?
1. September 1939 – 2. September 1945
3. Sõjalised blokid
Teljeriigid (3) + nendega liitunud riigid (5)
Saksamaa Soome Rumeenia
Itaalia Ungari Slovakkia ( Tsehhi ala okupeeriti
Jaapan Bulgaaria juba arem )
1940 – Allkirjastati Kolmikpakt, millele siis kirjutasid alla ka S, U, B, R, Sl
Hitleri-vastane koalitsioon + nendega liitunud riigid
NSVL Kokku nende poolel
USA oli 61 riiki
Suurbritannia
1942, 1. jaanuar – Ühinenud Rahvaste Deklaratsioon
4. Saksamaa poolt õivatud alad 1939-1940 (alates 1. sept)
* Lääne-Poola * Luxenburg
* Taani * Belgia
* Norra * Holland
5. NSL poolt okupeeritud alad 1939-1940 (alates 1. sept)
* Eesti * Ida-Poola
* Läti * Besaraabia
* Leedu * alad Soomelt, nt Karjala maakitsus
6. Nimetage suuri lahinguoperatsioone II MS-st
* Moskva * Pearl Harbor
* Stalingrad * Overlord
* Kursk * Barbarossa
7. Miks Saksamaa ja tema liitlased kaotasid sõja?
* Saksamaa liitlased olid suhteliselt nõrgad
* Ressursside puudus
* Välksõja nurjumine
* Üle-Euroopaline vastupanuliikumine nõrgestas Saksamaad
* Korraga tuli sõdida mitmel rindel
8. Teise MS tulemused ja tagajärjed
* Saksamaa ja tema liitlased kaotasid sõja
* Balti riigid kaotasid iseseisvuse
* Saksamaa jagunes 2 okupeeritud riigiks
* Kujunes külm sõda
* Tohutult palju surnuid
* Kommunistliku süsteemi teke
* Koloniaalsüsteemi lagunemine
* „Kolmanda maailma“ ehk arengumaade esilekerkimine
9. Pariisi rahukonverents, rahulepped ja muutued poliitilisel kaardil
* Pariisi rahukonverentsil lõpetati sõjaseisukord Saksamaa liitlastega
* Austria jagati neljaks okupatsioonitsooniks
* Kinnitati Potsdami konverentsi otsuseid Saksamaa suhtes (nn „4 De-d“: demokratiseerimine, demilitariseerimine, denatsifitseerimine ja demonteerimine)
Mõisted
Hitler – Saksamaa natsipartei juht. Saksamaa füürer 1933-1945
Stalin – Nõukogude Liidu juht 1924-1953
Mussolini – Itaalia duce aastatel 1922-1945
Roosevelt – USA 32. president 1933-1945, sõlmis liidu Sb ja NL-iga Hitleri vastu
Molotov – NL riigitegelane, Stalini lähedane abiline , MRP sõlmija Saksamaaga
Ribbentrop – Sa välisminister 1938-1945, MRP
Curchill – Sb peaminister 1940-1945
Rommel – Saksa kindral , kes Aafrikas lääneriikide astu sõdis.
Eisenhower – Liitlaste vägede ülemkomandör Euroopas. Planeeris 44-45 aasta
sõjakvallutused Prantsusmaal ja Saksamaal, 51. aastal sai temast eismene NATO ülemkomandör.
Montgomery – Inglise kindral. Sõdis Rommeli vastu palju.
Charles de Gaulle – Prantsuse sõjaväelane ja riigimees. Üks silmapaistvamaid tegelasi.
Juhtis 4. soomusdiviisi, prantsusmaa kaotusega põgenes inglismaale , rajas vastupanuliikumise Vaba Prantsusmaa. Hiljem naases Pr-le ja teda valiti korduvalt presidendiks.
Quisling – Norra sõjaväelane ja poliitik . Saksa okupatsioonivõimude poolt määratud Norra
alitsusjuht. Tema järgi nim. Anastajatega koostööd teinud kvislingiteks.
Petain – Prantsusmaa juht II MS, alistus sakslastele.
Truman – USA 33. president 1945-1953. Lõpetas sõja. Teatas ka Potsdami konverentsil , et
neil on aatomrelv. Iskas Jaapanile sõja lõpul kaks aatompommi.
Attlee – Briti poliitik, Sb peaminister 45-51, lõpetas sõja.
Žukov – Vene suurkindral, tähtsaim II MS. Hiljem Kaitseminister . Pidas kõige suuremaid
lahinguid. Põhiliinil ründas ja vallutas Berliini.
Kallio – Soome president 39-40
Ryti – Soome president Talvesõja ja Jätkusõja ajal
Mannerheim – marssal , rootsi aadlik , vabamees. Soome vägede ülemjuhataja, 44-46 oli
President
Paasikivi – Soome president aastatel 46-56. Ajas nn „paasikivi poliitikat“, st, üritas säilitada
häid suhteid NL-iga, seda ka sõnavabaduse hinnaga.
Atlandi harta – 14. august 1941 Roosevelt ja Churchill sõlmivad lepingu, mis sätestab, et
riigid ei tohi taotleda pärast sõja lõppu uusi territooriume ega nõustuda territooriumide muutmisega ning austada rahaste õigust valida endale ise valitsemisvorm
ÜRO – sai alguse 45 aasta koalitsiooniriikide konverentsil San Fransiscos. Selle eelkäiateks
olid Atlandi harta nign 42. aasta Ühinenud rahvaste deklaratsioon.
Lend-leasi seadus - USA abiandmissüsteem neile riikidele, keda USA pidas oluliseks enda
kaitse seisukohalt. (Selle raames andis USA abi 50 miljardi $ eest – relvi , lahingumoona, laevu, toidu- ja tooraineid jne. NSVL-ile)
teljeriigid – Saksamaa, Itaalia, Jaapan ja nende liitlased (kokku 11 riiki)
Hitleri-vastane koalitsioon – Suurbritannia, USA, pmst Prantsusmaa ja NSVL ja nende
liitlased (kokku 61 riiki)
vastupanuliikumine – Saksamaa, Itaalia ja Jaapani okupantide ja nende käsilaste vastane
liikumine, mis tegutses 39-45 põhiliselt Prantsusmaal
holokaust – kreeka keelest tulev sõna, mis tähendab ohvri iimseni põletamist. Sedasi
nimetatakse ka juutide massilist hävitamist natside poolt Saksamaal ja Saksamaa poolt okupeeritud maades aastai 1933-1945; ohvreid 5,75-6 miljonit
Anšluss - (Anschluß - saksa k. ühendamine, liitmine, annekteerimine) tähendab Austria
liitmist Saksamaaga 13. märtsil 1938. a
kollaboratsionism – kollaboratsionistid on inimesed, kes töötavad koos vastasriigiga.
Kamikaze – enesetapumisiooni sooritus. Sõdurid läksid tihti abatahtlikult surma selleks, et
võimalikult palju kahju vaenlasele teha.
Pearl Harbor – Üllatusrünnak jaapanlaste poolt USA mereväebaasi. Jaapan polnud ametlikult
sõjaski, ent võttis USA mereväest maha suure osa.
Hiroshima , Nagasaki – Jaapani linnad, mida USA pommitas aatompommiga.
„Barbarossa“ – Saksamaa väkssõjaplaani koodnimetus. Hitler kinnitas plaani 18. detsember
1940. Kiire sõja ja rünnakutega taheti veel sama aasta lõpuks vallutada Moskva ja Leningrad . Nõukogude luurel õnnestus plaan kätte saada peaegu kohe peale selle vastuvõtmist. Üheteist päeva pärast peale selle vastuvõtmist oli plaani koopia Moskvas kindralstaabis olemas.
Nümbergi protsess – II MS lõpus võeti vastutusele kõik Saksamaad teeninud suuremad isikud
ja mõisteti neid sõjakuritegudes süüdi.
„Kummaline sõda“ - Kummaline sõda toimus Prantsuse-Briti ja Saksamaa vägede vahel. See
sõda kandis sellepärast sellist nime, sest sõda oli välja kuulutatud, aga sõjategevust ei toimunud.