Külma sõja avaldumisvormid (0)

Külma sõja algus

• 1946 veebruar
  

• Stalin teatas et me elame sõja ajastul
  
• Väideti et sõda pole läbi
  
• 1946 märts Fulton
  
  • Kasutusele tuleb nimetus raudne eesriie – lääne euroopa ja ida euroopa
    
  • Külm sõda – USA ja NSVL pikaajaline vastasseis erinevates vormides
    
    • Tehakse üksteise võidu tuumarelvi
      
    • Tavarelvastus
      
    • Majandusrelvastus
      
    • Kultuuriline sõda
      
    • Poliitiline sõda
      
• 1947
  
  • Kujuneb ameerikas välja Trumani doktriin – Turman oli USA pres. Def. USA abistab kõiki riike kes võitlevad kommunismi vastu
    
  • Mashalli plaan – USA majandus abi sõjas kannatanud Euroopa riikidele. (viidi ellu järgneval aastal)
    
    • Et abi saada:
      
      • Riigis pidi olema eraettevõtlus
        
      • USA kontrollis kuidas raha kasutada
        
• 1948-1949
  
  • Berliini blokaad – saksamaa lõhestumine kaheks riigiks
    

• 1949
  
  • Lõhkes kaks pommi
    
    • Nõikogude liit teatas oma I aatompommi katsetusest
      
    • II pomm oli hiinlaste, lõppes hiina kodusõda ning hiina jagunes kaheks
      
      • Mandri-Hiina (kommunistlik Hiina rahvavabariik)kommunistliku toetusega
        
      • Taivan (Hiina Vabariik) USA toetusega.
        
  • Tekkisid sõjalised blokid:
    
    • NATO – USA ja 12 lääneriiki 1949
      
    • Varssavi lepingu organisatsioon 1955
      
• VMN – vastastikuse majandusabbi nõukogu
  
  • Sotsialisti maade majanduskoostöö organsisatsioon
    

Lääneriigid

• H. Truman (1945-1953)
  
  • Üleminek sõja-ajalt rahuajale
    
  • „ beebibuum “ – üle terve maailma sünnib väga palju lapsi
    
  • Pidurduspoliitika – kommunismi leviku pidurdamine
    
  • Makartism – McCarthy – spioonide ja kommunistide otsimis kampaania
    
    • Rosenbergide süüasi – mees kes töötas tuumafüüsika keskuses ja lekitas salajasi valemeid NSV liidule (mõisteti süüdi rahuajal sõja reeglitega)
      
• D. Eisenhower (1953-1961)
  
  • Tagasitõrjumispoliitika – doomino teooria (kagu aasias, vietnam
    
  • Ameerika jäi tehnoloogias maha, oli ameerika jaoks kaotuse aeg, kuna NSV liit oli juba sputniku saatnud kosmosesse
    

• 1946 oli IV Prantsusmaa vabariik – parlamentaarne riik
  
  • Ebastabiilne riik, valitsused vahetuvad tihti,
    
    • 1954 kaotab Prantsusmaa Vietnami sõja
      
    • Alžeeria sõda – võideldi oma vabaduse pärast. Tänu sellele sõjale kukkus IV Vabariik
      

• Impeeriumi lagunemine
  
• 1974 – India iseseisvumine
  
• Rahvaste Ühendus – inglise endiste asumaade ühendus, iga asumaa elanik sai inglise kodakontsuse
  

• 1945-1949 – 4 okupatsiooni, (valitses USA, Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa)
  
  • Demokratiseerimine – tuli luua parteid
    
  • Demilitariseerimine – saksamaa tuli luua relvavabaks, sakslase peast on vaja välja peksta militarism
    
  • Demonteerimine – sõjakahjud tuli hüvitada vabrikutega, raudteedega ja maanteedega
    
  • Denatsifitseerimine – ajupesu , tuli tekitada neile tunne et nemad on kõiges süüdi.
    
• 1949-1963 K. Adenauer – mees kes rajas saksamaa liitvabariigi , tõi saksamaa sõjast välja, ehitas ülesse.
  
  • Sotsiaalne turumajandus – anti vanuritele raha, oli tööjõu puudus (mitte töö puudus), lõpetati talongi põhine toidu jagamine.
    

Sotsialismi maad

NSVL

• Algas võimuvõitlus stalini kohapeale
  
  • „ Leningradi protsess“ – võitluse käigus kõrvaldati kõik Leningradist inimesi ametikohtadelt
    
  • Kasvas juudi vaenulikus
    
• 5. Märts suri Stalin
  
• Võimuvõitlus kolme mehe vahel
  
  • L. Beria – siseminister, kelle allusid julgeolekupolitsei ja miilits . (mõisteti hukka 1953)
    
  • G. Malenkov – valitsuse juht
    
  • N. Hruštšov – partei juht (sai võimule, kõrvaldas teised, kogu võim koondus ühele inimesele)
    

• Sotsialistlik Ida-Euroopa – pärast II maailmasõda sattus Ida-Euroopa Nõukogude liidu mõju alla.
  
• Rahvademokraatiamaad – nimetus NSVL mõjualuste maade kohta ajal, mil sotsialism polnud veel kindlustatud
  
• Sotsialismileer – kõik sotsialistlikud riigid
  
• Sotsialistlik sõprusühendus – sotsialistlikud riigid, mis said NSV Liiduga paremini läbi.
  

• Saksa demokraatlik vabariik
  
  • Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV) tekkis Nõukogude Liidu okupatsioonitsoonis Saksamaal
    
  • SDV kuulutati välja 7. Oktoober 1949.
    
  • Tähtsamaid sündmusi saksa DV ajaloos
    
    • 1949 – SDV loomine
      
    • 1953 – rahvarahutused ida-berliinis,mis lämmatatakse NSVL...
      
• Ungari Rahvusvabariik
  
  • Kommunistid haarasid võimu enda kätte 1949.aastaks. kõik teisede parteid keelustati . Opositsioonilised poliitikud vangistati või saadeti maalt välja
    
• Jugoslaavia Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik
  
  • Jugoslaavia oli üks omapärasemaid sotsialistlikke riike. Ta ajas iseseisvat , Moskvast sõltumatut, poliitikat. Külma sõja ajal oli jugoslaavia erapooletu.
    
  • Sündmusi Jugoslaavia ajaloost
    
    • 1945 – jugoslaavia kuulutatakse sotsialistlikuks riigiks
      
    • 1984 – halvenevad suhted NSVL-ga, võetakse vastu Mashali plaan
      
• Albaania rahvusvabariik
  
  • 1945 – läks Albaanias võim kommunistidele. Albaaniast sai suletuim Euroopa sotsialismimaa.
    

Külma sõja kriisid

• 1948 – Iisraeli riigi tekkimine Palestiinas
  
  • Taheti tekitada araablaste ja juutidele eri riiki
    

Korea sõda 1950-1953

• 1950:
  
  • Põhja-Korea tungis peale lõuna_koreale,
    
  • Sõtta sekkusid ameerika ÜRO nime all (rahvuslased)
    
  • Venemaa läbi hiina ja hiinlased (kommunistid)
    
• 17.juuni 1953 – berliini ülestõus:
  
  • Lääne riigid (USA) kutsusid Ida-Euroopa rahvaid ülesse vabaduse eest, aga ise neid ei aidanud
    
• 1956 – Suessi kriis
  
  • Suessi kanali riigistamine egiptuse riigi poolt
    
    • Kanal oli veeallikaks
      
  • Iisrael ründas Egiptust
    
  • Kuna kanal oli Inglismaa ja prantsusmaa omand, siis tundsid nad seal ohtu, ning nad viisid ka onad väed konflikti
    
  • Väga huvitatud olid konflikti lahendamises USA ja NSVL
    
    • NSVL – toetas araabia riike, elektri jaama ehitamisesks saadeti raha ja teadlasi, (sammuti ka relvi )
      
    • USA – iisraeli toetus
      
  • Võim maailma poliitikas langes USA-le ja NSVL-le, pildilt kadusid UK ja Prantsusmaa
    
• 1956 – poola
  
  • V.Gomulka – poola kommunistliku partei juht, peatas kolhooside loomise.
    
• 1956 – Ungari
  
  • Nagy – sai peaministriks, juhuslikult tuntuks . Andis ülestõusnutele järele
    
    • Ungarlased avaladasid meelt poola toetuseks
      
  • Ungari lahkus Varssavi paktist, ja hakkab erapooletut riiki looma.
    

Eesti II maailmasõja järel

• 1940 II pool
  
• 1950 aastate algus
  

Nõukogude okupatsioon (juhid)

• Nikolai Karotamm – EKP KK i sekretär (kommunistliku partei juht eestis)
  
• Johannes Vares – tegi 1946. Aastal arvatavalt enesetapp
  
• Eduard Päll – sai pärast Varese surma Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks
  
• Arnold Veimar – Ministrite Nõukogu esimees
  

Muutused haldusjaotustes

• Pärast maailmasõda olid Eestis veel maakonnad ja vallad
  
• II maaailmasõda järel eraldati Eestist osa Petserimaad ja Narva jõe tagune ala
  
• 1950 aastatel kaotati ära vallad ja maakonnad
  
• Tekkisid 39 rajooni (loksa, vändra antsla jne)
  
• 1952 aastal tekkis eestisse kolm oblasti (Pärnu, Tallinn ja tartu oblast )
  

Tööstus

• Eesmärk oli sõjas kannatada saanud tööstusettevõttete taastamine
  
• Laustati tööstuse eelisarendamist. Suuremat tähelepanu pöörati Kirde-Eestisse
  
• Tekkisid uued linnad: Kohtla-Järve ja Sillamäe (kuna leiti põlevkivi, uraani ja muid keemilisi elemente, ning need kohad tehti Nõukogude liidu aatompommi valmistamiskohtadeks
  

Põllumajandus

• Taastati 1940 aasta maareformi loodud olukord. Kolhoosi ei loodud
  
• Kolhooside loomise kiirendaminseks pandi taludele peale suuremad maksud (viljaandmise kohustused)
  
• Eesti esimene kolhoos tekkis Saaremaale.
  
• Kolhooside loomine kasvab 1949.a. märtsi lõpus – aprilli algul
  

Sõjajärgne vägivald

• Arreteerimised algasid hohe sõjategevuse lõppemise järel
  
• Arreteerimise põhjuseks võis olla: teenimine saksa või soome sõjaväes, osalemine rahvuslikes ühingutes vms.
  

Vastupanu liikumine

Metsavendlus

• Põhiliselt võrumaa, virumaa ja pärnumaa, aga hiljem kukkus kõik läbi
  

1950.a. EKP märtsipleenum

• Vahetati välja kogu Eesti NSV juhtkond
  
• Meid süüdistati kondanlikus natsionalismis
  
• Uueks EKP KK I sekretäriks sai J. Käbin
  
•