Maailma liikumine uue sõja(2.maailmasõja) poole (0)

Q: Kuidas jagunes euroopa nõukogude saksa sõjapuhkemise eelõhtul?

Vastus leiad õppematerjalist: Maailma liikumine uue sõja(2.maailmasõja) poole

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas jagunes euroopa nõukogude saksa sõjapuhkemise eelõhtul?

Maailma liikumine uue sõja poole

Rahvusvahelise olukorra teravnemine 1930. aastail
1930. aastaid iseloomustab:
1) Versailles süsteemi kokkuvarisemine
2) sõjakollete kogunemine maailmas. Nt:
a) 1935-36 aastal sõdis Itaalia Etioopia keisririigiga, mis oli Rahvasteliidu liige
b) hispaania kodusõda kus põrkusid kokku ühelt poolt kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne ja teiselt poolt kindral Franco väed. Francot asusid toetama Saksamaa ja Itaalia, Rahvarinnet NSVL . Kõik kolm suurriiki katsetasid Hispaanias oma relvi . Inglismaa, Prantsusmaa ja USA ajasid mite vahelesegamise poliitikat. Kodusõja võitis Franco.
3) 1932. tungis Jaapan Mandzuuriasse. 1937. alustas Jaapan avalikku sõjategevust kogu Hiina vallutamiseks, Hiinat asusid toetama NSVL ja USA
4) 1938-1939. toimusid USA ja Jaapani vägede vahel Mongoolias vägede vahelised sõjalised kokkupõrked
5) 1939. aastal okupeeris Itaalia Albaania
1935. astub välja DEU,

Lääne demokraatlikud rigid ei teinud midagi agressorite peatamiseks, sest:

loodeti et neile järelandmisi tehes rahunevad nad maha

loodeti et õnnestub neid üksteise vastu ässitada

saadi aru et Versailles rahuleping oli tõesti saksamaa suhtes ebaõiglane
Sellist poliitikat on hakatud nim. Lepituspoliitikaks (appeasement)

Suur Saksamaa idee elluviimine
1938. aastal viidi läbi “ansluss”(österreiche liitmine Saksamaaga).

ans

29. sept. 1938 Müncheni sobing (leping millega sunniti Tsehhoslovakkiat loovutama sudeedisakslastega asustatud alad, leping sõlmiti Prantsusmaa(daladür) Suurbritannia (Chamberlain) ja Itaalia (Musolini) ja saksamaa (Hitler) vahel, tsehhoslovakkiat konverentsile ei kutsutud. Müncheni sobinguga reedeti ainuke demokraatlik riik Ida-Euroopas.
Saksamaa vallutused :

1939. aasta kevadel okupeeris saksamaa kogu tsehhoslovakkia , slovakkiast tehti marjonett riik, saksamaa marjonetiks, Tsehhi aga liideti Saksamaaga.

1939. kevadel okupeeris Saksamaa Memel (Klaipeda)
Selleks ajaks olid Lääne riigid saanud aru et Hitleri nõudmistel polnud piire ja nad lõpetasid lepitus poliitika. Saksamaa hakkas nõudma et Poola loovutaks talle Danzigi( Gdansk ). Lääne riigid teatasid et nad kaitsevad Poola puutumatust. Inglismaa, Prantsusmaa ja NSVL vahel algasid läbirääkimised, edu korral oleks Saksamaa jäänud 2 tule vahele.

MRP 23. august 1939.a
MRP oli mõlemale poolele kasulik, sest:
1) saadi uusi alasid
2) saksamaa sai alustada sõda kartmata NSVL sekkumist
3) saksamaa sai Nõukogude liidult sõjapidamiseks vajalikke kaupu
4) NSVL võitis aega saksamaale kallaletungi ettevalmistamiseks, samal ajal kui sksamaa nürgestas end võideldes sõjarindel
5) Stallin sai mängida hiljem Eeuroopa “päästjat” fasismist, mis tegelikkuses tähendas nendes riikides sotsialistlikke revolutsioonide läbiviimist ja muutmist Moskvast sõltuvateks.
Võrdle Müncheni sobingut MRP-ga?
Müncheni sobing
MRP
Avalik konverents
Salapakt
Osapooled:GER, ENG, ITA, FRA
GER, RUS
Lepiti kokku suurriikide vahel, väikeriigid jäeti arutluse alt välja
Lepiti kokku suurriikide vahel, väikeriigid jäeti arutluse alt välja
Järelikult 1939. olid Versailles rahulepingu sätted muutunud tühisteks, mida keegi enam tõsiselt ei võtnud nt:

saksamaa oli rikkunud mitut versailles rahulepingu sätet, ka inglismaa oli sellele kaaasa aidanud.

Kuigi Euroopas asuvate riikide piirid olid kuulutatud puutumatuteks olid euroopa kaardilt kadunud 1939. aastaks 3 riiki: AUT, Tsehhoslovakkia, Albaania, oma valdusid olid naabrite arvelt suurendanud ITA, GER, POL, HUN, NSVL
seega oli versailles lepingul põhinev ENG-FRA ülemvõim euroopas likvideeritud
Kordamine:
Tähista jrg. Loetelust 4 elementi mis otseselt sillutasid teed 2. maailmasõjale:
müncheni sobing, ENG-GER mereväe leping, preamkellogi pakt, berlin - rooma telg , genova konverents, MRP, põhjenda iga oma valikut.
Põhjused ja algus
Sõja puhkemise põhjused ei ole ajaloolaste seas ühest seisukohta, on pakutud välja, et sõda puhkes sellepärast et:

pärast ebaõiglast Versailles rahulepingut ei saanudgi minna teisiti

Saksamaal sai võimule hitler, kes soovis saada maailma valitsejaks

lääneriigid püüdsid iga hinna eest sõda ära hoida kuid oma lepitus poliitikaga hoopis põhjustasid selle sõja

sõja provotseeris NSVL et seejärel valla päästa maailma revolutsioon

Maailmasõda algas 1. septembril 1939 kui saksamaa alustas sõda poola vastu
17. septembril alustas idast poolale kallaletungi NSVL. Poola vallutamise järel nõudis NSVL EST, LAT, LIT ja FIN vastastikuse abistamise paktid esõlmimist. Kõik peale Soome nõustusid. NSVL alustas Soome vastu Talvesõda.

2. maailmasõja sõdivad pooled

juunil 1941 kuulutas saksamaa NSVL sõja.
Kuidas jagunes euroopa nõukogude saksa sõjapuhkemise eelõhtul?
ITA, rumeenia , ENG, Slovakkia , SWE, HUN, NSVL, POR, TUR, BUL, FIN, SPA, SWR, FRA , Vichy FRA, EST, AUT, CZ, LIT, POL, BEL, LUX, IRL, NED, kReeka, jugloslaavia, LAT, DEN, NOR
NSVL poolt okupeeritud
Saksamaa poolt okupeeritud
Saksa sõbralikud, liitlased
Neutraalsed
Saksavaenulikud
, UKR, EST, LIT, LAT, POL,
Jugoslaavia , POL, AUT, Kreeka, FRA, CZ, BEL, LUX, NED, Greece , DEN, NOR
CZ, ITA, LUX, rumeenia, slovakkia, HUN, FIN, BUL, Vichy FRA,
SWE, TUR, IRL, ESP, POR, Suisse,
NSVL, ENG
Saksamaa liitlane väljaspool Euroopat oli Jaapan. 1940. aaasta sügisel sõlmisid ITA-JPN-GER vastastikuse abistamise ja koostöö lepingu, mida hakati nimetama kolmikpaktiks, selle lepinguga ühinesid hiljem Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Slovakkia.
Lääneliitlaste poolt oli US and A. Inglismaa toetas lend-lease'i süsteemi kaudu(see amaeerika tööstus toodete ja relvade tasuta või võlgu tarnimine ), kuni Pearl Harbor ründamise 7. dets. 1941.
1941. aastal hakkas välja kujunema kolmikliidu vastu võitlevate riikide liit kuhu kuulus lõpuks 49 riiki. Liitu hakati nimetama Hitlerismi vastaseks koalitsiooniks, liit ei kujunenud välja mitte 1 lepinguga vaid terve rea kokkulepete tulemusena mitme aasta jooksul.

Lääneliitlaste konverentsid
Liitlased pidasid sõja ajal 3 konverentsi Teherani(1943), Jalta(1945, veebruar) ja Potsdam (1945, suvi). Kõigil konverentsidel arutati maailma ümberjagamist pärast Saksamaa purustamist . Juba esimesel konverentsil osustati näiteks Balti riikide(v.a. Soome) iseseisvust ei taastata vaid nad jäävad NSVL osaks. Otsustajaateks olid Churchill , Stalin , Roosevelt . 8. Mail 1945 kapituleeris Saksamaa tingimusteta. Suurriikide varasemate kokkulepete kinnitamiseks toimus Potsdami konverents, 17. juulist kuni 2. augustini.(Churchill/Attlie, Roosevelt Trumann)
Otsustati:

Saksamaa jagati 4-ks okupatsiooni tsooniks: ENG, FRA, USA ja NSVL tsoon. NSVL tsooni jäänud Berliin jagti samuti 4-ks sektoriks

Saksamaa riigi kui terviku säilitamiseks moodustati “Liitlaste kontrollnõukogu”

Saksamaa pidi loobuma ida pool Oder - Neisse pool asuvatest aladest Poola kasuks ja Preisimaast

Tuli läbi viia Saksamaa demilitariseerimine(sõjaväe kaotamine/hävitamine), denatsifitseerimine , demonteerimine ja demokratiseerimine. Demonteeritud tehaste seadmed läksid reparatsioonide maksmiseks.

Mõista kohut peamiste sõjakurjategijate üle, Nürnbergi kohtuprotsess

Esitasid Jaapanile ultimaatumi kapituleerimise nõudega, NSVL oli nõus sõdima Jaapaniga tingimusel, kui talle antakse Kuriilid ja kogu Sahhalin . Kuna Jaapan ei alistunud, viskas USA tuumapommi 6. augutil 1945. a Hiroshimale ja 9. augustil Nagasakile, Hukkus 300000 inimest. Jaapan kapituleerus 2. septembril 1945.

2. Maailmasõja tagajärjed

maailmasõja järel kutsuti kokku Pariisi rahu konverents(1946-1947). Rahulepingute järgi muutusid paljude riikide territooriumid:
1) nt. Rumeenia aladest jäeti NL valdusesse juba 1940. aastal annepteeritud Besaraabia ja Põhja- Bukoviina .
2) Tsehoslovakkia pidi andma Kagu-Herpaatia, mille tulemusena sai NL ühise piiri Ungariga
3) Poola valdustest jäid NSVL-le juba varem annekteeritud nn. Lääne Ukraina ja Lääne Valgevene, Kuid poola sai endale alasid saksamaalt
4) Soome kaotas NL Karjala ja Petsamo.
5) Balti riigid kaotasid iseseisvuse ja jäid liidetuks NSVL-ga
6) Ajutiselt kaotasid iseseisvuse Saksamaa, Austria ja Jaapan
7) Aafrika kaotas kolooniad ja pidi iseseisvuse andma tagasi Albaaniale
8) Saksamaa ja hiljem lõhestati kaheks(Saksa Demokraatlik vabariikSOV), Saksa Liitvabariik(SLV))
9) Korea tunnistati iseseisvaks kuid jagati kaheks okupatsiooni tsooniks.
10) Ungari ja Bulgaaria territooriumid vähenesid, 2. MS ajal vallutatud maade tagasiandmise tõttu
11) Võitjad sõlmisid Jaapaniga rahu 8.dets.1951, San Franciscos. Poola, Tsehhoslovakkias'??
Tagajärjed:

hukkus 60 mln inimest, (enim NSVL), palju tsiviilelanikke

sõda ei toonud õiglast maailmakorda

liberaalnelääne demokraatia saavutas küll võidu Hitleri üle kuid oli sunnitud läbi sõrmede vaatma kommunistliku diktatuuri mõju kasvule

Balti riigid jäid NSVL alla

tekkis Teine maailm ehk kommunistlik blokk

kogu maailma lõhestumine kaheks vaenulikuks süsteemiks)(DEM ja KOM) ja külma sõja algus

euroopa langes NSVL mõjusfääri

Aasias tugevnes Hiina positsioon Jaapani suhtes

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 9 allalaadimist

Maailma liikumine uue sõja 2 maailmasõja-poole #1

Maailma liikumine uue sõja 2 maailmasõja-poole #2

Maailma liikumine uue sõja 2 maailmasõja-poole #3

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-02-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

jyyrks Õppematerjali autor

sõda ajalugu keskool maailmasõda

Sarnased õppematerjalid

doc

Rahvusvahelised suhted enne Teist maailmasõda

umbes 50-60 miljonit inimest. Muudeti väikeriikide piire, arvestamata sealsete rahvaste tahet. Lagunema hakkasid koloniaalimpeeriumid. Teise maailmasõja süüdlaseks võib pidada Hitlerit- soovis saada maailmavalitsejaks Stalinit- arendas sõjatööstust ja tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Teise maailmasõja tagajärjed: · Väga suureulatuslikud purustused. Hukkus palju tsiviilelanikke. Balti riigid jäid NSV liidu mõjuvõimu alla, tekkis idablokk. Euroopa ja maailma lõhestumine kaheks süsteemiks, külm sõda. Kommunismi mõju maailmas kasvas. Inglismaa kaotas oma senise suurriigi staatuse. Aasias tugevnes Jaapani asemel Hiina positsioon. 12. Hitleri-vastane koalitsioon, selle kujunemine: Atlandi harta, Rahvaste deklaratsioon; Teherani, Jalta (Krimmi) ja Potsdami konverentsid (dateering, liidrid, otsused). Hitleri-vastane koalitsioon- Saksamaa ja tema liitlaste vastu võitlevate riikide liit. Võitlus

Ajalugu

docx

Teine maailmasõda, konspekt

· Saksamaa ja Jaapani vahel Kominterni vastane pakt, hiljem liitus Itaalia · Hispaanias puhkes kodusõda, vastamisi olid: kommunistide-sotsialistide. Rahvarinnet toetas NSVL ja diktaator Franco pooldajad (Itaalia, Saksamaa). Läänriigid lubasid mitte sekkuda, kuid diktatuuririigid nägid võimalust uute relvade katsetamiseks ja toetasid kodusõda pooli. Kestis kuni 1939, kui kuulutati välja Franco (?) · Austria ansluss (liitmine). Hitler alustas maailma vallutamist Austriast, nõudis natside vanglast vabastamist ja Austria natside liidrile valitsusjuhi kohta. Paljud austerlased pooldasid natse, korraldati ,,rahvahääletus", mille tulemusel Austria liideti Saksamaa külge ,,rahva soovil". Austriast sai Suur-Saksamaa osa Ostmark. Suurriigid ei protesteerinud. Müncheni sobing Hitler valmistus ründama järgmise maana Tsehhoslovakkiat. Ettekäändeks kasutati

Ajalugu

doc

II maailmasõda

· 1936 Hispaanias puhkes kodusõda. Kommunistide-, sotsialistide Rahvarinne (toetas NSVL). Vabadusvõitlejad eesotsas diktaator Francoga (toetajad Itaalia ja Saksamaa). · Lääneriigid lubasid mitte sekkuda. Diktatuurid toetasid uute relvadega. Kestis kuni 1939, kui kuulutati välja Franco diktatuur. Austria ansluss (liitmine, operatsioon Otto) Hitler alustas maailma vallutamist Austriast. 1938 esitas ultimaatumi sealsete natside vabastamiseks. Suur osa elanikest pooldas natse. Austria liideti Saksamaaga ,,Rahvahääletuse" põhjal. Austriast sai Suur-Saksamaa Ostmark. Suurriigid va. Mehhiko ei protesteerinud. Müncheni sobing Järgmise maana valmistus Hitler ründama Tsehhoslovakkiat (ainus demokraatlik Ida-Euroopa riik). Ettekäändeks kasutati Tsehhi lääne osas Sudeedimaal elavate sakslaste olukorda (3 miljonit)

Ajalugu

docx

Ajalugu: imperialism kuni külm sõda

● Eurotsentristlik - väljaspool euroopat suurriike polnud va Jaapan ja USA ● Rahvusluse levik ja rahvusriigi teke (Saksa ja Itaalia) ● Šovinism e marurahvuslus - üks rahvas teistest parem ● Euroopa tsivilisatsioon - isikuvabadus, eraomand, demokraatia (teisi ideoloogiaid peeti mittetsiviliseerituks) ● 20saj algus kogu maailm jaotatud Euroopa riikide mõjusfäärideks Koloniaalimpeeriumite teke ● Pool maailma rahvast elas koloniaal voi poolkoloniaalseted maades (nt Inglismaal elas 7korda vahem inimesi, kui Inglismaa kolooniates) ● Suurimad kolooniad Inglismaal ja Prantsusmaal ● 90% Aafrikast Euroopa riikide käes ● Inglise-Buuri sõda 1899-1902 toi Briti impeeriumile halva maine, raskekuulipilduja ● Indias majanduse areng toi traditsioonilise elukorralduse kokkuvarisemise ja vastuseisu inglise valitsemisele

12. klassi ajalugu

doc

II Maailma sõda - konspekt kontrolltööks

II MS 1.sept 1939 -2.sept 1945 (Jaapan kapituleerus) 8.-9.Mai (Saksa kapituleerus, sõda lõppes Euroopas) Rahvusvah. Suhted 1930ndatel aastatel (118-123) 30ndad aastaid nim. sõjakollete kujunemise ajaks (Aasias ja Euroopas). Rahvasteliit kaotab oma tähtsuse. Sõjakolded: (kriisipiirkonnad) 1)Mandzuuria kriis(1931-1933) Jaapan tungib Hiinasse ja okupeerib Hiinale kuuluva Mandzuuria. Loodi Mandzukuo riik, mis sõltus Jaapanist. Jaapan lahkub Rahvasteliidust 1933, hakkab valmistuma Aasia vallutuseks.Jaapan VS Hiina 1937-1945. 2)Abessiinia (Etioopia kriis) 1935 Itaalia ründas ning vallutas Etioopia. Itaalia koloonia 1937a. astus Itl. Rahvasteliidust välja. 3)Hispaania kodusõda 1936-1939 Rahvuslik revolutsiooniline sõda demok. Pooldavate vabariiklaste ja sõjalise diktatuuri pooldajate vahel. II MS ,'peaproov''. Franco diktatuuri kehtestamine. Saksamaa sammud II MS suunas. Eellugu: 1923a. nurjus Hitleri riigipöördekatse e. nn. ,'Müncheni õlleputs'' Hitler vangi. Natsipartei

Ajalugu

docx

II maailmasõda ja külm sõda

Sõjaroima alla andmine. Natsionaalsotsialistide partei USA, Suurbritannia, NSVL Ettevalmistused Rahvasteliit kaotas mõjuvõimu, mis tõi kaasa Venemaa-, Saksamaa, Jaapani ja Itaalia sõjaka poliitika. Eesmärgid Saksamaa – Luua Suur-Saksamaa ja saada aaria rahvale rohkem eluruumi. Nõuk. Liit (Venemaa) – Soovis levitada kommunismi üle maailma ja saada tagasi pärast tsaaririigi lagunemist kaotatud piirkonnad (Eesti, Läti, Leedu, Soome). Itaalia – Soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia antiikse võimsuse. Jaapan – Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. Saksamaa okupeeris Austria (nim. anšluss) Nad liitusid. Tšehhoslovakkia läks järk-järgult Saksa võimu alla:  1938 nõudis Hitler Tšehhilt Sakslastega asustatud alasid endale.

Ajalugu

doc

II maailmasõda

edu kamikazede (lõhkeainega täidetud lennukiga vastase laevu rammivad lendurid) rünnakud. 1944 sügisel alustasid ameeriklased Filipiinide vabastamist, purustades enne seda Leyte merelahingus Jaapani laevastiku. Punaarmee suurpealetung idarindel 1944 Põhjas murti läbi Leningradi blokaad, kuid Narva all pandi Punaarmee edasitung kauemaks kui pooleks aastaks seisma. Suuremat edu saavutas Ukrainas, jõudes välja Rumeenia piirini. Punaarmee tungis Poolasse liikudes Varssavi poole. Stalinil õnnestus Poolas võimule panna endele sobiv valitsus. 1944 suvel ründasud Nõukogude väed Soomet, murdes läbi Mannerheimi liini, kuid Soome sõjajõud jäid purustamata. 1944. septembris sõlmis Soome NSV Liiduga vaherahu ning väljus sõjast. 1944 sügisel okupeeris Punaarmee Rumeenia ja Bulgaaria, lõi sakslased välja ka Jugoslaaviast. Normandia dessant 6. juunil 1944 maabusid lääneriikide sõjajõud Põhja-Prantsusmaal Normandias. Saksa

Ajalugu

docx

AJALOO KT II MS

vahel ja millal sõlmiti, milles kokku lepiti Pärast Pariisi vallutamist, 22.juunil 1940 sõlmiti jälle Compiegne'i metsas Sasksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu. (I MS ajal lõpetas Compiegne'i rahu sõja) 11. Charles de Gaulle, Pétain, Vichy valitsus Charles de Gaulle oli Prantsuse sõjaväelane ja riigimees. 1940 pani kindral Charles de Gaulle aluse liikumisele ,,Vaba Prantsusmaa" Londonis. 22.juuni Saksamaa okupeerib üle poole Prantsusmaast, okupeerimata lõunaosas tegutseb Saksa-sõbralik valitsus (residentlinn Vichy). 12. ,,Lahing Inglismaa pärast" mis oli, miks, millal, millega lõppes, kuidas kulges. 1940 aastal toimunud õhusõda Inglismaa ja Saksamaa vahel kus Inglismaa võitis. 13. Winston Churchill kes oli suurbritannia peaminister 14. Sõjategevus Balkanil miks, millal, mis riigid vallutati, millal Kui hitler oli inglismaal ebaõnnestunud, pöördus ta itta balkanimaade poole. Alguses läks

Ajalugu

Rohkem sarnaseid