-sõja puhkemist soodustanud rahvusvaheline olukord Molotov-Ribbendropi pakt – stalin oli valmistunud selleks ajaks 1930.aastatel(diktatuuride rünnata lääneriike, mille nõrgestamiseks otsustas ta riigid tekkimine,agressioonid/sõjakolded,RL,liitlaste omavahel sõtta lükata. 1939 olid Staliniga koostööst huvitatud nii kujunemine,lepituspoliitika-II MS aeg ja sõja põhjused lääneriigid kui ka Hitler, Stalin pidas läbirääkimisi Pr ja Inglismaaga Demokraatia asendumine diktatuuriga. Versailles süsteemi kuid, samal ajal olles mestis ka Hitleriga. MRP(1939)-saksa ja NSV kokkuvarisemine. 1935 tühistas saksamaa ühepoolselt versailles mittekallaletungipakt. Lisaprotokolliga jaotati ida-euroopa ära. See lepingu, kehtestas sõjaväekohustuse, moodustas lennuväe ja pakt tähendas uut maailmasõda.
katsetavad uusi relvaliike ja sõjapidamisviise) >>Hisp-s kehtest. kindral Franco diktatuur. *Austria ansluss (Austria alistub, liidetakse Sx-ga) *Müncheni kokkulepe 29 sept 1938(Inlg, Pr, It, Sx), millega Tsehhoslovakkia kohustub loovutama Sudeedimaa(tsehhid alistuvad)>>Hitleri jaoks kokkulepe kui märk lääne nõrkusest *Molotov-Ribbentropi pakt mittekallaletungi leping(10 aastat) NSVL Sx (lisaprotokoll>>Ida-Euroopa jagamine) 2. Hitleri ja tema liitlaste esialgse edu põhjused. 15 MPR-ga Hitleril vabad käed Poola ründamiseks(jagatakse pooleks) 16 Sx armee parem Poola omast(lennuvägi hävitati esimesel päeval, tankid ratsaväe vastu) 17 Poola vallutatakse väga kiiresti, sest 17.sept 1939 tungib kallale ka NSVL, hõivates Ida-Poola 18 tõhus välksõja plaan läänes(Belgia ja Hollandi vallutamine) 19 Prantsuse ja Briti armee halb organiseeritus, soomusjõud ja lennuvägi nõrgad,
Teine MS II Maailmasõja põhjused ·poliitilised ·majanduslikud ·ideoloogilised 1)Rahulolematus Versaille rahulepinguga (Saksamaa rahulolematus) Rahvasteliit ei tulnud toime rahu tagamisega (sõjaliste tülide lahendamine) Lääneriikide lepituspoliitika Saksamaa suhtes NSV Liidu plaan laiendada kommunismivõimu 2)Saksamaa vajadus kolooniate järele, tooraine ja turu allikad Saksamaa vajadus sõjatööstuse arenguks NSVL soov tugevdada sõjaväge materiaalselt 3)Saksa rahva vajadus eluruumi järele
september 1939 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD: STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel. HITLER- Saksamaa füürer, raamatu ''Mein Kampf'' autor. CHAMBERLAIN-Briti poliitik, Müncheni kokkuleppe sõlmija. KINDRAL FRANCO- Hispaania diktaator,vabariikliku valitsuse kukutaja. MUSSOLINI- Itaalia diktaator, hukati partisanide poolt 1945.a.
Austriast sai Saksamaa osa nimetusega Ostmark. Müncheni konverents 29-30. sept 1938. Saksamaa saab õiguse Sudeedimaale. Konverentsil osalevad Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia. Rapallo leping 16. apr. 1922, Itaalias, Rapallos Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõlmitud rahvusvaheline leping. *Taastati riikide vahel diplomaatilised suhted. *Loobuti sõjakahjude nõudmistest. *Lepiti kokku kaubandus- ja majandussuhete arendamises enamsoodustuse põhimõttel. Selle lepinguga tunnistas Saksamaa esimese suurriigina Nõukogude Venemaa kommunistlikku riigikorda ning leping võimaldas Saksamaal väljuda Versailles' rahulepingu järgsest rahvusvahelisest isolatsioonist. MRP 23. aug. 1939. Saksamaa ja Nõukogude Liidu vaheline mittekallaletungileping 10 aastaks. Selle salajases lisaprotokollis jagatakse mõjusfääride. NL-le läksid Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia ja Poola idapoolne osa. Saksamaale Poole lääneosa ja esialgu ka Leedu.
Saksamaa Luua Suur-Saksamaa ja saada aaria/saksa rahvale rohkem eluruumi. 4. Nõuk. Liit (Venemaa) Soovis levitada kommunismi üle maailma ja saada tagasi pärast tsaaririigi lagunemist kaotatud piirkonnad (Eesti, Läti, Leedu, Soome). 5. Itaalia Soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia Vana-Rooma aegse hiilguse. 6. Jaapan Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. Teise maailmasõja puhkemise põhjused Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. · Sõlmiti MRP. · Pariisi rahukonverentsi ebaõiglased otsused. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas laenude abil sõjatööstust · Stalin Nõukogude Liidus arendas sõjatööstust · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi
2. Maailmasõda (1.sept 1939 – 2.sept 1945) Saksamaa liitlased 1936 Saksamaa + Itaalia, Berliin-Rooma telg. 1936 antikomiterni leping Saksamaa + Jaapan, 1937 liitub sellega Itaalia. 1939 Saksa tundis kallale poolale NSVL tungis kallale poolale [MRP (mittekallaletungileping Saksa ja NSV Liidu vahel, 23. augustil 1939)] 17.sept Suurbritannia ja Prantsusmaa tungisid kallale Saksamaale – kummaline sõda (3.sept 1939 – aprill 1940) Saatsid lendlehti, propaganda. Maginot; Siegfried. 28. Sept 1939 Eesis baaside leping; Leedu ostetakse NSVL-lt. 30.nov 1939 – 12.märts 1940 – talvesõda soome VS Venemaa (5mln vs 200mln) Talvesõda Soomes 1939 – 1940, jätkusõda 1941 – 1944. 1944 Soomel oli vaja NSVL vastu relvi, pöördus Saksamaa poole. 1939 sõlmitakse teraspakt Saksamaa ja Itaalia vahel. 1940 Saksamaa ründab Taanit ja Norrat. Norralane V. Quisling ra
jaotamises Saksa ja N.L vahel. MRP sõlmimisega muutusid Saksa ja N.L. liitlasteks 20aug. 1939 22juuni 1941 mil Saksa alustas sissetungi NSV Liidule. MRP päästis valla II MS Pärast MRP sõlmimist, võis Saksa kallale tungida Poolale(1.sept 1939). 17.sept. 1939 tungis NSVL Ida-Poolasse. NSVL võis alustada Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia(Moldova) ja Ida- Poola okupeerimist. Esialgu oli Leedu määratud Saksale, Hiljem Saksa loovutas selle NSVL- le. 28sept. 1939 Baaside Leping Vastastiku abistamise pakt EV ja NSVL (Sama ka Läti ja Leeduga). Tulemuseks sõjaväebaaside loomine. Baltiriikides oli autoritaarne võim ja vastu ei hakatud. Küll aga hakkas vastu Soome : Talvesõda 1939nov. -1940märts ja Jätkusõda 1941juuni-1944 sügis. 1940 suvi(Samal ajal kui Hitler oli Pariisis)okup. NSVL Baltiriigid (kaart lk 123) II MS Põhjused: (Puudub üksmeel, erinevad seisukohad) 1) I MS loomulik jätk. Pariisi rahvakonverentsi vead
Kõik kommentaarid