Kõrgrenessanss Itaalias. Kunstielu keskmeks oli Rooma, järgemööda olid paavstideks mitmed kuulsate suurnikuperekondade esindajad. Arhitektuuris süntees: üksikasjadesse takerdumine, dekooriga liialdamise asemel püütakse luua suuejooneline tervik üksikosade loomuliku lülitamisega üldpilti. Donato BRAMANTE nn. Tempietto (väike kabel, Peetri kirikus) MICHELANGELO BUONARROTI Peetri kiriku projekti muutused: suurendamine fassaadis. Veneetsias A.PALLADIO Redentore kirik Veneetsias: palju sambaid, sarnasus antiiktempliga. Maal. LEONARDO DA VINCI maalija, skulptor, graafik, arhitekt, kirjanik, teadlane. Vähe
13) Profaanarhitektuuris valdavaks lossiarhitektuur. 14) Barokki iseloom. suurejooneline pidulikkus ja teatraalne monumentaalsus. 15) Risaliidid ( fassaadi ette ja tagasiasted, kõverjoonelised seinad) 16) Ovaal, paljud põhiplaanid moodustusid ovaalidest, tekkis liikuvuse tunne. 17) Muudeti basiilika traditsioonilist põhilpaani, millega rõhutati uut stiili. Kesklööv hästi valgusküllane ja avar, külglöövidest mood. Kabelid. 18) Kuppel oli ka tihtipeale ovaalne 19) Fassaad rikkaliku dekooriga. Kas. Skulptuure . 29) Kasutati erinevaid värve, proknksdetailid kullati 30) Seinte skulptuurid läksid üle laemaalinguks, ei saagi aru kus mis lõppeb. 31)Rooma antiikarhitektuurile ja Palladio ehituskunstile tuginedes arenes baroki klassitsistlik suund. Levialadeks Ingl. Ja Prants. Fassaad rahulikum. Püüti jäljendada antiik ja renessanssehitusi. Selgus ,sümmeetrilisus, rahulikkus. 32) Prantsusmaal võeti 17 saj. kasutusele katusealune korrus e mansard 33) Lossiehitus
(1602-1603) Maneristliku arhitektuuri põhitunnused olid sarnased renessansiaegse ehituskunstiga: ka siin olid põhjaks Vitruviuse reeglid, mis nõudsid ordersüsteemi ja sümmeetria rakendamist. Erinevus oli elementide väga ekspressiivne käsitlus- siledad fassaadid muutusid jõulisteks ja väljapürgivateks, rusteeritud seinapinnad. Fassaadipindasid ja interjööre ilmestati piltidega. Muutusid ka orderi proportsioonid- see tõsteti kõrgele poodiumile, samba pind kaeti dekooriga või tehti sellest figuraalne hermpilaster . pilgupüüdjaks sai fassaadi võimas nikerdportaal ning sageli rõhutati sissepääsu vabatrepiga.Euroopas enim levinud embleemiraamatud olid Andrea Alciati ,,Emblematum Liber"(1531) ja Cesare Ripa ,,Iconoloogia" (1593) sealt leidis iga ehitusmeister, kunstnik ja käsitööline õpetlikke allegoorilisi pilte esemetele, seintele või ruumi. Nendega väljendati hoone ja asja funktsiooni ja eesmärke.
Esmakordse kehastuse said need püüdlused väikeses Tampietto kabelis. Veneetsias arenes ehitustegevus Andrea Palladio üritusega matkida antiikarhitektuuri, Ssambaid oli nii palju, et Palladio ehitatud kirikud hakkasid meenutama antiiktempleid. Sellest väljakujunenud palladianismist sai mitme sajandi jooksul Euroopa arhitektide eeskuju. Prantsuse renessanssarhitektuuri arengut mõjutasid aga eelkõige kunigate ja aristokraatide tellimused. Esmalt hakkasid kerkima renessanslike detailide ja dekooriga lossid, millel olid kõrged ja rikkalikult kaunistatud katused. Barokk tõi endaga kaasa kirikute huvide esikohale paigutamise. Valitsevaks kirikutüübiks sai taas pikergune hoone, määravaks oli siseruum. Nelitise kohal kõrguv kuppel, sambad, poolsambad, pilastrid antiigipäraste baaside ja kapiteelidega, ümarkaared, viilud - neid kõiki võib nimetada pärandiks renessansilt barokile
riikliku kaitse all. Mõisaloss kerkis aastetel 1877-81, algselt asust lossiehitust kavandama Ernst Gotthard von Manteuffel vanem, kuid ehitamiseni jõudis plaan alles tema poja ajal. Lossihoone on üks Eesti kaunimaid ja suursugusemaid neorenessansslosse. Lossihoone üht esinurka ehib viiekorruseline kaheksatahuline torn. Nii torn kui ka kõik hoone fassaadid on kaunistatud rikkaliku dekooriga. Lossiruumide interjöörides lisandub neorenessansile neobarokk. Lisa Kasutatud materjalid 1) http://et.wikipedia.org/wiki/Puurmani_m%C3%B5is 2) https://www.google.ee/search?q=puurmani+m %C3%B5is&hl=et&rlz=1C1SAVA_enEE501EE502&noj=1&biw=1241&bih=584&ei =OfEsUbmTMebC0QWx_IH4Cg&start=0&sa=N 3) http://www.mois.ee/tartu/puurmani.shtml 4) http://www.puurmani.ee/index.php? main_id=776,4252&PHPSESSID=d7b87e67d3f9092e39e2ea4045f5cbcc
Fassaadi puhul domineeris horisontaalsus 25) Renessanssi basiilika väga sarnane varakristlikule basiilikale (põhilised kandeelemendid sambad, nüüd toetus neile arhitraavi asemel tugev arkaad valgmikssein ja selle peal palklagi) 26)Kuplid laoti tellistest 27) Profaanehitistele iseloomulik oli alumine korrus laduda jämedas rustikas, mis ülessepoole minnes peenemaks muutus. 28) 16 saj hakati kasutama kantkivi ja interjööri hakati kaunistama rikkaliku skulptuurse dekooriga. Materjaliks valge või toonitud kips ja stukk. 29)Suurt tähelepanu pöörati linnaehitusele. Mille planeerimisel hinnati regulaarset tänavavõrku, rajati väljakuid, üksteisega seonduvaid fassaade. 30) Reness. Omane horisontaalsusepüüe levis ka teistesse Euroopa riikidesse. 31) Prantsusmaa hoidis sakraalehitiste puhul kaua kinni gootikast. 32)Madalmaades ja Saksas piirdti peamiselt ornamentide kasutusele võtuga. Kaua säilis gootipärane vertikaalsus.
13. sajandil tungisid idast peale Tatarid ja Mongolid, kes jäid okupeerima 2,5. sajandiks. Vabanemine algas 15. saj lõpus Moskvast. Ivan III allutas endale ka ümberkaudsed vürstiriigid. 15. sajandi lõpus algab Moskva ulatuslik väljaehitamine (Uspenski katedraal, Vassili Blazennoi kirik (Keskväljaku kõrvale, liitkirik e. koosneb mitmest väiksemast kitikust, 8 väikest sibulkuplit, kabel, rikkaliku värvilise dekooriga) jm.). Ikoonimaal on tähtis valdkond Vana-Vene kunstis, kõrge taseme saavutas 14-15 saj. Põhiolemuseks on tervendava mõju omistamine, figuuridel puuduvad varjud ja nad on pinnalised, kasutati ümberpööratud perspektiivi, kehavormid olid peidetud rikkaliku voldistiku alla, näha olid vaid nägu (rangeilmeline, pilk suunatud ette; tekib silmsideme tunne), käed ja jalad, ülesehituses lähtuti kiriku eeskirjadest, figuuride peade kohal asub nimbus e
5 m, ning koorilõpmikust mõõtmetega 10x2.5 m. Tänini on sellest säilinud koorikvadraat, mis on kaetud tellistest kaheksaosalise domikaalvõlviga. Umbes samal ajal ehitati koorikvadraadi põhjaküljele ka käärkamber, mis on samuti ümberehitatuna osaliselt säilinud. Umbes 1320. aasta paiku rajati aga uus koorilõpmik, mil ta sai praeguseni säilinud viietahulise polügonaalse kuju. Koorilõpmik kaeti viiemõikalise võlviga, selle päiskivi oli kaetud rikkaliku dekooriga. Ühelöövilise pikihoone suurendamist kolmelööviliseks ning nelja travee pikkuseks alustati 1330. aasta paiku. Ehitustööde kulg aga venis paljudel põhjustel ligi saja aastani. Uus, basiilika põhimõtete järgi ehitatud 29 m laiune pikihoone valmis lõplikult alles 1430ndate aastate paiku, kuigi kesklöövi neljatahulised piilarid koos kõrgseintega olid valminud juba 14. sajandi teisel poolel. Valminud pikihoone on kaetud vööndkaartega varustatud servjoonvõlvidega
millega ta oleks silmapaistnud. Veel oli laval Riho Kütsar, kes kehastas politseinikut Victorit, kes elas tavainimese elu.Siiski vaevas teda hinges kahetsus oma elus tehtud otsuste üle ja asjaolu,et millist hinda ta nende eest maksma on pidanud. Minu arvates sobis Kütsar sellese rolli suurepäraselt ja andis karakterit muljetavaldavalt edasi. Taeatritüki lavakujunduse eest oli hoolitsenud Rein Nettan, kes sai sellega hästi hakkama. Laval olid väga kauni dekooriga kapid, ja riiulid, väga sümpaatse mulje jättis ka ilus vanaaegne diivan, millel näitlejad etenduse jooksul istet võtsid. Hubase meeleolu jättis grammofon koos plaatidega, millest ühele oli salvestatud isegi naer. Peaegu kõik asjad, mis olid lavale paigutatud, leidsid erineval moel ka kasutust. Seega kunstniku loodud õhkkond ei olnud kuidagi ülepaisutatud, vaid oli just väga praktiline ning sobiv. Teatrietendus oli minu meelest väga kaasahaarav ning samas ka aktuaalne, sest ka
projekteerides lahendada keeruline ülesanne: ehitus ei tohtinud rikkuda kauni ja õhulise barokkstiilis arhitektuuriansambli tervikut. Seetõttu on lossipoolne külg kargem ja tagasihoidlikum, fassaad aga rikkalikuma dekooriga. Arhitekt paigutas uue lossi vana lossiga ühele teljele. Kaht hoonet ühendav aed kujundati täiesti ümber. Aeda kasutati ja kasutatakse esindustarbeks niivõrd, kui meie lühike suvi selleks aega annab. Kevadsuvel võtab president aias vastu parimaid koolilõpetajaid. Esindusruumid presidendi ametihoones kujundas arhitekt Alar Kotli ise, v.a riigipea suur töökabinet, mille kujundus pärineb tollaselt Pärnu linna peaarhitektilt Olev Siinmaalt
urbanistliku pargi konkursitööde vaatamine. Ka sealt leidsin omale mõned lemmikud. Rosenbaumi näitus tekitas kindlasti majade äratundmisrõõmu ja uusi teadmisi nende majade kohta, millest ma igapäev mööda kõnnin. Treubluti maja (Draakoni galerii) Jacques Rosenbaum, Pikk 18, 1909-1910 Selle maja juures kasutas Rosenbaum esmakordselt juugendi vormikõne ning dekooriga. Alumise korruse fassaadil jääb silma suur kaarjas vitriinaken mida ümbritsevad draakonid. Ülemisel korrusel jäävad silma naisfiguurid, mis Tallinnas, erinevalt Riiast, olid väga haruldased. Maja fassaadi pole võimalik korraga haarata, see vajab pisut süvenemist. Majas asus Treubluti värvi, tapeetide ja rohtude kauplus
* Sibulkuplid ilmuvad venemaa arhitektuuri 16. saj * Ikoonimaal kib aga 16. saj alla * Riik vtab ikoonimaali meistrid oma jrelevalve alla * Kunstnikele kehtestatakse ranged eeskirjad, mida ja kuidas maalida * Hilisemast 16. saj ikoonimaalist (relvapalati meistrite ikoonimaal) on tuntud kunstnik Simon U?akov * 17. saj lpus mjutab vene arhitektuuri ka Lne-Euroopa barokkarhitektuur * Barokkehitised on vga rikkaliku dekooriga * Sellist barokilikku arhitektuuri nimetatakse Venemaal Nar?kinite stiiliks * Nar kinid oli edukas Venemaa bojaarisuguvsa
http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=3118 http://estonian.estonia.usembassy.gov/sp_est16811.html Armas Lindgren, Wivi Lönn Teater "Estonia" Tallinnas 1909-1913 http://www.opera.ee/308 http://mida-sa-tahad.deviantart.com/art/Estonia-Theater-165415040 Aleksei Bubõr, Nikolai Vassiljev Juugend dekooriga Endine Lutheri villa (nn.Õnnepalee) (skulptor A.Volz) kaetud Tallinnas, 1909-1910 "Draakonigalerii" Pikaltn-l. 1910 http://web.zone.ee/marjukodukas3/Eestijuugend.htm http://web.zone.ee/marjukodukas3/Eestijuugend.htm Maalikunstis
taimornamente ning rosette. Ballisaali parketi muster on sümmeetrilises kooskõlas saali võlvistikuga- see kujutab tähtvõlvi projektsiooni põrandale, mille muster moodustab roseti. Seinal on nisid, mis meenutavad hiinapäraseid uksekaari. Kaarte servad on kaunistatud sakiliste motiividega ja rosettidega. Saali ühel küljel on kõrgel asetsev siserõdu. Pargi suunas avaneva läänekülje keskel on üsna lai ja kõrge astmikfrontoon, mille ees on ka rõdu. Alakorrusel asub veel mauri dekooriga inglise stiilis kabinet (kuhu ma ei pääsenud) ning tumeda puitviimistlusega inglise stiilis söögituba, mida kutsutakse ka jahisaaliks. Seal peetakse isegi praegusel ajal jahipidusid. Seintel on hulganisti loomanahku ja sarvi. Seinapaneelid ulatuvad sama kõrgele kui uksed ning on tehtud tumedatest puitlaudadest ning ülalt ääristatud karniisitaolise servaga. Saali nurgas asub ruudukujulistest kollakasmustadest glasuuritud saviplaatidest kamin
mis aga algusest peale teenis ainult valitsejaid. · Tähtsaim oli arhitektuur. Loire jõe orgu kerkis ridamisi losse: Francois I jahiloss Chambord (tänapäeval presidendi suveloss); Chenonceaux' loss, ehitatud sillana üle jõe, kaaristu; Amboise; Blois; AzayleRideau. · Lossid erinesid Itaalia palazzodest * Olid veel gootipärase põhiplaani & masside jaotusega, kuid reness. detailide & dekooriga: katus oli kolmnurkne ning sageli olid katusel tornikesed * eriline huvi katuseehitiste, eriti just katuseakende vastu jääbki edaspidi prantsuse arhitektuurile omaseks · Fontainebleau: Pariisist lõuna pool asuv kuningate jahiloss, rikkalikud sisekaunistused, itaallastest sisekujundajad Primaticcio & Rosso panid aluse maneristlikule Fontainebleu koolkonnale. · 16. sajandi keskel alustati Pariisis Pierre Lescot' juhtimisel uue Louvre'i lossi ehitust
Pärsia 9. sajandil leiutati valge kattev tinaglasuur, mis võimaldas värvilisest madalkuumussavist valmistatud esemeid valge pealispinnaga katta. Valgele pealispinnale maaliti glasuuripealsete värvidega. Selles tehnikas valmistatud keraamikat nimetatakse minai-keraamikaks ja see tehnika saavutas kõrgtaseme 11.12. sajandil Pärsias Seldzukkide valitsusajal. 9. sajandil arendati Samarras ja Bagdadis välja lüsterkeraamika, milles maaliti hõbeda- ja vaseühendeid sisaldavate lüstervärvidega valgele tinaglasuurile peale dekoor ja seejärel teostati reduktsioonpõletus. Lüstertehnika võimaldas saavutada kallihinnaliselt mõjuvat ja mitmevärviliselt säravalt pealispinda, mida kasutati rohkelt nõude ja keraamiliste seina ning põrandaplaatide tootmisel. 12. sajandil muutus populaarseks lakabi- keraamika, mille dekoor oli reljeefne kontuurjoonis, mis hoidis ära erivärviliste glasuuride kokkuval...
ülepakutult ja rahvalik.Arhitektuur. Kirikud pikerguses hoones, määrav siseruum, mis moodustas ühe avara ruumi. Tähtsad olid kujud ja maalid, kus tõeline ja maalitu segunevad, eriti laemaalidel. Laest jätkus ruum optiliselt kas taevast kujutades või ruumi suuremana lastes paista. Kiriku juures on olulised kuppel ja läänefassaad, mille keskosa on kahekorruseline ja teiste osadega fassaadil ühendavad seda voluudid (teokarp). Fassaad on rahutu, ohtra dekooriga ja ebapraktiline. Sageli mõni osa seinast ulatus ette või kaugenes ja terve sein võis ,,lainetada", lisandusid igasugused kaunistused: sambad, kaared, astmed, ovaalid... palju ebasümmeetriat ja kontraste. Siseruumides kasutati palju maale, peegleid, laemaale, mööbel oli kumerate raskete vormidega, kohati oli vihjeid eksootilikale. Rooma Peetri kirikut kujundati ümber: põhiplaan koosnes ovaalidest, saades ladina risti kuju, kõrge fassaadi planeeris arhitekt Carlo Maderna
iste,millel oli nikerdatud voodijalad, madal rõivaid.Kaunistatud t ja ka kaarekuj.väljapoole kaldu jalapink rikkaliku sepitsetud hõbedast,jalapartii oli seljatugi. Trooni laadsetel dekooriga. dekoorirohke. Lõvi ja toolidel ees madal pingike. pantripea ja jala Materj. Võis olla raud ja kujutised, kui ka
Kr. Silmapaistvaim tase saavutati Vana-Kreekas ja Roomas. Bütsantsis eelistati kuldse taustaga mosaiike.Mosaiik võib olla värviline, kirev ja röömsalt ülevoolav nagu maailmakuulsad Gaudi või Niki de Saint Phalle tööd. Mosaiik võib olla pühalik, sakraalne tuhandest väikesest kuldsest killust koosnev ajalooline ülistuslaul, nagu neid näeb bütsantsi kirikutes. Kuid mosaiik võib olla ka ise koostatud unikaalne, rõõmsameelne plaat aias teerajal või omamoodi dekooriga kaetud õõnesvorm.Mosaiiki annab kokku panna paljudest materjalidest, millest traditsioonilisemad on väikesed kivi-, klaas- või keraamikakillud 6.Nimeta skulptuuriliike ja too näiteid Ümarskulptuur kujund, mida saab igast küljest vaadata . Reljeef väljaraiutud kujutis , näit. Hauaplaadid . Vabaskulptuur vaba loodus, (kaunistused) Ehitusskulptuur ehitisi kaunistavad skulptuurid (enamasti suuremad) Monumentaalskulptuur elu-/üleelusuurused skulptuurid.
perspektiivi Naiste tööhõivemäär on Eestis meestega sisuliselt võrdne Skandinaavia kultuuriruumile on omane naiste eneseteadlikkuse ja naiste soovide-vajaduste teadlik väärtustamine- potentsiaalne klientuur naabermaadest Eestis puudub antud sihtgrupile orienteeritud konkurents Ladies hotel – Naiste hotell tootearendusfaas Pilootprojektina sisustada hotelli ülemine korrus naiste korruseks Naiseliku dekooriga tubade ja koridori disain (värvid, valgustus, mustrid, materjalid, mööbel) Naiste vajadustele orienteeritud toasisustus (buduaar, hea valgustusega meigipeeglid, suured kapid, pehmed vaibad, vann, suured peeglid, pehmed naiste hommikumantlid ja toasussid, joogamatid, värsked lilled, lõhnaküünlad) - Naiste vajadustest inspireeritud teenused (naiste maitsele vastavad telekanalid, muusikavalik, naisteajakirjad, tootenäidised, spetsiaalne
..............4 Mõisa tänapäevane tegevus ja seisukord.....................................6 Galerii.............................................................................................7 Hoone kirjeldus Särevere mõisahoone on eklektiline ehitus historitsistlikust stiiliperioodist Peahoone on suurem kahekordne puithoone, mille teine korrus on ehitatud mansardkorrusena. Hoone on rikkalikult kaunistatud puitornamentikaga. Hoone ehteks on lopsaka dekooriga neobarokne välisuks. Hoone võib olla ümber ehitatud 18. sajandi baroksest puithoonest. Mõisa ajalugu Särevere mõis asub Türi voorestikul Pärnu jõe ääres Türi vallas, Järvamaal. Esimesed kirjalikud andmed Särevere mõisast on aastast 1611, mil Rootsi kuningas Carl IX läänistas Särevere küla ja Väike-Särevere veski Peeter Känferile. 1614. aastal panditi küla ja veski Wolter Tiesenhausenile truu teenistuse ja 246 taalri eest
Olemasolev peahoone valmis 1821. Aastal. Alates 1786. Aastast oli omanikukeks Stackelbergid, kellega algas pikem ning ehitus- ajalooliselt kõige huvitavam ajajärk mõisas, mis vältas kuni mõisate võõrandamiseni Eesti Vabariigi maareformiga. Stackelbergide endi näol oli tegemist ühe võimsaima aadlisuguvõsaga Baltimaal. /2, lk 5/ 1821. aastal valminud mõisa peahoone on Eesti kõrgklassitsismi tippteoseid nii sise- kui ka väliskujunduses. Hoone keskosas asub võimas ja rikkaliku dekooriga kuue sambaga astmikfrontoon. Eenduvaid ning ülejäänud hoonest kõrgemaid külgrisatliite kroonivad lamedad kolmnurkfrontoonid. Eriti pidulik on hoone paremas otsas paiknev valge saal, mis on kaunistatud sammaste ja ülirikkaliku stukkdekooriga. Suursugune on ka hoone keskosas paiknev kuppelsaal selle kassettlae ükski rosetirida ei kordu, algselt oli see ruum mõisaomanike portreegalerii. 1919. aastal mõis võõrandati Karl Otto von Stackelbergilt ning neile jäeti kasutada Vana-
- Erik Punane avastas Gröönimaa. - Leif Eriksson arvatavasti astus enne Columbust Põhja-Ameerikasse. - Olav Tryggvason elas eesti orjana. Merovingide kunst. Iirimaa. - Hakkas kujunema feodalism relvakandjad võtsid talupoegi oma kaitse alla. - Rahamajundus asendus naturaalmajandusega, linnad tühjenesid, kultuuri langus. - Idagoodid rajasid oma riigi Põhja-Itaaliasse. Pealinn Ravenna. Rajati Theodrichi mausoleum. - Realistlik kujutamine asendus geomeetrilise abstraktse dekooriga. - Kirikuriistad valmistati väärismetallist ja kaunistati. - Tähtsaimad kirjakunst, illustratsioonid. - 7-8 saj oli Iirimaa kunsti õitseaeg. Kloostrid muutusid vaimse elu keskuseks, oli eeskujuks Lääne- Euroopale. - Kristlite käsikirjade illustreerimine rõhutas jumalasõna väärtust. Lisati sümboleid ingel, lõvi, härg, kotkas. - Inimeste kujutamine oli kohmetu. - Initsitaali rõhutati.
kesklöövi poole (empoorid võivad ka puududa). Empooride asemel võis müüri sees olla kitsas käik, mis samuti avanes arkaadina kesklöövi ehk trifoorium (võib puududa) või hoopiski petikkaaristu ehk pseudotrifoorium. 3. kolmanda korruse moodustab kesklöövi valgustavate akende rida ehk valgmik. ÜMARKAAR ON ROMAANI STIILI ÜKS SILMAPAISTVAMAID JA TÄPSEMAID TUNNUSEID. Samuti on horisontaalsuse rõhutamine (just dekooriga) väga romaanilik nähe. Nii sise- kui välisfassaadide liigendamiseks kasutati petiknisse (müüripinda liigendav lame kaarekujuline dekoratiivne niss, esinevad gruppidena (arkaadidena); kaarfriise (väikeste ümar- või teravkaarte reast koosnev ehisfriis, mis romaani ja gooti arhitektuuris asetseb horisontaalselt katuseräästa all); liseene (baasi ja kapiteelita pilastritaoline, seinapinda püstjalt liigendav dekoorita müüririba.
motiiv, väga palju kasutati kreeka nõudel. Vaasivormid: Amfora kõrge, kahe käepidemega (savi)nõu, laia jala ja kitsa kaelaga. Veini hoidmiseks. Krateer laia avaga ja kahe sangaga nõu, veini segamiseks. Hüdria kolme käepidemega veenõu Küüliks kylix lai, madal, jala ning kahe sangaga jooginõu. Geomeetrilises stiilis vaas punased savist vaasid kaunistati musta siksakkidest, meandrist, rombidest, skemaatilistest figuuridest jm. koosneva dekooriga. Mustafiguuriline vaasimaal figuurid maliti musta värviga helepunasele savipinnale, heledamad pinnad saavutati kraapimisega. Punasefiguuilised vaasid - foon värviti mustaks, figuurid jäid heledaks ning detailid maaliti peene pintsliga peale Bütsants -Bütsantsi kapiteelid kaks üksteise peal asetsevate, ülalt laienevate tahkudega kapiteelid, mida katavad reljeefsed taimemustrid ning loomakujutised.
mitmsuguseid pilte. 11. Mis on frontoon, kus asus, kuidas kaunistati? dekoratiivne 4. Miks nimetati Mükeene linna müüre kükloopilisteks viil, mida kasutati fassaadi eenduvate osade, akende ja uste müürideks? Kas tead kuidas nimetatakse selle linna kaunistamiseks. Frontoon ehiti sageli skulptuuride või muu kuulsamat väravat ja mida sellel kujutatakse? Kuna kivide dekooriga. mõõtmed, millest müüre ehitati, olid sellised, et vanade 12. Mis on friis, kus asus, kuidas kaunistati erinevate stiilide kreeklaste arvates pidi niisuguste müüride ehitamine puhul? Templi ehisriba, mis asub talastiku peal ja mis on inimestele üle jõu käima ja nad pidasid neid ehitisi kaetud reljeefidega. Dooria stiilis friisil triglüüfid ja hiiglaste-kükloopide kätetööks
1920-30. aastail ilmnes Euroopa mõjul uusromantismi, kuid ühiskondlike vastuolude tugevnedes sai valdavaks kriitiline realism. 1950. Aastaist alates kajastab kirjandus aktuaalseid probleeme nagu: sotsialismi ehitamist ja kangelaslikku võitlust USA agressoritega. Lüürika peateema on sotsialismiajastu inimese kujunemine. Kunst Algselt mõjutas Vietnami kunsti India kunst. Ehitati budistlikke kloostreid ja rikkaliku dekooriga templeid. 10. sajandi algas Vietnami põhjaosas Hiina kunsti mõjuaeg. 15-18. sajandil lisandus skulptuuris ehitusplastikale portreekunst, maalikunsti sugenes enamasti usulise sisuga fresko, hiljem portree. Keskajast alates viljeleti rahvapärast puugravüüri. Käsitöös on tähelepandavad kullassepakunst, luunikerdus ja lakitöö. 19-20. sajandil hakkas mõju avaldama Prantsuse kunst. Nüüdisajal juhindub Vietnami kunst sotsialistlikust realismist. Muusika 16
asus; missuguse dünastia ajal hakkasid arenema feodaalsuhted? Frangi riik, 5-6 saj, Prantsusmaa aladel, merovingide ajal 3. Mis hävis/kadus/unustati barbarite hõimude asumisega Lääne-Rooma riigi territooriumile? Kõrgeltarenenud antiikkultuur ning arusaamine kunstist, unustati kirjaoskus 4. Mille töötlemine oli merovingidel kõrgel järjel? Kuidas nad kaunistasid? Metallitöötlemine, kaunistati ornamentaalse dekooriga 5. Missugust reljeefi kasutasid merovingid? Madalrelieef 6. Mis on SKRIPTOORIUM? Mida seal tehti? Kirjutustuba, Seal kirjutati käsikirju ümber, kuid koostati ka kroonikaid, grammatikaid jms 7. Mis on INITSIAAL? Kuidas on see kaunistatud? Suur või lehekülje alguses olev täht, mis oli üleni kaetud peene mustriga 8. Mis on PÄRGAMENT? Milleks seda kasutati? Hinnaline ja tugev materjal, mida kasutati käsikirjade kirjutamisel KAROLINGID 1
Rangelt korrapärase põhiplaaniga Mausoleumi juurde kuuluvad mosee, puhkemaja, väravaehitis, minaretid Ehitatud tellistest, kaetud metalltüüblitega, kinnitatud marmorplaatidega, mis on musta kiviga inkrusteeritud Kupli kõrgus 61m Tipus 17,1m kõrgune ilustis Valitsejate-kaliifide lossid ALHAMBRA KINDLUSLOSS (1238- 1358) Ehitatud emiiridele Väga lihtsa välisarhitektuuriga, keeruka põhiplaaniga Siseruumid- ja üued väga rikkaliku dekooriga Kõrgkuplid ja võlvid Fajansstellistest Stukkornament Võlvkaartel kivipits LÕVIDE ÕU Tarbekunst VAIBAKUNST · Metall ja keraamilised nõud · Rahvariided väärismetallitikand · Väga kõrgel tasemel tehnoloogiad: intarsia- üks materjal süvistatakse teise sisse, metallivalu, filigraan, glasuurimine jne · Kogu pinda kattev ornament on mittekujutav RAHVARIIDED · Naiste rahvariiete kaetuse aste sõltub usu rangusest.
ristisurma Kolgatal. Portaali kõrval on tahvel raidkirjaga "Sel aastal on se kirk walmis sanud Petri paewal an 1407", mida on peetud vanimaks säilinud eestlaste kirjutatud tekstiks. rift ja sõnastus osutavad siiski sellele, et tekst pärineb märksa hilisemast ajast kui 15. sajand. Portaali kaare all näeme dolomiidist maagilise tähendusega mehepäid, viinapuuoksa ja tammelehti, mille saamatu teostus, võrreldes põhjaportaali dekooriga, kajastab ehitusskulptuuri taseme langust 15. sajandil. Ümberehituste käigus kohandati kirik kaitsekirikuks: käärkambri võlvidele ehitati suure kaminaga varustatud teine korrus, kuhu viib kitsas müüritrepp; peaportaal oli riivpalgiga suletav. Kaarma kiriku ehteks on rohked kunstimälestised. Saaremaa keskaegsete katoliku kirikute värvirikkust tunnistavad mitmel pool säilinud 13. - 15. sajandi seinamaalingute fragmendid. 16.
nõrgeneb võimu jagamisega ja kultuur hääbub. Varakristlik kunst Rooma riigis levinud ristiusu levitajad olid taga kiusatud. Nad tegutsesid salaja maa-alustes käikudes ja koobastes katakombides, mille laed ja seinad olid kaetud sümbolite abil maalitud piibliainestikuga. Kristlaste vankumatus muutis ristiusu üha enam levinumaks kuni aastal 313 kuulutas keiser Constantinus selle lubatuks. Surnuid maeti katakombide seintesse uuristatud avadesse ja sageli oli kirst uhke reljeefse dekooriga. Iseseisvat skulptuuri ei esinenud. Kirikuteks hakati ehitama uusi basiilikaid: majatüüpe, kus on kolm (hiljem ka viis) pikihoonet, nn. löövid ja keskmisel, kõrgemal löövil on ülaosas aknad. Sisekujunduses kasutati mosaiike, kus oli piiblistseene kujutatud. Näited: Santa Maria Maggorie ja Santa Sabina Roomas. Pärgamendi kasutusele võtmisega hakati pühasid tekste üles kirjutama ja piltidega kaunistama, tekkis miniatuur- ehk raamatumaal. Bütsansi kunst 6
· soolalõhe · soolaforell · soolasiig · soolaheeringas · vürtsitatud skumbria fileed · vürtsitatud savoriini fileed · vürtsiheeringat Kuumsuitsu kala tootevalikus võib leida: · peolaua ehe (eritellimusel, jahutatud pea ja sabaga tervest kalast): tuur, lõhe, forell, angerjas. · lõhe filee · forelli filee · steik lõhest või forellist · medaljon lõhest või forellist 25 · filee dekooriga · heik · tursk · mereahven · lest · tuulehaug · latikas · heeringas, heeringafilee · siig · paltus · skumbria, skumbriafilee dekooriga · savoriin · pangasiuse filee · tuurafilee Külmsuitsu kala tootevalikus võib leida: · lõhe filee · forelli filee · skumbria · savoriin, savoriini filee · heeringas, heeringa filee · paltus, paltuse filee · tuur, tuurafilee
Ruumi algset laiust tõestab näiteks läbi hilisemate vaheseinte ulatuv laekarniis. Vestibüülil on ruudukujulistest paetahvlitest põrand, eesmises osas on ta võlvitud, tagumises osas talalaega viimast toetavad keskelt kaks toskaana orderis puitsammast. Lai paraadtrepp viib teisele korrusele. Piduliku vestibüüli kõrval on enamus teisi alakorruse ruume olnud hoopis argisema ilmega. Üksnes kaks edelapoolset ruumi omavad profileeritud lae ja seinakarniise, samuti rokokooliku dekooriga uksi ning aknapalestikke. Kuna need ruumid olid järjepidevalt kasutusel elukorteritena, on enamik sealseid detaile säilinud rikkumatult näiteks on osadel ustel lisaks rokokoolikele võtmeplaatidele alles ka algsed Skujulised lingid ning lukuaugukattedki. llmselt on algselt olnud majal mantelkorsten, mis arvatavasti 19.20. sajandi vahetusel on ümber ehitatud vaheseinaga eraldatud ruumiks ning läbi korstna rajatud teisele korrusele trepp. Alakorruse põhjapoolne
algselt kõrged jalad, millele toetus osaliselt avatud riiulitega kapiosa. Laudadest olid enim levinud kastlaud- lauaplaadi aluse kujundas 15- 20cm kõrgune kast, millel polnud sahtleid. Kui lauaplaat ära tõsteti, oli kasti põhi ühtlasi kirjutuslauaks. Kuid kastlaudu kasutati ka söögilauana, millel oli kas, neli põranda kohal konstruktsiooni tugevdava sidepuuga varustatud pulkjalaga, kaks mõlemas laua otsas- A-tähe kujulist jalatuge või kokku käivat ristjalga. Dekooriga olid kaetud kasti raam ning jalad, mis hiliskeskajal olid tihti treitud. Kasutati ka kergemaid laudu, mille ümar või nelinurkne lauaplaat toetus ühele kesksele jalale. Istemööbel oli gootikas mitmekesine, aga lihtne ja iseloomulik on, et kõiki mööbliesemeid, nii kirste kui ka laudu püüti kasutada istmetena. Põhiliseks istmeks oli tavaline 3-4 jalaline järi või pink, mis olid kerged neid võis ruumis ümber paigutada. Esindus iste oli troonilaadne kõrge paneeliga seljatoe
Paremal tiival ja hoone keskosas on 12 mezzaninolaadne poolkorrus. Välist toredust rõhutab tagafassaadi põhja-lääne nurgal olev vaatetorn, mis lisati hiljem 1905. aastal põlengujärgsete ehitustööde käigus. Torn on ise ümara põhiplaaniga ning samuti 2-korruseline ent tema katus on oluliselt teravama kaldega, kui ülejäänud majal. Peavarjuks on mõisal madal viilkatus, mis on ääristatud rikkaliku elektilise dekooriga puitpitsiga. Interjööridest on tähelepanuväärsemad läbi kahe korruse ulatuv fuajee ning saal. Majandusruumid asusid soklikorrusel, teiste seas köök, kuivaineladu, veinikelder, kartser ja jahitrofeede tuba. Tählepanuväärne on see, et 20. saj alguses oli hoones juba veevärk ning elektrivalgus. [1;23] Härrastemaja tagaküljel asub avar palkon, mis juhatab otse maagilisse parki. Pargivärava tulbad on kujundatud pseudogooti motiividega petikute ja viiludega. Aias leidub aga
varem valmis saanud. Pärimuse kohaselt tellis kaunimatest kaunima hoone Friedrich von Berg, kui ta armastatu isa Sotimaal oli tema kosjad tagasi lükanud, märkides, et peig pärineb vaeselt ja metsikult maalt. Lossi sissepääs on paigutatud tudorkaarse veranda alla. Esindusruumid paiknevad hoone I korrusel. Eriti uhked on võlvitud vestibüül, kaheksanurkne läbi kahe korruse ulatuv kuppelsaal, mauri dekooriga kabinet ja tumeda puitviimistlusega inglise stiilis söögituba.,repihall, piljardituba ja raamatukogu. Kõrvalhooneid on palju, mitmed neist on härrastemajaga sarnased punased telliskivihooned. Silmapaistvamad neist on veetorn ja sisehooviga tallidekompleks, mis rajati 1880. aastatel. Lossi esiväljakut raamivad ühekorruseline klassitsistlik valitsejamaja (1817) ja tall (1813). 75 hektari suurune metsapark on liigirohke. Esimesed teated Sangaste mõisast
siinses kiriklikus ja ilmalikus kunstis avalduvate stiilide ning rahvakunsti arengu vahel. Talurahvakultuuri jõudis barokne ornament erinevaid teid pidi, vahendaja rollis võib näha nii linna-, mõisa- kui ka kiriklikku kultuuri. Peamine osa on tekstiilide puhul täita mõisal, mõisakäsitöölistel ja levima hakanud mustriraamatutel ning ehete puhul kullassepameistritel. Eestis levinud ornamendilahendus on võrreldes Euroopa ülimalt toretseva ja lokkava barokse dekooriga tunduvalt tagasihoidlikum ja põhjamaiselt kargem, olles erinäoline võrreldes siinsete varasemate ja ka hilisemate vormikäsitlustega. Barokkkunstis puhkenud värviline lopsakas naturalistlik dekoor ei levinud mitte üksnes Põhja-Eesti tekstiilide tikandeis, vaid ka talupoegade hõbeesemeil. Tikandeis hakati kasutama uusi motiive, võõramaiseid stiliseeritud lilli - tulpe, nelke, roose, mida ühendab looklev taimeväät. Põhja-Eesti must ja nn. tulitanud
Karniis ehitise (sh templi) seina ülaosast eenduv horisontaalne liist, millel on ehituskunstiline ja ka vett seinale mittelaskev otstarve. Karniis on ehitatud ahitraavi ehk rõhttala külge ja asub friisi peal. (Vt joonist termini ,,joonia order" juures) 7 Frontoon antiikarhitektuuris dekoratiivne viil (vt tümpanon), mis ehiti sageli skulptuuride, ornamendi või muu dekooriga. Kuju järgi eristatakse kolmnurk-, murd-, astmik-, segment- jm frontoone. Alates renessansist kasutati frontooni fassaadi eenduvate osade, akende ja uste kaunistamiseks. Esineb ka sisearhitektuuris ja mööblikunstis. (Vt joonist termini ,,joonia order" juures ja pilti termini ,,tümpanon" juures) Kannelüürid kitsad teravate äärtega püstloodis ehisvaod, mis liigendavad samba tüvest. Kannelüürid täksiti sisse selleks, et imiteerida varasemaid puidust valmistatud
· soolalõhe · soolaforell · soolasiig · soolaheeringas · vürtsitatud skumbria fileed · vürtsitatud savoriini fileed · vürtsiheeringat Kuumsuitsu kala tootevalikus võib leida: · peolaua ehe (eritellimusel, jahutatud pea ja sabaga tervest kalast): tuur, lõhe, forell, angerjas. · lõhe filee · forelli filee · steik lõhest või forellist · medaljon lõhest või forellist · filee dekooriga · heik · tursk · mereahven · lest · tuulehaug · latikas · heeringas, heeringafilee · siig · paltus · skumbria, skumbriafilee dekooriga · savoriin · pangasiuse filee · tuurafilee Külmsuitsu kala tootevalikus võib leida: · lõhe filee · forelli filee · skumbria · savoriin, savoriini filee · heeringas, heeringa filee · paltus, paltuse filee · tuur, tuurafilee
Lähtus vahetult itaalia renessansist. Domineeris arhitektuuri, mis arenes tihedas seoses maali, skulptuuri ning tarbe- ja pargikunstiga; tähtsaimaks ehitise tüübiks muutus palee ehk loss, mida iseloomustas suurejooneline pidulikkus, teatraalne monumentaalsus ja mõõtmete erakordsus. Põhiplaanidele olid omased eenduvad risaliidid ja hoonetiivad, sageli kõverjoonelised seinad, paraadsed sisetrepid. Fassaadide kujundus oli sügavalt reljeefne, rahutu liigendusega, dekooriga üle kuhjatud; kasutati kolossaalorderit, raskeid murdkarniise, paarissambaid ja sammaskäike, frontoone ja voluute, eriti rohkelt skulptuure. Rikkaliku dekooriga interjööridele andis fantastilise mõjukuse seina- ja plafoonimaal, mis illusionistlikult sidus siseruumi välismaailmaga. Kirikuehituses seoti kuppelkirikutüüp atraktiivselt salaruumiga ja anti ilmalikult pillav kujundus. Baroki nimetus tuleneb itaalia keelest, milles barocco tähendab eriskummalist ja veidrat. Barokk-kunst ongi
Tähelepanuväärsed on aga ühed Eesti parimad historitsistlikud interjöörid, mida Injust leida võib: kassettlaed, kaarportaalidega ukseavad, secco-tehnikas maalingud, groteskmotiividega ornamentika. Neobaroki mõisahoonetele on iseloomulik pompöössus nii seest kui väljast. Interjöörides on kasutatud rikkalikult dekoori (Uderna), reljeefseid seinakaunistusi (Puurmani, Uderna), esindusruumid on kõrged (Puurmani). Hoonete fassaadid on niisamuti kaunistatud dekooriga. Väga efektne klassikaliste elementidega loss oli Toila-Oru, mis kahjuks põletati maha Punaarmee taandumisel 1941. aastal. Eripalgeliseks muutis luksusliku lossi põhikorpuse liigendatus, mis osalt oli kahe-, osalt kolmekorruseline, torn viiekorruseline. Läbi kahe korruse ulatus efektne neobarokne ballisaal. 2.3 Interjöörikujundus Baroki ja klassitsimi interjööride erijooni oli teatav suurejoonelisus ja teatraalsus. Kõige
* Sibulkuplid ilmuvad venemaa arhitektuuri 16. saj * Ikoonimaal käib aga 16. saj alla * Riik võtab ikoonimaali meistrid oma järelevalve alla * Kunstnikele kehtestatakse ranged eeskirjad, mida ja kuidas maalida * Hilisemast 16. saj ikoonimaalist (relvapalati meistrite ikoonimaal) on tuntud kunstnik Simon U? akov * 17. saj lõpus mõjutab vene arhitektuuri ka Lääne-Euroopa barokkarhitektuur * Barokkehitised on väga rikkaliku dekooriga PEETER I !!!! Vana Vene kunst Paremate poliitiliste ja majanduslike suhete arendamiseks naabritega , võttis Kiievi vürst Vladimir vastu ristiusu ja kuulutas selle 988.a riigiusuks. Usu valimisel otsustas Vladimir Bütsantsi õigeusu , sest talle imponeeris selle tore rituaal. Ristiusu vastuvõtmine hoogustas kultuuri arenemise. Töötati välja slaavi tähestik; koos sellega levis ka kirjaoskus. Arhitektuur valdavaks kujunes Bütsantsis levinud viie kupliga kirik
nelinurksest koorikvadraadist ning koorilõpmikust. Tänini on sellest säilinud koorikvadraat, mis on kaetud tellistest kaheksaosalise domikaalvõlviga. Umbes samal ajal ehitati koorikvadraadi põhjaküljele ka käärkamber, mis on samuti ümberehitatuna osaliselt säilinud. Umbes 1320. aasta paiku rajati aga uus koorilõpmik, mil ta sai praeguseni säilinud viietahulise polügonaalse kuju. Koorilõpmik kaeti viiemõikalise võlviga, selle päiskivi oli kaetud rikkaliku dekooriga. Ühelöövilise pikihoone suurendamist kolmelööviliseks ning nelja travee pikkuseks alustati 1330. aasta paiku. Ehitustööde kulg aga venis paljudel põhjustel ligi saja aastani. Uus, basiilika põhimõtete järgi ehitatud 29 m laiune pikihoone valmis lõplikult alles 1430ndate aastate paiku, kuigi kesklöövi neljatahulised piilarid koos kõrgseintega olid valminud juba 14. sajandi teisel poolel. Valminud pikihoone on kaetud vööndkaartega varustatud servjoonvõlvidega
meisterlikult vormistatud kolmekorruseline ikonostaas seondub orgaaniliselt siseruumiga. Selle monumentaalsust ja mõju võimendab plastiline, kuningaväravate osas tugevasti altari poole taanduv ülesehitus. Omapäraselt on lahendatud kuningaväravate ümarate lünetikujuliste ikoonidega poolkumer silluskaar. Võrreldes muja vene tsaaririigis sama arhitektuurisuunda jätkuvate hilisemate kirikutega, on pärnud püha jekaterina kirik pks stiilipuhtamaid ja rikkalikuma dekooriga barokk-kirikuid. Ta mõjutas kirikuarhitektuuri arengut nii eestis- ja liivimaa kubermangu pealinnas riias. Sinna ehitati 1780-85 Riia tsitadelli peetri-pauli õigeusu peakirik. Pärnu püha jekaterina kirikuga ühiseid kompositsioonilisi ning dekoratiivseid jooni on ka 18.sajandi lõpul ehitatud paldiski, võru, kuressaare ja tartu õigeusu kirkiul. 18.sajandi teisel poolel eestis väikelinnadesse ehitatud õigeusu kirkud näitavad, et
kaitsekorrust.Hiljem kandis linnus Neuhauseni ja Schloß Neuhauseni nime. 1379. aastal rajati endise tornlinnuse ümber ristkülikukujuline laagerkastell ja linnus ümbritseti kaitseõuega. 15. sajandi lõpul ehitati kirdetorn. 16. sajandi alguses ehitati danskrilaadne põhjatorn. 2 Kagunurk sai ainulaadse dekooriga ümartorni ning linnusemüür ehitati kõrgemaks. Palisaad lammutati ning selle asemele ehitati väikeste tornidega zwinger. Linnust kindlustati täiendavalt kuni Liivi sõjani. Vastseliina linnus oli omanäoline oma välisarhitektuuri dekoratiivsuse poolest ning ainulaadne ehitis kogu Eesti ja Läti alal.Looduslikult kõige vähem kaitstud lõunaküljel olid kaitset parandav zwinger ning kagutorni ees olev madal lisatorn suurtükkidele.Vastseliina linnus asus vana
Kesklöövi ahasseinte kujunduses oli samuti oluline koht skulptuuridel. Lääneküljel torni kõrge kaarava kohal paikneb nisis Trooniv Kristus - Majestas Domini, kellele lisandub veel kuus puhaku figuuri. Idaseinas võidukaare kohal oli poolfiguuride friis ja elusuurune krutsifiksigrupp, mis paigaldati siis, kui oli otsustatud basilikaalse ruumivormi kasuks. Külglöövides täiendasid arhitektuuri vaiksemad piilarfiguurid ja plastilise dekooriga võlvikonsoolid. Pikihoone ristroidvõlvide päiskividel olid Kristuse ja evangelistide sümbolid. Märksa tagasihoidlikumalt oli kujundatud koor. Võimalik, et siin Eestis erandlikuna olid lilldekooriga roided. Hästi on säilinud käärkambri võlvid, mille päiskividel näeme Maarja (roos) ja Kristuse (Agnus Dei) sümboleid. Lüübeki kahel on samuti läbi teinud komplitseeritud arengutee, mille tulemuseks oli kahevõlvikuline polügonaalse lõpmikuga ruum, mis suure
· Sibulkuplid ilmuvad venemaa arhitektuuri 16. saj · Ikoonimaal käib aga 16. saj alla · Riik võtab ikoonimaali meistrid oma järelevalve alla · Kunstnikele kehtestatakse ranged eeskirjad, mida ja kuidas maalida · Hilisemast 16. saj ikoonimaalist (relvapalati meistrite ikoonimaal) on tuntud kunstnik Simon Usakov · 17. saj lõpus mõjutab vene arhitektuuri ka Lääne-Euroopa barokkarhitektuur · Barokkehitised on väga rikkaliku dekooriga · Sellist barokilikku arhitektuuri nimetatakse Venemaal Narõskinite stiiliks · Narõzkinid oli edukas Venemaa bojaarisuguvõsa
Erinevalt teistest Tartu emajõeäärsetest hoonetest, mis on puit parvedele ehitatud, toetub Tartu Pangamaja 1.2 meetri paksustele raudbetoonist taladele, mis on taganud ka selle, et hoone pole kunagi vajunud. 2001. aastast tegutseb hoones haridus- ja teadusministeerium. Stalinism Laevastiku ohvitseride maja 1945 – 1955 oli stalinistliku arhitektuuri kümnend. Lõpetati hulk enne 1940. aastat alustatud projekte, kuid nüüd juba nõukoguliku sümboolikaga dekooriga kaetud ja tihti esialgsest erinevas funktsioonis. Kui 1940. aastate lõpu stalinistlik arhitektuur oli olemuselt vaoshoitud ja välimuselt tagasihoidlik, siis 1950. aastate alguse kasvav poliitline surve moskvast ja tahe suunata elu liiduvabariikides, väljendus suurejoonelisemates ehitusplaanides. Eesti Stalinistliku arhitektuuri näitena saab välja tuua endise Laevastiku Ohvitseride maja Mere pst. 5. Algselt asus asus seal 1910-1940 tegutsenud Eesti suurim kino, mis hävis 1941.
16. saj. rajatud mõisa omandas 1774. a. Frederich von Fersen, 1792. a. valmis praegune kena härrastemaja ning sellega seotud kaarjalt ümber esiväljaku paiknevad ait ja tõllakuur, rajati suur park. Mõisa peahoone saalide üldpilt on ajastule omaselt kirju, tajutav on teatud maaliline korratus. Igas ruumis on oma meeleolu, erinev värvitoon, stukkdekoori varieeruv teemakäsitlus. Mitte kõik stukitööd ei pärine 18.sajandist, lihtsama dekooriga (kaunistusega) stukk dateerub aastasse 1805. Mõisa siseruumides on uksed, lambriid ja peatrepivõred rokokoopärased, järelikult J. Schultzi ehitusperioodist. Pargi osas pidi Sauest saama väike Versailles. Inglise ehk looduslikus pargistiilis mõisapark pidi looma vahelduvaid looduspilte, milles on koht muruväljakutel, vabalt rühmitatud puudel - põõsastel, paviljonidel, skulptuuridel. Siinsed aktsendid on ansambli keskteljel paiknevad
kaunistamine. Värvikirev dekoor iseloomustab ka 16.sajadil Kaasani vallutamise tähiseks Moskvasse Punasele väljakule ehitatud Vassili Blazennõi kirikut (arh. Postnik ja Barma), mis esindab uut arhitektuurivormi liitkirikut. Keskset suuremat telkkatusega tornkirikut ümbritsevad 8 sibulkupliga (sibulkuppel on vene traditsiooniline kirikukuppel alles alates 16.saj.) kaetud väiksemat kirikut, mis paistavad silma ülirikka dekooriga.. Kolomenskoje ja Vassili Blazennõi kirikud olid suuresti eeskujuks ka teistele 16. Ja 17.saj. ehitatud kirikutele. Iseloomulikeks võteteks on komplitseeritud põhiplaani, telkkatuste ja sibulkuplite kasutamine. Rikkalikult kasutati vene rahvuslikust kunstist võrsunud dekoratiivseid kaunistusi (eriti silmapaistev on selles osas Jaroslavli kirikuarhitektuur), edasi arenes ka profaanehitus, kus samuti sai peamiseks muinasjutuline dekoratiivsustaotlus. 17
annaabi.ee 
