Arhitektuur renessansist klassitsismini (0)

Arhitektuur renessansist klassitsismini
Antud iseseisvas töös võtan vaatluse alla arhitektuuri alates renessansist kuni klassitsismini. Ülevaate saab antud perioodide arhitektuurilistest üldpõhimõtetest; ehitiste funktsioonidest ja põhiplaanist; välisvaate üldilmest ja detailidest ehitistel, fasaadidel ning kaunistuselementide kasutuselevõtust interjööris. Töö teises osas kirjeldan ja võrdlen barokiajastul ehitatud Sargvere mõisat ja kõrgklassitsistlikul perioodil ehitatud Saku mõisat.
Vararenessansi puhul oli mõju kõige tugevam just arhitektuuris. 15. sajand tõi kaasa järsu murrangu Filippo Brunelleschi kavandiga Firenze toomkiriku nelitise kohale kuppel luua ning see sai eeskujuks paljudele teistele Itaalia arhitektidele. Enne, kui see valmiski sai, oli Brunellschi jõudnud valmis kavandada esimese tõeliselt renessansliku hoone - Firenze Leidlaste Kodu. Ta oli arvamusel, et arhitektuur peab kasutama "õigeid" proportsioone ja numbrites väljendatavaid mooduleid. Firenze sai 15. sajandi renessansskunsti tähtsaimaks keskuseks. Patriitsideperekonnad hakkasid laskma endale püstitama paleesid, just nende põhjal saabki jälgida Itaalia vararenessansi arhitektuuri arengut: Plazzode puhul oli tegemist kolmekorruseliste neljast tiivast koosnevast ehitisega, millel oli ka nelinurkne siseõu, väga madal katus. Laotud olid nad tellistest ja katmisel kasutati jämedalt tahutud kiviplokke. Kadus teravkaar, edaspidi olid akna- ja ukseavad nelinurksed või ka ümarkaarsed. Domineerivaks muutus horisontaalsuund, ülespürgivus asendus maaligidusega. Esimene korrus oli massiivsem ja teine korrus kergema ilmega . Ehituskunstis üldiselt hakkas levima baasi ja kapiteeliga sambad, poolsambad , pilastrid, viilid akende ja uste kohal, simssid ja friis. Aja jooksul muutusid plazzod peenemaks: suurenesid aknad ja üldpildis olid edaspidi avatumad. Ka kõrgrenessanss tähendas arhitektuuri jaoks uusi taotlusi, mis väljendus selles, et arhitektide püüdluseks sai suurejooneline tervik ja kõikide üksikosade loomulik lülitamine ehtise üldmuljesse, samuti suurenes antiikarhitektuuri eeskujuandev osa. Esmakordse kehastuse said need püüdlused väikeses Tampietto kabelis. Veneetsias arenes ehitustegevus Andrea Palladio üritusega matkida antiikarhitektuuri, Ssambaid oli nii palju, et Palladio ehitatud kirikud hakkasid meenutama antiiktempleid. Sellest väljakujunenud palladianismist sai mitme sajandi jooksul Euroopa arhitektide eeskuju. Prantsuse renessanssarhitektuuri arengut mõjutasid aga eelkõige kunigate ja aristokraatide tellimused . Esmalt hakkasid kerkima renessanslike detailide ja dekooriga lossid, millel olid kõrged ja rikkalikult kaunistatud katused.
Barokk tõi endaga kaasa kirikute huvide esikohale paigutamise. Valitsevaks kirikutüübiks sai taas pikergune hoone, määravaks oli siseruum . Nelitise kohal kõrguv kuppel, sambad, poolsambad, pilastrid antiigipäraste baaside ja kapiteelidega, ümarkaared, viilud - neid kõiki võib nimetada pärandiks renessansilt barokile. Kirku siseruum ei jagunenud edaspidi löövideks moodustades edaspidi ühe avara saali. Valgusallikaks said aknad, mis olid paigutatud nelitiskumpli allosas, see tagas valguse koondumise kiriku kooriruumi suunas. See aitas omakorda seda esile tõsta ning kogu kiriku sisemust liita ühtseks tervikuks. Barokk-kirikute eeskujuks sai II Gesu kirik (Roomas). Kirikuid kaunistavad skulptuurid ja maalid said suure tähtsuse. Välisilmes osutus olulise tähtsusega osaks kuppel või torn ja läänefassaad, mille keskosa on kahekorruseline ja ühendusel on kasutatud kitsamaid ja madalamaid kõrvalosasid ehk spiraalikujuli ja lopsakaid voluute. Fassaadi detailid sarnased renessansiga ehk näis dünaamilise, rahutu ja maalilisena - just nagu siseruumilgi. Esines ka lainelisi, astmelisi ja kaarekujulisi fasaadipindu. Kokku kuhjati hulgaliselt arhitektuurilisi vorme, mis muutsid fassaadi rahutumaks. Seoses suurte ansamblitega: kõike püüti näidata suuremana ja võimsana, kui see tegelt oli ( ruumiliste illusioonide ja efektide loomine). Louvre 'i kuningalossi täiendamisega sündis Prantsuse uus stiil, kuigi ta jäi rohkem truuks Paladio laadile (näiteks üle kahe korruse ulatuvad paarissambad ). Prantsuse barokilikumad tendentsid tulevad ilmsiks just Versailles' lossi ehitusel. Tegemist on pikerguse hoonega kahe eenduva tiivaga, mille vahel on õu. Just selline põhiplaan saigi eeskujuks kogu Euroopa paleede ehitajatele. Ka Saksamaa ei tahtnud teistest kehvem olla: rajama hakati luksuslikke parke ja suveresidentse. Inglismaal valitses aga palladianistlik laad. Holland pidas aga silmas mugavust ja praktilisust, raekojad olid näiteks lihtsa fassaadiga ja kõrge katusega hooned.
Klassitsismi arhitektuuris püüti vabaneda renessansiaegsetest antiigitõlgendustest, taheti jõuda puhta, algse ja õige antiigi juurde. Tekkisid lossid, mille fasaadid hakkasid meenutama templit. Ehitised olid sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud (vastupidiselt baroklikule kõigi üksikosade ühtesulamisele). Omasteks joonteks said lihtsus, rangus ja reeglipärasus. Klassitsistliku kuppelehitiste kuulsaimaks näiteks on Pantheon ja Iisaku kirik . Leivisid ka arhitektuurilised monumendid, ilma praktilise funktsioonita ehitised (triumfikaared, võidusambad, auväravad). Muutused leidsid aset ka sisearhitektuuris, kus rokokoolik kergus asendus rangema ja tagasihoidlikuma kujundusega. Muutused leidsid aset dekoratsioonis: kõik motiivid püüti kujundada sümmeetriliselt. Levinud motiivideks said hammaslõige, meander , helmisnöör, munavööt. Klassitsistlikus stiilis on paljud mõisahooned.
Sargvere mõis loodi eraldiseisva üksusena aastal 1772. Mõisa kahekorruseline barokne peahoone on ehitatud 18. sajandi teisel poolel. Tegemist on ilusaima ja väljapeetumava barokse mõisahoonega Eestimaa pinnal. Omanikke on mõisal olnud väga palju, kuid viimane teadaolev omanik oli Emmeline von Stackelberg , kes oli Karl Riesenkampffi tütar ning Emmeliine oli abielus Kiviloo paruniga. Võõrandamisjärgsete aastakümnete jooksul tegutses antud koolis raamatukogu, kuid ka kool. Kõrvalhoonetega on kehvad lood, sest säilinud on vaid mõisat ümbritsev suur park. Mõisat vaadates torkab koheselt silma fassaadi liigendat kolmnurkse frontooniga keskrisaliit. Dekoratsioonidest on pilastrid ja akendel lamedad krohvraamistused. Ehitisel on sammasrõdu. Silma torkab ka sokkel , altaan, frontoon ja karniis . Kasutatud on barokiajale levinud väikeste ruuduga aknaid. Päris stiilipuhas ta ei ole, sest hoone esimene korrus on massiivsem kui teine korrus ja teadupärast on see omane vararenessansile.
Esmateated Saku mõisast pärinevad aastatest 1489. Arvukad kõrvalhooned on tänaseks peaaegu hävinud. Hoonet on restaureeritud pisteliselt aastatel 1960-1980, kuid 2002 aastal võeti ette järjekordsed restaureerimistööd, mille tulemusena avati seal hotell ja konverentsikeskus. Restaureerimistööd olid kooskõlas muinsuskaitseametiga ning püüti säilitada võimalikult palju originaali. Tegemist on pikliku ristkülikukujulise põhiplaaniga. Kaetud kelpkatusega. Fasaade liigendavad komposiitkapiteelidega sambaga lai portikus , joonia sammastega kujundatud korruseid läbivad kolmikanad. Kasutatud on rikkalikult dekoori nii väljaspool maja kui ka interjööris. Mõisahoonet ümbritseb park. Fassaadi ehib nelja sambaga rikkaliku dekooriga portikus ja kolmeosalised veneetsia aknad. Interjööris võib näha 19. sajandi lõpust pärinevaid maalinguid.
Nagu mainitud , siis Saku mõis on oma ajastu poolest ehitatud kõrgklassitsistlikul perioodil, Sargvere mõis aga barokiajastul. Kui mõisaid võrrelda, siis esmalt hakkab silma katus: Saku mõisa katus on hoopis lamedam, kui Sargvere oma. Samuti esineb erinevusi ka sammaste ehituses, kui Sargvere mõisa sammas on jässakam ning baroki ajastule vastav, siis Saku mõisa sambad on visuaalselt ilusamad ning kapiteel on joonia stiilis. Erinevused esinevad ka akendes, eeskätt nende paigutuses. Sargvere ja Saku mõisa akenderuutude paigutus on erinev ning Saue mõisa puhul on näha Veneetsia stiilis aknaid, mida Sargvere mõisa puhul ei ole. Saku mõis on üldiselt oma ajastule kohaselt visuaalselt vaadatuna ilsam ning seda kinnitab ka detailiderohke friis. Sargvere mõisal on vägagi praktiline altaan, mida Saku mõisa puhul ei ole näha. Üldiselt võib öelda, et mõlemad mõisahooned on väga ilusad ning oma ajastule vastavalt visuaalselt ilusad.
Kasutatud internetimaterjali loetelu :
https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=15084
http://www.mois.ee/jarva/sargvere.shtml
http://mois.ee/stiil/stiil7.shtml
http://mois.ee/stiil/stiil4.shtml
http://www.mois.ee/harju/saku.shtml
https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=74