Pärsia ja Vana-vene kunst (0)

Pärsia
9. sajandil leiutati valge kattev tinaglasuur, mis võimaldas värvilisest madalkuumussavist valmistatud esemeid valge pealispinnaga katta. Valgele pealispinnale maaliti glasuuripealsete värvidega. Selles tehnikas valmistatud keraamikat nimetatakse minai-keraamikaks ja see tehnika saavutas kõrgtaseme 11.–12. sajandil Pärsias Seldžukkide valitsusajal. 9. sajandil arendati Samarras ja Bagdadis välja lüsterkeraamika, milles maaliti hõbeda- ja vaseühendeid sisaldavate lüstervärvidega valgele tinaglasuurile peale dekoor ja seejärel teostati reduktsioonpõletus. Lüstertehnika võimaldas saavutada kallihinnaliselt mõjuvat ja mitmevärviliselt säravalt pealispinda, mida kasutati rohkelt nõude ja keraamiliste seina ning põrandaplaatide tootmisel. 12. sajandil muutus populaarseks lakabi- keraamika , mille dekoor oli reljeefne kontuurjoonis, mis hoidis ära erivärviliste glasuuride kokkuvalgumise eseme pinnal. Lakabi-keraamika põhiliselt kasutatud motiivideks said kalligraafilise kirja ja linnu (põhiliselt paabulinnu) kujutised.Arhidektuur kõige olulisemad ehitised on mošeed. Linnade ja asulate tähtsamaid mošeesid kutsuti džamideks ehk koguduse mošeedeks. Koguduste mošeedel säilis müüriga ümbritsetud avatud siseõu (sahn) ja palvetamiseks mõeldud pühakoda, mida eraldas muust ehitistest sammastik. Siseõues asus tavaliselt veebassein, kus sai end enne palvust nõutavalt pesta. Mošeede ja üldse muhameedliku ehituskunsti oluliseks võluks on rikkalik ornamentaalne dekoratsioon . Tüüpiline on abstraktsuseni üldistatud keeruline väänlev taimemotiiv ehk abaresk, mis katab pinda ühise vaibana. Materjalidena kasutatakse marmorit , kipsi (stuki) või värvilise glasuuriga kaetud keraamilisi plaate. Kalligraafia ehk ilukiri Väga suur osa islami kultuuris on kalligraafial ehk ilukirjal. On kaks põhilist kirjasüsteemi: kufic ja naskh, mida võib leida kaunistamas ehitiste seinu, kupleid, mošee kantselite külgi jne. Ilukirjas on illustreeritud ka käsikirjad, uudissõnad ja teised vähemtähtsad kunstiesemed nagu näiteks veekannud ja viirukihoidjad. Vaibakunst Ükski islami kunstipärane mõiste pole kogunud mujal maailmas rohkem tähelepanu, kui vaibakunst. See on igapäevases elus esindatud vägagi mitmetes eluvaldkondades. Näiteks valmistatakse põrandakatteid, sohvapatju, polsterdusi kottidele (iga erineva suuruse ja kujuga) ning palvevaipu. Vaibakudumine on islami ühiskonnas väga rikkas ja sügav traditsioon. Selle praktiseerimist võib näha isegi kommuunides ja telklaagrites.
Vana-Vene
Vana-Vene kunst * Vana-Vene kunstiks nimetatakse Venemaa kunsti 928.a Venemaa ristimisest kuni 17. saj lõpuni* Sel ajal valitsevad Vene kunstis Bütsantsi kunsti eeskujud * 10. saj hakatakse Venemaal ehitama kivist kirikuid ja kloostreid * Ehitusmeistrid kutsutakse Bütsantsist * Mõnede suurte Vene kirikute katustele kuhjatakse väga palju kupleid – püramidaalne süsteem* Selline süsteem on ka Kiievi peakirikul Sofia katedraalil* See ehitati 11. saj Jaroslav Targa valitsusajal* Sofia katedraalil on 13 kuplit * See oli algselt viielööviline kirik * Kahjuks on see kirik 17. saj ümberehitustega rikutud* Siis ehitati kirikule juurde veel neli löövi* Ka Novgorodi ehitati Sofia katedraal 13 kupliga * Ta taastati veidi tagasihoidlikumal viielöövilise ristkuppelkirikuna* Novgorodile on iseloomulikud 12.-13. saj nn ühe uulitsa kirikud* Need olid pisikesed ühe kupliga kirikud igal suuremal tänaval (umbes 200) * Vladimiri vürst kutsub oma ehitusmeistri Saksamaalt * Seetõttu võib Vladimiri peakiriku Uspenski katedraali juures näha romaani stiilile iseloomulikke ümarkaari Romaani kunst valitseb keskajal Lääne-Euroopas* Kõige kaunimaks Vana-Vene maakirikuks peetakse Vladimiri läheduses asuvat Pokrovi kirikut Nerli jõe ääres * Pokrovi kirik asus looduslikult kaunis kohas* Teophanese ikoonimaalid on pidulikud ja eredate värvidega* Tema kuulsaim õpilane on venelane Troitse-Sergi kloostri munk Andrei Rubljov* Andrei Rubljov on teinud palju seinamaale Troitse-Sergi kloostrisse ja muudesse kirikutesse* Ta on tuntud oma lüürilise, nukra meeleoluga maalingute poolest* See ei ole tüüpiline Bütsantsi kunst* Andrei Rubljovi tuntuim töö on ikoonimaal „Kolmainsus“* Ta on kolmainsust kujutanud sümboolselt kolme inglina õhtul einestamas * Nukrad inimfiguurid, maastikuline taust on nõrk* Andrei Rubljovist on kujunenud vene kunstis kultuslik kuju* Teine kuulus vene maalikunstnik 15. saj oli Dionissi* Tema elas kõrge vanaduseni ja 16. saj alguses tegi oma suurima töö Feraponti kloostri seinamaalid* Tema maalikunst sarnaneb tavalisele bütsantsi ikoonimaalile* Dionissi on kujutanud oma ikoonimaalidel sageli ka tähtsaid kirikutegelasi* Peakirikuks saab Uspenski katedraal* See matkib Vladimiri Uspenski katedraali* Selle ehitab itaalia arhitekt Aristotele Fioravanti* Ivan III kutsub Venemaale veel mitmeid itaalia arhitekte* Nende ehitatud on Granovitaja Palata – väike rikkalikult kaunistatud loss* 16. saj alguseks jõuab Venemaale ka moonutatud gooti stiil (kõrged taevassepürgivad ehitised)* Ilmuvad telkkatusega kirikud* Keskne kuppel ehitatakse hästi kõrgeks* Kuulsaimaks Vana-Vene kirikuks kujuneb aga Ivan IV ajal ehitatud Vassili Bla žennõi e. Kaasani katedraal See püstitati Ivan IV võidu auks Tatari vürstiriigi üle* Ka sellel kirikul on suur telkkatus, kuid ka sibulakujulised kuplid* Sibulkuplid ilmuvad venemaa arhitektuuri 16. saj* Ikoonimaal käib aga 16. saj alla* Riik võtab ikoonimaali meistrid oma järelevalve alla* Kunstnikele kehtestatakse ranged eeskirjad, mida ja kuidas maalida* Hilisemast 16. saj ikoonimaalist (relvapalati meistrite ikoonimaal) on tuntud kunstnik Simon U?akov 17. saj lõpus mõjutab vene arhitektuuri ka Lääne-Euroopa barokkarhitektuur * Barokkehitised on väga rikkaliku dekooriga