Arhitektuuri muuseumi retsensioon (1)

Tuule Kivihall
10c
Arhitektuurimuuseumi retsensioon
Olen päris tihti külastanud Eesti Arhitektuurimuuseumi, kuid kordagi pole käinud seal giidiga. Just seetõttu oli külastus veelgi huvitavam. Minu meelest on väga põnev vaadata makette ning võrrelda neid päris ehitistega. Üheks minu lemmikuks sealt oli Tallinna linna makett , kus võis näha väga hoolikalt tehtud tööd. Külastuse üllatusmomendiks sai kindlasti veel avamata näituse, urbanistliku pargi konkursitööde vaatamine. Ka sealt leidsin omale mõned lemmikud. Rosenbaumi näitus tekitas kindlasti majade äratundmisrõõmu ja uusi teadmisi nende majade kohta, millest ma igapäev mööda kõnnin.
Treubluti maja (Draakoni galerii)
Jacques Rosenbaum, Pikk 18, 1909- 1910
Selle maja juures kasutas Rosenbaum esmakordselt juugendi vormikõne ning dekooriga. Alumise korruse fassaadil jääb silma suur kaarjas vitriinaken mida ümbritsevad draakonid. Ülemisel korrusel jäävad silma naisfiguurid, mis Tallinnas, erinevalt Riiast , olid väga haruldased . Maja fassaadi pole võimalik korraga haarata, see vajab pisut süvenemist. Majas asus Treubluti värvi, tapeetide ja rohtude kauplus. Olen ise samuti väga seotud selle majaga, sest paljud mu ema näitused on olnud just selles galeriis .
Tallinna laululava
Alar Kotli , Henno Sepmann, Uno Tölpus, Narva mnt. 95, 1960
Tallinna laululava peetakse sõjajärgse modernismi läbimurret sümboliseerivaks suurteoseks meie arhitektuuris. Laululava on varjuks 30 000 lauljale ning selle 73 m laiuse avaga betoonist valatud varikatuse insenertehniline lahend oli tol ajal uudne ka Läänes. Laululava juurde on ehitatud samuti tuletorn ja hoone pressile. Laululavaga seoses tulevad alati meelde laulupeod , millest üks kauneimaid oli öölaulupidu. See aasta saame jälle kooriga laululava alla minna, sest tulemas on järjekordne laulupidu . Laulupeod teevad minul alati meele heldemaks ja minu meelest need ka seovad rahvast.
Pärnu rannakohvik
Olev Siinmaa , Ranna pst. 3, 1939
Pärnu rannakohvik on Pärnu funktsionalismi üks tähtteoseid. Ehitis valmis linna 150. Juubeliks ja on raudbetoonkonstruktsioonis. Valmides oli see Eesti suurim 1200-kohaline kohvikusaal, mille kaldkatus muudab pikliku maja maa poolt ühekorruseliseks ja merepoolt kahekorruseliseks. Suure kohvikuga liitusid
veel seenrõdu, terrassid ja katusealune vabaõhukohvik. Seenekujuline rõdu ongi hoone aktsendiks, mille puhul esmakordselt Eestis eksponeeriti viimistlemata raketisejälgedega betoonvalu. Pärnu rannakohvik on koht, kus alati viidan suurema osa oma suvest , olles seal sõpradega ning olen isegi seal töödanud. Meeletult mõnus on istuda nii öelda seene katusel, juua kuuma teed või kohvi ning vaadata suveõhtutel päikeseloojangut.
*Kasutatud sügise alguses tehtud pilti, ei olnud kahjuks võimalik
Pärnusse peale Arhitektuurimuuseumi külastamist minna.
Tallinna Saksa teater ( Draamateater )
Nikolai Vassiljev , Aleksei Bubõr, Pärnu mnt. 5, 1910
Hoone arhitektuurivõistlus oli 20. sajandi rahvusvahelistest võistlustest suurim. Sinna laekus lausa 61 projekti Saksamaalt, Austriast, Soomest, Venemalt ja mujalt. Võiduprojekti töö hakkas edasitöötamise käigus aga sarnanema Berliinis 1908. aastal valminud Hebbeli teatriga. Teatrihoone ise aga esindab juugendi rahvusromantilist varianti: klombitud paekivi kasutamine, mis annab fassaadile romantilise ja jõulise ilme. Olen päris tihti käinud Draamateatris etendusi vaatamas, aga pean tunnistama, et olen alati rohkem eelistanud Linnateatri etendusi.
Tallinna Metodisti kirik
Vilen Künnapu, Ain Padrik, Narva mnt. 51, 2000
Metodisti kirik on kõikidest teistest nähtud hoonetest kõige uudsema stiiliga, väga modernne . Katusel olevad suured klaasipinnad toovad siseruumidesse palju valgust ja silma jäävad kolmnurksed ning viltused tasapinnad. Alguses, kui kirik ehitati, oli see silmale pisut võõras ja justkui ei sobinud sinna, aga aja möödudes ja teiste uute hoonete ehitamisega sinna kanti , muutus ka see ehitis nii öelda loogilisemaks.