Kõrgrenessanss Saksamaal (0)

SAKSA KÕRGRENESSANSS: Renessanss = paar aastakümmet 16. sajandi alguses.

· Albrecht Dürer. Võitlus kahe kunstilise maailmavaate - põhjamaade hilisgootika ja itaalia renessansi – vahel. I renessansiaja õpetlaskunstnik. I iseseisev autoportree Põhja-Euroopas. Düreri ajal saavutas puu- ja vasegravüür Saksas oma tipu. Tema loomingus on näha usulisi teemasid (maailmalõpp).
* joonistusi ja graafilisi lehti teada ~1500; suuremaid maale teada ~100
* Stiil: töötanud välja üksikud detailid, ideaalproportsioonide otsingud, huvi perspektiivi vastu. Teemavalik: kahe pooluse: hea ja kurja, valguse ja pimeduse , mõistuse ja tumedate jõudude meeleheitlik võitlus – dramaatika , jõulisus, rahutus .
* Puulõikeseeriad Kristuse kannatusloost: „Suur passioon “ ja „Väike passioon“
* Puugravüürisari “Apokalüpsis” – Johannese evangeeliumi kreekakeelne pealkiri
* „Melanhoolia“ – graafiline leht, vaselõige (melanhoolia-must sapp). “Rüütel, surm ja kurat”.
* Maalis õnnestusid tal kõige enam portreed, eriti just ta selged ja lihtsad autoportreed.
* Hilisteos “Neli apostlit”:elusuuruses, detailirohkus, psühhologiseeritus, suursugune ilu.
* kujutas julgelt alasti inimkeha tahvelmaalidel
· Hans Holbein noorem. Graafik-maalikunstnik, vabanes ainsana 16 s meistreist hilisgootika mõjust. Saavutas kuulsuse 17aastasena.
* Tahvelmaal “ Meyer ´i madonna” Baseli-ajast.
* Portree Erasmus Rotterdamist. Puulõige. 16. saj. tuntuim teoloog ja filosoof , kes võitles katoliku kiriku kombelõtvuse vastu, kuid ei läinud kaasa reformatsiooniga.
* Graafiline tippteos: Surmatants ule pühendatud seeria , monotoonne surmatants muutub dramaatiliseks aktsiooniks, kus kangelasena esineb Surm.
* Elu lõpul Inglismaal, Henry VIII õukonnas, kus saavutab oma porteemaalidega tuntuse, neis valitsevad soojad toonid, kadunud on varasemate tööde hallid varjud etc. Georg Gisze portree Berliinis, Robert Chasemann Haagis , Marget Butts Bostonis etc.
· Matthias Grünevald ehk Mathis Gothardt. Oma ajastu probleeme kujutab müstikale toetudes.
* Isenheimi altar : 3m kõrge, asub Colmaris Prantsusmaal, tuntud on selle tiibaltari väliskülje maal, mis kujutab Kristust ristil . Moonutatud, rohekaks tõmbunud keha ja juuresviibijate võikalt punased mantlid jätavad musta öötaeva taustal õudse mulje. Algselt oli mõeldud see hoopis kloostri kõrval asuvasse nahahaiglasse...
· Lucas Cranach vanem: Lutheri lähim kaasvõitleja. Rajas kunstnike dünastia.
* Noore ea looming on religioosne maalikunst .
* “Puhkust põgenemisel Egiptusesse”: võluv maastik , palju ingleid, onu ja tädi..
* ümmarguse näo & pilukil silmadega naised, pikaksvenitatud alasti figuurid , seisavad ebakindlalt püsti: “ Venus ”, laia habemega sõdurid, paksunäolised preestrid / manerismi tunnused / paavsti salaluure üritas teda nende pärast tappa
* Portreemaal “Saksi hertsog Heinrich Vaga abikaasaga”, praegu asub see maal Drestenis.

PRANTSUSE RENESSANSSKUNST: Renessanss algas alles 16 saj keskpaigast, püsivad gooti mõjud.

· Pr.-maale tulid renessansi ideed sõjakäikudelt Itaaliasse. Prantsusmaale hakati kutsuma itaallastest kunstnikke ja arhitekte, th. ka Leonardo. Siiski ei toimunud tavaline kunsti matkimine, vaid prantsuse kunstnikud lõid oma, kauni, selge ja peene renessansskunsti, mis aga algusest peale teenis ainult valitsejaid.
· Tähtsaim oli arhitektuur . Loire jõe orgu kerkis ridamisi losse: Francois I jahiloss Chambord (tänapäeval presidendi suveloss ); Chenonceaux' loss, ehitatud sillana üle jõe, kaaristu; Amboise ; Blois; Azay-le-Rideau.
· Lossid erinesid Itaalia palazzodest
* Olid veel gootipärase põhiplaani & masside jaotusega, kuid reness. detailide & dekooriga: katus oli kolmnurkne ning sageli olid katusel tornikesed
* eriline huvi katuseehitiste, eriti just katuseakende vastu jääbki edaspidi prantsuse arhitektuurile omaseks
· Fontainebleau : Pariisist lõuna pool asuv kuningate jahiloss, rikkalikud sisekaunistused, itaallastest sisekujundajad Primaticcio & Rosso panid aluse maneristlikule Fontainebleu koolkonnale .
· 16. sajandi keskel alustati Pariisis Pierre Lescot ' juhtimisel uue Louvre 'i lossi ehitust. Selle selge ülesehitus ning peened kaunistused on mõjutanud ka nende meistrite tööd, kellel hilisematel aegadel on tulnud lossile uusi osi lisada - Louvre'i ehitus kestis nimelt aastasadu . Valmis sai loss alles 1878. Praegu asub selles hiiglaslikus hoones üks maailma suuremaid kunstimuuseume.
· Õuekunstnikud isa ja poeg Jean Clouet ning François Clouet. Peamised olid portreemaalid. Francois Clouet: kõrge reputatsioon. Peateos “Austria Elisabethi portree”. Töötas õlivärvidega ja ülisuurt tähelepanu pööras detailidele. Maalid on värvitud tagasihoidlikult, kahvatute värvidega ja delikaatsetes toonides. Francois Clouet`i portreed on tõepärased, tõesed ja vabad sentimentaalsusest. Nad toovad esile maalitava intellektuaalsuse ja vooruse. François I portreemaal. Clouet maalis samuti miniatuure: “Soti kuninganna Mary” ( Windsori lossis), mis pole kunagi olnud väljaspool kuninglikku valdust.
· Uuelaadiline ja kõrgetasemeline oli prantsuse renessanss- skulptuur . Kuulsaim kujur Jean Goujon (u. 1510-1568) oli kaastegev Louvre'i ehituse juures – tegi lossi nišsidesse reljeefe. Prantsuslik peenus + elav loomulikkus. Goujoni naisetüüp = nõtke, pikajalgne, väikese pea ja korrapärase sirge ninaga - on taaskasutamist leidnud paljude hilisemate prantsuse kunstnike poolt. Sellised olid ka Goujoni veekruusidega nümfid nn. «Süütute kaevu» reljeefidelt Pariisis.
· Prantsuse skulptuuri parimaid jooni esindas ka Germain Pilon . Haaravalt mõjub ta hauamonument kuningapaar Henri II-le ja Firenze suguvõsast pärit Katariina di Medici’ile.
· Erandlikult kuulub siia ka 15 saj kespaigas tegutsenud Jean Fouquet. Teda peetakse nii renessanss- kui ka gooti kunstnikuks. Olustiku - ja massistseene kuj miniatuurid : “Juudi mälestised”. 2-osaline altarimaal “Meluni diptühhoni tiivad”, kus Madonnana on kuj Charles VII armukest Agnes Soreli. Pr kuninga õueunstnik, Charles VII portree. Prantsuse maalikunstnike kk rajaja.