Maailma usundid I kontrolltöö Indias sündisid hinduism, budism, dzainism ja sikhism . Lähis-Ida semiidi kultuuri kontekstis on tekkinud 3 monoteistlikku (ainujumala) usundit: judaism, kristlus ja islam. Enamikes religiooni definitsioonides pööratakse tähelepanu 5 tegurile: 1) Tunnetuslik e. kognitiivne tegur, inimene usub, et on olemas 1 võim või rohkem, mis tema saatust määrab. Arusaamad inimese ja maailma sünnist ning surmajärgsusest. 2) Emotsionaalne e. afektiivne tegur, inimene tunneb end olevat sõltuv üleloomulikest jõududest. 3) Tegevuslik e. konatiivne tegur, kus in. väljendavad oma uskumusi/tõekspidamisi
Majandusõpetuse olemus Majandus kui uurimisobjekt on keeruline süsteem. Selliseid süsteeme kirjeldav teooria, seda enam aga fikseeritud tingimustel formuleeritud mudel, ei saa olla kunagi üks ja ainuõige. Sõltuvalt lähtesituatsioonist, eesmärkidest ja valitud meetoditest saab majandusprotsesside seaduspärasuste kohta püstitada mitmesuguseid teooriaid. Võib öelda, et majandusteooria on ühiskonna kirjeldamise ja mõistmise üks võimalus. Enamikes majandusteaduse definitsioonides kohtame tavaliselt kaks juhtmõtet - vajak ja valik. Ühe enimkasutatava majandusõpetuse definitsiooni on andnud Lord Robbins (An Essay on the Nature and Significance of Economic Science, 1935). Tema määratluse kohaselt tegeleb majandusõpetus nappivate ressursside jaotamisega omavahel konkureerivate eesmärkide vahel. Mis tahes ühiskonna majanduslikud institutsioonid peavad võimaldama lahendada kolm majanduse põhiküsimust:
Logistiline juhtimine on kitsam tegutsemine- tarneketi osa mis 3)Materjalijuhtimise ja füüsilise jaotuse keskne a-etapp: algas 70- planeerib, realiseerib ja kontrollib infovoo liikumimist ning selle 80ndail. Keskenduti operatiivsele tegutsemisele, vaadeldi kordineerimist ja optimeerimist. logistilises ketis toimuvat kui tervikut. Firma tegevust vaadeldi 5. Keda väärtustavad oma logstika definitsioonides ühtse ketina, integreeritult ja protsessina. Firmad mõistsid, et ameeriklased? kulusid on võimalik kokku hoida, kui siduda sisendpool, seesmine Kliendi teenindamist- logistika ei lõpe kui toode on kaubanduses tegevus ja väljundpool- vaadelda seda kui tervikut. Jaguneb vaid lõpptarbijaga omakorda majandustegevuse logistika seisukohalt: *sisendlog 3
õigusvajaduse tekitajaid (infotehnoloogia, geenitehnoloogia jmt).” Õiguse tunnused teaduslikus käsitluses Mario Rosentau käsitluse kohaselt selgub õiguse mõiste: a) õiguse entiteetide (tunnuste) äratundmises ja kirjelduses, b) õiguse entiteetide (tunnuste) süstematiseerimises, c) seletustes õiguse multisubjektsuse tekkimise ja koosseisu kohta, d) õiguse entiteete iseloomustavate üksikute oluliste tunnuste (atribuutide) kirjeldustes ja definitsioonides, e) avastatud oluliste seaduspärasuste formuleeringutes, mis käsitlevad õiguse entiteetide teket, muutumist ja toimimist, f) üldistes hüpoteesides ja teooriates õiguse entiteetide kui sotsiaalsete nähtuste klassi tekkimisest, g) juristide ja õigusteadlaste analüüsides, süstematiseeringutes ja seletustes oma teadmiste allikate kohta. Seejuures on oluline, et eristatakse õiguse instituuti (nt abielu) ja juriidilist instrumenti (nt nn
Statsionaarne punkt. Kriitiline punkt. Mitmemuutuja funktsiooni lokaalse ekstreemumi tarvilik tingimus. DEF: Olgu funktsioon f määratud punkti A mingis ümbruses U(A). Kui iga punkti P U (A) (P A) korral f (P) f (A), siis on funktsioonil f punktis A lokaalne maksimum. DEF: Olgu funktsioon f määratud punkti A mingis ümbruses U(A). Kui iga punkti P U (A) (P A) korral f (P) f (A), siis on funktsioonil f punktis A lokaalne miinimum. DEF: Kui eelnevates definitsioonides kasutada rangeid võrratusi f (P) < f (A) ja f (P) > f (A), siis saame vastavalt range lokaalse maksimumi ja miinimumi definitsioonid. Punkti, milles on täidetud tingimused nimetatakse funktsiooni u = f (x1; ... ; xn) statsionaarseks punktiks. Punkti P, milles funktsiooni u = f (x1; ,,, ; xn) kõik eksisteerivad osatuletised fxi võrduvad nulliga nimetatakse selle funktsiooni kriitiliseks punktiks. Lokaalsed ekstreemumid võivad esineda funktsiooni f kriitilistes punktides.
Perspectives of Strategic Management. European Integration Studies“ on autorid lähtunud kõige rohkem märksõnadest „protsess“ ja „juht“. Artikkel keskendub süvitsi 5 mõiste „eestvedamine“ teooria analüüsile. „What do we really know about leadership?“ artiklis on fookuses juht. „Leaders and leadership – many theories, but what advice is reliable?“ definitsioonides on enim kasutatud märksõnu „juht“ ja „järgijad“. Õppematerjalides „Juhtimine“ ja „Organisatsioon ja juhtimine“ on mõlemas keskendutud märksõnale „mõjutamine“. Robert J. Allio artiklis on välja toodud, et teadlased on püüdnud eestvedamist juhtimisest eristada, väites, et juhid lähtuvad lühikesest perspektiivist ja sunnivad alluvaid midagi tegema, samal ajal kui liidrid lähtuvad pikemast perspektiivist ning suunavad ja veenavad järgijaid tööle
osa üldiselt kunstiks peetavast jääb sellise definitsiooni alt välja ja osutub seega mittekunstiks. Üks varasemaid kunsti liigitavaid definitsioone pärineb Platonilt, kelle järgi kunst on jäljendus. Hinnangulise kunstidefinitsiooni arvab Dickie leidvat Clive Bellilt, kes ütleb, et kunstiteos on artefakt, millel on tähenduslik kuju (significant form), aga ka Monroe Beardsley'lt, kelle järgi kunsti funktsiooniks on pakkuda esteetilist elamust. Liigitavates definitsioonides on "kunst" kategooriamõiste, väärtuselistes definitsioonides aga teatud väärtust kandev mõiste. Liigitavates definitsioonides kirjeldatakse kunsti kui kunstiteoste klassi, kusjuures kunstiteoseks olemine ei tähenda 1656 Margit Sutrop veel väärtuslik olemist. Hinnangulised kunstiteooriad mõistavad kunstiteoseks olemist kui teatud väärtuse omamist, mistõttu kunstidefinitsioon peab ütlema midagi vaid nende teoste kohta, mis on väärt kunsti nimetust
ettevõtte funktsioneerimise stabiilsemaks ning vähendab vajaduste formaalse juhtimise ja formaalse kontrolli järele. 1. ORGANISATSIOONIKULTUUR 4 Organisatsioonikultuuri võib vaadelda kui väärtuste, normide, hoiakute ja põhimõtete kogumit, millest firma lähtub oma igapäevases tegevuses. Organisatsioonikultuuri on mitmeti defineeritud, kuid enamasti peetakse definitsioonides oluliseks rõhutada organisatsiooni liikmetele omaseid ühiseid väärtushinnanguid. Väärtushinnangud on aluseks otsuste tegemisele ja sanktsioonide rakendamisele. Organisatsioonikultuuri määravad teatud kirjutamata seadused, mis on kujunenud koos organisatsiooniga. Seega kujuneb organisatsioonikultuur välja juba organisatsiooni loomise käigus ja hiljem on seda raske muuta. Organisatsiooni kultuur luuakse nii organisatsioonis tervikuna kui igas allüksuses
FUNKTSIOONI ÜHEPOOLSETE PIIRVÄÄRTUSTE DEFINITSIOONID: Funktsioonil d on vasakpoolne piirväärtus b kohal a, kui suvalises piirprotsessis , mis rahuldab tingimust , funktsiooni väärtus f(x) läheneb arvule b. b või kui . Funktsioonil f on parempoolne piirväärtus b kohal a, kui suvalises piirprotsessis , mis rahuldab tingimust , kui funktsiooni väärtus f(x) läheneb arvule b. b või kui . Toodud definitsioonides võib lõpliku arvu b asendada kas või -ga. Selle geomeetriline sisu: Kui funktsioonil f(x) on vasakpoolne piirväärtus b1 ja parempoolne piirväärtus b2 punktis a, siis suvalises piirprotsessis , kus , läheneb funktsiooni graafiku jooksev punkt P1 = (x,f(x)) punktile A1 = (a,b1) ja suvalises piirprotsessis , kus , läheneb funktisiooni graafiku jooksev punkt P 2 = (x,f(x)) punktile A2 = (a,b2)
Ainekursuse "Müüt ja mütoloogia" (FLKU.04.125) kordamisküsimused eksamiks [sügissemester 2015] 1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt on pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest,sündmused toimuvad algaegades. Mütoloogia on müütide kogum, müüditeadus, on seotud inimeste uskumustega ja religiooniga ning selles avaldub maailmapilt. Korduvad tunnused:müüdid seletavad algupära,väljendavad uskumusi. 2. Ava müüdi mõiste tähendusi eri ajastutel, erinevate autorite käsitlustes ja uurimissuundumuste kontekstis. Tautegooriline müüdikäsitlus:Friedrich Schelling(1775-1854)-müüdi autonoomia.
suhtelise pikenemise korral. Elastsusmoodul iseloomustab ainet, millest keha koosneb. Elastsusmooduleid mõõdetakse mehaanilise pingega samades ühikutes (Pa ehk N/m2). Hooke'i seadus venitusel on elastsusmooduli abil esitatav kujul: n = -E . Ruumelastsusmoodul B näitab analoogiliselt, kui suur normaalpinge (rõhk) tekib aines ühikulise suhtelise ruumalamuutuse korral. Elastsus-, ruumelastsus- ja nihkemooduli definitsioonides eeldatakse vaikimisi deformatsiooni elastsust (kirjeldatav mõtteline katse on teostatav vaid elastsuse piirides). Näide: Selleks, et vähendada aine mingi koguse kokkusurumisel tema ruumala 1 % võrra, on vaja rakendada rõhku 1 % ruumelastsusmooduli väärtusest. Elastsusmoodul ehk Youngi moodul on defineeritud kui normaalpinge, mis põhjustab ühikulise suhtelise pikenemise. E= / = fl/ s
järgnevuses, nende narratiivne järjestus võib selles erineda. Narratiiv kui suhtlustoiming vahendab sõnumit saatjalt vastuvõtjale, selles aktis osalevad loo esitaja (narraator), loo tegelane (aktant) ja loo jälgija (kuulaja, vaataja). Narratiivi tähendus luuakse narraatori ja jälgija suhtluses. Tekstil endal ei ole lõplikku tähendust, ta on avatud. Selles ei jälgita püsivaid üksikelemente (motiiv) vaid mõisteahel liikumist. Narratiivi mitmetes eri definitsioonides on enamasti sees järgmised elemendid: 1) narratiiv on esitus (representatsioon); 2) narratiiv esitab üht või mitut sündmust; 3) narratiivil on topeltkronoloogia või temporaalsus (st,et narratiivide analüüsis eristatakse vähemalt kaht tasandid: lugu ja selle esitlust) - niihästi esitatavad sündmused kui nende esitus rulluvad lahti ajas: 4) sündmused toimuvad inimtaoliste olenditega, kellel on omad soovid ja
) ``Enterpreneur'' PRS päritolu (15. Saj), tähistati isikut kes on aktiivne ja saavutab midagi. Kasutati ka vahendaja tähenduses kelleks olid maadeuurijad, kes sõlmisid kaupmeestega lepinguid nende kaupade müümiseks. Keskajal nimetati ettevõtjateks ürituste organisaatoreid ja aga ka suurte ehitusprojektide juhte. Eesti keeles ``antreprenöör''17.saj oli ettevõtja see, kes sõlmis riigiga igasuguseid lepinguid Läbivad jooned erinevates definitsioonides: firmaheaolu, isiklik huvi, kasumi motiiv, organiseerimine, planeerimine, initsiatiivi ülesnäitamine, riski ja vastutuse võtmine. Schumpeter ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid Stevenson ja Jarillo ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid, kes omal käel või organisatsioonide sees, püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. Burns
1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt on sakraalne lugu milles tegutsevad jumalad ja vägilased, kes korralavad kosmost ja panevad paika praeguse maailmakorra. Sündmuse toimuvad minevikus. Ülesandeks on seletada asjade algupära. Väljendavad kollektiivseid uskumusi, kogemusi ja väärtusi. 3. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. Vana- Kreekas käsitleti müüti kui väljamõeldist. Müüte üritati seletada. Euhemeristlikud,
1. Kuidas määratleda müüti ja mütoloogiat? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt on ratsionaalselt põhjendamatu petlik kujutlem. See on sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad, kangelased, vägilased ja teised olendid, kes kujundavad kosmose. Mütoloogia on teadus müütidest, see on müütide kogum. Müütide sisu puudutab jumalaid ja teispoolsust, selle ülesanne on maailma ja kosmose algupära seletamine. Müüdid annavad kultuurile ideoloogilise raamistuse.
1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt Müüt seletab kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Tegelasteks üleloomulikud olendid, laialt levinud irratsionaalse tähtsusega uskumus. Müütidel on ühisosa paljude valdkondadega: folkloor, kirjandus, filosoofia, kunst, religioon ..... Mütoloogia on ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum. Mütoloogia on teadusharu, mis tegeleb müütide uurimisega. müütide kogum, koosneb pärimusest, mis moodustab terviku
kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel on nende käsutuses (Stevenson ja Jarillo 1990) Euroopa Komisjoni (nn Oslo Agenda 2006) ettevõtluse definitsioon: Ettevõtlus on dünaamiline ja sotsiaalne protsess, kus inimesed üksi või üheskoos määratlevad uuendusvõimalused ja tegutsevad sihipäraselt nende elluviimiseks kas sotsiaalses, kultuurilises või ärilises kontekstis. ? Milliseid soomõisteid kasutati eeltoodud definitsioonides? Veel üks määratlus (Kuura, Blackburn, Lundin 2011): ... we define entrepreneurship as changes in existing practices Joonis: Ettevõtja võimaluste märkajana ja ärakasutajana and processes, or the establishment of new activities, that (Allikas: Miettinen & Teder 2006) lead to changes in the economy and society. Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 9 Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 10
Elastsusmoodul E näitab, kui suur normaalpinge tekib aines ühikulise suhtelise pikenemise korral. Elastsusmoodul iseloomustab ainet, millest keha koosneb. Elastsusmooduleid mõõdetakse mehaanilise pingega samades ühikutes (Pa ehk N/m2). Hooke'i seadus venitusel on elastsusmooduli abil esitatav kujul: n = -E . Ruumelastsusmoodul B näitab analoogiliselt, kui suur normaalpinge (rõhk) tekib aines ühikulise suhtelise ruumalamuutuse korral. Elastsus-, ruumelastsus- ja nihkemooduli definitsioonides eeldatakse vaikimisi deformatsiooni elastsust (kirjeldatav mõtteline katse on teostatav vaid elastsuse piirides). Näide: Selleks, et vähendada aine mingi koguse kokkusurumisel tema ruumala 1 % võrra, on vaja rakendada rõhku 1 % ruumelastsusmooduli väärtusest. Suhteline nihe (nihkedeformatsioon) on nihkenurga tangens = tan = x / l . Nihkemoodul G näitab, kui suur tangentsiaalpinge tekib kehas ühikulise suhtelise nihke korral.
kohal a, kui suvalises piirprotsessis x a-, mis rahuldab tingimust x = a, funktsiooni väärtus f(x) läheneb arvule b. Vasakpoolse piirväärtuse kirjutusviis on............. Või f(x) b kui x a Funktsioonil f on parempoolne piirväärtus b kohal a, kui suvalises piirprotsessis x a+, mis rahuldab tingimust x = a, funktsiooni väärtus f(x) läheneb arvule b. Parempoolse piirväärtuse kirjutusviis on...... või f(x) b kui x a+ . Toodud definitsioonides võib lõpliku arvu b asendada kas --ga v~oi -ga. Geomeetriline tõlgendus: Sõnastada teoreem funktsiooni piirväärtuse olemasolu ja ühepoolsete piirväärtuste võrdsuse omavahelise seose kohta: Vaata lk 39 2.3. 10. Funktsiooni piirväärtuste omadused, mis on seotud aritmeetiliste tehetega: lk 41 Liitfunktsiooni piirväärtuse valem: lk 41 11. Lõpmatult kahanevad ja kasvavad suurused kui funktsioonid: Vastavalt §2.3 toodud
Elastsusmoodul E näitab, kui suur normaalpinge tekib aines ühikulise suhtelise pikenemise korral. Elastsusmoodul iseloomustab ainet, millest keha koosneb. Elastsusmooduleid mõõdetakse mehaanilise pingega samades ühikutes (Pa ehk N/m2). Hooke'i seadus venitusel on elastsusmooduli abil esitatav kujul: n = -E . Ruumelastsusmoodul B näitab analoogiliselt, kui suur normaalpinge (rõhk) tekib aines ühikulise suhtelise ruumalamuutuse korral. Elastsus-, ruumelastsus- ja nihkemooduli definitsioonides eeldatakse vaikimisi deformatsiooni elastsust (kirjeldatav mõtteline katse on teostatav vaid elastsuse piirides). Näide: Selleks, et vähendada aine mingi koguse kokkusurumisel tema ruumala 1 % võrra, on vaja rakendada rõhku 1 % ruumelastsusmooduli väärtusest. Suhteline nihe (nihkedeformatsioon) on nihkenurga tangens = tan = x / l . Nihkemoodul G näitab, kui suur tangentsiaalpinge tekib kehas ühikulise suhtelise nihke korral
Müüt ja mütoloogia eksam 1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. MÜÜT 1) ÕS -pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest -ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm 2) ÜLO VALK - sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus, algaegadel. 3) PEETER ESPAK - Kujundlik maailma, inimeste, jumalate olemuse (sünd, elu, surm, surmajärgne elu) kirjeldamine
1.Kuidas määratleda müüti ja mütoloogiat? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüdi määratlusi · ÕS (2013): pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest; ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm · Ülo Valk (2001): Müüt on sakraalne lugu, milles tegutseva jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus, algaegadel. · Peeter Espak (2015): Kujundlik maailma, inimeste ja jumalate olemuse (sünd, elu, surm,
käituma vastavalt sellele, kes nad tegelikult on. Inimesed mõistvad konflikti väga erinevalt. Konflikti kohta on öeldud selliseid märksõnu nagu vastuolu, pinge, tüli, lepitamatus, arusaamatus, suhtlemishäire, paratamatus, arvete õiendamine. Kui aga konfliktseid suhteid tuleb analüüsida, otsida võimalikke lahendusteid, siis tuleb konflikti mõiste defineerida. Erinevate uurijate pakutud definitsioonid lähtuvad erisugustest vaatenurkadest, kuid kõikides pakutud definitsioonides ilmneb kolm olulisemat konflikti tunnust- konflikt puudutab suhteid, konflikt toimib osapoolte vahel ja konfliktil on põhiküsimus see, mille pärast osapooled konfliktis on. Seotus suhtlemisega tähendab seda, et konflikt ei teki nende vahel, kes ei suhtle, kellel pole mingit kokkupuudet. Konflikt toimub kahe või enama osapoole vahel, kelleks võivad olla nii üksikisikud, grupid kui ka suured sotsiaalsed rühmad. Konflikt keerleb mingi küsimuse ümber, mille puhul osapooltel on erisugused
Suhtlemisel võib täheldada ikka ja jälle, et ükssama kätimisviis tähendab igas olukorras ja erinevate inimeste juures ise laadi seisundedi ja iseloomujooni. Isiksus ja sotsiaalsed suhted Isiksuse mõiste ja teooriad Isiksuse mõiste defineerimisel lähtub osa määratlustest nendest erinevustest,mis inimesi omavahel eristavad. Ühe sellise definatsiooni järgi on isiksus järjepidev tundeelu ja motivatsiooni omadustes väljenduv individuaalsete erisuste kogum. Teistes definitsioonides nihkub rõhuasetus mingile konkreetsele inimesele ainuomaste tunnusjoonte komplekti määratlemisele ja kirjeldamisele. Isiksus on sellin psühholoogiliste ja käitumuslike tunnuste unikaalne kogum, mis võimaldab isikut teistega võrrelda ja mis tuleneb kaasasündinud ja elu kestel omadatud kalduvustest ja eelustest, mille alusel indiviidist areneb välja psühholoogiliselt omanäoline subjekt. Liigi homo sapiens iga sündinud isend ehk
näitlejate, pealtvaatajate ja näitlejate, pealtvaatajate ja tegelaste vahekord. „Groteski teatri“ esimene teos on Luigi Chiarelli „Mask ja nägu“. Maskid ja tõelised näod, lõputud maskide ja tinglikkuste jadad, kus pealtvaatajad teatris võivad hakata kahtlema, kes nad ise on, on ka selle suuna tuntuima esindaja Luigi Pirandello (1861 – 1936, näidendid „Kuus tegelast autori otsimas“, „Heinrich IV“) meetod ja teema. Mihhail Bahtini järgi lähtus Kayser oma groteski definitsioonides liiga kitsalt 19. sajandi alguse saksa romantismi hirmu- ja surmameelsest groteski mõistest. Bahtini väitel oli algne, keskaegne (Rabelais), institutsioonide vastane grotesk kui lihtsalt elu tants (mille valuline, aga loomulik osa on surm) põhiolemuselt elurõõmus. Bahtin kõneles üksikisikust suuremast „grotesksest kehast“ , „kosmilisest kehast“, kus üks inimkeha võib teiseks üle minna, sest kõiki seob sama eluprotsess ja mateeria.
Ainekursuse “Müüt ja mütoloogia” (FLKU.04.125) kordamisküsimused eksamiks [sügissemester 2016] 1. Kuidas määratleda müüti ja mütoloogiat? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt on sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad ja vägilased, kes korraldavad kosmost ja panevad paika praeguse maailmakorra. Sündmused toimuvad minevikus. Ülesandeks on seletada asjade algupära. Väljendavad kollektiivseid uskumusi, kogemusi ja väärtusi. Müüt on lugu, mis on kellegi jaoks tähenduslik. Rituaalkuidas müütide ajel käitutakse. Müüdi määratlus ÕS’is: pärimuslik kujutelm millegi tekkest: ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm
Elastsusmoodul E näitab, kui suur normaalpinge tekib aines ühikulise suhtelise pikenemise korral. Elastsusmoodul iseloomustab ainet, millest keha koosneb. Elastsusmooduleid mõõdetakse mehaanilise pingega samades ühikutes (Pa ehk N/m2). Hooke'i seadus venitusel on elastsusmooduli abil esitatav kujul: n = -E . Ruumelastsusmoodul B näitab analoogiliselt, kui suur normaalpinge (rõhk) tekib aines ühikulise suhtelise ruumalamuutuse korral. Elastsus-, ruumelastsus- ja nihkemooduli definitsioonides eeldatakse vaikimisi deformatsiooni elastsust (kirjeldatav mõtteline katse on teostatav vaid elastsuse piirides). Näide: Selleks, et vähendada aine mingi koguse kokkusurumisel tema ruumala 1 % võrra, on vaja rakendada rõhku 1 % ruumelastsusmooduli väärtusest. Suhteline nihe (nihkedeformatsioon) on nihkenurga tangens = tan = x / l . Nihkemoodul G näitab, kui suur tangentsiaalpinge tekib kehas ühikulise suhtelise nihke korral
x a- , x a+ , x -, x ning kui b asendada kas -ga v~oi --ga. 11. Lopmatult kahanevad ja kasvavad suurused kui funktsioonid. ( ) Muutujast() x sõltuvalt funktsiooni (x) piirprotsessis x a. Funktsioon (x) on lõpmatult kahanev ehk lõpmatult väike, piirprotsessis x a, kui lim (x) 0; xa lõpmatult kasvav piirprotsessis x a, kui lim|(x)| . xa Neis definitsioonides võib piirprotsessi x a asendada põhidega järgmistest piirprotsessidest: x a- , x a+ , x -, x . Sonastada teoreem lopmatult kasvava ja kahaneva funktsiooni omavahelisest seosest. Teoreem 2.4. Funktsioon (x) on lõpmatult kahanev suurus protsessis x a siis ja ainult siis, kui 1/(x) on lõpmatult kasvav suurus samas protsessis. Tokestatud funktsiooni definitsioon. ( ) Funktsiooni (x) nimetatakse tõkestatuks, kui selle fukt.väärtuste hulk on tõkestatud.
1.1.4.1.6. Märkigem veel, et Ch. Darwin oma teoses liikide tekkimisest ei esitanud liigikontseptsiooni: see pole raamat liigist, vaid liikide muutumisest. Darwini jaoks oli liik vaid muutumise hetkeseis, s.t. peaaegu et mittereaalne. 1.1.4.2. Liigi definitsioone on ainuüksi taimede jaoks enam kui kolmsa- da. Selles esitatakse lisaks üldistele printsiipidele ka liigi omadused ning üksikasjalikult need üldised kriteeriumid, mis võimaldavad liike eris- tada. Paljudes definitsioonides on esile tõstetud: liik on ajalooliselt (evolutsiooniliselt) kujunenud ühise päritoluga (monofüleetiline) isendite hulk; liigid on varieeruvad ja ajas muutuvad, samal ajal ka suhteliselt stabiilsed (püsivad); liigi isendid on omavahel ristuvad ja annavad elujõu- lisi järglasi, ei ristu aga teiste liikide esindajatega; isendid on oma- vahel sarnased, teistest liikidest eristab neid hiatus - tunnuste selge, üleminekuteta erinevus [ideaaljuhus, mida võib reaalselt täheldada peami-
Predikaatarvutuse keeles: "x "y (vanaisa(x,y) Û $z isa(x,z) & (isa(z,y) Ú ema(z,y)) ). Fraas "x tähendab ``iga x- i jaoks kehtib'', $x tähendab ``on olemas selline x, et ¼''. · ``x on y-i vend siis ja ainult siis, kui kas on olemas selline z, et z on x-i isa ja y-i isa või kui on olemas selline u, et u on x-i ema ja y-i ema''. Predikaatarvutuse keeles: "x "y (vend(x,y) Û $z (isa(z,x) & isa(z,y)) Ú $u (ema(u,x) & ema(u,y)) Äsjatoodud definitsioonides tähistavad väikesed tähed x,z,y ja u suvalisi inimesi. Nüüd saame leida kindlasti õigeid vastuseid küsimustele sugulussidemete kohta, mis tulenevad meie andmebaasist. Küsimusele ``kas Mihkel Tammik on Mart Tammiku vanaisa?'' jaatava vastuse andmiseks tuletame väite ``Mihkel Tammik on Mart Tammiku vanaisa'', ehk predikaatarvutuse keeles vanaisa(Mihkel_Tammik,Mart_Tammik). Tuletamise
IKT poolt vahendatud kommunikatsiooni eripäraga. Seega on virtuaalmeeskondade puhul geograafilisest eraldatusest olulisem IKT kasutamise aspekt. Mõistmaks, mis on nii erilist meeskondades võrreldes väikeste gruppidega, tuleb esmalt aru saada väikeste gruppide olemusest. Alles seejärel saab terviklikult mõista virtuaalmeeskondade olemust. Õnneks on uurijad suhteliselt sarnastel seisukohtadel, kuidas meeskonnad erinevad väikestest gruppidest vaatamata sellele, et definitsioonides on märgatavaid erinevusi (Lipnack, Stamps 2000). Väikese grupi teemat on käsitletud, neid kasutatud ja testitud 1980ndate aastate keskpaigast alates ja kokkuvõtlikult on jõutud arusaamale, et väikest gruppi iseloomustab järgnev: - koosneb 2 või enamast indiviidist; - toimub suhtlemine grupiliikmete vahel; - grupiliikmete omavaheline sõltuvus. See võimaldab väikese grupi definitsiooni üksteisest sõltuvad omavahel suhtlevad indiviidid
Elastsusmoodul E näitab, kui suur normaalpinge tekib aines ühikulise suhtelise pikenemise korral. Elast- susmoodul iseloomustab ainet, millest keha koosneb. Elastsusmooduleid mõõdetakse mehaanilise pingega samades ühikutes (Pa ehk N/m2). Hooke'i seadus venitusel on elastsusmooduli abil esitatav kujul: n = - E . Ruumelastsusmoodul B näitab analoogiliselt, kui suur normaalpinge (rõhk) tekib aines ühikulise suhtelise ruumalamuutuse korral. Elastsusmoodulite definitsioonides eeldatakse vaikimisi deformatsiooni elastsust (kirjeldatav mõtteline katse on teostatav vaid elastsuse piirides). Võnkumine on keha perioodiline liikumine tasakaaluasendi ümber. Võnkumisel mõjub kehale tasakaalu- asendi poole suunatud jõud, mis tasakaaluasendile lähenemisel liikumist kiirendab, sellest asendist kaugenemisel aga pidurdab. Harmoonilise võnkumise korral muutub keha hälve (kõrvalekalle) tasakaaluasendist x ajas siinus- või
Elastsusmoodul E näitab, kui suur normaalpinge tekib aines ühikulise suhtelise pikenemise korral. Elastsusmoodul iseloomustab ainet, millest keha koosneb. Elastsusmooduleid mõõdetakse mehaanilise pingega samades ühikutes (Pa ehk N/m2). Hooke'i seadus venitusel on elastsusmooduli abil esitatav kujul: n = -E . Ruumelastsusmoodul B näitab analoogiliselt, kui suur normaalpinge (rõhk) tekib aines ühikulise suhtelise ruumalamuutuse korral. Elastsus-, ruumelastsus- ja nihkemooduli definitsioonides eeldatakse vaikimisi deformatsiooni elastsust (kirjeldatav mõtteline katse on teostatav vaid elastsuse piirides). Näide: Selleks, et vähendada aine mingi koguse kokkusurumisel tema ruumala 1 % võrra, on vaja rakendada rõhku 1 % ruumelastsusmooduli väärtusest. Tangentsiaalpinge Tangentsiaalpinge ehk puutepinge ehk nihkepinge on mõiste tugevusõpetusest, mis tähendab lõikepinna sihis mõjuvat pingekomponenti. Tangentsiaalpinge on vektoriaalne
Funktsioonil f on parempoolne piirv¨ a¨artus b kohal a, kui suvalises piirprotsessis x a+ , mis rahuldab tingimust x = a, funktsiooni v¨a¨artus f (x) l¨aheneb arvule b. Parempoolse piirv¨a¨ artuse kirjutusviis on lim f (x) = b xa+ v~oi f (x) b kui x a+ . Toodud definitsioonides v~oib l~opliku arvu b asendada kas --ga v~oi -ga. N¨ aide. Olgu antud j¨argmine funktsioon: { x + 2, kui x < 1, f (x) = x + 3, kui x > 1. Arvutame selle funktsiooni u ¨hepoolsed piirv¨a¨artused punktis 1. Valime punk- tiks 1 koonduvad vasak- ja parempoolsed jadad ning arvutame neile vastavad funktsiooni v¨a¨ artuste jadad:
Funktsioonil f on parempoolne piirv¨a¨ artus b kohal a, kui suvalises piirprotsessis x a+ , mis rahuldab tingimust x = a, funktsiooni v¨a¨artus f (x) l¨aheneb arvule b. Parempoolse piirv¨a¨artuse kirjutusviis on lim f (x) = b xa+ v~oi f (x) b kui x a+ . Toodud definitsioonides v~oib l~opliku arvu b asendada kas --ga v~oi -ga. N¨ aide. Olgu antud j¨argmine funktsioon: x + 2, kui x < 1, f (x) = x + 3, kui x > 1. Arvutame selle funktsiooni u ¨hepoolsed piirv¨a¨artused punktis 1. Valime punk- tiks 1 koonduvad vasak- ja parempoolsed jadad ning arvutame neile vastavad funktsiooni v¨a¨artuste jadad: x1 = 0 x2 = 0
Auto on liiklusvahend, mille tootenimetus on Volkswagen Golf. o Definitsioon on ristuv, Dfd ja Dfn on ristuvad terminid, Dfd mahtu kuulub liigseid objekte ning osa asjasse puutuvaid objekte jääb Dfd mahust välja, vnt Auto on liiklusvahend, mille tippkiirus on vähemalt 200 km/h. 3. Definitsioonis ei tohi olla ringi. St terminit ei saa määratleda sellise termini kaudu, mis ise on arusaadav ainult tema kaudu. Ühelauselistes definitsioonides esineb ring väga harva, vnt elu on elusolendi elutuse puudumine. Ring võib esineda, kuid ei pea esinema, kui hiljem täpsustatakse, mida definitsiooniga silmas peeti. Nt Teadus on teadlase põhitöö. Kui samas arutluses defineeritakse teadlane kui isik, kelle põhitöö on teadus, siis on tegemist ringiga definitsioonis. Kui aga teadlane on määratletud kuidagi teisiti, näiteks ametikoha järgi ülikoolis või teadusliku kraadi järgi, siis võib selline definitsioon osutuda korrektseks. 4
Auto on liiklusvahend, mille tootenimetus on Volkswagen Golf. o Definitsioon on ristuv, Dfd ja Dfn on ristuvad terminid, Dfd mahtu kuulub liigseid objekte ning osa asjasse puutuvaid objekte jääb Dfd mahust välja, vnt Auto on liiklusvahend, mille tippkiirus on vähemalt 200 km/h. 3. Definitsioonis ei tohi olla ringi. St terminit ei saa määratleda sellise termini kaudu, mis ise on arusaadav ainult tema kaudu. Ühelauselistes definitsioonides esineb ring väga harva, vnt elu on elusolendi elutuse puudumine. Ring võib esineda, kuid ei pea esinema, kui hiljem täpsustatakse, mida definitsiooniga silmas peeti. Nt Teadus on teadlase põhitöö. Kui samas arutluses defineeritakse teadlane kui isik, kelle põhitöö on teadus, siis on tegemist ringiga definitsioonis. Kui aga teadlane on määratletud kuidagi teisiti, näiteks ametikoha järgi ülikoolis või teadusliku kraadi järgi, siis võib selline definitsioon osutuda korrektseks.
Tallinn, 2005. (lk 17-44) II referaat: Õigus nähtusena. Õiguse mõiste ja tähtsus. Kuidas defineerida õigust? Missuguste tunnuste alusel saab määratleda õigust? Õiguse tunnused. Õiguse mõiste selgub: õiguse entiteetide (tunnuste) äratundmises ja kirjelduses, õiguse entiteetide (tunnuste) süstematiseerimises, seletustes õiguse multisubjektsuse tekkimise ja koosseisu kohta, õiguse entiteete iseloomustavate üksikute oluliste tunnuste (atribuutide) kirjeldustes ja definitsioonides, avastatud oluliste seaduspärasuste formuleeringutes, mis käsitlevad õiguse entiteetide teket, muutumist ja toimimist, üldistes hüpoteesides ja teooriates õiguse entiteetide kui sotsiaalsete nähtuste klassi tekkimisest, juristide ja õigusteadlaste analüüsides, süstematiseeringutes ja seletustes oma teadmiste allikate kohta. (Rosentau 2004, lk 27). Tänapäevane arusaam õigusest tähendab eelkõige õiguse käsitlemist normatiivse (siduva)
" 175 Õiguse tunnused teaduslikus käsitluses Mario Rosentau käsitluse kohaselt selgub õiguse mõiste: a) õiguse entiteetide (tunnuste) äratundmises ja kirjelduses, b) õiguse entiteetide (tunnuste) süstematiseerimises, c) seletustes õiguse multisubjektsuse tekkimise ja koosseisu kohta, d) õiguse entiteete iseloomustavate üksikute oluliste tunnuste (atribuutide) kirjeldustes ja definitsioonides, e) avastatud oluliste seaduspärasuste formuleeringutes, mis käsitlevad õiguse entiteetide teket, muutumist ja toimimist, f) üldistes hüpoteesides ja teooriates õiguse entiteetide kui sotsiaalsete nähtuste klassi tekkimisest, g) juristide ja õigusteadlaste analüüsides, süstematiseeringutes ja seletustes oma teadmiste allikate kohta. Seejuures on oluline, et eristatakse õiguse instituuti (nt abielu) ja juriidilist instrumenti (nt nn
• аморфное вещество tahkis SOOJUSÕPETUS (=tahke aine, =kristalliline aine) aine, milles *aineosakesed paiknevad kindla korra järgi, iseloomulik on kindel *sulamistemperatuur. • твердое вещество; кристаллическое вещество vedelik MEHAANIKA aine vedela oleku nimetus. • жидкость Kui koostaja otsustab märkida (nt tärniga nagu entsüklopeediates, või elektronkuju korral hüperlingina) definitsioonides sõnu, mis on ise sama sõnastiku märksõnad, siis seda on küll lihtne formaalselt automatiseerida. Nii tehti näiteks põhikoolisõnastike projektis, kus selgitustes esinevad sõnad lemmatiseeriti, võrreldi märksõnaloendiga ja kontrolliti käsitsi (Kaalep ja Mikk 2008: 797-798). Viimane on vajalik ja, nagu näitest 45 vastaskülje juures näha, isegi mitte piisav, kuna üllatavalt sageli osutub märksõna olevaks sõnastikus mingi teise tähendusega.
(5.9) 112 5 Integreeruvad funktsioonid Öeldakse, et funktsioon f on Darboux’ mõttes integreeruv, kui I∗ = I ∗ . Peatselt tõestame (vt. teoreemi 5.6), et f on Riemanni mõttes integreeruv ⇔ f on Darboux’ mõttes integreeruv. Integreeruvuse uurimine Darboux’ mõttes on otstarbekas eeskätt seetõttu, et Rieman- ni integraalide definitsioonides on (lisaks alajaotusele) veel üks täiendav suurus – punktide valiku vektor ξ = (ξ1 , . . . , ξn ). Lisaks sellele, Darboux’ mõttes integreeruvus on rajade võrdu- mine. Raja definitsioonis on peidus tingimus „iga ε korral leidub mingi element, mis rahuldab võrratust“. Riemanni mõttes integreeruvus tähendab aga piirväärtuse olemasolu. Piirväär- tuse definitsioonis nõutakse, et „iga ε korral leidub δ nii, et kõik elemendid, mis klapivad δ-ga, rahuldaks võrratust“
annaabi.ee 
