Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Matemaatiline analüüs II, 1. kollokvium (6)

4 HEA
Punktid

Contents


Contents 1
4.Mitme muutuja funktsiooni piirväärtus. Pidevus 6
7) Liitfunktsiooni tuletise ja osatuletise valemid. Uks neist tuletada. 8
8) Defineerida funktsiooni tuletis etteantud suunas. Tuletada suunatuletise valem funktsiooni osatuletiste kaudu. Gradient. Telgedesuunalised tuletised. Suunatuletise tõlgendus. 10
10. Olgu mitmemuutuja funktsioon u = f (x) antud ilmutamata kujul võrrandiga F(x,u)= 0. Tuletada valem funktsiooni f osatuletiste jaoks funktsiooni F osatuletiste kaudu. Valem tuletada kas kahe muutuja juhul (x = (x, y) ϵ R2) või üldjuhul (x ϵ Rn). 12
12.Tuletada Taylori valem kahe- või mitmemuutuja funktsiooni jaoks. Jääklikme Lagrange kuju. 14
14.Kahe- ja mitmemuutuja funktsiooni lokaalsete ekstreemumite piisavad tingimused. Üks tingimustest tõestada. 16
  • Skalaarkorrutis , norm ja kaugus. Aritmeetiline punktiruum ja vektorruum. Näidata, et xϵRn korral rahuldavad normi aksioome suurused ||x||2 :=
    Ruumi Rn vektorite x = (x1; … ; xn) ja y = (y1; … ; yn) skalaarkorrutis
    (xy) defineeritakse seosega xy = x1y1 + … + xnyn
    Normiks vektorruumis V nimetatakse reeglit, mis igale vektorile seab vastavusse skalaari , kusjuures on täidetud järgnevad tingimused:
    1).
    2).
    3).
    Kauguseks ruumis V nimetatakse reeglit, mis igale kahele selle ruumi elemendile u,v€ V seab vastavusse skalaari d(u; v) € R, kusjuures on täidetetud järgmised tingimused:
    Aritmeetilseks punktiruumiks Rn nimetatakse otsekorrutist Rn, kus R
    tähistab reaalarvude hulka.
    Aritmeetilseks vektorruumiks Rn nimetatakse hulka Rn, mille elementidel on defineeritud liitmine ja arvuga korrutamine järgnevalt
    (x1;...; xn) + (y1;…; yn) := (x1 + y1; … ; xn + yn)
    α(x1; … ; xn) := (αx1; … ;αxn)
    kus (x1; … ; xn); (y1; … ; yn) € Rn, α € R.
    Näidata et…
    2. Ühe reaalmuutuja funktsiooni piirväärtuse ja pidevuste mõistete üldistamine vektorruumile. E-ümbrused.
    Lause
    Funktsiooni f on pidev kohal a parajasti ͚ f(xn)=f(a)
    f (xn) = f (a).
    3. Mitmemuutuja funktsiooni mõiste. Määramispiirkond, mutumispiirkond,
    nivoojooned (-pinnad).
    Definitsioon
    Kui hulga ῼ (külliliU) Rn igale punktile P(x1; .....; xn) on vastavusse seatud muutuja u ϵ R kindel väärtus, siis öeldakse, et hulgal on defineeritud n-muutuja funktsioon. Hulka nimetatakse funktsiooni määramispiirkonnaks.
    Pinda punktiruumis Rn võrrandiga f (x1;... ; xn) = C, kus C ϵ R on etteantud konstant, nimetatakse funktsiooni f nivoopinnaks

    4.Mitme muutuja funktsiooni piirväärtus. Pidevus


    Definitsioon
    Funktsiooni u = f (x1; ...; xn) nimetatakse pidevaks piirkonnas
    , kui see funktsioon on pidev piirkonna ῼ0 igas punktis. Lause Iga mitme muutuja elementaarfunktsioon on pidev omamääramispiirkonna sisepunktides
    5) Mitmemuutuja funktsiooni osatuletised ja nende tähistus. Tõestada üks segatuletiste võrdsuse piisav tingimus.
    6) Diferentseeruvus. Diferentseeruva mitmemuutuja funktsiooni ja täisdiferentsiaali definitsioonid. Võrrelda diferentseeruvuse ja tuletiste seost ühe- ning mitmemuutuja funktsiooni korral.
    Kusjuures ɤ on kõrgemat järku lõpmata väike usurus võrreldes vektori(∆x, ∆y) pikkusega ||(∆x, ∆y)||2 piirprotsessis (∆x, ∆y)->(0,0)
    Kui funktsioonil z = f (x; y) on pidevad osatuletised fx ja fy punktis P(x; y), siis funktsioon z=f(x; y) on diferentseeruv selles punktis.
    Kui funktsioon z = f (x; y) on diferentseeruv punktis P(x; y), siis funktsioon f on pidev selles punktis.
    Suurust df := fx (x; y)dx + fy (x; y)dy;
    kus dx := ∆x ja dy := ∆y, nimetatakse funktsiooni f (x; y) täisdiferentsiaaliks. Suurust d2f=d(df) nim teist järku täisdif.
    Kui funktsioonid xi = xi (t) (i = 1;...... ; n) on diferentseeruvad punktis t ja funktsioon u = f (x) on diferentseeruv punktis P(x1(t);.... ; xn(t)), siis liitfunktsiooni
    f (x1(t); ...; xn(t)) = f (x(t)) = u(t)
    tuletis punktis t avaldub kujul

    7) Liitfunktsiooni tuletise ja osatuletise valemid. Uks neist tuletada.


    Kui funktsioonid xi = xi (t) (i = 1; … ; n) on diferentseeruvad punktis t
    ja funktsioon u = f (x) on diferentseeruv punktis P(x1(t);…..; xn(t)), siis
    liitfunktsiooni f (x1(t); … ; xn(t)) = f (x(t)) = u(t)
    tuletis punktis t avaldub kujul
    Kui funktsioonid x = x(u; v) ja y = y(u; v) on diferentseeruvad punktis
    P(u; v) ning funktsioon z = z(x; y) on diferentseeruv punktis
    (x(P); y(P)), siis liitfunktsiooni z = z(x(P); y(P)) = z(u; v)
    osatuletised avalduvad kujul zu = zxxu + zyyu; zv = zxxv + zyyv

    8) Defineerida funktsiooni tuletis etteantud suunas. Tuletada suunatuletise valem funktsiooni osatuletiste kaudu. Gradient. Telgedesuunalised tuletised. Suunatuletise tõlgendus.


    Funktsiooni u = f (x1; … ; xn) gradiendiks punktis P(x1; … ; xn) nimet selle funktsiooni osatuletistest koosnevat vektorit
    9. Olgu ühemuutuja funktsioon y=f(x) antud ilmutamata kujul võrrandiga F(x,y)=0. Tuletada valem funktsiooni f(x) tuletise jaoks funktsiooni F osatuletiste kaudu.

    10. Olgu mitmemuutuja funktsioon u = f (x) antud ilmutamata kujul võrrandiga F(x,u)= 0. Tuletada valem funktsiooni f osatuletiste jaoks funktsiooni F osatuletiste kaudu. Valem tuletada kas kahe muutuja juhul (x = (x, y) ϵ R2) või üldjuhul (x ϵ Rn).


    11. Pinna puutujatasand ja selle võrrand. Puutujatasandi seos pinna lõikejoonte puutujatega. Pinna normaalvektor ja normaalsirge ning selle võrrand. Tuletada vastavad võrrandid kahe- või mitmemuutuja juhul.
    Sirget, mis läbib punkti P(x(to)), y(to), z(to) ja on vektori (x(to), y(to), z(to)) sihiline, nimetatakse joone X(t)=(x(t), y(t), z(t)) puutujaks punktis P.
    Tasandit, millel asuvad kõik pinna punkti P läbivate joonte puutujad
    nimetatakse puutujatasandiks punktis P.
    Normaalsirgeks punktis P nimetatakse punkti P läbivat sirget, mis on
    risti puutujatasandiga punktis P.
    Kui P(a; b; c) on võrrandiga F(x; y; z) = 0 esitatud pinna punkt ja
    funktsiooni F(x; y; z) kõik esimest järku osatuletised on pidevad
    punktis P(a; b; c) ning
    Puutujatasandi normaalvektor n on risti joone X puutuja sihivektoriga
    (x’(t0); y’(t0); z’(t0)) kui skalaarkorrutis
    (n, (x’(t0); y’(t0); z’(t0)) = n1x’(t0) + n2y’(t0) + n3z’(t0) = 0:
    Seega puutujatasandi normaalvektoriks sobib n = (Fx (P); Fy (P); Fz (P))

    12.Tuletada Taylori valem kahe- või mitmemuutuja funktsiooni jaoks. Jääklikme Lagrange kuju.


    Kahe muutuja funktsioonia z=f(x,y) jaoks, kusjuures
    13. Mitmemuutuja funktsiooni lokaalsete ekstreemumite mõisted. Statsionaarne punkt. Kriitiline punkt. Mitmemuutuja funktsiooni lokaalse ekstreemumi tarvilik tingimus.
    DEF: Olgu funktsioon f määratud punkti A mingis ümbruses Uε(A). Kui iga
    punkti P € Uε (A) (P ≠A) korral f (P) ≤ f (A), siis on funktsioonil f
    punktis A lokaalne maksimum.
    DEF: Olgu funktsioon f määratud punkti A mingis ümbruses Uε(A). Kui iga
    punkti P € Uε (A) (P ≠A) korral f (P) ≥ f (A), siis on funktsioonil f
    punktis A lokaalne miinimum.
    DEF: Kui eelnevates definitsioonides kasutada rangeid võrratusi f (P) f (A), siis saame vastavalt range lokaalse maksimumi ja miinimumi definitsioonid .
    Punkti, milles on täidetud tingimused
    nimetatakse funktsiooni u = f (x1; … ; xn) statsionaarseks punktiks.
    Punkti P, milles funktsiooni u = f (x1; ,,, ; xn) kõik eksisteerivad
    osatuletised fxi võrduvad nulliga nimetatakse selle funktsiooni kriitiliseks punktiks. Lokaalsed ekstreemumid võivad esineda funktsiooni f kriitilistes punktides.
    Olgu funktsioonil f punktis A(a1;… ; an) lokaalne ekstreemum ning
    eksisteerigu gradient
    (A). Siis A on funktsiooni f statsionaarne
    punkt st (A) = 0.

    14.Kahe- ja mitmemuutuja funktsiooni lokaalsete ekstreemumite piisavad tingimused. Üks tingimustest tõestada.


    15. Kahemuutuja fnktsiooni tingliku ekstreemumi mõiste. Lagrange funktsioon. Kahemuutuja funktsiooni tinglike ekstreemumite seos Lagrange funktsiooni statsionaarsete punktidega. Globaalsed ekstreemumid.
    Tingliku eksteemumi ülesandeks ehk lisatingimustega ekstreemum-ülesandeks nim ülesannet kujul: Leida funktsiooni u = f (x1; … ; xn)
    ekstreemumpunktid piirkonnas,mis on määratud tingimustega r
  • Vasakule Paremale
    Matemaatiline analüüs II-1-kollokvium #1 Matemaatiline analüüs II-1-kollokvium #2 Matemaatiline analüüs II-1-kollokvium #3 Matemaatiline analüüs II-1-kollokvium #4 Matemaatiline analüüs II-1-kollokvium #5 Matemaatiline analüüs II-1-kollokvium #6 Matemaatiline analüüs II-1-kollokvium #7 Matemaatiline analüüs II-1-kollokvium #8 Matemaatiline analüüs II-1-kollokvium #9 Matemaatiline analüüs II-1-kollokvium #10 Matemaatiline analüüs II-1-kollokvium #11 Matemaatiline analüüs II-1-kollokvium #12 Matemaatiline analüüs II-1-kollokvium #13 Matemaatiline analüüs II-1-kollokvium #14 Matemaatiline analüüs II-1-kollokvium #15 Matemaatiline analüüs II-1-kollokvium #16
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-04-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 857 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor eestlane1991 Õppematerjali autor
    1. kollokviumi vastused.
    10. punkt puudu.

    Sarnased õppematerjalid

    Matemaatilise analüüsi 2 kollokviumi
    5
    doc

    Matemaatilise analüüsi 2.kollokviumi

    Mitmemuutuja funktsiooni mõiste. Mitmemuutuja funktsiooni piirväärtuse definitsioon. Pideva mitmemuutuja Kui funktsiooni z=f(x,y) on diferentseeruv kohal (x,y), siis funktsioon f on pidev sellel kohal. funktsiooni definitsioon. Kahemuutuja funktsiooni pidevuse geomeetriline sisu. Funktsioon z=f(x,y) on diferentseeruv kohal (x,y) siis, kui funktsioonil z=f(x,y) on pidevad osatuletised fx ja fy kohal (x,y). Kui hulga Rn igale punktile P(x1, . . . , xn) on vastavusse seatud muutuja u R kindel väärtus, siis öeldakse, et hulgal on Kui funktsiooni f(x,y) osatuletised fx(x,y) ja fy(x,y) on diferentseeruvad kohal (x,y), siis fxy = fyx kohal (x,y). defineeritud n-muutuja (skalaarväärtusega) funktsioon. Suurust df:=fx(x,y)dx + fy(x,y)dy, kus dx:= x ja dy:= y, nimetatakse funktsiooni f(x,y)

    Matemaatiline analüüs 2
    Matemaatiline analüüs II 2-kollokviumi spikker
    8
    pdf

    Matemaatiline analüüs II 2. kollokviumi spikker

    1. Mitmemuutuja funktsiooni lokaalsete ekstreemumite mõisted. Statsionaarne punkt. Kriitiline punkt. piirkonna D rajajoon. Eeldame, et piirkonnas D on täidetud tingimus f(x,y)>=g(x,y). Kahekordse integraali 𝑥 = 𝜌 𝑐𝑜𝑠𝜑 Mitmemuutuja funktsiooni lokaalse ekstreemumi tarvilik tingimus. Definitsioon 1. Öeldakse, et kahe omaduse tõttu ∬𝐷[𝑓(𝑥, 𝑦) − 𝑔(𝑥, 𝑦)]𝑑𝑥𝑑𝑦 = ∬𝐷 𝑓(𝑥, 𝑦)𝑑𝑥𝑑𝑦 − ∬𝐷 𝑔(𝑥, 𝑦)𝑑𝑥𝑑𝑦. Mõlemad kahekordsed 𝑦 = 𝜌 𝑠𝑖𝑛𝜑 muutuja funktsioonil on punktis P1(x1, y1) lokaalne maksimum, kui sellel punktil leidub niisugune ümbrus tei

    Matemaatiline analüüs 2
    Matemaatilise analüüsi kollokvium nr 2
    32
    pdf

    Matemaatilise analüüsi kollokvium nr.2

    1. Näidata, et xϵRn korral rahuldab normi aksioome 2. puudu  || x ||1:  k | xk | 3. Näidata, et xϵRn korral rahuldab normi aksioome Normiks vektorruumis V nimetatakse reeglit, mis igale vektorile seab vastavusse skalaari , kusjuures on täidetud järgnevad tingimused: 1). 2). 3). 4. Tõestada üks segatuletiste võrdsuse piisav tingimus. 5. Näidata, et diferentseeruv kahe-või mitmemuutuja funktsioon on pidev. 6. Näidata, et kahe-või mitmemuutuja funktsioon on diferentseeruv, kui tema osatuletised on pidevad. 7.Liitfunktsiooni tuletise ja osatuletise valemid. Üks neist tuletada. Kui funktsioonid xi = xi (t) (i = 1; … ; n) on diferentseeruvad punktis t ja funktsioon u = f (x) on diferentseeruv punktis P(x1(t);…..; xn(t)), siis liitfunktsiooni f (x1(t); … ; xn(t)) = f (x(t)) = u(t) tuletis punktis t avaldub kujul Kui funktsioonid x = x(u; v) ja y = y(u; v) on diferentseeruvad punktis P(u; v) ning funktsioon z = z(x; y) on diferents

    Matemaatiline analüüs 2
    Matemaatiline analüüs II Teooria
    14
    doc

    Matemaatiline analüüs II Teooria

    1) Mitmemõõtmelise ruumi ja selle punkti mõisted. Kaugus mitmemõõtmelises ruumis. Kauguse omadused. Parameetrilised jooned. · Mitmemõõteliseks ruumiks nimetakse hulka , mille elementideks on kõik reaalarvust koosnevad järjestatud süsteemid ( a1, a2, ..., an). · Mitmemõõtmelise ruumi punktiks nim mitmemõõtmelise ruumi ( a1, a2, ..., an) süsteemi A=( a1, a2, ..., an). · Kaugus mitmemõõelises ruumis. Kui A=( a1, a2, ..., an) ja B=( b1, b2, ..., bn) siis |AB|= (a1-b1)+ (a2-b2)+ ...+ (an-bn) · Kauguste omadused: A=B siis ja ainult siis, kui |AB|=0 |AB|=|BA| |AB| |AC|+|CB| · Parameetrilised jooned ruumis Rm. Olgu lõigul [T1, T2] antud m funktsiooni x1 = 1(t), x2 = 2(t), . . . , xm = m(t). Vaatleme nende funktsioonidevõrranditest moodustatud süsteemi x1 = 1(t)

    Matemaatiline analüüs 2
    Teooria vastused II
    14
    doc

    Teooria vastused II

    1) Mitmemõõtmelise ruumi ja selle punkti mõisted. Kaugus mitmemõõtmelises ruumis. Kauguse omadused. Parameetrilised jooned. · Mitmemõõteliseks ruumiks nimetakse hulka , mille elementideks on kõik reaalarvust koosnevad järjestatud süsteemid ( a1, a2, ..., an). · Mitmemõõtmelise ruumi punktiks nim mitmemõõtmelise ruumi ( a1, a2, ..., an) süsteemi A=( a1, a2, ..., an). · Kaugus mitmemõõelises ruumis. Kui A=( a1, a2, ..., an) ja B=( b1, b2, ..., bn) siis |AB|= (a1-b1)+ (a2-b2)+ ...+ (an-bn) · Kauguste omadused: A=B siis ja ainult siis, kui |AB|=0 |AB|=|BA| |AB| |AC|+|CB| · Parameetrilised jooned ruumis Rm. Olgu lõigul [T1, T2] antud m funktsiooni x1 = 1(t), x2 = 2(t), . . . , xm = m(t). Vaatleme nende funktsioonidevõrranditest moodustatud süsteemi x1 = 1(t)

    Matemaatiline analüüs 2
    Matemaatiline analüüs 2 - Janno - teooria
    14
    pdf

    Matemaatiline analüüs 2 - Janno - teooria

    Matemaatiline anal¨ uu¨ s II 1. osa 1) Mitmemõõtmelise ruumi ja selle punkti mõisted. Kaugus mitmemõõtmelises ruumis. Kauguse omadused. Parameetrilised jooned. Mitmem~ o~ otmelise ruumi definitsioon. Hulka, mille elementideks on k~oik m reaalarvust koosnevad j¨arjestatud s¨ usteemid (a1 , a2 , . . . , am ), nimetatakse m- m~o~ otmeliseks ruumiks, s¨ usteemi A = (a1 , a2 , . . . , am ) selle ruumi punktiks ja arve a1 , a2 , . . . , am punkti A koordinaatideks. m-m~ o~ otmelist ruumi t¨ahistame umboliga Rm . s¨ Ruumi Rm punkte A = (a1 , a2 , . . . , am ) ja B = (b1 , b2 , . . . , bm ) nimetatakse v~ ordseteks ja kirjutatakse A = B, kui nende koordinaadid on v~ordsed, st a1 = b1 , a2 = b2 , . . . , am = bm . Nullpunktiks ehk koordinaatide alguspunktiks ruumis Rm nimetatakse punkti O = (0, 0, . . . , 0). Kaugus ruumis Rm . Olgu ruumis Rm antud kaks punkti A = (a1 , a2 ,

    Matemaatiline analüüs 2
    Kordamisküsimused - vastused
    16
    doc

    Kordamisküsimused - vastused

    MATEMAATILINE ANALÜÜS II Kood YMM0012 3,5 AP KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mitme muutujaga funktsiooni mõiste m-muutuja funktsiooniks nimetatakse kujutist, mis seab suuruse P igale väärtusele tema muutumispiirkonnast D vastavusse suuruse z ühe kindla väärtuse Mitmemuutuja funktsioon graafik Funktsiooni z=f(x1,x2,...,xm), määramispiirkonnaga D, graafikuks nimetatakse järgmist ruumi Rm+1 alamhulka ={(x1,x2,...,xm,f(x1,x2,...,xm))||P(x1,x2,...,xm)D} 2. Nivoojooned ja pinnad Kahemuutuja funktsiooni z=f(x,y) nivoojooneks nimetatakse joont, mille moodustavad piirkonna D punktid (x,y) mille korral f(x,y)=C, kus C on etteantud konstant Skalaarvälja f ehk funktsiooni f nivoopinnaks nimetatakse pinda, mis koosneb piirkonna D punktidest (x,y,z) mille korral f(x,y,z)=C, kus C on etteantud konstant. 3. Mitme muutuja funktsiooni piirväärtus ja pidevus Mitmemuutuja funktsiooni piirväärtus m-muutuja funktsioonil f on piirväärtus b punktis A kui suvalises piirprotsessis PA, mis rahulda

    Matemaatiline analüüs 2
    Matemaatiline analüüs 2
    3
    docx

    Matemaatiline analüüs 2

    Hulkade H1,....,Hn, otsekorrutiseks e Cartesiuse korrutiseks H1x...xHn nim kõigi järjendite (h1...hn), kus hkHk (k=1,...,n), hulka. Järjendit nim ka korteeziks. Kui Hk=H (k=1,...,n), siis n teguri, millest igaüks on H, otsekorrutise H x...x H jaoks kasutatakse ka tähistust Hn Aritmeetiliseks punktruumiks Rn nimetatakse otsekorrutist Rn, kus R tähistab reaalarvude hulka. Aritmeetiliseks vektorruumiks Rn nimetatakse hulka Rn, mille elementidel on defineeritud liitmine ja arvuga korrutamine järgmiselt: (x1,...,xn)+(y1,...,yn)=(def) (x1+y1,...,xn+yn), (x1,...,xn)=(def) (x1,...,xn), kus (x1,...,xn), y1,...,yn) Rn ja R Ruumi Rn punktide p(x1,...,xn) ja Q(y1,...,yn) vaheliseks kauguseks nim arvu d(P,Q)= ( x1 - y1) 2 + ... + ( xn - yn) 2 . Vektorruumi Rn vektorite x=(x1,...,xn) ja y=(y1,..,yn) skalaarkorrutiseks nim arvu x*y=x1y1+...+xnyn Vektorruumi Rn nullvektorist erinevate vektorite x=(x1,...,xn) ja y=(y1,...,yn) vahelise nurga koosinuseks nim arvu cos (nurk x,y)=x*y/|x||y| Hulka

    Matemaatiline analüüs 2




    Meedia

    Kommentaarid (6)

    Mariliis0 profiilipilt
    Mariliis0: mingil määral abiks, mitte väga kasulik materjal
    17:43 09-03-2013
    jtamm profiilipilt
    jtamm: See peaks siiski olema 2. kollokvium
    15:30 15-05-2013
    smyd profiilipilt
    smyd: korralik värk
    19:33 08-01-2013



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun