Mutatis mutandis Muutes seda, mida on vaja muuta Ne bis in idem Ärgu olgu kaht (karistust) ühe ja sama asja eest Nemo tenetur se ipsum accusare Mitte keegi ei kohustata ennast ise süüdistama Nulla poena sine lege Ei ole karistust ilma seaduseta Nullum crimen nulla poena sine lege Ei ole süütegu, ei ole karistust ilma (vastava) seaduseta Nullum crimen nulla poena sine lege certa Ei ole süütegu, ei ole karistust ilma kindla (süütegu määrava) seaduseta Nullum crimen sine lege Ei ole süütegu ilma seaduseta Opinio juris Õiguslik veendumus
tunnistajaid andma süüdistajale tunnistusi abielurikkumiselt tabatud süüaluse kohta. PS 2.26.8 APULEIUS Eum, qui in adulterio deprehensam uxorem non statim dimiserit, reum ON lenocinii postulari placuit On otsutatud, et mees, kes ei jäta KUPELDAJA oma naist, kelle ta on tabanud abielurikkumiselt, saab võtta kupeldajana vastutusele D. 48.5.2.2 D. 48.5.9 Lenocinii quidem crimen lege iulia de Qui domum suam, ut stuprum adulteriumve cum adulteris praescriptum est, cum sit in eum aleina matre familias vel cum masculo fieret, sciens maritum poena statua, qui de adulterio uxoris praebuerit vel quaestum ex adulterio uxoris suae suae quid ceperit, item in eum, qui in fecerit: cuiuscumque sit condicionis, quasi adulter adulterio deprehensam retinuerit. punitur.
Crime In the sociological field, crime is the breach of a rule or law for which some governing authority or force may ultimately prescribe a punishment. The word crime originates from the Latin crimen. Even in society there are always black sheep and these people are called 'criminals'. Estonia is a relatively safe country, although there are some situations, where people should be more careful crime has been increased lately. We could count different type of crimes, but most common are smuggling and robberies. Many people like something, what do not belong to them. On the one hand, news are talking about shoplifting, bank robbery and vandalism
Nemo est supera lege Mitte keegi pole kõrgem seadusest Nemo tenetur se ipsum accusare Mitte keegi ei ole kohustatud iseenda vastu tunnistama Non rex est lex, sed lex est rex mitte kuningas ei ole seadus, seadus on kuningas kellel on õigus, sellel on jõud, mitte vastupidi Nulla regula sine exception ei ole reeglit ilma erandita Nullum crimen nulla poena sine lege Ei ole kuritegu ega karistust ilma seaduseta Kuritegevus EVs arvestuse väljendid Obiter dictum muuhulgas öeldud; lõpuks; kõrvalmärkena; (ka P.S.) Omnia iura que habent cives Lubicenses Kõik õigused, mida omavad elanikud Lübeckis Oratores sunt, poetae nascuntur kõnemeheks saadakse, poeediks sünnitakse Pacta sunt servanda Lepinguid tuleb täita
28. nemo plus iuris (ad alium) transferre potest quam ipse habet- mitte keegi ei saa rohkem õigusi (teisele isikule) üle kanda, kui tal endal on 29. ex officio – ametikohustuste tõttu, ameti poolest 30. in dubio pro reo – kahtluse korral süüdistatava kasuks 31. de iure; de facto – juriidiliselt; faktiliselt 32. expressis verbis – sõnaselgelt, rõhutatult 33. a priori – kogemusest lähtumata, eelnevalt 34. ad hoc – selleks, kindlaks juhtumiks 35. nullum crimen, nulla poena sine lege – pole kuritööd, pole karistust ilma seaduseta 36. prima facie – esmapilgul, näiliselt 37. pacta sunt servanda- lepingutest tuleb kinni pidada; lepinguid tuleb täita 38. conditio sine qua non…-tingimus, ilma milleta ei…(vältimatult vajalik nõue/ tingimus, ilma mille järgimiseta ei saabu soovitav õiguslik tagajärg) 39. lex specialis derogat legi generali-eriseadus tühistab üldise seaduse 40. obiter dictum (mitm
saamata jäänud tulu. / kahju kannatamine ja saamata jäänud tulu 6. bonum vacans- vaibepärand 7. Nemo est heres viventis – keegi ei saa olla elava isiku pärija 8. Nolens volens- tahes-tahtmata 9. Sero venientibus ossa – hiljem tulijatele jäävad kondid (luud) 10. Vox clamantis in deserto - hüüdja hääl kõrbes 11. Ius scriptum. Ius non scriptum – kirjutatud õigus; kirjutamata õigus 12. Dictum – factum – öeldud-tehtud 13. Crimen laesae maiestatis - kuritegu kõrgeima riigivõimu esindaja (majesteedi) vastu 14. De lege lata – välja antud seaduse järgi, kehtiva õigust/seaduse kohaselt/põhjal 15. Post scriptum. Post factum – pärast kirja pandut/pärast kirjutatut, järelkiri; pärast tehtut/pärast imumist 16. Res gestae populi Romani. - Rooma rahva (süjalised) vägiteod/ tehtud teod. 17. Tabula rasa - puhas leht 18. Res iudicata – otsustatud kohtuasi 19. Loco citato – etten ähtud/mainitud kohas 20
4 caput, pitis n. - pea; õigusvõime 5 casus, us m. - juhus, juhtum 6 causa, ae f. - põhjus; alus; (kohtu)asi, protsess 7 civilis, e - kodaniku-, tsiviil- 8 civis, is mf. - kodanik 9 civitas, atis f. - kodanikuõigus, kodakondsus; kodanikkond; riik 10 consensus, us m. - nõusolek, üksmeel 11 contractus, us m. - leping 12 corpus, poris n. - keha; isik; kogu, kogumik 13 creditor, oris m. - võlausaldaja 14 crimen, minis n. - kuritegu, roim 15 culpa, ae f. - süü, hooletus 16 cum + abl. - koos, -ga 17 cura, ae f. - hool, mure; hoolitsus, hooldus; haldus; järelevalve 18 damnum, i n. - kahju, kaotus 19 de + abl. - kohta, üle, -st 20 debitor, oris m. - võlgnik 21 delictum, i n. - delikt, õigusrikkumine 22 dolus, i m. - tahtlus; kavalus (pettus) 23 dominium, ii n. - omand, omandiõigus 24 dominus, i m. - isand, omanik; valitseja, käskija 25 edictum, i n
raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õigusrikkumise toimepanemise ajal. · Kui seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust. · Nulla poena sine lege põhimõte välistab kõigepealt süüditunnistamise üksnes tavaõiguse või kohtunikuõiguse alusel ja eeldab, et kedagi saab süüteos süüdi tunnistada vaid parlamendi poolt vastuvõetud seaduse alusel (nullum crimen, nulla poena sine lege scripta). · Nimetatud põhimõtte esemeline kaitseala hõlmab eeskätt karistusõiguse eriosa norme, kuid selle kõrval kahtlemata ka karistusõiguse üldosas sisalduvaid norme, mille alusel määratakse kindlaks teo karistatavus · Nulla poena sine lege põhimõttest tulenev karistusseaduse tõlgendamise põhireegel keelab analoogia kasutamise kõigi teo karistatavust määravate tunnuste puhul, samuti karistuse ja
- võrdsus, õiglus 6. alienus, a, um- võõras, teisele kuuluv; sõltuv 7. bona, orum n.- vara, varandus 8. bonus, a, um (melior,ius; optimus, a, um)- hea, tubli 9. caput, pitis n.- pea, õigusvõime 10. causa, ae f.- põhjus; kohtuasi, protsess 11. civilis, e- kodaniku-, tsiviil- 12. civs, is m,f.- kodanik 13. civitas, atis f.- kodakondsus; kodanikkond; riik 14. codex, dicis m.- raamat, kogumik 15. constitutio, onis f.- korraldus; määrus 16. corpus, poris n- keha; isik; kogu, kogumik 17. crimen, minis n.- kuritegu, roim 18. criminalis,e- kriminaal-, krimnaalne, kuritegelik 19. cum+ abl- koos, -ga 20. cura, ae f.- hool, mure; hoolitsus, hooldus; haldus; järelvalve 21. datus, a, um- antud, määratud 22. deus, i m.- jumal 23. dies, ei m.- päev 24. difficilis, e- raske, keeruline 25. dolus, i m.- kavalus, pettus 26. dominus, i m.- isand, omanik 27. dos, dotis f.- kaasavara 28. edictum, i n.- käsk, korraldus, edikt 29. error, oris m.- eksimine, eksitus, viga, süütegu 30. ex + abl
Karistusõigus Inimene ja õigus 10. klass Allikad • Põhiseadus – põhiõiguste ja vabaduste tagamine • Karistusseadustik (KarS) • Muud seadused, mis sätestavad väärteod ja nende eest kohaldatava vastutuse Põhimõtted • Seaduslikkus – nullum crimen nulla poena sine lege • Topeltkaristamise keeld (ne bis in idem) Ülesanne • Tagada inimestele sotsiaalse kooselu aluste kaitse • Määrab kindlaks nt süüteod, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused Ajaline kehtivus • Karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi • Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab
- võrdsus, õiglus 6. alienus, a, um- võõras, teisele kuuluv; sõltuv 7. bona, orum n.- vara, varandus 8. bonus, a, um (melior,ius; optimus, a, um)- hea, tubli 9. caput, pitis n.- pea, õigusvõime 10. causa, ae f.- põhjus; kohtuasi, protsess 11. civilis, e- kodaniku-, tsiviil- 12. civis, is m,f.- kodanik 13. civitas, atis f.- kodakondsus; kodanikkond; riik 14. codex, dicis m.- raamat, kogumik 15. constitutio, onis f.- korraldus; määrus 16. corpus, poris n- keha; isik; kogu, kogumik 17. crimen, minis n.- kuritegu, roim 18. criminalis,e- kriminaal-, kriminaalne, kuritegelik 20. cura, ae f.- hool, mure; hoolitsus, hooldus; haldus; järelvalve 21. datus, a, um- antud, määratud 22. deus, i m.- jumal 23. dies, ei m.- päev 24. difficilis, e- raske, keeruline 25. dolus, i m.- kavalus, pettus 26. dominus, i m.- isand, omanik 27. dos, dotis f.- kaasavara 28. edictum, i n.- käsk, korraldus, edikt 29. error, oris m.- eksimine, eksitus, viga, süütegu 31. facilis, e- kerge, lihtne 32
vallandamine) Kaubandus-, äriõigus- reguleerib ettevõtluse alustel *Avalik õigus- üheks pooleks on riik (N: kohalik, protesting politsei tegevusele, vallavalitsuse peale jne). Riigiõigus- riigiõiuguslike normidega määratletakse:, riigijuhi tegevus/presidendi tegevus, seadusandlik võim ( Riigikogu), täidesaatev võim Haldusõigus (e. Administratiivõigus ) - lahendatakse protestid riigiorganite ja -ametnike pihta Kriminaalõigus ( Crimen kuritegu ) - määratleb millist tegu või tegevusetust, nimetada SÜÜTEOKS. (väärtegu ja kuritegu ) *(Rahvusvaheline õigus)- Ei kuulu riigi õigussüsteemi! riikidevahelised suhted: Diplomaatilisel teel- rahulike moodustega / Relvade teel- teisiti ei saada Õiguskaitse printsiibid. *Legaalsus- õiguskaitse peab olema seaduslik, st õiguskaitse organite loomine, tegevus peab rangelt põhinema kehtivatele seadustele *Ökonoomsus
Acc fidem bonam (heausku) Abl fide bona (heausuga) / bona fide Voc fides bona (heausk) 2.Pluralis Contractus, us m. (IV dekl) (leping) Innominatus, a, um (I-II adj) (nimetu) Nom contractus innominati (nimetud lepingud) Gen contractuum innominatorum (nimetute lepingute) Dat contractibus innominatis (nimetutele lepingutele) Acc contractus innominatos (nimetuid lepinguid) Abl contractibus innominatis (nimetute lepingutega) Voc contractus innominati (nimetud lepingud) 3.Singularis Crimen, minis n. (III dekl) (kuritegu) Gravis, e (III adj) (raske) Nom crimen grave (raske kuritegu) Gen criminis gravis (raske kuriteo) Dat crimini gravi (raskele kuriteole) Acc crimen grave (rasket kuritegu) Abl crimine gravi (raske kuriteoga) Voc crimen grave (raske kuritegu) 4.Pluralis Poena, ae f. (I dekl) (karistus) Levis, e (III adj) (kerge) Nom poena leves (kerged karistused) Gen poenarum levium (kergete karistuste) Dat poenis levibus (kergetele karistustele)
mutuum, i n. muutlaen pactum, i n. pakt, leping, kokkulepe responsum, i n. vastus; arvamus senatusconsultum, i n. senati otsus testamentum, i n. testament bona, orum n. (plur.) vara, varandus caput, pitis n pea; õigusvõime crimen, minis n. kuritegu, roim vectigal, alis n. rent corpus, poris n. keha; isik; kogu, kogumik ius, iuris n. õigus onus, oneris n koorem, koormis opus, operis n. töö, tegevus pignus, noris n pant fas, - n
Karistusõigus Sügissemester lõppeb arvestusega – kaasuse lahendamine. Õppematerjal: karistusseadustik vajalik, J. Sootak. Karistusõiguse kaasusülesannete lahendamise metoodikast. 3. vlj. Tallinn: Juura 2008 (kogu kursus). Optiline karistusõigus kaasa I. SISSEJUHATUS KARISTUSÕIGUSE ÜLD- JA ERIOSASSE 1. Karistusõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis 1.1. Terminoloogia Ühelt poolt kuritegu, teiselt poolt karistus. Kuritegu ld k crimen, ka eestis oli kasutusel kuni 2002. aastani kriminaalõigus, nüüd karistusõigus. Sisu poolest jaguneb karistusõigus kahte ossa: kriminaalõigus (kuriteo õigus-osa, mis käsitleb kuritegusid) ja väärteoõigus (kergemad üleastumised). 1.2. Karistusõigusnormi sisu Karistusõigusnorm on osa õigusharust. Õigusnorm kehtestab teo karistatavuse, ütleb, milline tegu on karistatav ja mis sellele järgneb. 1.3. Piiritlemine era- ja avalikust õigusest
Entonces Raúl y Vicente decidieron tomar el rescate, que se suponía iba a llevar Jaime hasta el puerto. Pero Javier ha sido más listo, que otros. Él escuchó la conversación y Raúl a Vicente y se acercó con un plan. Mató a Raúl, se llevó el rescate y se fue a viajar con Johanna. 34. a) Creo que Javier no esperaba de sí mismo tal comportamiento. Al comienzo de la historia, se comportaba sólo por diversión. Y al final de la historia de su comportamiento intensificado en el crimen violento. b) No puede ser malos padres. Fernández trabajó mucho para sus hijos y poco tiempo dedicado al Javier ) Creo que la generación actual es más problemático. Porque permitió más de lo necesario. 35. a) Monumento a Colón b) La Rambla c) Tibidabo d) La Pedrera e) Mercado de la Boquería f) Liceo
Talitsemaks inimese kurjust lõi Jehoova kümme käsku. Need hädavajalikud käitumisjuhised kasvasid välja mitte teoreetilistest kaalutlustest, vaid nimelt praktilisest vajadusest. Need olid mõeldud inimeste ohjamiseks oma tegudes ja tõekspidamistes. Ajalooline areng Kriminoloogia on suhteliselt noor, vaevalt paarisaja-aastase arengulooga teadus, mis tegeleb tänaseni oma ainevaldkonna piiritlemisega. Sõna ,,kriminoloogia" on tuletatud kahest sõnast: ladinakeelsest ,,crimen", mis tähendab kuritegu ja kreekakeelsest ,,logos", mis tähendab teadust, õpetust, ka mõistust ja sõna. Esmakordselt kasutas nimetust ,,kriminoloogia" itaalia teadlane R. Garofalo (Rebane 1975). 3 Ehkki ajaloost on teada suuri mõtlejaid, kes ka kuritegevuse põhjuste ja olemuse üle on arutlenud ( Platon, Sokrates, Aristoteles), saab kriminoloogia, kui teaduse
mida võinuks talle mõista õigusrikkumise toimepanemise ajal. Kui seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust. Kriminaalseaduse tagasiulatuva jõu piiramine Nulla poena sine lege põhimõte välistab kõigepealt süüditunnistamise üksnes tavaõiguse või kohtunikuõiguse alusel ja eeldab, et kedagi saab süüteos süüdi tunnistada vaid parlamendi poolt vastuvõetud seaduse alusel (nullum crimen, nulla poena sine lege scripta). Nimetatud põhimõtte esemeline kaitseala hõlmab eeskätt karistusõiguse eriosa norme, kuid sellle kõrval kahtlemata ka karistusõiguse üldosas sisalduvaid norme, mille alusel määratakse kindlaks teo karistatavus. Kriminaalseaduse tagasiulatuva jõu piiramine Analoogia kasutamise keeld karistusõiguses. Lünga tuvastamisel ja seetõttu karistamise võimatusel, tuleb isik mõista õigeks.
Social Problems Crime In the sociological field, crime is the breach of a rule or law for which some governing authority or force may ultimately prescribe a punishment. The word crime originates from the Latin crimen. When society deems informal relationships and sanctions insufficient to create and maintain a desired social order, there may result more formalized systems of social control imposed by a government, or more broadly, by a State. With the institutional and legal machinery at their disposal, agents of the State can compel individuals to conform to behavioural codes and punish those that do not. Various mechanisms are employed to regulate behaviour, including rules
Kuritegevus Eesti Vabariigis 1918-1939 Loeng II 29.10.2013 Nullum crimen, nulla poena sine lege! - Ei ole kuritööd, ei ole karistust ilma seaduseta! Nemo est supra leges! - Mitte keegi ei ole seadusest kõrgem! Non rex est lex, sed lex est rex. - Mitte kuningas ei ole seadus, vaid seadus on kuningas. (Kel õigus, sel jõud) Sine ira et studio. - Ilma viha ja eelistuseta Ius est ars boni et aequi. - Õigus on kunst headusest ja õiglusest. Iuaviter in modo fortiter in re. - Tagasihoidlik käitumises, tugev tegudes. Kergem seadus ulatub alati tagasi, nt
Ilmalik, eraldus religioossest varakult Perekonnapea karistusõigus Kuningate aeg: Ilmalik ja usuline läbisegi, karistati reetmist ja ketserlust Vabariik: ilmalik, riiklikud kriminaalkohtud Keisrite aeg: klassikaline rooma õigus, digestide 47, 48 ja koodeksi IX raamat – hirmsad raamatud Kuriteod Eradeliktid: vargus (furtum), auhaavamine (iniuria), inimrööv (plagium) Avalikõiguslikud: riigireetmine (perduellio), väljapressimine (crimen rependutarum), riigivara omastamine (peculatus) Kuriteod avaliku rahu vastu: süütamine (incendium), võltsimine (falsum), valevandumine (periurium), tahtevabaduse piiramine (crimen vis) Kõlblusvastased: abielurikkumine (adulterium), sugukõlvatus (stuprum), verepilastus (incestus), kupeldamine (lenocinium) Tapmine (parricidium, infanticidium), mürgitamine Karistused Veritasu on asendatud rahatrahvidega, taliooni asemel kompositsioon, seadusega
Seades oma väärtushinnangud kõrgemaks seadusandja väärtushinnangutest, ületab õiguse rakendaja oma volitusi. Samas ei ole normikontrolli raames rõhutamine välistatud, kui seadusandja on selgelt eksinud põhiseaduses või rahvusvahelise õigusega sätestatud hüvede vastu. (Argument tugevamalt. Nt kodakondsuse taotlemine lapsele, argumentum a fortiori annab kasutada kui mõlemad lapsevanemad on kodakondsed) 17. Nullum crimen sine lege ilma seadusteta pole karistust 18. Lex posterior derogat legi priori - hilisem seadus muudab varasema seaduse 19. Ius est ars boni et aequi - õigus on headuse ja õigluse kunst 20. Tõlgendusargumendid (A. Aarnio) Tõlgendusargumendiks võib pidada igasugust tõlgendusvõimaluste valikut põhjendavat asjaolu, olenemata selle argumendi laadist või sisust. Tõlgendusargumentide rühm loeteluna:
Tänapäeval mõistame õiguse allikana pigem kirjapandut- seadused, määrused. 4. Millistel tingimustel on üldaktidel tagasiulatuv jõud? Põhiseaduses on kirjas, et karistusi karmistaval või tegusid kriminaliseerival kriminaalseadusel ei saa olla tagasiulatuvat jõudu (PS § 23 lg-d 1, 2) aga karistusi kergendaval või dekriminaliseerival kriminaalseadusel on alati tagasiulatuv jõud (PS § 23 lg 2). Siin kehtib ammune põhimõte – nullum crimen nulla poena sine lege scripta stricta (ei ole kuritegu ega karistust ilma täpse kirjapandud seaduseta). 5. Milline on õigusaktide hierarhia? Õigusaktide hierarhia on järgmine: põhiseadus, Euroopa Liidu õigus, välisleping, seadused ja seadlused, Vabariigi Valitsuse määrused ning ministri määrused. Siin tahaks meenutada Madis Ernitsa raamatut „Põhiõigused, demokraatia, õigusriik”, kus leheküljel 41 kirjutatakse, et Riigikohus on oma lahenditega
eri-ja üldpreventsiooni prognoos ning positiivse üldpreventsiooni kontseptsioon. Järgnevalt sõnastab töö autor seadusandja poolt mõeldud käesoleva õigusakti õigusliku ideoloogia, kasutades eelpool mainitud allikaid. KarS'i eesmärk on kombineeritud kõnealuse seaduse üldosas olevates karistuse kohaldamise ja selle eesmärgipärasuse aluspõhimõtetes, millest esmalt toob autor välja süüteo formaalse määrtatluse, kus toetutakse põhimõttele nullum crimen, nulla poena sine lege, mis kajastub KarS'i § 2 lõikes 1. § 2 lõige 2 annab isiku karistamise aluse, milles lähtuatakse süüteo kolmeastmelisest mõistest. Eelnõust välja toodut on protokollis kommenteeritud järgmiselt, et isikule saab mõista süüdimõistva otsuse alles siis, kui tema tegu vastab kuriteokoosseisule on õigusvastane ning süüline, siis järgneb süüalusele karistus. Asjaoludest võib järeldada, et
Samas ei ole normikontrolli raames rõhutamine välistatud, kui seadusandja on selgelt eksinud põhiseaduses või rahvusvahelise õigusega sätestatud hüvede vastu. (Argument tugevamalt. Nt kodakondsuse taotlemine lapsele, argumentum a fortiori annab kasutada kui mõlemad lapsevanemad on kodakondsed) 17 Locus standi - Õigusnorm enne kohut 18 Jura novit curia kohus tunneb õigust 19 Nullum crimen sine lege ilma seadusteta pole karistust (Põhimõte välistab süüditunnistamise üksnes tavaõiguse või kohtunikuõiguse alusel ja eeldab, et kedagi saab süüteos süüdi tunnistada vaid parlamendi poolt vastuvõetud seaduse alusel ) 20 In dubio pro reo - Kahtluse korral süüdistatava kasuks. Süütuse presumptsiooni üks põhimõtetest. 21 Lex posterior derogat legi priori hilisem seadus muudab varasema seaduse
Reformimine algas Preisimaal. Tekkis seadusandlik kogu- Preisi üldine maaõigus ALR. 1746-1794 Friderich II. Suuremas osas puudutas tsiviilõigust, ka kriminaalõigust. Sotsiaalse suunitluse poolest esindas see kindlat ühiskonnaideaali: heaoluriiki, kus valgustatud despoodi võim ulatus kõikjale, mis puudutas eraisiku elu. Riigivõim, mitte kirik, muutus seega ühiskondliku elu otsustavaks moraalseks teguriks. Kriminaalõiguslikud normid- kuritegudest ja nende karistamisest. Nullum crimen- kui ei ole kuritegu, ei ole ka karistust. Kui ALR-s ei olnud kirjas mingit kuritegu, karistada ei saanud. Vastutus mitte ainult kannatanu suhtes, vaid ka riigi suhtes. Karistused: surmanuhtlus jäi. Kahte liiki- pea maharaiumine ja ratastamine. Viidi sisse ka vanglakaristus. Karistust raskendati tähtaja pikendamisega või kehalise karistusega. Üleeuroopalise tähtsuse omandas Preisi seadustekogu sel teel, et andis teistele
andmisel tuleb pidada silmas mingit enam või vähem konkreetset tegu32. Ei ole kahtlust selles, et § 298 koosseisu tõlgendamisel tuleb arvestada kõiki § 294 tunnuseid, sest vastasel juhul asetuks küsimärgi alla ka näiteks see, kas § 298 peab silmas altkäemaksu saajana ametiisikut või mitte, jms. Ülaltoodud seisukoha poolt räägib ka asjaolu, et vastasel juhul oleks kahjustatud põhimõttest nullum crimen nulla poena sine lege tulenev määratletustingimus – kuriteokoosseisu tunnused peavad olema kirjutatud seaduses (lex scripta) täpselt 31 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus 17. juunil 1997.a. nr. 3-1-1-70-79 M.M. kriminaalasjas KrK § 15 lg 2 - § 165 lg 1 järgi. - RTIII, 01. august 1997, 23, 24 32 Sama seisukoht on ka ENSV KrK kommentaarides - § 165 komm 1a 23 määratletud (lex stricta)
lahendamisel leidis prokurör, et süüdistatava puhul on täidetud kõik karistusjärgse kinnipidamise eeldused (mis on sätestatud KarS §872 lg2) ning taotles Valmar Koemetsale karistusjärgse kinnipidamise määramist. Harju Maakohus ei määranud selle peale karistusjärgset kinnipidamist, vaid tunnistas asjassepuutuva sätte põhiseadusega vastuolus olevaks. 2. Määratletusnõue PS § 23 lg-s1 PS § 23 lg-st 1 tulenev karistusõiguses kehtiv määratletusnõue (nullum crimen nulla poena sine lege certa), mille kohaselt peab nii tegu, mille eest seadus karistuse ette näeb, kui ka karistus olema selgelt määratletud. Karistusnormi määratletus tagab selle, et igaühel on võimalik ette näha, milline käitumine on keelatud ja karistatav ning milline karistus selle eest ähvardab, et ta saaks oma käitumist vastavalt kujundada. 13 HMK, 01.02.2011, 4-1-16-10o Eesti Vabariigi Põhiseadus RT 1992, 26, 349 Karistusseadustik RT I 2001, 61, 364
juhtumi kohta; 2) õiguse analoogia rakendamine - st ei ole sooritatud küll sellist tegu, mis vastaks konkreetse õigusnormi koosseisule, kuid see-eest kohaldatakse osundatud koosseisu sellele reguleerimata juhule kui analoogile (sarnasele, lähedasele juhule). Analoogia liigid: • Seaduse analoogia. Nim ka üksikanaloogiaks. Otsuse tegemisel võetakse aluseks sarnane õigusnorm, mille õt-d saabuvad ka mittereguleeritud juhusele. Kriminaalõiguses on analoogia keelatud. Nullum crimen sine lege • Õiguse analoogia. Ei lähtuta üksikust õigusnormist, vaid paljudest objektiivse õiguse normidest, mis põhinevad samadel õiguspoliitilistel alustel. Õiguse rakendajal lasub otsustamise kohustus ja kui ta analoogia ega tõlgendamise abil otsustada ei saa, siis peaks ta lähtuma loomuõiguse printsiipidest. Ta peab langetama otsuse nii nagu seda teeks kaasaegne seadusandja. Kui loomuõigus ka ei aita, siis on kohtunik õigustatud ja kohustatud n-ö looma õigust. 26
kui sotsiaalse kooselu kaitse.69 Karistusjärgne kinnipidamine, olles küll mittekaristuslik meede ent kujutades endast siiski õiguslikku reaktsiooni kuriteole ja sisaldudes seetõttu karistusseadustikus, peab seega vastama kõikidele õigusriikliku karistusõiguse põhimõtetele. Nendest tähtsamatena käsitleb autor Eesti karistusõiguses valitsevat süüpõhimõtet ja topeltkaristamise keeldu, aga ka üldisemaid õigusriiklikke põhimõtteid nagu humanism ja nullum crimen nulla poena sine lege, kuna just need on põhiliseks kriitikaks karistusjärgse kinnipidamise kohaldamisele. KarS-i § 56 sätestab, et karistamise aluseks on isiku süü. Ent tihti võib süül rajanev karistus osutuda lühemaks kui ohtlikkusel rajanev vajadus isikut mõjutada. Selleks aga peab väljuma autori arvates väga kitsalt piiritletud süükaristusõigusest ning arvestama peale toime pandud teo ka selle toime panijat. Seega ei saa eirata ja praktikas 70 ka ei väldita sanktsiooni
korrektne ning esinema aususe ja julguse eeskujuna. 2) II premiss,,Andrus on kaitseliitlane seltskonnas" 3) Järelikult Andrus peab olema korrektne ning esinema aususe ja julguse eeskujuna. Argumentum a fortiori. Argument tugevamalt. Nt kodakondsuse taotlemine lapsele, argumentum a fortiori annab kasutada kui mõlemad lapsevanemad on kodakondsed. Locus standi. Õigusnorm enne kohut. Jura novit curia. Kohus tunneb õigust. Nullum crimen sine lege. Pole kuritegu, pole karistust ilma seaduseta. Põhimõte välistab süüditunnistamise üksnes tavaõiguse või kohtunikuõiguse alusel ja eeldab, et kedagi saab süüteos süüdi tunnistada vaid parlamendi poolt vastuvõetud seaduse alusel. In dubio pro reo. Kahtluse korral süüdistatava kasuks. Süütuse presumptsiooni üks põhimõtetest. Lex posterior derogat legi priori. hilisem sama taseme norm on üle varasemast, kui hilisemas aktis pole sätestatud teisiti
Samas ei ole normikontrolli raames rõhutamine välistatud, kui seadusandja on selgelt eksinud põhiseaduses või rahvusvahelise õigusega sätestatud hüvede vastu. (Argument tugevamalt. Nt kodakondsuse taotlemine lapsele, argumentum a fortiori annab kasutada kui mõlemad lapsevanemad on kodakondsed) 17 Locus standi - Õigusnorm enne kohut 18 Jura novit curia – kohus tunneb õigust 19 Nullum crimen sine lege – ilma seadusteta pole karistust (Põhimõte välistab süüditunnistamise üksnes tavaõiguse või kohtunikuõiguse alusel ja eeldab, et kedagi saab süüteos süüdi tunnistada vaid parlamendi poolt vastuvõetud seaduse alusel ) 20 In dubio pro reo - Kahtluse korral süüdistatava kasuks. Süütuse presumptsiooni üks põhimõtetest. 21 Lex posterior derogat legi priori – hilisem seadus muudab varasema seaduse
§23 lg 2 kohaselt ei tohi kellelegi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õigusrikkumise toimepanemise ajal. Kui seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust. Nulla poena sine lege põhimõte välistab kõigepealt süüditunnistamise üksnes tavaõiguse või kohtunikuõiguse alusel ja eeldab, et kedagi saab süüteos süüdi tunnistada vaid parlamendi poolt vastuvõetud seaduse alusel (nullum crimen, nulla poena sine lege scripta). Nimetatud põhimõtte esemeline kaitseala hõlmab eeskätt karistusõiguse eriosa norme, kuid selle kõrval kahtlemata ka karistusõiguse üldosas sisalduvaid norme, mille alusel määratakse kindlaks teo karistatavus. Tagajärje saabumise aega teo toimepanemise aja kindlaksmääramisel ei arvestata. Õigus õiglasele kohtulikule menetlusele
inimesed ära anda üksnes võimalikult vähese osa oma vabadusest. Niisiis pidi ka riigi karistusvõim piirduma üksnes paratamatult vajalikuga. Näiteks surmanuhtlus ei pidanud olema paratamatult vajalik. Pidi karistus piirduma üksnes ühiskonna kaitsmiseks hädavajalikuga (ne peccatur). Beccaria sõnastas ka olulisemad põhimõtted: kedagi ei tohi karistada teo eest, mis pole eelnevalt seaduses kirjapandud ja üldiselt teada antud karistusväärse teona (nullum crimen sine lege). Ei tohiks olla kohta seaduse laiendaval tõlgendamisel või analoogiaotsustusel. Ka ei tohtivat kriminaalseadustele anda tagasiulatuvat jõudu [Ibid., lk 127]. Paul Johann Anslm von Feuerbach (1775-1833) oli seisukohal, et õigusemõistmises ei saa lähtuda objektiivse loomuõiguse kehtivusest. Ta lähenes loomuõigusfilosoofiale järgmiselt: 1. Inimese kõlbelisest autonoomiast tuleneb loomulike ja võõrandamatute subjektiivsete õiguste kehtivus. 2
ning esinema aususe ja julguse eeskujuna. 2) II premiss „Andrus on kaitseliitlane seltskonnas“ 3) Järelikult Andrus peab olema korrektne ning esinema aususe ja julguse eeskujuna. 16. Argumentum a fortiori (A. Aarnio) Argument tugevamalt. Nt kodakondsuse taotlemine lapsele, argumentum a fortiori annab kasutada kui mõlemad lapsevanemad on kodakondsed. 17. Locus standi - Õigusnorm enne kohut. 18. Jura novit curia – Kohus tunneb õigust. 19. Nullum crimen sine lege Pole kuritegu, pole karistust ilma seaduseta. Põhimõte välistab süüditunnistamise üksnes tavaõiguse või kohtunikuõiguse alusel ja eeldab, et kedagi saab süüteos süüdi tunnistada vaid parlamendi poolt vastuvõetud seaduse alusel. 20. In dubio pro reo Kahtluse korral süüdistatava kasuks. Süütuse presumptsiooni üks põhimõtetest. 21. Lex posterior derogat legi priori
eksistentsist, kui kõik kangelaslikkuse annaalid seni on lasknud täide minna. Austa selle vendluse pühi seadusi piisavalt, et mitte kahjustada tema täiuslikku õit oma kärsitus ootuses, et see avaneks. Enne kui saame olla kellegi teise omad, peame olema enda omad. Vähemalt seda rahuldust võib kuritegu pakkuda, kui uskuda ladina vanasõna: oma kaasosalisega saad sa rääkida nagu võrdne võrdsega. Crimen quos inquinat, aequat.10 Nendega, keda me imetleme ja armastame, me alguses nõnda rääkida ei saa. Ometi rikub enesevalitsuse vähimgi vääratus minu arvates kogu suhte. Iialgi ei saa kahe hinge vahel valitseda sügav rahu, iialgi ei saa seal sündida vastastikune austus, enne kui mõlemad osalised selles kahekõnes ei esinda tervet maailma. Kandmaks midagi nii suurt nagu sõprus, koondagem nii palju hingesuurust kui suudame. Olgem vakka et võiksime kuulda jumalate sosinat
kannatustest, pidi see saama palju mõjusamaks vahendiks kuritegevusest hoidumiseks. Beccaria reformiideed levisid üle kogu Euroopa ning vahetasid välja surmanuhtluse. 16. Austria õigus 1500-1800 Tsiviilseadustik 1811 (ABGB)- täielikult tsiviilnormid, juriidilises tehnilises mõttes kõrgemal tasemel kui ALR (seadustekogu), kuid madalam kui Napoleoni koodeks. Kriminaalõigus oli Josephina, Austria keiser Joseph II 1787 a. Koosnes üld- ja eriosast. Tuntakse Nullum Crimen põhimõtet. Kirjeldatud on ka kuriteo mõistet. Surmanuhtluse vorm oli ainult poomine. Võis kohaldada ainult seaduses ettenähtud juhtudel. Olid ettenähtud protseduurid (12 tundi pidi rippuma rahvale näitamiseks, siis tuli pidulikkuseta matta). Vangistus, sunnitöö, ihunuhtlus, häbipost. 23 17. Preisimaa õigus.
See on ühe või paljude õigusliku tähendusega õigusnormide rakendamine õigusega mittereguleeritud või ebapiisava täpsusega reguleeritud eluliste asjaolude suhtes. Kasutatakse sarnast abstraktset faktilist koosseisu. Analoogia liigid: Seaduse analoogia. Nim ka üksikanaloogiaks. Otsuse tegemisel võetakse aluseks sarnane õigusnorm, mille õt-d saabuvad ka mittereguleeritud juhusele. Kriminaalõiguses on analoogia keelatud. Nullum crimen sine lege Õiguse analoogia. Ei lähtuta üksikust õigusnormist, vaid paljudest objektiivse õiguse normidest, mis põhinevad samadel õiguspoliitilistel alustel. Õiguse rakendajal lasub otsustamise kohustus ja kui ta analoogia ega tõlgendamise abil otsustada ei saa, siis peaks ta lähtuma loomuõiguse printsiipidest. Ta peab langetama otsuse nii nagu seda teeks kaasaegne seadusandja. Kui loomuõigus ka ei aita, siis on kohtunik õigustatud ja kohustatud n-ö looma õigust.
Selle statuudi olulisemaks komponendiks olid kuriteo koosseisud. Esiteks kuritegu rahu vastu, teiseks sõjakuriteod ja kolmandaks inimsusevastased kuriteod. Kuriteod rahu vastu. Brian kellogi paktiga võtsid osapooled kohustuse mitte kasutada sõda rahvusvahelise poliitika teostamiseks. Küsimus oli selles, et kui riik on endale selle võtnud, siis kas see laieneb üksikisikutele. Need kes ütlesid et ei laiene, ütlesid et peab olema kuritegu välja toodud. Nullum crimen sine lege- pole kuritegu ilma seaduseta. Nürnbergi tribunal lükkas selle tagasi. Vaidlused olid ülemuse käsus. Et mis siis teha, kui ülemus annab käsu, nt kedagi tappa. Siis ikka ollakse süüdi, see on küll kergendav asjaolu, kuid siiski süüdi. Teine pool on see, mis puudutab. Tokyos oli see, et mil määral kindral on vastutav väeosa poolt toime pandud kuritegude eest. See kerkis esile Jaapani kindrali Yamashita puhul. Ta oli vastutav ka väeosa poolt toime pandud kuritegude eest.
tasakaalu pole. Nt kohtul on õigus tunnistada seadus kehtetuks, parlament (valitsust toetav koalitsioon) määrab valitsuse ettepanekul riigieelarve kaudu kohtu, presidendi, õiguskantsleri, riigikontrolli jt rahastamise. 2). avaliku võimu tegevuse ettearvatavus: a). eaduslikkus (seaduse ülimuslikkus, põhiõiguste piiramine ainult seaduse alusel ja täitmiseks, halduse seaduslikkus; õigussegus; salajase õiguse keeld); b). ebasoodsa tagasiulatuva mõju keeld (mh nullum crimen, nulla poena sine praevia lege poenali), õiguskindlus (õiguspärane ootus, usalduse kaitse) 3). isiku põhiõiguste kaitse: a). kohtute sõltumatus, igaühe õigus seadusjärgsele kohtualluvusele, erakorralise kohtu keeld, praktiline võimalus kohtusse pöörduda; b). õiguslik võrdsus (kedagi ei tohi diskrimineerida; c). süütuse presumptsioon, sama teo eest kahekordse karistamise keeld, õigus teada vabaduse võtmise põhjust ning end kaitsta jpm; d)
otstarbekuse kaalutlustest lähtumist toetav põhimõte. · Ametlikkuse ehk avaliku süüdistuse põhimõte, mis tähendab, et kriminaalmenetlust viiakse läbi riigi nimel · Süütuse presumptsiooni printsiip · Kaitseõiguse tagamise printsiip · Inimväärikuse ja isikuvabaduse austamise põhimõte 10. Õigus riikliku karistusõiguse põhimõtted.(nullum crimen nulla poena sine lege, süüpõhimõtte, humaansuse põhimõtte) 73. Hõlmab endas järgmisi nõudeid: · Määratletuskohustus tegu ja karistus peavad seaduses olema täpselt määratletud, karistusseadus ei tohi sisaldada ebamääraseid teokoosseise. · Analoogiakeeld- seaduslikkuse põhimõttele tuginedes on karistusõiguses keelatud analoogia õigusliku reegli ülekandmine seaduses reguleeritud juhtumilt teisele, reguleerimata juhtumile.
ka väärtegusid, millele kehtinud KrK ei ulatunud. 1 Samuti võetakse senise üldmõiste „kuritegu“ asemel kasutusele üldmõiste „süütegu“, milline hõlmab nii kuritegusid, kui ka väärtegusid. 2 1.2. Karistusõiguse õigusriiklikud põhimõtted PS § 23 lg 1 ütleb, et kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal. Selle normi järgimine – mida tuntakse ka nullum crimen, nulla poena sine lege (lad. Ei ühtegi kuritegu ega karistust ilma seaduseta) põhimõttena või seaduslikkuse printsiibina – peab tagama õigusriikliku karistusõiguse ja sellest on tuletatud neli olulist printsiipi: karistusseaduse tagasiulatuva kohaldamise keelt, määratletusepõhimõte, tavaõiguse kohaldamise keelt, analoogia kohaldamise keeld. 1.3. Karistusõiguse allikad Seni kehtinud kriminaalõiguses olid kõik karistusõigusenormid kodifitseeritud KrK – sse. See
Selle statuudi olulisemaks komponendiks olid kuriteo koosseisud. Esiteks kuritegu rahu vastu, teiseks sõjakuriteod ja kolmandaks inimsusevastased kuriteod. Kuriteod rahu vastu. Brian kellogi paktiga võtsid osapooled kohustuse mitte kasutada sõda rahvusvahelise poliitika teostamiseks. Küsimus oli selles, et kui riik on endale selle võtnud, siis kas see laieneb üksikisikutele. Need kes ütlesid et ei laiene, ütlesid et peab olema kuritegu välja toodud. Nullum crimen sine lege- pole kuritegu ilma seaduseta. Nürnbergi tribunal lükkas selle tagasi. Vaidlused olid ülemuse käsus. Et mis siis teha, kui ülemus annab käsu, nt kedagi tappa. Siis ikka ollakse süüdi, see on küll kergendav asjaolu, kuid siiski süüdi. Teine pool on see, mis puudutab. Tokyos 29 oli see, et mil määral kindral on vastutav väeosa poolt toime pandud kuritegude eest. See kerkis esile Jaapani kindrali Yamashita puhul
See ei kaitse selle eest, et teises riigis teda süüdi ei mõistetud. Kaitse tuleneb karistusseadustikust. Rahvusvahelised tribunalid ei pruugi seda põhimõtet ka alati austada (heas mõttes). Kui rahvusvaheline kriminaalkohus on isiku üle õigust mõistnud, siis enam ei saa tema üle kohut mõista. Samas rahvusvahelisel kriminaalkohtul on õigus asi uuesti avada. Lisaks: · Nullum crimen sine lege peab olema kuriteo koosseis, kui sooritati kuritegu. · Nulla poena sine lege karistus ei tohi olla karmim sellest, mis tol hetkel, kui pandi toime kuritegu, kehtis, aga võib olla kergem. · Individuaalne kriminaalvastutus ei ole nii, et karistame kõiki, et siis enam ei rikutaks. Enesemääramise õigus 20
ühiskonnas, konkreetses õiguskorras üldiselt omaks võetud arusaama karistava teo olemusest. Kui seadusandja püüab muuta KarSu, peab selleks olema poliitiline tahe. Seadusandja peab otsustama, millist tegu kriminaliseerida ja võibolla ka dekriminaliseerida. Olenemata sellest, kas süüteo materiaalse määratluse elemendid kanduvad üle formaalsesse määratlusse, tuleb seda mingil viisil määratleda. Seepärast on tänapäevastes KarSides süüteo legaalne definitsioon nullum crimen, nulla poen sine lege avita põhjal vms.. Kedagi ei tohi süüdimõista ega karistada teo eest, mis toimepanemise ajal ei olnud seadusvastane. Süüteoks ei saa tunnistada tegu analoogia alusel. Karistatav tegu võibolla mitte ainult tegevus, vaid ka teatud juhul ka tegevusetus. Mõnel juhul võivad materiaalsed tunnused kanduda üle formaalsesse määratlusse, võibki öelda et näiteks Poolas räägitakse ühiskonnaohtlikuses kui süüteo mõiste tunnusest.
kujul. Neid tekib ka siis, kui mõni mõiste ebatäpne Lünkade ületamise võimalused ehtsate ja väärtuslünkade esinemisel: 1. Analoogia ühe või mitme õigusnormi rakendamine õigusega mittereguleeritud eluliste asjaolude suhtes, mis vajaksid reguleerimist. Võib kasutada ainult analoogi olemasolul. a. Seaduse analoogia e üksikanaloogia aluseks võetakse sarnane õigusnorm. Karistusseaduse puhul kehtib nullum crimen sine lege ainult seadus võib öelda, mis on kriminaalkorras karistatav tegu. b. Õiguse analoogia lähtutakse paljudest õigusnormidest, mis summa summarum põhinevad samadel alustel. 2. Loomuõiguse printsiipide alusel nagu sooviks seda kaasaja seadusandja põhineb üldtunnustatud väärtushinnangutel. Kohtunik peab looma õigust ei teki küll materiaalne
"Ebaseadusliku läbiotsimise või eluruumist väljatõstmise eest karistatakse rahalise karistusega." Fakt (juriidiline fakt, st vastab dispositsioonile e õigusvastase teo koosseisule) Negatiivne tagajärg (karistus) Süüteo korral sanktsiooni kohaldatakse, kui õigusvastane tegu on õigustamatu ja süüline Põhimõtted KarS § 2 Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis selle toimepanemise ajal kehtinud seaduse kohaselt ei olnud süütegu. Nullum crimen, nulla poena sine lege praevia Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis. Non bis in idem Tegu ei või tunnistada süüteoks seaduse analoogia põhjal. Kitsendava tõlgendamise põhimõte; täpsus ja selgus Karistusõiguse struktuur Materiaalõigus: Üldosa Süütegu (süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed elemendid), õigusvastasus ja süü
suhtes õiguslikke tagajärgi Kinnisomandist loobumine - Kinnisasja omanik võib kinnisomandist loobuda. Loobumine kantakse kinnistusraamatusse omaniku notariaalselt tõestatud avalduse alusel. Kinnisasja, millest on loobutud, hõivamise õigus on riigil. Hõivamise teel omandi tekkimiseks kinnisasjale on vajalik sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse. 43. Karistusõiguse ja süüteomenetluse üldpõhimõtted nullum crimen nulla poena sine lege pole kuritegu ega karistust, kui see pole ette nähtud seaduses. Sellest tulenevalt on seadus see, mis annab riigile õiguse karistada, aga samas seadus ka piirab seda volitust ind dubio pro reo piiripealsetel juhtumitel, kui on kahtlus süü osas, tuleb alati süüdistatava kasuks otsustada nemo tenetur se ipso accusare - analoogia keeld seaduslikkuse põhimõttele tuginedes on karistusõiguses keelatud analoogia, st õigusliku reegli
esimesestsotsiaalpoliitiliste vihjete väljalugemist, sotsiaalsete järelduste tegemist.Valgustusajastul rakendati loomuõigust:korrumpeerunud kohtusüsteemi parendamisekstagamaks eri seisuste ning sugupoolte võrdsust seaduse eeskaitsmaks õigust eraomandileKriminaalõiguse puhul eriti kasu eesmärk- kurjategijaid ei peaks hukkama, sest nad saab panna kasulikule tööle.Üldiselt põimus kriminaalõigus läbi humanistlikest ideedest.Valgustusajastul juurdus nullum crimen nulla poena sine lege põhimõte. 36. Kodifitseerimine õiguse ajaloolises arengus.Seaduslikkuse tagamise seisukohalt on tähtis õigusaktide süstematiseerimine. Süsteem kujutab endast aktideviimist teatud kooskõlastatud süsteemi, rhmitamist teostatakse teatud tunnuste alusel, teatud järjekorras. On kaksp õ h i v o rm i : i n ko r p o re e r i m i n e j a ko d i fi t s e e r i m i n e . Ko d i fi t s e e r i
puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. (2) Toimepanijat karistatakse vastavalt tema süüle, sõltumata teiste toimepanijate süüst. § 33. Isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. 7. Nulla poena sine lege. Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis selle toimepanemise ajal kehtinud seaduse kohaselt ei olnud süütegu. Nullum crimen, nulla poena sine lege praevia 8. Ne bis in idem. Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis. 9. Karistussätte tagasiulatuva kohaldamise keeld. § 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama.
annaabi.ee 
