Kirjaoskajaid on Brasiilias 88%, linnas elab 81% rahvastikust. SKT on 8800. Brasiilia kuulub uustööstusmaade hulka. Uustööstumaid iseloomustab ennekõike usin, kuid odav töötajaskonna olemasolu, kuid seal napib ka siiski kapitali. Uustööstusmaad on keskmisest rikkamad riigid. Riigi kuulumine rahvusvahelistesse majandusorganisatsioonidesse MRECOSOUR- vabakaubandusliit, BIS(Bank for International Settlements) ECLAC(Economic Commission for Latin America and the Carribbean) FAO (Food and Agriculture Organization) IADB (Inter-American Developtment Bank) IAEA (International Atomic Energy Agency) IBRD (International Bank for Reconstruction and Development) ICRM ( Institute of Certified Records Managers) ICAO ( International Civil Aviation Organization) IDA ( International Development Association ) IFC ( International Finance Corporation) maailma panga liige IFRCS (International Federation of Red Cross and Red Crescent Societies) - on
See tegi referaadi koostamise üpris raskeks, kuna väga palju tuli tõlkida ja laused selle tõttu mõningas osas konarlikud. Peamiste materjalidena kasutasingi inglisekeelseid internetilehti. Samuti kasutasin ka geograafia õpikut ja raamatut maaima riikide kohta. Kõige rohkem kasutasin oma mõistust, et need inglisekeelsed internetilehed ära tõlkida. Jaotasin teemad suurteks peateemadeks, nagu üldiseloomustus, rahvastik ja majandus, ja alateemadeks nagu üldiseloomustus, geograafiline asend, arengutase, energiamajandus, põllumajandus, metsamajandus, kalandus, töötlev tööstus, transport, turism ja kokkuvõte majandusest. Jagasin teemad nii, et kõikidest tähtsamatest majanduse osadest saaksin eraldi alateema teha ja et kõik teemad ei oleks omavahel seotud. Arvan, et nii on parem referaati lugeda. Arvan, et referaat on piisav Brasiilia majanduse kohta teabe saamiseks.
ta üksnes akadeemilist tähtsust, arvestades piirkondade geograafilisi, sotsiaalseid ja majandus 2 faktoreid. [7] Kohalikke omavalitsusi on kokku 5,564 [8] [Lisa 3] Põhja regioon (portugali k. Região Norte do Brasil ) on suurim 3,853,327,2 km2 moodustades 42% kogu riigi pindalast.[6] Enamik regioonist on kaetud Amazonase vihmametsaga. Põhja regiooni kuuluvad osariigid on Amazonas, Pará, Acre, Rondônia, Roraima, Amapá ja Tocantins. Kirde regioon (portugali k. Região Nordeste do Brasil ) 1,558,196 km2 18 % riigi pindalast. [6] Piirkonda kuuluvad Maranhão, Piauí, Ceará, Rio Grande do Norte, Paraíba, Pernambuco, Bahia, Alagoas ja Sergipe osariigid. Kesk-Lääne Regioon (portugali k. Região Centro-Oeste do Brasil ) 1,612,007,2 km2, 22% kogu riigi pindalast.[6] Osariigid on Mato Grosso, Mato Grosso do Sul, Goiás, liiduringkond ning pealinna Brasília.
kõrgusest on vahemikus 200 ja 800 meetri, peamised mäestikud on keskmiselt aga ainult veidi alla 2000 meetri. Kõrgeimad mäed on Tumucumaque, Pacaraima. Kagus on maapind on keerulisem, mäed jõuavad kuni 1200 meetrini. Riigi põhjaosas, Gujaana mägismaal, on maa kõrgeim tipp Loraima (2772 m). Lõuna osas aga Pico de Bandeira, 2884 m. Brasiilias on tihe ja keerukas jõgede süsteem, üks maailma kõige ulatuslikum. Suurimate jõgede hulka kuulub Amazonas (maailma suuruselt teine pikim jõgi ja suurima vee mahuga). Peamised tööstusharud on välja töötatud kaasates loodusvatasid. Paljud brasiillased tenivad nendega ka oma elatist. Neist on saanud oluline elatusvahendi paljudele inimesi. Import ja eksport Brasiilias on ka täiesti sõltuvad nendest. Loodusvarasid on loetletud allpool: Kuld Rauamaak Mangaan, nikkel, fosfaadid, plaatina, tina, uraan, nafta, puit
Järva-Jaani Gümnaasium Brasiilia Koostaja: Anna-Marie Kellner Juhendaja: Toomas Põldma Järva-Jaani 2018 Sisukord Riigi üldiseloomustus.............................................................................................. 3 Geograafiline asend................................................................................................ 3 Looduslikud tingimused.......................................................................................... 4 Arengutase............................................................................................................. 4 Rahvusvahelistesse organisatsioonidesse kuulumine.............................................5 Rahvaarvu paiknemine........................................................................................... 5 Rahvastikupüramiid................................................................................................ 6 Linnad..................
1.Brasiilias on 2009 aasta järgi kõige rohkme inimesi kes on 25-29 aastased,inimesi kes on 70-90 on juba väga vähe. Mehi vanuses 85-90 on harva,enamasti elavad mehed Brasiilias 66-70 aastaseks, naised elavad,aga umbes70-90 aastaseks. 2. 3. Lapsed vanuses kuni 15 moodustavad rahvastikust 26,7%,tööealised(15- 65 aastased) moodustavad rahvastikust 66.7% inimestest ja vanemaealised inimesed (üle 65 aastased) moodustavad rahvastikust 6,4%. · Selle riigi rahvastik ei vanane. · Meeste keskmine eluiga on 68 aastat ja naistel 76 aastat. Brasiilias on keskmine eluiga päris kõrge. · Sündimuse näitajad 2009 aastal on 4 miljonit ja suremuse näitajad on 1 miljon.Väikelaste suremuse näitajad on et 1000 sünnitusega sureb umbes 28 last. · Sündimus on püsinud viimase 13 aastaga suhteliselt sama. · Viimase 5 aasta jooksul on sündinud poiste ja tüdrukute suhe on
· Üle 95% rahvastikust moodustavad portugali keelt kõnelevad brasiillased · Aastas saabub peamiselt 10 000-11 000 immigranti peamiselt USAst ja teistest Ladina-Ameerika riikidest, Saksamaalt, Itaaliast ja Portugalist · Etnilised grupid: valged 53,7%, mulatid 38,5%, mustad 6,2%, muud (jaapanlased, araablased) 0,9%, liigitamatud 0,7% 4 RIIGI ARENGUTASEME NÄITAJAT · Kirjaoskajaid 88,6% · Sündimus 21% · Suremus 6% RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID, MILLEGA RIIK ON SEOTUD · Brasiilia kuulub MERCOSUR majandusorganisatsiooni, mis on 1991 aastal loodud Lõuna- Ameerika ühisturg · Ühinenud Rahvaste Organistasioon, ühines 1945 · Jalgpalli maailmaorganisatsioon FIFA · Skautide Maailmaorganisatsioon RIIGI PEAMISED SISSETULEKUALLIKAD · Import riis, nafta, gaas, süsi · Eksport suhkur, mais, kohv, puuviljad, loomaliha, apelsinimahl, lennukid,, mootorsõidukid, raud, metallid, tekstiil, jalanõud.
Suur osa maastiku kõrgusest on vahemikus 200 ja 800 meetrit, peamised mäestikud on keskmiselt aga ainult veidi alla 2000 meetri. Kõrgeimad mäed on Tumucumaque, Pacaraima. Kagus on maapind keerulisem, mäed ulatuvad kuni 1200 meetrini. Riigi põhjaosas, Gujaana mägismaal, on maa kõrgeim tipp Loraima (2772 m). Lõuna osas aga Pico de Bandeira, 2884 m. Brasiilias on tihe ja keerukas jõgede süsteem, üks maailma kõige ulatuslikum. Suurimate jõgede hulka kuulub Amazonas (maailma suuruselt teine pikim jõgi ja suurima vee mahuga). Peamised tööstusharud on välja töötatud kaasates loodusvarasid. Paljud brasiillased teenivad nendega ka oma elatist. Neist on saanud oluline elatusvahend paljudele inimestele. Import ja eksport Brasiilias sõltuvad ka loodusvaradest. Loodusvarad: · Kuld · Rauamaak · Mangaan, nikkel, fosfaadid, plaatina, tina, uraan, nafta, puit Riigi arengutaseme iseloomustamine 1
Brasiilia oli kaasatud oli konflikt Paraguay ja "Kolmikliidu" vaheline konflikt 1860.a. Brasiilia mustanahaliste kogukond on Nigeeria järel maailma suurim. Jaapanlaste kogukond Brasiilias on suurim väljaspool emamaad ning Liibanonist ja Süüriast sisserännanute koguarv ületab emamaade (Liibanoni ja Süüria) elanike arvu. 450 000 põlisrahvaste esindajat jaguneb u. 200 erinevaks hõimuks , kes räägivad 180-t erinevat keelt. Amazonas piirkonnas elab üle 60 suguharu välismaailmast peaaegu täieliku isoleerituse tingimustes ja valitsuse praeguse poliitika kohaselt säilitatakse nende suguharude isoleeritud seisund kuni ei teki vältimatut sekkumist nõudvat ohuolukorda. Samuti on alates 2004. a. vähendatud ökosüsteemile ohtlikku raiet Amazonase vihmametsa piirkonnas. 80% Brasiilia elanikkonnast elab linnades. Sao Paolo on lõunapoolkera suurim linn üle 11 milj. elanikkonnaga, lisaks satelliitlinnade 18 milj elanikku
S. Census Bureau 5. Analüüsi rahvastiku soolis-vanuselist koosseisu ja selles toimunud muutusi. a) Joonis 3. Brasiilia rahvastikupüramiid Allikas: The World Factbook b) Vanuseline jaotus: lapsed 0–14 - 24% 15–64 - 68% üle 65aastased - 8% c) Muutused soolis-vanuselises koosseisus. Sündimus väheneb ja seetõttu väheneb ka noorte osakaal. Seevastu tõuseb tööealiste osakaal. Eluiga pikeneb, eakate osakaal suureneb ja rahvastik vananeb. d) Riigis on vananev rahvastik. e) Brasiilia rahvastiku ülalpeetavate määr on 46% ning vanadussõltuvuse määr on 11%. 6. Millises demograafilise siirde etapis on riik? Brasiilia rahvastik on jõudnud rahvastiku vananemise etappi. Seda võib järeldada sündimuse langemise, tööealiste suure osakaalu ning eluea pikenemise tõttu. 7. Migratsioon. a) Migratsioonisaldo muutumine 1950-2000: -308 inimese võrra b) Brasiilias elab 0,3 % sisserändajaid.
Kadrioru Saksa Gümnaasium Brasiilia Liitvabariik Riigitöö Tallinn 2018 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 1. RAHVASTIK........................................................................................................................ 5 1.1. Rahvaarv ja selle muutumine........................................................................................5 1.2 Loomulik iive.................................................................................................................. 5 1.3 Keskmine eluiga..............................................................................................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Ele-Riin Kirik 011MT Brasiilia Referaat Juhendaja: Ülle Toots Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus........................................................................... lk3 Riigi üldiseloomustus............................................................ lk4 Rahvastik............................................................................... lk5 Majandus............................................................................... lk6 Religioon............................................................................... lk7 Taimestik............................................................................... lk8 Loomad................................................................................. lk9
Valuutafond, mis püüab vältida ülemäära järske, maailmamajandust ohustavaid 5 valuutakursside kõikumist. See asutati 1944. aastal. UNIDO(United Nations Industrial Development Organization) tegeleb halva ekspordi, reostuse kontrolli, rahvusvaheliste kvaliteedistandardite, vananenud tehnoloogia ning muude majandusprobleemidega. (allikas 1) Rahvastik ja asustus Dominikaani Vabariigis elab 9,183 milj inimest (July 2006). Dominikaani Vabariik on küllaltki väike riik, pindalaga 48 730 km2, kuid rahvaarvu poolest on keskmise suurusega. Umbes sama palju inimesi elab ka Kreekas, Portugalis ja Rootsis. Tihedamini on asustatud pealinna Santo Domingo ümbrus ja riigi keskosa. Selline rahvastiku paiknemine tuleneb sellest, et seal (kas keskosas või pealinna ümber?) kasvatatakse palju kohvi, banaane ja suhkruroogu
Brasiilia analüüs geograafiliste kaartide põhjal Riigi pindala: 8 511 965 km² Rahvaarv: 202,656,788 (2014) Pealinn: Brasília Riigikord: presidentaalne vabariik Rahaühik: Brasiilia reaal (BRL) Brasiilia asub Ameerika maailmajaos Lõuna-Ameerika mandril. Riigi äärmuspunktideks on põhjas- 6°, lõunas- 34°, idas- 35° ja läänes- 74°. Brasiilial on maismaapiir kõikide Lõuna- Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tšiili. Seega naaberriikideks on Prantsuse Guajaana, Suriname, Guyana, Venezuela, Colombia, Peruu, Boliivia, Paraguay, Argentiina ja Uruguay. Brasiiliat ümbritseb Atlandi ookean, merepiir tekib Aafrika edelapoolsete riikidega. Brasiilia on üldjoontes mägine maa, põhjaosa on suhteliselt tasane (osaliselt hõlmab riik põhjas Gujaana mägismaad), lõunapoole liikudes muutub maa mägisemaks. Riigi põhjaosa hõlmab Amazonase madalik. Kõrgemad mäed asuvad lõunaosas, need on Brasiilia mägismaal as
SKP aastane kasv 3, 5 % tööstus 27% SKP inimese kohta 20 100 USD teenused 71 % inflatsioon oli 2,6 % Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse. Rootsi kuulub majandusorganisatsioonidesse nagu OSCE, Euroopa kosmoseagentuur, ÜRO, Euroopa Liit, NATO, African Development Bank AfDB, Asian Development Bank AsDB, Council of Europe, European Bank for Reconstruction and development EBRD, European Space Agency ESA, European Union EU, Food and Agriculture Organization of the United Nations FAO, United Nations Industrial Development Organisation UNIDO, United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization UNESCO, United Nations - UN, Inter- American Development Bank IDB, International Labour Organisation ILO, International
..............................................................................................11 3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse.............................................................................12 3.1 Riik kuulub rahvusvahelistesse organisatsioonidesse..............................................................12 MERCOSUR-Rahvuslike lennukompaniide loend............................................................................12 3.2 Sellest riigist pärit organisatsioonid.........................................................................................12 4. Rahvastik ja 11. Turism (Lisa 3)...................................................................................................13 4.1 Rahvaarv ja selle võrdlemine maailma elanikega....................................................................13 4.2 Rahvaarvu muutumine.............................................................................................................14
suhteliselt madal, nagu näha rahvastikupüramiidist. ÜRO inimarengu indeks on Argentinal 0,860, millega asub see 46. kohal edetabelis. See näitab, et riik on keskmiselt arenenud. Argentina on läbinud enam-vähem demograafilise siirde ning on teel kõrgelt arenenud riigi poole. 4. MAJANDUSORGANISATSIOONID Argentina on järgmiste organisatsioonide liige: · IMF ehk International Monetary Fund ehk Rahvusvaheline Valuutafond · OECD ehk Organisation for Economic Co-operation and Development ehk Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon · ÜRO ehk Ühinenud Rahvaste Organisatsioon · WBG ehk World Bank Group ja kõik selle alamorganisatsioonid · G-20 ehk Kahekümne Rahandusministri ja Keskpangajuhi Grupp · Mercosur ehk Southern Common Market · WTO ehk Maailma Kaubandusorganisatsioon Argentinas asub Trapiche kompanii, mis toodab veine ja neid eksporditakse üle maailma. Tuntumad veini tüübid on Cabernet, Malbec, Sauvignon ja Chardonnay. 5
suurem, nagu Eestiski, aga meie riigis pole nii suur sündimus ja üldsegi meil ei mõõdeta seda miljonites, vaid tuhandetes, mis on väga suur erinevus.Kõige rohkem on Brasiilias inimesi vanuses 20-24, mis on hea märk, sest nemad on ju need, kes määravad tulevaste põlvede rohkuse. Ka sündinute arv on küllaltki kõrgel ja vanurite arv on madal, mis annab märku kasvavast rahavaarust. -2- Brasiilia rahvastik male-mees female-naine population (in millions)- rahvaarv (miljonites) 2000 aastal oli kõige suurem osatähtsus 15-19 aastastel. 2025 aastal oli samuti 15-19 ealiste inimeste arv kõige suurem. Napilt on vähem 20-24 aastaseid, 10-14 aastaseid. 2050 aastaks on kõige rohkem 40-44 aastaseid. Napilt on vähem 36-39 aastaseid, 30-34 aastaseid, 25-29 aastaseid ja 20-24 aastaseid. Nendelt diagrammidelt võime näha, et aastate jooksul muutub noorte ja vanemate inimeste osakaal võrdsemaks.
Üldiseloomustus 1. Brasiilia põhiandmed Pindala:8 511 965 km² Rahvaarv:190 824 000 Pealinn:Brasilia Riigikeel:Portugali Rahaühik:Brasiilia reaal Rahvastiku tihedus:22 inimest ruutkilomeetri kohta Kõrgeimad mäed: Neblina mägi 3014m Bandeira mägi 2890m Roraima mägi 2810m Pikimad jõed: Amazonas 7025km Parana 4700km Sao Fransisco 2900km Suurimad linnad: Sao Paulo- 9 700 000 inimest Rio de Janeiro- 5 577 000 inimest Salvador- 2 390 000 inimest 1.1 Asend Brasiilia asub Lõuna-Ameerika mandri ida osas. Brasiilia on nii pindalalalt kui ka rahvaarvult 5. Riik maailmas ja hõlmab ligi 47% Lõuna Ameerikast. Brasiiliat ümbritsevad Atlandi ookean ja Vaikne ookean
50-54 4% 4% 55-59 3% 3% 60-64 2% 2% 65-69 1% 1% 70-74 1% 1% 75-79 0% 1% 80+ 0% 1% · Rahvastikust moodustavad lapsed (alla 15aastased) 34%, tööealised (15-65aastased) 56% ja vanemaealised (üle 65aastased) 3%. Selle riigi rahvastik ei vanane, meeste ja naiste eluiga ei ole kuigi kõrge, pigem keskmine. Väikelaste suremus on suur ning see on viimastel aastatel suurenenud. Poisse on pisut rohkem kui tüdrukuid. Ecuadori rahvastik on traditsioonilises etapis. · Suurimad linnad (el arv): Guayaquil (2 100 000) Quito (1 800 000) Cuenca (400 000) Machala (205 000) Santo Domingo de los Colorados (200 000) Manta (200 000) Eloy Alfaro (175 000) Portoviejo (172 000) · 62% Ecuadori rahvastikust elab linnades.
Arengutaseme näitjate võrdlus Viimased kaks tabelit on eraldi sellepärast, et muidu poleks tulpdiagrammina hästi näha muude arengutaseme näitajate võrdlust. Saudi Araabia arengutase on võrreldes teiste valitud riikidega on suhteliselt madalal. Elektrienergia tarbimises on Saudi Araabia küll peale Norrat teine, aga muudes valdkondades on Saudi Araabia tunduvalt mahajäänum. Seega võrreldes Norraga, Saudi Araabial on veel kõvasti arenguruumi. Rahvusvahelised organisatsioonid African Development Bank (AfDB) Arab Bank for Economic Development in Africa (ABEDA) Arab Fund for Economic and Social Development (AFESD) Arab Gulf Programme for United Nations Development Organization (AGFUND) Arab Monetary Fund (AMF) Economic and Social Commission for Western Asia (ESCWA) Food and Agriculture Organization (FAO) Group of 77 Gulf Cooperation Council (GCC) International Atomic Energy Agency (IAEA) International Bank for Reconstruction and Development (IBRD)
veel Brasiilia, Panama ja Paraguay. Andide paiknemine on kujutatud Joonisel 1. Joonis 1. Lõuna-Ameerika füüsiline kaart (2016) 3 4 2. Arengutase Majanduslikult vaadates kuulub Andide piirkond Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide hulka. Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide piirkond on maailma arvestuses neljas majandus, Euroopa Liidu, USA ja Hiina järel ning India ja Jaapani ees. (List of Latin American and Caribbean countries by GDP (PPP), 2016) Sisemajanduse kogutoodangu järgi inimese kohta on Lõuna-Ameerika piirkond üldiselt keskmisest kõrgem, keskmisest madalamal on aga näiteks Ecuador ja Boliivia (Uus maailma atlas, 2010). Kõige suurem SKT Andide piirkonnas on Colombial, järgnevad Tšiili, Peruu, Ecuador ja Boliivia. Inimese kohta on SKT suurim Tšiilis, madalam on Colombias, Peruus, Ecuadoris ja Boliivias. (The World Factbook, 2016)
Nad püüavad enda tarbeks ja lähedal asuvate marketite (toidupoodide ja turgude) jaoks. Mõõkkala püütakse suurtes kogustes Paraíba ja Rio Grande do Norte rannikul. Krevette püütakse ja kuivatatakse Maranhão, Ceará, ja Bahia rannikul. Kalaressursid Amazonase jões ei ole ära kasutatud, välja arvatud kaubanduslike veeimetajate tööstuste poolt. Brasiilia kalanduses on peamiselt koosnenud krabi ja vähi toomisest. Kalanduse arenduse agentuur loodi 1970. aastal, et kasutada ära püügieeliseid. Rio Grande do Sul'i ranniku tuunikala suurte koguste avastus on huvitanud välismaiseid kalandusfirmasid nagu Jaapani ja USA ning nad on saavutanud õiguse püüda kala Brasiilia vetes, stabiliseerida varusid ja osutada abi. Iga-aastane kalapüük on nii tagasihoidlik, et seal on traditsiooniliselt olnud skandaalne kartus Püha Nädala ajal, mis on ainuke aeg kui brasiillased söövad palju kala. 2000.aastal
· Lindt&Sprüngli (sokolaad) · Glencore (tarbekaup ja tooraine) · Logitech (erinevad arvutikaubad) · Sandoz (ravimid) · Novartis (ravimid) Logitech Victorinox Sandoz Nestlé Rolex Swatch Group Novartis Omega SA Lindt&Sprüngli Rahvastik 1. Kui palju inimesi elab selles riigis? Kas see on suur, keskmine või väikeriik? Sveitsis elab 7,6 miljonit inimest. Selle põhjal võib Sveitsi liigitada keskmiste, kuid pindalalt pigem väikeste riikide hulka. 2. Leia internetist andmed rahvaarvu muutuste kohta ja joonista rahvaarvu kasvu graafik. Iseloomusta ja analüüsi graafiku abil rahvaarvu muutumist selles riigis. 1960-2003 suurenes rahvaarv 2 007 900 inimese võrra, valdavalt sisserände tõttu.
arv 303824640 (2008/07) , riigikeel inglise keel, rahaühik on USA dollar Geograafiline asend Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (ingl United States of America, USA) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. Ta piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USAle kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. Ameerika Ühendriigid asuvad eemal Euroopast ja Aasiast ning seal sageli laastanud sõjad pole Ühendriike otseselt puudutanud. Naaberriigid Põhja-Ameerika mandril Kanada ja Mehhiko on majanduslikult ja sõjaliselt palju nõrgemad ega ole kunagi olnud Ameerika Ühendriikidele ohtlikud
Brasiilia on Lõuna-Ameerika suurim riik ning maailmas suuruselt viies riik. Hõlmates ligi poolt Lõuna-Ameerikast on ka riigi rahvastik väga suur 191 miljonit. Sisemajanduse kogutoodangult on Brasiilia 10. kohal maailmas. Brasiilia territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav 7% maad. Sellest 7%'st kasutatakse 56% rohumaaks, 20% metsamaaks, 14% muudeks maadeks ja 10% põllumaaks. Brasiiliat on õnnistatud põllumajanduslike ressurssidega. Mullad on Brasiilias väga viljakad, ühtlasi on seal ühed maalima viljakamad mullad. Brasiilias on peamiselt punamullad. Brasiilia asub
38 341 USA dollarit. Jaapan on tööstuslikult väga võimekas ning seal on palju tehnoloogiliselt edasiarenenud suuri tootjaid mootorsõidukite, elektroonika, laeva, terase ja tekstiilitööstuse ning muudest valdkondadest. Ning Jaapanis oli 2010 aastal töötuse määr umbes 5 protsenti samas kui Eestis oli 17 protsenti. Jaapan on juhtiv riik teadusuuringutes, eriti tehnoloogia, masinate ja biomeditsiini uuringutes. Jaapanlaste keskmine eluiga on 81,25(2006), mis on üks kõrgemaid maailmas. Rahvastik vananeb kiiresti, sest Teise maailmasõja järgsele beebibuumile järgnes sündivuse langus 20.sajandi lõpus. 2010. aasta septembris oli Jaapanis üle saja-aastaste inimeste arv 44 449. Jaapanisse on umbes 15 000 sisserändajat aastas. Jaapan kannatab kõrge enesetapu määra all. 2009. aastal enesetappude arv ületas kaheteistkümnendat aastat järjest 30 000 piiri. Enesetapp on Jaapanis peamine põhjus miks alla 30 aastased inimesed surevad. Majandusorganisatsioonid
Cooperation) liige aastat 1993. (APEC, 2009) Mehhiko kuulub Rahvusvahelisse Valuutafondi (IMF-International Monetary Fund). (IMF,2009) Mehhiko ei kuulu Kagu-Aasia maade assotsiastiooni (ASEAN- The Association of Southeast Asian Nations) liikmete hulka. (ASEAN, 2009) Mehhiko on MERCOSUR'is vaatleja kohal. (Mercosur, 2009) Mehhiko ei kuulu Euroopa Liitu. (Euroopa Liit, 2009) Rahvaarv: Mehhikos elab 111 211 789 inimest, mis teeb Mehhikost suurriigi. (Mehhiko rahvastik, 2009). Mehhiko rahvavarv oli aastal 1990 oli umbes 17 miljonit. Järgmise kümne aasta jooksul kasvas rahvaarv umbes 1 miljoni võrra ning peale seda toimus väikene langus. Peale aastat 1921 on Mehhiko rahvaarv stabiilselt kasvanud iga aasta umbes 10-15 miljoni inimese võrra. Mehhiko rahvastiku tihedus on 53.3 inimest/km² ja ta asub maailmas 120 kohal. Naaberriigi Ameerika Ühendriigi rahvastiku tihedus jääb Mehhiko omale alla. Ühendriikide rahvastiku
Kolm viiendikku Iirimaa rahvastikust elavad linnastatud alades. 4 Paremal on näha ka Iirimaa aastatel 2011 ja 2001 põhinev rahvastikupüramiid. Nagu näha on meeste ja naiste arv enam-vähem võrdne kõikides vanustes. Naiste eluiga on vaid veidi suurem kui meeste oma. Alla 15 aastased lapsed moodustavad kogu rahvastikust 21,3%, 15-65 aastased moodustavad 67% ja üle 65 aastased 11,7%. Hetkel on graafikult näha, et rahvastik vananeb, aga on näha ka, et rahvastik hakkab jälle tõusma. Naiste keskmine eeldatav eluiga on 82 ja meeste oma 77. See on teiste riikidega võrreldes üsna kõrge. Sündimus on 16,1 sündi/1000 inimese kohta ja suremus 6,4 surma/1000 inimese kohta. Imikusuremus on 3.85 surma/1000 sünni kohta. Nendelt kahelt graafikul saab näha sündimuste ja suremuste muutumist aastatel 2000-2012. Esimesel graafikul on sündimuste muutus ja sealt on näha, et sündimus on palju kasvanud
40-44 naised : 3,6 miljonit inimest/ mehed : 3,3 miljonit inimest 65-69 naised : 1,5 miljonit inimest/ mehed : 1,1 miljonit inimest http://geo-mexico.com/?p=3835 8. Rahvastikupüramiid : 9. Rahvastikupüramiidi iseloomustus : a) Rahvastikust moodustavad lapsed (alla 15 aasta) : 32,1/101,4 = 32% ,tööealised (15-65 aastased) : 61,4/101,4 = 60% ja vanemaealised (üle 65 aastased) : 7,9/101,4 = 8% b) Selle riigi rahvastik vananeb. c) Keskmine eluiga meestel on 73,65 ja naistel 79,43. Keskmine eluiga on suhteliselt kõrge. http://www.state.gov/r/pa/ei/bgn/35749.htm d) Imikusuremus 1000 sünni kohta 17,29 http://www.state.gov/r/pa/ei/bgn/35749.htm e) Sündimus on vähenenud viimase 40 aasta jooksul. http://1.bp.blogspot.com/_x7xNgfhbbWo/TDIa9Lb8fGI/AAAAAAAAAh4/YJNYQIJidIw/s1 600/Mexico4.jpg f) Poiste ja tüdrukute suhe viimase 5 aasta jooksul : 16,2/15,9
vanemaealised (üle 65 aastased): 9.3 miljonit (16,9%) · 2001. aasta rahvaarv kokku: 60,3 miljonit lapsed: 11,1 miljonit (18,4%) tööealised: 39,4 miljonit (65,3%) vanemaaealised: 9,8 miljonit (16,3%) · 2009. aasta rahvaarv kokku: 61,6 miljonit lapsed: 10,6 miljonit (17,2%) tööealised: 40,5 miljonit (65,7%) vanemaealised: 10,5 miljonit (17,1%) Võrreldes kolme aastat võib öelda, et rahvastik vananeb, kuid samas rahvaarv on pidevalt kasvanud. Meeste keskmine eluiga on 76 ja naistel 81 aastat, mis on kõrge näitaja. Suurbritannia sündimuse näitaja on 12 ja suremuse näitaja 10, sealhulgas väikelaste suremus 5,1. Sündimus on aastatega vähenenud, kuid mitte kolossaalselt, kuid samas 11 on vähenenud ka suremuse näitaja. Ühe sündinud tüdruku kohta sünnib kaks poissi. Tegu on kaasaegse rahvastikuga.
.... 3 1. Riigi geograafiline asend ........................................................................................... 4 2. Riigi kuulumine suurregiooni .................................................................................... 4 3. Riigi arengutaseme näitajad. ...................................................................................... 5 4. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse. ....................................................... 6 5. Rahvastik ................................................................................................................... 7 6. Linnastumine ........................................................................................................... 10 7. Energiamajandus. ..................................................................................................... 10 8. Põllumajandus.....................................................................................................
......................................................................lk 7 2.1. India arengutaseme näitajad...................................................................lk 7 2.2. Kuuluvus arengutaseme järgi.................................................................lk 8 3. Majandus..............................................................................................lk 9 3.1. India kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse...............................lk 9 4. Rahvastik............................................................................................lk 10 4.1. Rahvaarv.......................................................................................lk 10 4.2. Rahvaarvu muutused.........................................................................lk 10 4.3. Rahvastiku paiknemine......................................................................lk 10 5. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis............................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
