Lisasin kummalegi u 2 ml etanooli ning lahjendasin destilleeritud veega. Loksutasin katseklaase. Tulemus: Esimeses katseklaasis, mis sisaldas emusioonitesti lahust I, tekkis hägu. Teises katseklaasis, kus oli emulsioonitesti lahus II, muutusi ei toimunud. Järeldus: Hägu tekkimine esimes katseklaasis annab tunnistust emulsiooni tekkest ja võib öelda, et emulsioonitesti lahus I sisaldas lipiide. Emulsioonitesti lahus II lipiide ei sisaldanud, kuna emulsiooni ei tekkinud. 1.3.3 Akroleiiniproov Kui glütserooli kuumutada vett siduvate ainete juuresolekul, siis tekib teravalõhnaline aldehüüd propenaal ehk akroleiin. Sama reaktsiooni annavad rasvad ja glütserofosfolipiidid, aga ei anna glütserooli mittesiduvad lipiidid. Katse käik: Kandsin kahte katseklaasi u 1g NaHSO4 ja lisasin ühte katseklaasi paar tilka akroleiiniproov I lainet ning teise katseklaasi sama palju akroleiiniproov II ainet. Kuumutasin
Tallinna tehnikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Bioorgaanilise keemia õppetool 2.2.Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine 1.3. Lipiidide reaktsioonid Kaisa Rahuoja 093421 KATB41 2.2. Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine - apelsini koor Töö eesmärk: Karotenoidide hulka kuulub ligi 600 erinevat ühendit, töö käigus tuleb kindlaks teha, millised neist antud töös esinevad ning kui palju karotenoide kvantitatiivselt proovis leidub. Töö käik: Peenestatakse taimne materjal, millest soovitakse proovi võtta. Peenestatud materjalist kaalutakse vastavalt labori juhendaja soovitusele 0,5-2g proovi...
Keemiainstituut TTÜ Bioorgaanilise keemia õppetool Töö nr 2.2 ja 1.3 Töö pealkiri KAROTENOID IDE IDENTIFITSEE RIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE, LIPIIDIDE REAKTSIOONI D Üliõpilane Õpperühm ...
Peale hoolikat loksutamist lasin segul settida. Seejärel tilgutasin mõlemat lahust klaaspulga abil filterbaberitele. Rasvaplekid jäid mõlemast proovist filterpaberile. 2. Emulsioonitest Valasin kahte kuiva katseklaasi 2ml 96% etanooli ja lisasin 2 ml kahte erinevat lahust, millest üks sisaldas lipiide ja teine mitte. Loksutasin mõlemat katseklaasi hoolikalt. Seejärel lisasin 4ml destilleeritud vett. Proov nr 1 muutus häguseks, see on lipiidide olemasolu kinnituseks. 3. Akroleiiniproov Lisasin kahte katseklaasi 1g NaHSO4 ja lisasin kummalegi mõne tilga erinevatest akroleiiniproovidest. Kuumutasin segusid gaasipõleti leegil. Ühes katseklaasis olev segu muutus tumedaks ja lõhnas praetud rasva järele (proov 1), moodustus akroleiin, proov nr 2 lõhnas kummihaisu järele. Järelikult leidus esimeses proovis glütserooli, teises aga mitte. 4. Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Lisasin kolme katseklaasi erinevat lipiidi lahust 1. palmitiinhape 2. searasv 3
vaadates tumedam, kuna lipiidid suurendavad paberi läbipaistvus => mõlemad uuritavad ainet sisaldasid lipiide 1.3.2 Emulsioonitest 1. Võtsin kaks kuiva katseklaasi kuhu valasin 1 ml erinevat uuritavat lahust 2. Lisasin mõlemasse 4 ml destilleeritud vett ja loksutasin intensiivselt Ühes katseklaasis muutus segu häguseks => seal on lipiidid, täpsemalt rasvad, kuna nad on hüdrofoobsed ja moodustavad vesikeskkonnas emulsiooni ning hajutavad läbivat valgust. 1.3.3 Akroleiiniproov 1. Võtsin kaks kuiva katseklaasi kuhu kandsin 1 g NaHSO4 ja lisasin tilk kahest erinevast uuritavast materjalist 2. Kuumutasin katseklaasid tõmbekapis gaasipõleti kohal kuni soola sulamise ja proovi tumenemiseni (akroleiini moodustumiseni) 3. Nuusutasin ettvaatlikult katseklaasidest eralduva lõhna Esimene proov sisaldas glütserooli (glütserooli sisaldavaid lipiide: rasvad ja glütserofosfolipiidid), kuna seal tekkis terav lõhn (akroleiinist). 1.3
Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Teooria Taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides jt fotosünteesivates organismides sisalduvad fotosünteesi abipigmentidena karotenoidid, mis absorbeerivad valgust klorofüllist mõnevõrra erineval lainepikkusel ja on täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Struktuurilt on karotenoidid polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina 6-liikmelised ionoontsüklid. Jaotatakse kahte põhigruppi karoteenid, kui hapnikku mittesisaldavad molekulid, mis koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust ja ksantofüllid, kui hapnikku sisaldavad molekulid. Taimedes täidavad karotenoidid ka ka kaitsvat rolli neelates liigset valgusenergiat ning kaitstest rakke fotokahjustuse eest. Karotenoidid omavad iseloomulikke neeldumismaksimume apolaarsetes lahustites, mistõttu on võimalik optilise tiheduse järgi määrata karotenoidi tüüpi. Töö käik · Õppejõult saadi prooviks tükike peterse...
Kui orgaanilises solvendis valmistatud rasvalahus viia hüdrofiilsesse vesikeskkonda, siis intensiivsel loksutamisel moodustub õli-vees tüüpi emulsioon. Töö käik Kahte kuiva katseklaasi valati ~2 ml 96% etanooli ning lisati 2 ml kahte erinevat uuritavat lahust, millest ühes sisalduvad lipiidid. Loksutati, lisati 4 ml destilleeritud vett ning loksutati veel. Tulemus Proovi nr 1 sisaldavas katseklaasis muutus segu loksutamisel häguseks, seega proov nr 1 sisaldas lipiide. 1.3.3 Akroleiiniproov Glütserooli kuumutamisel, eriti vett siduvate ainete juuresolekul, tekib terava lõhnaga küllastumata aldehüüd propenaal (akroleiin). Sama reaktsiooni annavad rasvad ja glütserofosfolipiidid, kuid ei anna glütserooli mittesisaldavad lipiidid. Akroleiini moodustumise järgi saab eristada glütserooli sisaldavaid ja mittesisaldavaid lipiide. O t° H2C
segada või loksutada, siis moodustub õli-vees tüüpi emulsioon. Töökäik: Kahte kuiva katseklaasi valasin 1 ml kahte erinevat uuritavat lahust. Katseklaase loksutatasin kuni homogeense lahuse moodustumiseni. Seejärel lisasin mõlemasse 4 ml destilleeritud vett ja loksutasin taas. Järeldus: Hägu tekkis esimeses katseklaasis, teises katseklaasis oli lahus selge. See tähendab, et lipiide sisaldab esimene proov. 1.3.3 Akroleiiniproov Glütserooli kuumutamisel tekib terava lõhnaga küllastamata aldehüüd propenaal ehk akroleiin. Sama reaktsiooni annavad rasvad ja glütserofosfolipiidid, kuid ei anna glütserooli mittesisaldavad lipiidid. Seega võimaldab akroleiini moodustumine otsustada, kas tegemist on glütserooli sisaldava või mittesisaldava lipiidiga. Töökäik: Kahte katseklaasi panin ~1g NaHSO4 ja lisasin mõni tilk kahest erinevast uuritavast materjalist
Katseklaase loksutatakse kuni homogeense lahuse moodustumiseni. Seejärel lisatakse mõlemasse 4 ml destilleeritud vett ja loksutatakse taas intensiivselt. Jälgitakse, kumba proovi sisaldavas katseklaasis muutub segu häguseks ja tehakse järeldus lipiidi sisaldumise kohta. Järeldus: Pärast dest vee lisamist ja loksutamist hägustus esimese prooviga tehtud lahus. Sealt järeldub, et esimene proov sisaldab lipiide. 1.3.3 Akroleiiniproov Glütserooli (propaantriooli) kuumutamisel, eriti vett siduvate ainete juuresolekul, tekib terava lõhnaga küllastamata aldehüüd propenaal ehk akroleiin. Sama reaktsiooni annavad rasvad ja glütserofosfolipiidid, kuid ei anna glütserooli mittesisaldavad lipiidid (vahad, sfingolipiidid jt). Seega võimaldab akroleiini moodustumine otsustada, kas tegemist on glütserooli sisaldava või mittesisaldava lipiidiga. Töö käik
loksutasin taas intensiivselt.Vaatasi, kumba proovi sisaldavas katseklaasis muutub segu häguseks . Tulemus Katseklaasis nr.2 lahus muutus häguseks,seega see lahus sisaldas lipiide. Katseklaasis nr.1 lahus ei muutunud,seega see lahus ei sisaldunud lipiide. Vastupidi peaks olema. Lipiide sisaldab see lahus, mis muutus häguseks. Parandage järeldused ära. 1.3.3. Akroleiiniproov Teooria Glütserooli kuumutamisel, eriti vett siduvate ainete juuresolekul, tekib terava lõhnaga küllastamata aldehüüd propenaal (akroleiin). Sama reaktsiooni annavad rasvad ja glütserofosfatiidid, kuid ei anna glütserooli mittesisaldavad lipiidid. Töö käik Kahte kuiva katseklaasi panin 1g NaHSO4 ja lisasin ~0,5g akroleiini proovi nr 1 ja 2.
emulsioon. Töö käik Kahte kuiva katseklaasi valatakse 2 ml 96%-list etanooli ja lisatakse 2 ml kahte erinevat uuritavat lahust, millest üks sisaldab lipiidi, teine mitte. Katseklaase loksutatakse. Seejärel lisatakse mõlemasse 4 ml destilleeritud vett ja loksutatakse veel. Lipiidi sisaldavas katseklaasis muutub segu häguseks. Järeldused Hägusus tekkis esimest proovi sisaldavas katseklaasis. Tekkis õli-vees tüüpi emulsioon. 1.3.3 Akroleiiniproov Glütserooli kuumutamisel tekib terava lõhnaga propenaal (akroleiin). Sama juhtub ka rasvade ja glütserofosfolipiidedega, kuid mitte lipiididega, mis ei sisalda glütserooli. CH2OH-CHOH-CH2OH CH2=CH-CHO + H2O Glütserool (propaantriool) Akroleiin (propenaal) Töö käik Kahte kuiva katseklaasi pannakse ~1g KHSO 4 või NaHSO4 ja lisatakse mõni tilk akroleiintesti proovidest 1 ja 2. Katseklaase kuumutatakse tõmbekapis gaasipõleti kohal
· Loksutasin katseklaase intensiivselt. Esimese uuritava lahuse korral muutus lahus häguseks. Järeldus Eelnevalt orgaanilises solvendis olevad orgaanilised lahused viisin vesikeskkonda ning segasin intensiivselt, mille tulemusena muutus 1. katseklaasis olnud uuritav lahus häguseks. See annab tunnistust sellest, et katseklaasi tekkis õli-vees tüüpi emulsioon ning seega võib järeldada, et 1. uuritav lahus sisaldas lipiide. 1.3.3 Akroleiiniproov Glütserooli kuumutamisel (eriti vett siduvate ainete juuresolekul) tekib terava lõhnaga küllastamata aldehüüd propenaal ehk akroleiin. Reaktsioon toimib samuti rasvade ja glütserofosfolipiididega, kui ei toimu glütserooli mittesisaldavate lipiidide korral. Akroleiini moodustumine võimaldab otsustada, kas uuritav lipiid sisaldab glütserooli või mitte. Töö käik · Kahte kuiva katseklaasi kandsin ~ 1 g .
sisaldab lipiide. Katseklaasi loksutatakse homogeense lahuse moodustumiseni, seejärel lisatakse mõlemasse 4 ml destilleeritud vett ja loksutatakse intensiivselt. Jälgitakse, kumb katseklaas muutub häguseks. Järeldus: Pärast vee lisamist ja loksutamist, oli selgelt näha, et uuritavast proovist nr 1 moodustatud lahuses olid lipiidid. Lahus muutus häguseks, läbipaistmatuks. Seal esinevad lipiidid ei lahustunud veel, vaid moodustasid vees mikroskoopilisi tilgakesi. 1.3.3 Akroleiiniproov Glütserooli kuumutamisel, eriti vett siduvate ainete juuresolekul, tekib terava lõhnaga küllastamata aldehüüd akroleiin. Sama reaktsiooni annavad teisedki glütserooli sisaldavad ained (ei anna vahad, sfingolipiidid jt). Seega võimaldab akroleiini moodustumine otsustada, kas tegemist on glütserooli sisaldava lahusega või mitte. Töö käik: Kahte kuiva katseklaasi pannakse 1 g KHSO4 või NaHSO4 ja lisatakse mõni tilk kahest erinevast uuritavast materjalist (proov nr 1 ja nr 2)
........... 23 Kontrollküsimused ............................................................................................... 23 1.3 LIPIIDIDE REAKTSIOONID.............................................................................. 25 1.3.1 Rasvapleki proov ....................................................................................... 27 1.3.2. Emulsioonitest ........................................................................................... 28 1.3.3 Akroleiiniproov ........................................................................................... 28 1.3.4 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides ......................................... 29 1.3.5 Liebermann-Burchard'i kolesterooli määramise test .................................. 29 Kontrollküsimused ............................................................................................... 30 2. SEGUDE LAHUTAMINE JA AINETE IDENTIFITSEERIMINE ..........................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
