geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes. (Määrab ära suurema osa populatsiooni tunnuste mitmekesisusest) Teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluaseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonnitit muutumatuks Väiksem evolutsioonivõimeline organismirühm on POPULATSIOON Geneetilise muutlikkuse allikad pop: · Mutatsioonid- tekib mutatsiooniline muutlikkus, enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on kahjulikud Uute geenide teke(kasulikud muutused tekivad ka, kuid neid tekib vähem) · Kombinatiivne muutlikkus- ristsiire meioosis, toimub alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel( mood suurema osa populatsioonide geneetilisest muutlikkusest) · Geenisiire- erinevate populatsioonide isendiste ristumine · Geenitriiv- juhuslikud muutused pop geneetilises strukutuuris(suurem mõju väikestes populatsioonides)
erinevad teineteisest. Molekulaargeneet:Mida sarnasem nukleotiididjärjestus võrreldavate organismide geenides, seda lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad.Mol. gen. võimaldab märata ka AEGA, sest teada nukleotiidjärjestuse muutumise kiirus. Populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid moodustavad selle populatsiooni geenifondi Mutatsioon-Populatsioonis tekib mutatsiooniline muutlikkus (geen-, kromosoom- ja genoommutatsioonid).Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on kahjulikud.Mutatsiooniline muutlikkus on evolutsiooni peamine allikas.Kombinatiivne- Alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel.Meioosis - kromosoomide ristsiire viljastumisel - alleelide kombineerumine Geensiire- Erinevate populatsioonide isendite ristumine. Populatsiooni geenifondi võivad sattuda uued, varem seal puudunud alleelid. Loomade ränded. Taimede viljade, eoste ja tolmuterade levik Geenitriiv-Juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris
Raymond (Ray) Kurzweil (12.02.1948) Ray Kurzweil sündis ja kasvas üles New-Yorgis. Tema vanemad olid juudid, kes põgenesid enne teist maailmasõda Austriast Ameerikasse. Raymond Kurzweil on tänapäeval üks tuntumaid futuriste. Microsofti asutaja Bill Gates on nimetanud 64aastast Kurzweili maailma kõige targemaks futuristiks. Futuristid analüüsivad mineviku sündmusi ja protsesse ning neis avalduvaid seaduspärasid ning püüavad nende põhjal teha tuleviku elukeskkonna, tehnoloogia arengu, sotsiaalsete suhete jms suhtes võimalikult põhjendatud ennustusi, mis teatud juhtudel aitaksid olevikus otsuseid langetada. Ray Kurzweil on öelnud, et aastal 2029 on inimene surematu. Tuues esile vererakusuuruseid "allveelaevu", mida loodetakse kasutada kasvajate hävitamisel ja trombide lahustamisel. Väidetavalt Nanobotid võivad tulevikus teha ka operatsioone, ilma et lõikusest armi jääks.
populatsiooni geneetiliseks struktuuriks. G e n e e t ilin e m u u t lik k u s M u t a t s io o n ilin e m u u t lik k u s K o m b in a t iiv n e m u u t lik k u s G e e n is iir e G e e n it r iiv Geneetilise muutlikkuse peamised allikad Mutatsioonid Populatsioonis tekib mutatsiooniline muutlikkus (geen-, kromosoom- ja genoommutatsioonid) Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on kahjulikud. Mutatsiooniline muutlikkus on evolutsiooni peamine allikas. Kombinatiivne muutlikkus Alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel. · Meioosis - kromosoomide ristsiire · viljastumisel - alleelide kombineerumine Geenisiire Erinevate populatsioonide isendite ristumine. Populatsiooni geenifondi võivad sattuda uued, varem seal puudunud alleelid. · Loomade ränded · Taimede viljade, eoste ja tolmuterade levik Geenitriiv
must sapp (kr. melas chole) ja kollane sapp (kr. chole). Siit tulenevad tänapäevalgi tuntud temperamenditüüpide nimetused: sangviinik, flegmaatik. melanhoolik, koleerik. Nende antiikteadlaste põhiliseks teeneks tuleb lugeda seda, et nad olid temperamenditüüpide "ristiisad" ja andsid neile nimetused, veelgi olulisemaks aga seda, et nad oskasid näha nelja põhitüüpi, mida tunnustatakse tänapäevalgi. ( Juhan Sõerd. 1992. ,,Psühholoogia kõigile") Temperament on üks selgemalt avalduvaid isiksuse omadusi. Ta ilmneb inimese igapäevases käitumises, kõnes, liigutustes ja näoilmes. Mõne inimese kohta võib öelda, et ta on temperamentne, teise kohta mitte. Tuleb väljal, et ühel inimesel on temperament olemas, teisel aga mitte. Mõistagi see niimoodi ei ole - igal inimesel on oma temperament, oma temperamendiomadused ja temperamenditüüp. Ühed inimesed lihtsalt reageerivad välisärritustele intensiivsemalt ja
Kirjelda, kellel ja kuidas uuringut teostatakse? Aheldatuse uuringu käigus vaadeldakse, kas uuritav geen pärandub pk pk koos meie poolt valitud markeriga ehk kas esineb aheldatus markeri ja haigusseoselise geeni vahel. Analüüsil jälgitakse haiguse avaldumist sugulaste seas ja määratakse ära rekombinantsed ja mitterekombinantsed genotüübid. Aheldusanalüüs kasutab populatsioonis harvasid, kõrge penetrantsusega ehk sageli avalduvaid mutatsioone. 7. Mida tähendab ahelduse tasakaalustamatus? Kellel ja kuidas seda uuritakse? Ahelduse tasakaalustamatus (LD linkage disequilibrium) on mõiste, mis kirjeldab mittejuhuslikku alleelset assotsiatsiooni. LD populatsioonigeneetika termin, mis tähistab kahes või enamas lookuses olevate alleelide mittejuhuslikku koosesinemist (lookused ei pea tingimata asuma samas kromosoomis)
kõnes, näoilmes ja liigutustes. Seega on seda lihtsam uurida, kui mõnda muud isiksuse omadust. Aga mis on siis ikkagi temperament? Kuidas eristatakse erinevaid temperamenditüüpe? Järgenv töö jaguneb kaheks osaks, esimeses üritan selgusele jõuda, mis siis ikkagi on temperament ning teises tutvustan erinevaid temperamendi tüüpe. Mis on temperament? Temperament on üks selgemini avalduvaid isiksuse omadusi. Arvatakse, et temperament avaldub ainult osadel inimestel, kuid see pole tõsi. Temperament on olemas igal inimesel, kuid erinevate omadustega ning igal inimesel avaldub eritüüpi temperament. Mõned inimesed lihtsalt reageerivad intensiivsemalt ja energilisemalt, kuid teised on lihtsalt loiult ja väheenergiliselt. Kuidas jaguneb temperament? Temperament jaguneb neljaks erinevaks tüübiks.
põhimahlast: veri (kr. sanguis), lima (kr. flegma), must sapp (kr. melas chole) ja kollane sapp (kr. chole). Siit tulenevad tänapäevalgi tuntud temperamenditüüpide nimetused: sangviinik, flegmaatik. melanhoolik, koleerik. Nende antiikteadlaste põhiliseks teeneks tuleb lugeda seda, et nad olid temperamenditüüpide "ristiisad" ja andsid neile nimetused, veelgi olulisemaks aga seda, et nad oskasid näha nelja põhitüüpi, mida tunnustatakse tänapäevalgi. Temperament on üks selgemalt avalduvaid isiksuse omadusi. Ta ilmneb inimese igapäevases käitumises, kõnes, liigutustes ja näoilmes. Mõne inimese kohta võib öelda, et ta on temperamentne, teise kohta mitte. Tuleb väljal, et ühel inimesel on temperament olemas, teisel aga mitte. Mõistagi see niimoodi ei ole - igal inimesel on oma temperament, oma temperamendiomadused ja temperamenditüüp. Ühed inimesed lihtsalt reageerivad välisärritustele intensiivsemalt ja energiliselt, teised aga
TEMPERAMENT Sõltuvalt emotsionaalsest reaktiivsusest ja meeleolust on inimesed erinevate afektiivsete stiilide ehk temperamentidega. Kuigi temperament on osa inimese isiksusestruktuurist ning suuremal või vähemal määral stabiilne ning kestev afektiivse käitumise süsteem (ja mõningate arvamuste kohaselt temperament ja isiksus kattuvad), sisaldab isiksus siiski rohkem tunnuseid kui temperament. Temperament on üks selgemalt avalduvaid isiksuse omadusi. Ta ilmneb inimese igapäevases käitumises, kõnes, liigutustes ja näoilmes. Mõne inimese kohta võib öelda, et ta on temperamentne, teise kohta mitte. Tuleb väljal, et ühel inimesel on temperament olemas, teisel aga mitte. Mõistagi see niimoodi ei ole - igal inimesel on oma temperament, oma temperamendiomadused ja temperamenditüüp. Ühed inimesed lihtsalt reageerivad välisärritustele intensiivsemalt ja energiliselt, teised aga
-) Lõhestav valik seiseb kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises. -) RNA moodustumine oli elutekke esimene aste. -) Uus täiuslikum organismitüüp võimaldab asustada uusi keskkondi. -) Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon. * 3. Osa Leidke kõige õigem vastusevariant (kirjutan vaid õiged vastused) (1p) -) Elu tekkele eelnes: keemline evolutsioon. -) Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on organismidele: kahjulikud. -) Esimesed Aafrikast välja rännanud inimlased olid: püstised inimesed. -) Esimesed elusolendid ilmusid Maale umbes: 4 miljardit aastat tagasi. -) Kaasaegsed inimesed kuuluvad liiki: tark inimene. -) Linnud põlvnevad: roomajatest. -) Linnu tiib ja inimese käsi on: homoloogilised. -) Mikroevolutsioon on: liigisisesed evolutsioonilised muutused. -) Nüüdisinimese väljaränne Aafrikast algas umbes: 100 tuhat aastat tagasi.
populatsioon( liigisisene rüh, mis kestvalt asustab teatud piiratud osa liigi levilast). Populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid moodustavad selle populatsiooni geenifondi. Erinevate alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nim populatsiooni geneetiliseks struktuuriks. Geneetilise muutlikkuse esmaseks allikaks on mutatsioonid. Mutatsioonide tulemusena tekib populatsioonis mutatsiooniline muutlikkus. Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on kahjulikud, põhjustavad organismide hukkumist, alandavad elujõudu, takistavad või piiravad järglaste saamist. Kasulikud mutatsioonid: suureneb organismide vastupidavus haigustele, temperatuurile jne. Geneetilise muutlikkuse teiseks allikaks on alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel. Kombinatiivne muutlikkus moodustab suurema osa populatsioonide geneetilisest muutlikkusest. Isendite ristumine ehk geenisiire.peale mutatsioonide, geneetilise
B 14.. Millised antud väidetest on õiged? VÄÄR VÄIDE PARANDA ÕIGEKS EITUST KASUTAMATA! 14.1 .Kõrvuti uute liikide tekkimisega, on paljud liigid välja surnud ja kuskil mujal piirkonnas uuesti tekkinud VALE Kõrvuti uute liikide tekkimisega on elu ajaloos toimunud nende väljasuremine 14.2. Linnud põlvnevad roomajatest ÕIGE 14.3. populatsioonis elavate loomade geenid ja alleelid moodustavad populatsiooni geeni struktuuri ÕIGE 14.4. Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on kasulikud VALE Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on kahjulikud. 14.5. Darwini arusaamade kohaselt põlvnevad olemasolevad liigid algselt loodud liikidest VALE Darwini arusaamade kohaselt on olemasolevad liigid arenenud ühest liigist. 15. Võrdle mutatsioonilise ja kombinatiivse muutlikkuse osa evolutsiooni materjalina? 16.Selgita mõisteid: a) makroevolutsioon- liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass)
Enamasti põhineb see metoodika mutantsete geenide äratundmisel DNA-proovide abil. Need on lühikesed üheahelalised DNA-fragmendid, mille nukleotiidijärjestus vastab tuntud mutatsioonilistele järjestustele geenides ja mis nende geenilõikudega paarduvad. Peale selle on nad varustatud signaalelementidega, radioaktiivsete või fluorestseeruvate markeritega, mis aitavad kindlaks teha nende seostumist defektsete geenidega. Sellised proovid võimaldavad mis tahes elujärgul avalduvaid geneetilisi puudeid tuvastada juba enne sündi, idegi varastes embrüotes enne nende siirdamist. Üha laiemalt rakendatavaks on saanud nn. DNA-sõrmejälgede metoodika. See nimetus on tuletatud 19. sajandi lõpul avastatud nähtusest, et iga inimese sõrmejäljed on kordumatud. Inimese DNA-järjestuste uurimisel selgus, et genoomis on rohkesti muutlikke piirkondi e. lookusi, mida saab eristada fragmentide pikkuse järgi. Genoomi restriktaasidega töödeldes
·premeerib iseennast ·hoolitseb enda välimuse eest ·ei karda õnnetumisi ·on iseseisev 12.Isiksuse suundus on tema domineerivate vajaduste, huvide, kalduvuste, väärtuseorientatsioonide, suhtumine ja hoiakute süsteem, mõjurite kogum, mille toimel inimene valib oma suhteid ja tegevusi. Suundus on inimese elu suunahoidjaks, ta annab elule kindla eesmärgi ja suuna. 13.Temperament on üks selgemalt ja reljeefsemalt avalduvaid isiksuse omadusi. Esineb igapäevases käitumises, kõnes, liigutustes ja näoilmes. Temperamendi all mõeldakse inimese psüühika dünaamikat, mis avaldub tema käitumise ja väljendusliigutuste omapäras. Temperamenditüübid: ·Sangviinik: reaktiivsus ja aktiivsus tasakaalus,ekstravertne. Seltsib, avatud, jutukas, meeldiv, elavaloomuline, muretu, mugav, juhtuv. ·Koleerik:reaktiivsus ületab aktiivsuse, ohjeldamatu, kannatamatu, äge, tundlik, rahutu,
.......9 Kokkuvõte............................................................................................................................11 2 Sissejuhatus Mõnikord erinevad lapsed oma võimetelt, taustalt ja isiksuseomadustelt sedavõrd, et nende õppimisvajadusi on raske rahuldada harjumuspäraselt ja kergesti kättesaadaval viisil, sealhulgas nii-öelda tavalises õpikeskkonnas. Sellisel viisil avalduvaid erinevusi nimetatakse hariduslikeks erivajadusteks, laiemas kontekstis lühemalt erivajadusteks (Kõrgessaar, 2002:10). Soodsa arengu tagab lapsele laiaulatuslik isikute, institutsioonide ja muude ressursside võrgustik. On toimunud suured muutused erivajadustega lastega arendamis- ning haridusvõimaluste loomise ja pakkumise osas. Muutunud on võimalused, kättesaadavus, suhtumine ja meetodid. Varajane märkamine ja sekkumine on aluseks edasisele arengupotensiaalile.
TÕENE Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on liik. VÄÄR · Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon. Stabiliseeriv valik seisneb kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises.VÄÄR · Lõhestav valik seisneb kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises. Esimesed elusorganismid ilmusid Maale arvatavasti 3,7 ... 4 miljardit aastat tagasi. TÕENE Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on organismidele: a) Kasulikud b) neutraalsed c) kahjulikud d) surmavad Linnud põlvnevad: a) Kaladest b) kahepaiksetest c) roomajatest d) imetajatest Organismi sarnasus mõne teise liigiga on: a) Konvergents b) divergents c) mimikri d) progress Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on: a) Rakk b) isend c) populatsioon d) liik e) kooslus Esimesed Aafrikast välja rännanud inimlased olid:
kuna tihti võis just kiigeplatsilt (kuna see oli ikka kuskil kõrgemal kohas, eemalt tulijale näha) näha päikese merre kukkumist, samas on kiige üles-alla liikumine justkui tajutavalt sarnane päikese liikumisega taevas. Nõnda sattusid ka solaarmütoloogia motiivid eestlaste kiigelauludesse - seega peaksin uurimust suhteliselt adekvaatseks. 10. Iseloomusta läänemeresoome rahvaste pikse-sõnavara ning selles avalduvaid arusaamu taevajumaluse olemuse kohta. Missuguste valdkondadega on piksejumalat seostatud karjala loitsudes ja Erastvere külamehe piksepalves? Vana mees eesti: kõu vana mees, vanaisa äike vanaisa, ka vadja äiä taevataat, taeva isa soome-karjala-isuri: ukkonen > Ukko 'vanaätt', ukkon-kaari vikerkaar liivi: vana iza, pitki iza deskriptiivsõnad (pikk, valge, väle) eesti pikne < *pitk (pikk), vt Gutslaff 1644: Picken ja Picker; sama tüvega seotud
Vajakajäämised infos on tänapäeval organisatsioonile kulukamad võrreldes ajaga paarkümmend aastat tagasi. Arvestusinformatsiooni kasutamine juhtimisprotsessis on saanud aga võimalikuks eelkõige tänu infotehnoloogia tormilisele arengule viimastel aastakümnetel. Organisatsioonide juhid vajavad oma tööks mitmesugust infot. Neile kättesaadav info peaks kajastama organisatsiooni sees toimuvaid protsesse ning nende protsesside nii organisatsioonis kui ka väliskeskkonnas avalduvaid tulemusi. Seoses organisatsiooni väliskeskkonas toimuvate kiirete muutustega ning vajadusega nende muutustega võimalikult kiiresti ning väikseimate kuludega kohaneda, vajavad organisatsioonide juhid aina rohkem infot ka organisatsiooni väliskekkonnast. Tänu eespoolnimetatule võib öelda, et viimase paarikümne aastaga on toimunud arvestuses paradigma muutus. Arvestus kaasaegses tähenduses ongi eelkõige olulise
-UV lamp -3M lamp -Suurendusklaas -Mikroskoop 32. Kirjeldage piiri ületamisel isiku tuvastamist (profileerimist). -Isiku tuvastamise käigus teostatakse erinevaid protseduure. Nii neid, mis on ette nähtud isikusamasuse kontrollimisel, kui ka võimalusel isiku küsitlemist, arhiivi jms dokumentide põhjal ütluste kontrolli, biomeetriliste isikuandmeteja muid isikusamasuse tõsikindlaks veendumiseks vajalikke protseduure. -Kõiki avalduvaid tunnuseid tuleb vaadata eraldi(nina kõrvad, suu asetus silmade kuju, kulmud, sünnimärgid jne.) 33. Milliseid sidevahendeid piirivalves kasutatakse? · Raadiosaatja · Telefon · Morse · Kõik muud võimalikud vahendid(suits) 34. Milliseid relvi piirivalves kasutatakse? Teenistusrelvad on: 1) tulirelv püstol PM (makarov) automaat galil, kalasnikov 74 aksu 2) gaasirelv; 3) pneumorelv; 4) külmrelv; 5) elektrisokirelv. '
EVOLUTSIOONI GENEETILISED ALUSED Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon. Geneetilise muutlikuse allikad populatsioonis: I Mutatsioonid- tekib mutatsiooniline muutlikkus. Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on kahjulikud. II Kombinatiivne muutlikkus- ristsiire meioosis, toimub alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel. Moodustab suurema osa populatsioonide geneetilisest muutlikusest. III Geenisiire- erinevate populatsioonide isendite ristumine. Geneetilise materjali vahetamine. Nt. Ränded, viljade levik, eoste levik. Juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. Avaldab mõju väikestes populatsioonides.
17. 13. Ühegi liigi geenifond ei võimalda lõputult ümber kohastuda ÕIGE- sest keskkonnatingimused muutuvad pidevalt ja kiiresti 17. 14. Evolutsioonis on suurenenud biootiliste tegurite(elusa looduse) osakaal ÕIGE 17. 15. Kahepaiksed põlvnevad vihtuimsete kalade sarnastest eellastest ÕIGE 17.16. Linnud põlvnevad roomajatest ÕIGE 17.17. Populatsioonis elavate loomade geenid ja alleelid moodustavad populatsiooni geeni struktuuri ÕIGE 17.18. Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on kasulikud VALE – enamik on kahjulikud. 17.19. Darwini arusaamade kohaselt põlvnevad olemasolevad liigid algselt loodud liikidest – VALE. Darwini arusaamade kohaselt on olemasolevad liigid arenenud samast liigist. 17.20. Stabiliseeriva valiku tagajärjel on paljudel haigusttekitavatel pisikutel kujunenud ravimi suhtes resistentsus ehk vastupidavus VALE Lõhestava valiku puhul (kus
Kristeva käsitlus abjektsioonist? 53. Iseloomusta läänemeresoome rahvaste taevaga seotud jumalanimetusi, nende päritolu ja muutumist aja jooksul. 1)jumal:vadja jumala;väljendid:jumala jürü(müristamine),kollaab jumala(müristab) Vepse jumou(jumal);väljendid:g'umalang'uru,samui jumalankusak(vikrkaar)? 2)haldjas:eestii haldijas,haldjas,hallijas,halljas,haldja,halgijas,halgjas ka all,aljas.? 54. Võrdle läänemeresoome rahvaste pikse-sõnavara ning selles avalduvaid arusaamu taevajumaluse olemuse kohta. 1)vana mees: eesti kõu(vana mees,vanaisa),eesti äike-äi(vanaisa,ka vadja öö),soome-karjala-isuri ukkonen-ukko 'vanaätt',vadja vana iza(vanaisa).soome isäinen(pikne). 2)deskriptiivsõnad(pikk,valge,väle):eesti pikne(pikk),soome pirkäinen,pitkäinen(piiblitõlgetes ja murdesõnades),liivi pit'ki,pi'kiz(pikne,pikse-isa),eesti välk(seotud ka valgusega),vadja jürü(müristamine,piksemürin),liivi bor'it(äike)
Eripsühholoogia tegeleb füüsiliste ja psüühiliste puuetega inimestega 2.)Millega tegeleb eripedagoogika? Eripedagoogi põhitegevus on hariduslike erivajadustega lapse arengu suunamine eesmärgiga soodustada psüühiliste protsesside ja isiksuse arengut eakohase normi suunas, esmase puude ületamine/vähendamine ja teiseste puuete vältimine pedagoogiliste vahenditega, tema potentsiaalsele arenguvallale vastava õpikeskkonna kujundamine. 3.)Kuidas jaguneb eripedagoogika? Koolieelses eas avalduvaid erivajadusi nimetatakse arengulisteks erivajadusteks, kooliealiste laste puhul kõneldakse aga hariduslikest erivajadustest. Arenguline ja hariduslik erivajadus võib olla nii mahajäämus eakohasest tasemest (arengupuue) kui ka andekus mingis arenguvaldkonnas. 4.)Millega tegeleb logopeedia? Logopeedi töö eesmärgiks on kommunikatsioonivõime suulise ja kirjaliku kõne loome ja mõistmisoskuse ning mitteverbaalse suhtlemise parandamine ja/või arendamine. 5
arvulist suhet nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks. Populatsiooni geneetilise struktuuri algseks allikaks on mutatsioonid. Geenmutatsioonid, kromosoommutatsioonid, genoommutatsioonid. Mutatsioonide tulemusena tekib populatsioonis mutatsiooniline muutlikkus. Igas põlvkonnas, ühes gameedis ehk sugurakus on üks geen tuhande kuni miljoni mutatsiooni kohta. Ühes inimeses on keskmiselt kaks uut mutatsiooni. Need ei pruugi avalduda fenotüübis. NB: enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on organismile kahjulikud. Geneetilise muutlikkuse teiseks tähtsaks allikaks on geenialleelide ja kromosoomide kombineerumine sugulisel sigimisel. * Geenisiire (vool) geneetilise materjali vahetus populatsioonide või selle allosade vahel. * Geenitriiv juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. Looduslik valik * Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses paljunemises sõltuvalt nende individuaalsetes iseärasustes ja elutingimuste piiravast toimest
tahtnud ära minna, lõpuks jooksis kuuse alla ja sinna lõigi pikne). Kuradi seos vee ja maa elemendiga (must härg). Mees kuradit näinud – sellest käegakatsutav jälg jäänud. Uuemates usundulistes arusaamades kardetakse ka keravälku.Vadja kõnekäänd: kui vihma sajab ja päike paistab, siis öeldi selle kohta, et jumal riidleb vanakurjaga. 20. Kirjelda läänemeresoome rahvaste pikse-sõnavara ning selles avalduvaid arusaamu taevajumaluse olemuse kohta. • Vana mees – eesti ’kõu’, ’äike’→’äi’(vanaisa); soome-karjala-isuri ’ukkonen’→’ukko(vanaätt); vadja’ ukoo jürü’ ~’ukuo jürü’ (äiksemürin) • Deskriptiivsõnad(pikk, valge, väle) – eesti ’pikne’→’pikt’(pikk); soome ’pitkäinen’, ’pitkänen’; eesti ’välk’←välkuma, seotud valgusega; vadja ’jürü’(müristamine, piksemürin)
elu on sarnane maisega, kuid äraspidine. Oluline, et surnud jääks teispoolsusse ega tuleks sealt tagasi. Arusaam kaugel asuvast teispoolsusest on arhailisem kui arusaam lähedal. 45. Missuguse mütoloogiliste arusaamadega on seotud läänemeresoome rahvaste pärimuses tuntud kõnekäänud, uskumused ja muistendid pikse eest pagevast kuradist?3 Kurat kardab pikset sest see seondub vägu ja tulega, 46. Võrdle läänemeresoome rahvaste pikse-sõnavara ning selles avalduvaid arusaamu taevajumaluse olemuse kohta. 47. Missugused arusaamad teispoolsuse ja selle asukate kohta tulevad esile eesti regilauludes ja setu itkudes? Teispoolsuse valitsejateks on Äijo, Tooni, Mana, Koolu. Teispoolsust kutsuti Toonelaks, Manalaks. Asukaid manalaseks või äijolaseks. Lauludest jääb mulje teispoolsusest, kui endisest maailmast, millest surnud on lahkunud. Tehakse igapäeva tõid, hooldades kas Äijo või Toonela loomi. 48. Kes on Äio
2) kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud, st nad sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest 3) mutagenees puudub populatsioonis ei teki märgatava sagedusega uusi mutatsioone 4) populatsioon on isoleeritud puudub geenivool teistest populatsioonidest 5) puudub looduslik valik, st kõik genotüübid on võrdsed kohasusega ehk valikuväärtusega. * mutatsiooniline muutlikus tekib harva ; kõik ei avaldu (nt geenmutatsioonid); enamus avalduvaid on kahjulikud või letaalsed (ei pärandu); osa neutraalsed; vähesed kasulikud (ainult need evolutsiooni materjaliks), võib lisanduda uusi alleele. * kombinatiivne muutlikus olulise tähtsusega; suurim osa geneetilisest muutlikkusest; ristsiire; alleelide kombineerimine sugulisel paljunemisel, tekivad erisugused genotüübid * geenisiire erinevate samaliigiliste populatsioonide ristumine, nn geneetilise materjali liikumise tulemus; võivad lisanduda uued alleelid või geenid
elge; kiirgav’); tähendus laienes taevajumalalt hiljem ka kogu taeva tähenduseks; vrd. indoaaria *dyáv‐ [‘taevas’]; djú‐pa’ [‘taevajumal’] < IE *dyew‐s (kreeka Zeu‐s = ladina jú‐: *Ju‐pater > Ju-piter > Juppiter [‘Taeva Isa’]) Vrd PF *taivas (‘taevas’) < indoiraani *daivas (‘jumal’) 54. Võrdle läänemeresoome rahvaste pikse-sõnavara ning selles avalduvaid arusaamu taevajumaluse olemuse kohta. 1) vana mees eesti kõu (Wied.: vana mees, vanaisa), ka kõuk, vrd soome kouko, kouki (surm, tont, suur loom, karu, t äi) eesti äike < äi (vanaisa, ka vadja äiä), väljend: äiä hoog (piksetuul), ka soome äijä jyriJää (müristab), v rd ka Äio soome‐karjala‐isuri ukkonen < ukko ’vanaä’, ka väljendid ukon kaari (vikerkaar) ja ukkosen vaaja (välgunool, „piksevai”)
Pikne on jumala viis kuradit kinni võtta, sest kurat tahab kuu ja tähed ära varastada. Üheks uskumuseks on, et äikse ajal peab uksed ja aknad kinni panema, muidu võib kurat majja peita. 56. Missugused on taevasele üliolendile iseloomulikud tunnused? On seotud väe või elujõu ideega, teda iseloomustab eemalviibivus, seega pole tema kohta palju informatsiooni müütides, samastatakse päikese, loomade või lindudega. 57. Võrdle läänemeresoome rahvaste pikse-sõnavara ning selles avalduvaid arusaamu taevajumaluse olemuse kohta. Vana mees: eestis kõu, äi. soome karjala ukko. vadja ukou jürü piksemürin. Deskriptiivsõnad: pikne pikk, pitkäinen, välk välkuma, vadja jürü (müristama) Jumalad 58. Iseloomusta eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste haldja-terminoloogiat. Jumo tüvi sõnast jumal. Väljend haldjas ja selle derivatsioonid tõenäoliselt laen germaani keeltest. Emandad ja isandad, tuuleema. Vadja jarvi-pappi. 59
pakku. Haldjas = halb vaim, pikne = hea. Eestlastel - vanakurat musta härja kujul jälitatuna piksest. Kurat tahab tähed ja kuu varastada, selle pärast ajab pikne teda taga. Veel liivlastel - kurat õrritab jõevees olles pikset. Vanamehe kujul õpetab pikseisa ühte möödunud meest, kuidas kuradist lahti saada. Abinõu toimib ja peale seda kurat enam jõehaudades ei asu. 45. Võrdle läänemeresoome rahvaste pikse-sõnavara ning selles avalduvaid arusaamu taevajumaluse olemuse kohta. Uku Masing on välja toonud handi ja mansi keelte eri murrete sõnad tarom, torom, torem ("jumal, taevas, ilm, pikne")(handid ja mansid pole küll läänemeresoomeugrilased), soome keeles tähendab Ukkonen äikest. (ukkosen kivi (piksekivi), ukkosen vaaja, pitkäsen vaaja (piksevai), ukon naula (piksenael). Eesti keelest on kõu, pikne ning äike, mis seostuvad eestlase jumala Piksega. 46
.............17 LISA 2 2 SISSEJUHATUS J. Kõrgessaar (2002) on määratlenud oma raamatus „Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlussse” varasema ajaga võrreldes uudse erivajaduse sõnastuse: „Mõnikord erinevad lapsed oma iseloomu, tausta ja võimete poolest sedavõrd, et nende arenguvajadusi on raske rahuldada tavakeskkonnas, sel viisil avalduvaid erinevusi nimetetakse arengulisteks või hariduslikeks erivajadusteks.” (viidanud Lilleoja, 2012, 5). Puudega lapsel peavad olema terve lapsega samaväärsed võimalused hariduseks, arenemiseks ja eneseteostuseks. Haridustee alguseks võib pidada aga lasteaeda (Eesti Vabariigi Lastekaitseseadus 1992). Puudega lapse sünd perekonda toob kaasa muudatusi igapäevaelus kogu selle perekonna jaoks – vanemate, õdede ja vendade, vanavanemate, ka sugulaste, s.t. kõigi jaoks, kes puudega lapse
1. Materjali käitumine koormamisel (reoloogilised mudelid, konstruktsioonimaterjalide mudelid, materjali seisundid). Konstruktsioonimaterjalide teimimisel saadud ulatuslikku andmestikku üldistab mehaanika haru reoloogia, mis tegeleb keskkonna (selle terminiga haaratakse tahkist ja vedelikku) deformeerumise ja voolamisega. Reoloogilised mudelid: Reoloogia on kindlaks teinud, et reaalsete materjalide koormamisel avalduvaid mitmekesiseid omadusi saab kirjeldada kolme põhiomaduse kaudu, milleks on elastsus, plastsus ja viskoossus. Elastsuse all mõistetakse materjali vastupanu sõltumatust koormamiskiirusest ja võimet täielikult taastada esialgne seisund peale koormuse kõrvaldamist. Plastsus on materjali võime piiramatult deformeeruda ja tekkinud deformatsiooni säilitada. Viskoossus on materjalis tekkiva pinge sõltuvus deformeerumiskiirusest.
Erivajadustega laste arengu toetamine enne kooliiga Erivajadustega laps vanuses 0-7a, arengukeskkonna mõjutegurid: Mõnikord erinevad lapsed võimetelt, taustalt ja isiksuseomadustelt sedavõrd, et nende arenguvajadusi on keeruline rahuldada harjumuspärasel viisil või tavakeskkonnas. Sel viisil avalduvaid erinevusi nimetataksegi laiemalt erivajadusteks. Kui erivajadused ilmnevad enne kooliiga, siis nimetatakse neid pikemalt arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Seega on lapse erivajadusi võimalik määratleda üksnes tema arengu põhjaliku tundmaõppimise järel ja konkreetset kasvukeskkonda arvestades. Lapse abistamiseks ja arendamiseks ei piisa tema puuete või häirete diagnoosimisest arsti de poolt,
Bakterid on looduses orgaanilise aine lagundajad e destruendid . Nad tagastavad atmosfääri taimede poolt omastatud süsihappegaasi ja suurendavad mullas huumuse osa. Bakterid tagavad looduses ainete ringluse. Osa bakteritest suudab kasutada õhulämmastikku. 2. Evolutsiooni geneetilise muutlikkuse peamised allikad Mutatsiooniline muutlikkus: Populatsioonis tekib mutatsiooniline muutlikkus (geen-, kromosoom- ja genoommutatsioonid) Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on kahjulikud. Mutatsiooniline muutlikkus on evolutsiooni peamine allikas. Kombinatiivne muutlikkus: Alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel. Meioosis - kromosoomide ristsiire viljastumisel - alleelide kombineerumine Geenisiire: Erinevate populatsioonide isendite ristumine. Populatsiooni geenifondi võivad sattuda uued, varem seal puudunud alleelid. Loomade ränded Taimede viljade, eoste ja tolmuterade levik
seoste tõlgendamine ehk analüüs, mille käigus vaadeldakse seoseid teksti ja sotsiaalse interaktsiooni (inimeste suhestumise ja suhtlemise) vahel, st vaadeldakse teksti kui sotsiaalset tegevust. Teksti nähakse sotsiaalse tekstiloomeprotsessi produktina, aga ka ressursina tõlgendamisel. Sealjuures tuleb arvesse võtta teksti võimalike tõlgendajate taustteadmisi ja tavaarusaamu, sest ainult need muudavad teksti reaalseks, sotsiaalselt toimivaks. Sel etapil tõlgendatakse diskursuses avalduvaid keelelisi valikuid teksti loomise või tootmise ning teksti tarbimise ehk vastuvõtu kontekstis, püüdes vastata küsimustele, miks on tekst just niisugune ja kuidas vastuvõtjad seda tulenevalt situatsioonilisest ja intertekstuaalsest kontekstist tõenäoliselt tõlgendavad. 3. etapp on seletamine ehk sotsiaalne analüüs, mille käigus vaadeldakse seoseid diskursiivse praktika ja sotsiokultuurilise praktika, st interaktsiooni (teksti kui sotsiaalse tegevuse) ja
(ERA II 205, 445/7 (6) < Tln < Keila 1939.) 56. Missugused on taevasele üliolendile iseloomulikud tunnused? Üliolend kui Taevajumal või taevas Äiksejumal Hele valguskuju Seotud väe või elujõu ideega Iseloomustab eemalviibivus, mille tõttu pole palju müüte Samastatakse ka päikese, looma või linnuga 57. Võrdle läänemeresoome rahvaste pikse-sõnavara ning selles avalduvaid arusaamu taevajumaluse olemuse kohta. Pikse(jumala) ja ta oponendi vastasseis · L. Röhrich: pikse vastasena kurat asendanud kurja hiiglase, kes soovib röövida päikest, kuud ja tähti · Pikse oponendi seos vee- ja maa-elemendiga; ktoonilise sfääriga (vt must härg) · Varasemate jumalanimede kohandamine kristliku mütoloogia ja usundisüsteemiga (lms jumal(a), kurat, perkele, vrd leedu velnias) Piksega seotud sõnavara lms keeltes 1) vana mees · eesti kõu (Wied
http://arvamus.postimees.ee/3419617/leelo-tiisvelt-erivajadusega-laps-tavaklassis-jah-see-on- normaalne Loengumaterjalide lühikokkuvõtted ERINEVUSED. MIS ON ERIVAJADUS? 1. Inimesed erinevad üksteisest: vaimsete ja psühhomotoorsete võimete, tausta ja isiksuseomaduste poolest 2. Erivajadus on kõik see, mis tingib vajaduse muuta ja kohandada keskkonda, et tagada lapsele maksimaalsed võimalused arenguks. 3. Koolieelses eas avalduvaid erivajadusi nimetatakse ka arengulisteks erivajaduseks. 4. Koolieas nimetatakse neid hariduslikeks erivajadusteks. 5. Koolijärgsed probleemid avalduvad sageli toimetuleku-piirangutena, hoolekandes eristatakse kehalisi ja psüühilisi erivajadusi. TERMINOLOOGIA 1. puue - organismi, psüühika või motoorika mõne funktsiooni täielik puudumine 2. hälve - psüühika ja/või motoorika funktsiooni osaline puudumine 3
mullaviljakusest. Arvestades rabas olevat toitainete vaesust ja sademevee toitelisust, siis on palju teisi loodusliku uuenduse teket ja arengut mõjustavaid tegureid, millest kõige tugevamad on seotud inimtegevusega. Siia kuuluvad rabade kuivendamine, maaharimine, väetamine ning antud töö uurimisobjektina õhusaaste. Madala puhverdusvõimega rabades tingib õhusaaste teiste ökosüsteemidega võrreldes märksa ulatuslikumaid ning selgemini avalduvaid muutusi, neid täheldati esmakordselt juba ligikaudu 200 aastat tagasi Suurbritannias, mil Manchesteri ümbruse soodest hakkasid kaduma turbasamblad. Hiljem on samalaadseid protsesse kirjeldatud märksa laiematel aladel Lääne-Euroopas ning Põhja-Ameerikas. Alates 20 sajandi lõpukümnenditest on täheldatud olulisi muutusi ka Kirde-Eesti suuremates õhusaasteallikate läheduses paiknevates rabades. Seda siis aluselise õhusaaste näol, mis tuleneb peamiselt põlevkivi
Ta toetub Sophoklese käsitlusele ja eriti Oidipus Kolonose peale. 53. Iseloomusta läänemeresoome rahvaste taevaga seotud jumalanimetusi, nende päritolu ja muutumist aja jooksul. Uurali rahvad on jumalanimetustel kasutanud mõisteid: ülemine, taevas, jumal. Jumal võib olla ka maagiliselt väekas olend, jumala tähendus laienes hiljem kogu taeva tähenduseks. Taevas tähistabki tihti jumala või midagi suuremat. 54. Võrdle läänemeresoome rahvaste pikse-sõnavara ning selles avalduvaid arusaamu taevajumaluse olemuse kohta. Piksega seostatakse tihti mõistet vana mees või taevaisa/ taevataat. Teine võimalus on pikset seostada mõistega pikk, valge, väle. Kolmas viis on sisuda pikse tähendust jumalaga, sest ta seostub müristamise, välkumise ja vikerkaarega. pikne oli "jumala mürin" ning vikerkaar kas "jumala hobune" või "jumalavöö", äiksetorm oli "jumala ilm" ja jumalaga seostus mõiste pikne " müristab ja välku lööb" 55
’Puhkav jumal’ – ürgjumal, kes tegutses loomisel, kuid seejärel loovutas oma positsiooni ja taandus kättesaamatusse kaugusesse. Üliolend kui taevajumal/taevas, äikesejumal, hele valguskuju. Seotud väe/elujõu ideega, iseloomustab eemalviibivus, samastatakse ka päikese, linnu/loomaga. (päike ja kuu üliolendi hüpostaasidena, looma/linnu seostamine üliolendiga kütikultuurides.) 57. Võrdle läänemeresoome rahvaste pikse-sõnavara ning selles avalduvaid arusaamu taevajumaluse olemuse kohta. • Vana mees – eesti ’kõu’, ’äike’→’äi’(vanaisa); soome-karjala-isuri ’ukkonen’→’ukko(vanaätt); vadja’ ukoo jürü’ ~’ukuo jürü’ (äiksemürin) • Deskriptiivsõnad(pikk, valge, väle) – eesti ’pikne’→’pikt’(pikk); soome ’pitkäinen’, ’pitkänen’; eesti ’välk’←välkuma, seotud valgusega; vadja ’jürü’(müristamine, piksemürin)
(kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Agroökoloogia (põllumajandusökoloogia) ökoloogia haru, mis uurib põllumajanduslikes kultuurkooslustes avalduvaid ökoloogilisi seoseid. A. pöörab suurt tähelepanu agroökosüsteemides ilmnevale inimtegevuse mõjule ning neis toimivaile regulatsiooni- ja kompensatsioonimehhanismidele. A. rakenduslik eesmärk on kultuurtaimekoosluste biotsönootiliste seaduspärasuste kasutamine nende produktiivsuse ja iseregulatsioonivõime suurendamiseks ning mulla viljakuse säilitamiseks, ka biotõrje rakendamine. A.
- Haigusärevuse häire – tean et mul on mingi raske haigus Somatoformsed häired - Valdavalt kehaliste sümptomitega häired; sümtpomaatika viitab somaatilistele haigustele - Vaatamata korduvale uurimisele ei leita orgaanilist alust ning patsiendid pöörduvad jätkuvalt oa kaebustega arstlikule uuringule - Sümptomite algus ja püsimine on seotud mõne ebameeldiva elusündmuse, raskuste või konfliktidega, mida aktiivselt eitatakse - Kehaliselt avalduvaid sümptomeid ei saa seletada mingi muu psüühikahäirega - Ei välista samaaegsest somaatilist haigust - Sageli kaasuvana: depressiooni, ärevushäired Somatisatsioonihäire Mitmekesised, korduvad, varieeruvad füüsilised vaevused (6 või enam vähemalt 2s elundsüsteemis - Kestvad - Põhjustavad olulisi probleeme või abiotsimist - Komplitseeritud meditsiiniline anamnees - Sümptomid võivad olla seotud suvalise organi või organsüsteemiga Kõige tavalisemad on
domineeriva motivatsiooni kui olemasoleva situatsiooni poolt. Füsioloogilise ja psüühilise suhe Aju poolt vahendatud psüühika abil ei tunneta me mitte aju ennast , vaid maailma ja selle omadusi. Päritavus sõltub peale geenide vastastikuse toime veel ka keskkonna mõjust (neist üks olulisi on kasvatus) ning isengi soost. Pärilikkusinformatsiooni individuaalset komplekti saame nimetada genotüübiks,selle informatsiooni realiseerimisel tekkivaid ja avalduvaid kehalisi ja käitumuslikke eripärasid isengi fenotüübiks. Tänapäeval on selgunud et paljud psühhofüsioloogilised erisused on kaasa sündinud ( muusikaline kuulmine, mõned nägemise omadused, koordinatsiooniomadused, temperamenditüüp ja reageerimistüüp, isegi intelligentsustase eeldusel , et selle avaldumiseks on loodud sobivad tingimused) .Sõltuvalt keskkonnatingimustest ja mõjust võidakse need eeldused kas välja arendada või mitte.
domineeriva motivatsiooni kui olemasoleva situatsiooni poolt. Füsioloogilise ja psüühilise suhe Aju poolt vahendatud psüühika abil ei tunneta me mitte aju ennast , vaid maailma ja selle omadusi. Päritavus sõltub peale geenide vastastikuse toime veel ka keskkonna mõjust (neist üks olulisi on kasvatus) ning isengi soost. Pärilikkusinformatsiooni individuaalset komplekti saame nimetada genotüübiks,selle informatsiooni realiseerimisel tekkivaid ja avalduvaid kehalisi ja käitumuslikke eripärasid isengi fenotüübiks. Tänapäeval on selgunud et paljud psühhofüsioloogilised erisused on kaasa sündinud ( muusikaline kuulmine, mõned nägemise omadused, koordinatsiooniomadused, temperamenditüüp ja reageerimistüüp, isegi intelligentsustase eeldusel , et selle avaldumiseks on loodud sobivad tingimused) .Sõltuvalt keskkonnatingimustest ja mõjust võidakse need eeldused kas välja arendada või mitte.
Geenivaigistus. Meetod seisneb kindlate mRNA- molekulide blokeerimises või kiires lammutamises nn mikro-RNA-de kaudu, mille tulemusena geen ei avaldu (valku ei saa sünteesida). Seda mehhanismi esineb, taimedel, seentel ja loomade ning see kaitseb neid nt viiruste vastu. Seda saab teha ka kunstlikult. Muid geenitehnoloogilisi rakendusi. Molekulaargeneetiline diagnostika. Põhineb mutantsete geenide äratundmisel DNA- proovide abil. Sellised proovid võimaldavad mis tahes elujärgul avalduvaid geneetilisi puudeid tuvastada juba enne sündi, isegi varastes embrüotes enne nende siirdamist. Võimaldab vähendada raske puudega laste sünnisagedust. DNA-sõrmejälgede metoodika. DNA-fragmentide pikkuserinevused annavad DNA elektrforeesi käigus mustri, mis on individuaalselt sama kordumatu kui tõelised sõrmejäljed. Tegime praksis!! Võrreldakse neid kriipse. Polümeraasne ahelreaktsioon (pcr) võimaldab
diferentseerumist. B. subtilis'e põhiline sigma faktor on A. Sporulatsiooni-spetsiifiliste geenide avaldumist kontrollivad sigma faktorid on E, F, G ja K. Sporulatsiooni erinevatel etappidel ekspresseeruvad erinevad sigma faktorid. Sporulatsioonis osalevate geenide avaldumine on kontrollitud nii ajaliselt kui ka ruumiliselt: 1) Faktorid E ja K on seotud emaraku varajaste ja hiliste geenide avaldumisega 2) Faktorid F ja G kontrollivad varajasi ja hiliseid prespooris avalduvaid geene. Sporulatsiooni varajaste geenide avaldumine Prespooris avalduv sigma faktor F on kodeeritud Spo0A-P poolt aktiveeritava SpoIIA operoni viimase geeni spoIIAC poolt. Sellele geenile eelnevate geenide spoIIAA ja spoIIAB produktid kontrollivad F aktiivsust. SpoIIAB on anti-sigma faktor, mis inaktiveerib F-i. SpoIIAB võib siduda nii ATP-d kui ka ADP-d. F-iga seondub SpoIIAB-ATP, SpoIIAB-ADP seondub aga eelistatult SpoIIAA-ga. Seega sõltub F-i aktiivsus ATP/ADP suhtest prespooris.
Võrrelda tuleb alternatiivide eeldusi laiemalt. Alternatiivid, millel on erinevad eeldused, on keeruline kulude ja tulude poole pealt analüüsida. Alternatiivide võrreldamatus teostamise tulemuste arvestamisel tekib üheltpoolt samuti ühiskonna organisatsioonilise liigendatuse tõttu – otsustav subjekt arvestab võimaluse korral ainult oma organisatsioonilise üksuse raames avalduvaid alternatiivi realiseerimise tulemusi. Samal ajal võib alternatiivi teostamine oluliselt mõjutada ka teisi majandussubjekte, ka neid välismõjusid tuleks alternatiivi kasulikkuse hindamisel arvestada. Võib juhtuda ka, et tulemusi käsitletakse liiga kitsalt – näiteks piirdutakse mõnikord ainult otsese majandusliku kasu või kahju hindamisega. Samal ajal võib
spetsiifilised ülesanded, sobib nende valimisel kasutada käitumis- ehk fokuseeritud intervjuud. Käitumisintervjuu on avatud küsimustega struktureeritud intervjuu asjatundlikkuse mõõtmiseks. Pädevus on tööülesande täitmiseks vajalike oskuste 36 käitumuslik kirjeldus. See sisaldab nii teadmisi, oskusi, hoiakuid kui ka isiksuse käitumises avalduvaid omadusi. Seetõttu saab pädevust paremini hinnata ning mõista. Enne intervjuud on ametiprofiilist lähtuvalt määratletud konkreetse ametikoha põhioskused ehk omadused, mis on selles ametis kõige olulisemad. Need võivad näiteks olla koostöövalmidus, stressitaluvus, konfliktide lahendamise oskus. Põhioskuste põhjal koostatakse käitumisintervjuu küsimustik. Ühe intervjuu raames ei käsitleta üldjuhul üle kolme oskuse
Geenmutatsioonide jaotus: 1. Dominantsed ja retsessiivsed mutatsioonid: dominantsed avalduvad tunnusena, retsessiivsed avalduvad vaid siis kui dominantset normaalset pole; 2. Generatiivsed ja somaatilised, päranduvad mõlemad juhul kui pole täpsustatud organismi; 3. Spontaansed (organismis isekujunevad, ilma 55 oluliste väliste mõjudeta) ja indutseeritud (tuvastavatest mutageenidest tingitud); 4. Kahjulikud ja kasulikud, enamik tunnusena avalduvaid mutatsioone on organismile suuremal või vähemal määral kahjulikud (ca 90%), kasulikke on ca 1%, kasulik tuleb defineerida vastavalt keskkonnast (nt putukatel resistentsus), inimesel piimasuhkru lagundamise võime püsimine. 5. Fenotüübilise efekti alusel: surmavad; kahjulikud; kasulikud; neutraalsed. 6. Kuidas mutatsioon mõjutab tunnust: tunnus tugevneb, tunnus nõrgeneb, tunnus kaob; tekib uus tunnus; 7. Autosoomsed või suguliitelised.
B. subtilis'e põhiline sigma faktor (E. coli 70 analoog) on A. Sporulatsiooni-spetsiifiliste geenide avaldumist kontrollivad sigma faktorid on E, F, G ja K. Sporulatsiooni erinevatel etappidel ekspresseeruvad erinevad sigma faktorid. Sporulatsioonis osalevate geenide avaldumine on kontrollitud nii ajaliselt kui ka ruumiliselt: 1) Faktorid E ja K on seotud emaraku varajaste ja hiliste geenide avaldumisega 2) Faktorid F ja G kontrollivad varajasi ja hiliseid prespooris avalduvaid geene. Üldse on B. subtilis'el kirjeldatud 9 erinevat sigma faktorit. Faktorid A (põhiline sigma faktor), B (üldine stressi sigma faktor), C (?) ja D (rakkude liikumisorganid) on seotud rakkude vegetatiivse kasvuga ning eelpoolmainitud H ekspressioon kaasneb regulatoorsete ümberkorraldustega, mis ilmnevad sporulatsiooni induktsioonil. Sporulatsiooni varajaste geenide avaldumine Prespooris avalduv sigma faktor F on kodeeritud Spo0A-P poolt aktiveeritava SpoIIA operoni viimase
annaabi.ee 
