eest. Tegemist on sanktsiooni sisaldavate õigusnormidega. Õigustkaitsvates normides sisaldub riigi negatiivne hinnang õigusvastasele käitumisele. Õigustkaitsvad normid on orienteeritud ametiisikutele ja kujutavad endast sekundaar- ehk reaktsiooninorme. 3. ÕN ettekirjutuse sisu (e dispositsiooni e reegli) alusel: õigustav (lubav); kohustav; keelav või ergutusnorm. Õigustav, samas ka volitav ning lubav on nt maksukorralduse seaduse MKS § 44 norm: Vabariigi Valitsusel ja rahandusministril on õigus anda määrusi maksuseaduse alusel ja täitmiseks. Kohustav on nt PS § 14 norm: õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Keelav on nt PS § 18 norm: kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. Keeld on kohustus mitte teha e hoiduda tegemisest. Ergutusnorm – sisaldavad seisukohti õiguspärase ja ühiskondlikult kasuliku käitumise ergutamiseks. 4
6 kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu esitab juhatus majandusaasta aruande koos revisjonikomisjoni arvamusega üldkoosolekule kinnitamiseks 23.09.08 Riiklik järelevalve Riiklikku järelevalvet audiitorkogu tegevuse üle teostab rahandusminister. Riiklik järelevalve seisneb audiitorkogu poolt seaduste ja teiste õigusaktide järgimise ning audiitorkogu põhikirja täitmise kontrollimises Kõigist audiitorkogu üldkoosoleku otsustest saadetakse ärakirjad rahandusministrile. Rahandusministril on õigus nõuda muid audiitorkogu organite dokumente, välja arvatud audiitori kutsesaladust sisaldavaid dokumente. Kui audiitorkogu organi otsus on vastuolus seadusega, on rahandusminister kohustatud esitama selle kohta halduskohtule protesti Audiitorile esitatavad nõuded ja kutse saamine Audiitoriks võib olla füüsiline isik 1) kes on teovõimeline 2) kellel on vähemalt riiklikult tunnustatud bakalaureuse kraadile vastav haridustase 3) kes on laitmatu reputatsiooniga
hääletustulemusi ning seega suunata keskpanga tegevust. Mitmed riigid (Taani, Suurbritannia) , kus valitsuse osalus on olnud suhteliselt vaba, on ka keskpanga sõltuvus valitsusest oluline. Peale taasiseseisvumist nägi Eesti Panga seadus ette, et panga nõukogusse peab ametikohast lähtuvalt kuuluma rahandusminister. Kuna maailma panga praktikas siiski ei pooldata valitsuse esindatust panga nõukogus, muudeti 1994 aasta kevadel seadust, millega ka rahandusministril keelati osalemine eesti panga nõukogus. Eesti Panga ja valitsuse koostöö on määratud järgmiste printsiipidega: Eesti pank osaleb riigi majanduspoliitikas iseseisva raha-, krediidi- ja panganduspoliitika teostamise kaudu. Eesti pank konsulteerib ja annab nõu valitsusele raha-, krediidi- ja pangapoliitika küsimustes ja valitsus ei langeta riigi jaoks olulisi majanduspoliitilisi otsuseid ilma eesti panga seiskohta ära kuulamata.
Eelarvekulude planeerimisel tuleb kinni pidada majanduslikkuse ja kokkuhoiu printsiibist. Kui kulud osutuvad ettenägematutel põhjustel suuremateks kui planeeriti, siis tuleb teha lisaeelarve. Lisaeelarve tegemisel tuleb aga alati näidata ka missuguste tulude suurenemine võimaldab täiendavaid kulutusi finantseerida. Lisaeelarveid tehakse tavaliselt eriolukordade puhul nagu loodusõnnetused või pankrottide laine, mis suurendab oluliselt toetusi jmt. Niisugustel puhkudel on rahandusministril tavaliselt erivolitused. Väiksemate probleemide lahendamiseks piisab ka valitsuse reservfondist. Kvalitatiivne spetsialiseeritus tähendab, et valitsus võib teha ainult eelarveseadusega 20 ettenähtud kulutusi.Kvalitatiivse spetsialiseeritusega määratakse eelarve struktuur ja antakse valitsusele ette mängureeglid, mida viimane peab järgima. Mõnikord võidakse kvalitatiivse
hääletustulemusi ning suunata keskpanga tegevust. Mitmed riigid kus valitsuse osalus on olnud suht vaba nt Taani ja Suurbritannia on ka keskpanga sõltuvus valitusest oluline. Peale taasiseseisvumist nägi EP seadus ette, et panga nõukogusse peab ametikohast lähtuvalt kuuluma rahandusminister. Kuna maailmapanga praktikas siiski ei pooldata valitsuse esindatust panga nõukogus muudeti 1994. Aasta kevadel seadust millega ka rahandusministril keelati osalemine EP nõukogus. Eesti Panga ja valitsuse koostöö on määratud põhimõtteliselt järgmiste printsiipidega: · Eesti Pank osaleb riigi majanduspoliitikas iseseisva raha, krediidi ja panganduspoliitika teostamise kaudu. · EP konsulteerib ja annab nõu valitsusele raha, krediidi ja pangapoliitika küsimustes. Valitsus ei langeta riigi jaoks olulisi majanduspoliitilisi otsuseid ilma EP seisukohta ärakuulamata.
seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Keelav on nt PS § 18 norm: kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. Õigustav õigusnorm on nt PS § 15: igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Õigustav, samas ka volitav ning lubav on nt maksukorralduse seaduse (MKS) § 44 norm: Vabariigi Valitsusel ja rahandusministril on õigus anda määrusi maksuseaduse alusel ja täitmiseks. 3. Subjektide ringi järgi: 1) üldised - norm on adresseeritud üldsubjektile; 2) spetsiaalsed - norm on adresseeritud vaid teatud subjektide ringile. Üldine on subjektide ringi osas nt PS § 13 norm: igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. Spetsiaalne on subjektide ringi osas nt PS §
annaabi.ee 
