Artur Kapp (28.02.1878 Suure-Jaani - 14.01.1952 Suure-Jaani) Helilooja, pedagoog ja dirigent, Kappide muusikutesuguvõsa võimsaim esindaja. Oli 20. sajandi esimesel poolel eesti sümfoonilise muusika üks tähtsamaid heliloojaid, ennekõike monumentaalsete suurteoste autor. Artur Kapp alustas muusika kirjutamist üliõpilasena Peterburis. Astrahanis ei jõudnud ta suure töökoormuse tõttu sellega palju tegelda. Tõus tema heliloomingus algas viimastel Astrahani aastatel ning jätkus 1920.-1930. aastatel Eestis. Produktiivne oli ta ka II maailmasõja järel, kuid siis oli tema loomingu hulgas lihtsustatud, mitte-kapilikus stiilis töid (näiteks Stalini preemia saanud 4. sümfoonia "Noortesümfoonia") - heliloojad pidid arvestama nõukogude võimu poolt kunstile esitatavate nõuetega. Eugen Kapp (26.05.1908 Astrahan - 29.10.1996 Tallinn) Helilooja, pedagoog, parteitöötaja ja muusikaorganisatsioonide juht.
· Koori- ja soololaulud Loomingu mõjutajad · Tema suurejoonelist, ülev- ranget stiili kujundas klassikalis-romantiline traditsioon Bachi ja Beethoveni, saksa ja vene romantikute looming. · Artur Kapi suunda eesti muusikas arendasid edasi tema õpilased Eugen Kapp, Evald Aav, Riho Päts ja paljud teised. Huvitavad faktid · Ta asus õppima 13 aastaselt Peterburi konservatooriumi. · Esimesed klaveri- ja oreliõpetused sai ta oma isalt. · Ta on olnud Astrahani linna muusikaelu juht. · 1920 põgenes ta Tallinnasse, kuna venemaal oli oodata näljasurma. · 1920-1924 oli ta Estonia dirigent Teosed · "Metsatee" - https://www.youtube.com/watch?v=Ungm zh1u4Ao · "Suur oled sa" oratooriumist Hiiob - https://www.youtube.com/watch?v=DLy WK0ygrUw Kasutatud kirjandus · Vikipeedia - https://et.wikipedia.org/wiki/Artur_Kapp · Eesti muusika infokeskus - http://www.emic.ee/artur-kapp-est · Youtube.com TÄNAME KUULAMAST
Ühiskondlikult hästi aktiivne. Tema nimeline kontsertihooaeg. Orkestri süit nr 4, ,,Pidulik avamäng". Instrumentaalteostest on tuntuimad oreliteosed. Nõukogude okupatsiooni ajal lisandus loomingusse veel : 2-5 sümfoonia nt " Pidulik avamäng". Ametlikult pensionile läks 39'aastal. Suure-Jaani läks tagasi 44'aastal. Teosed : "Metsatee" - kuulsaim. Kantaat " Paradiis ja Peri ", avamäng "Don Carlos" , "Kütkes", "Pilvele", "Serenade triste" 1904 - asub Astrahani muusikakooli direktori kohale. Korraldas selle töö kõrvalt ka kontserte. "Süit Eesti viisidest", segakoorikantaat "Päikesele" , Koorilauludest tuntuimad : "Ääretasa täis mu süda", "Pühendus", "Ilus oled, isamaa", "Hauad" - sümfooniline prelüüd. "Hiiob" - kirjutatud 1929. Kahene orkestri koosseis. Sega-, mees- ja naiskoor, neli solisti ja orel.
• Oma muusikalise eruditsiooni ja kunstiliste veendumustega avaldas Tobias kahtlemata suurt mõju A. Kapile. Just sel ajal kirjutas A. Kapp oma I Viiulisonaadi ning mõned soololaulud, samuti esimese sümfoonilise heliteose avamängu "Don Carlos". Elu Astrahanis (1904-1920) • 1903. aastal tegi Moskva Konservatooriumi direktor ja Venemaa Muusikaühingu esimees V. Safonov Artur Kapile ettepaneku asuda tööle Astrahani Muusikakooli direktorina. 1904. aasta alguses sinna ta asuski. • Astrahanis peale praktilise tegevuse muusikakoolis juhatas Artur ka sümfooniakontserte ning tema korraldusel toimusid ka regulaarsed kammerkontserdid. • Tihti esines ta nii Astrahanis kui ka ümberkaudsetes linnades orelikontsertidega. Neil aastail ei jäänud tal eriti palju aega komponeerimiseks, kuid siiski kirjutas ta 1905
Eugen ja Villem Kapp Kaisa-Mai hütt Kappide dünastia Eugen ning Villem on Kappide dünastia viimased esindajad. Eugen Kapp Eugen sündis 1908. aastal Venemaal. Õppis Astrahani muusikakoolis. 1920. aastal pöördus perekond tagasi Eestisse. Eugen õppis Tallinna konservatooriumis klaverit ning kompositsiooni. 1935. aastal alustas Konservatooriumis pedagoogitööd. Suri 1996. aastal Tallinnas Eugen Kapi looming Eugen Kapi helilooming on ulatuslik: kuus ooperit, kaks balletti, vokaalsümfoonilisi suurvorme, kolm sümfooniat jpm. Lisaks paljudele muusikateatrile loodud teostele on ta kirjutanud ka näidendi- ja filmimuusikat.
asutamisega alus naiste harimisele Venemaal. 1786. a. rahvakoolide seaduse alusel sai võimalikuks gümnaasiumide asutamine. 1775. a. Kubermanguseadusega korrastati riigi halduskorraldus, linnadele anti linnade armukirjaga piiratud omavalitsusõigus. 3. mail 1783 kuulutas Katariina II kõik Eesti- ja Liivimaa eravalduses olevad mõisad nende valdajate pärusomandiks. Katariina tiitel Katariina Teine, Venemaa, Moskva, Vladimiri, Novgorodi keisrinna ja isevalitseja, Kaasani, Astrahani, Siberi, Hersoni-Tauria keisrinna, Pihkva valitsejanna ja Smolenski suurvürstinna, Eestimaa, Liivimaa, Karjala, Tveri, Jurgorodi, Permi, Vjatka, Bulgaaria ja teiste vürstinna, Novagorodi ja Alammaade, Tsernigovi, Rjazani, Polotski, Rostovi, Jaroslavli, Beloozjorski, Udorski, Obdorski, Konda, Vitebski, Mstislavski valitsejanna ja suurvürstinna ja kõigi põhjamaade ja Iverskaja , Kartaalia ja Gruusia keisrite ja Kabardiiniamaa,
Suure riigi õiguskorra ühtlustamiseks kehtestati 1550.a. "Tsaari koodeks". Ivan IV pidas oluliseks tõsta Moskva keskvalitsuse autoriteeti aktiivse välispoliitika toel. Jätkusid võitlused tatarlastega, põhieesmärgiks tatari khaaniriikide vallutamine. 1547.a. talvel mindi sõjakäigule Kaasani khaaniriigi vastu, kuid katse jõuda Kaasani alla luhtus. 1552.a. õnnestus Kaasan lõpuks vallutada. Mõne aasta pärast vallutasid venelased ka Astrahani khaaniriigi. Lääne pool oli Ivan IV vallutuspoliitika eesmärgiks Liivimaa. 1558.a. jaanuaris alustas ta Liivi sõda, saates Liivimaale väe endise tatari khaani Sig-Alei juhtimisel. Ivan IV katsed luua Liivimaale oma vasallriiki eesotsas Taani kuninga venna hertsog Magnusega nurjusid. Ivan IV alustas ka uut rünnakut Siberile. Sinna saadeti tuhande mehega Volga kasakate ataman Jermak. Pärast oma abikaasa surma 1560.a. andus Ivan IV üha enam joomisele ja liiderdamisele
uuest Iisraelist, Moskva suurvrsti ksitati igeuskliku maailma peana. Need tendentsid said alguse juba suurvrst Ivan III vimuperioodil (14621505) ja svenesid veelgi Ivan IV Julma valitsemisajal (1530/15471584). 1547. aastal end esimeseks Vene tsaariks kroonida lasknud Ivan IV poolt jrjekindlalt lbi viidud haldus-, kohtu- ja sjavereformid lid isevalitsusele kindlama aluse ja suurriigile kohasema sisekorralduse. 1550. aastail sai Moskva vitudega Kaasani ja Astrahani tatari khaaniriikide le oma kontrolli alla Kaspia merele ja sealtkaudu Idamaadesse viiva Volga kaubatee. Jrgnevalt kavatses tsaaririik laiendada oma territooriumi Liivimaa arvel ja saavutada lemvimu ka Venemaad Lne-Euroopaga hendaval Lnemerel. Vene tsaari ambitsioonid prkusid paratamatult teiste Ida- ja Phja-Euroopa monarhiate vastuseisule: juba 15. sajandi lpust alates kujunes Moskva peamiseks oponendiks Poola-Leedu, millest sai 1569. aastal htne, Poola-
Eugen Kapp sündis 1908 aastal Astrahanis venemaal volga jõe ääres ja suri 1996 aastal tallinnas Ta oli Helilooja, pedagoog, parteitöötaja ja muusikaorganisatsioonide juht. Ta oli tollase muusikaelu juhi Artur Kapi poeg. Tema lapsepõlve muusikaelamused on pärit isa juhatatud ooperietendustelt ja kontsertidelt. Veel enne kui temast sai Astrahani muusikakooli õpilane, istus ta tundide kaupa isa juures koolis, eriti eksamitel, kus kuulis palju muusikat. Oktoobrirevolutsiooni ja kodusõja puhkedes muutus elu Venemaal väga raskeks. Paljud kultuuriinimesed püüdsid sealt põgeneda, ehkki see oli keelatud ja seepärast väga keeruline. Kappidel see 1920. aastal siiski õnnestus. 1922. aastal astus Eugen Kapp Tallinna konservatooriumi klaveriklassi. Klaveriõpingud jäid aga
talurahvaülestõusu Venemaal. 1773-1775. a. kestnud ülestõus saavutas nii suure ulatuse, et seda maha suruma kutsuti tolleaegse Venemaa tuntuim väejuht Suvorov, kes aga ei tulnud , kuna ta ei tahtnud talupoegi tappa. Pugatsov sai lüüa teiselt talupojalt, nimelt võitis teda Riisipere mõisa toapoisist Katariina II voodi kaudu Vene kindraliks tõusnud Johann von Michelsohnen. Katariina tiitel ,,Katariina Teine, Venemaa, Moskva, Vladimiri, Novgorodi keisrinna ja isevalitseja, Kaasani, Astrahani, Siberi, Hersoni-Tauria keisrinna, Pihkva valitsejanna ja Smolenski suurvürstinna, Eestimaa, Liivimaa, Karjala, Tveri, Jurgorodi, Permi, Vjatka, Bulgaaria ja teiste vürstinna, Novagorodi ja Alammaade, Tsernigovi, Rjazani, Polotski, Rostovi, Jaroslavli, Beloozjorski, Udorski, Obdorski, Konda, Vitebski, Mstislavski valitsejanna ja suurvürstinna ja kõigi põhjamaade ja Iverskaja , Kartaalia ja Gruusia keisrite ja Kabardiiniamaa,
Ivan oli oma aja Venemaa harituimaid inimesi. Tal oli tähelepanuväärne mälu. Ivan tundis hästi pühakirja ning kirjutas ka vaimulikke tekste ja vaimulikku muusikat. Ta soosis trükikunsti arengut ja asutas Moskvas trükikoja. Tema ajal liideti Moskva suurvürstiriigiga viimane iseseisev Vene vürstiriik Rjazani vürstkond. Ta alustas ka laienemist itta, hõivates mongoli-tatari alasid ning lõpuks ka Lääne-Siberi. 1552. aastal alistas ta Kaasani ja 1556 ka Astrahani khaaniriigi. Lääne pool võitles Ivan Leedu (hiljem Rzeczpospolita) vastu ja püüdis hõivata ka Liivimaad, et tagada Venemaale hea väljapääs merele ning saada endale jõukaid provintse, ent sai Liivi sõjas lüüa. Sisepoliitikas viis ta läbi keskvõimu tugevdamiseks bojaaride võimu piiramist, sellele ajale kombeks olnud vägivaldsel viisil ning küüditas inimesi riigi Euroopa osast Lääne-Siberisse (sellest arenes hiljem traditsioon, mis jätkus ka Nõukogude ajal). 1565
- sõjaliselt naabritest nõrgemad - vaatamata välisohu suurenemisele jätkusid omavahelised vastuolud (N: 1556-1557 toimus Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vaheline kodusõda). 2) Vana-Liivimaa ümber olid tekkinud suured ja tugevad tsentraliseeritud riigid: VENEMAA (MOSKVA): - tugevnes tsaari (Ivan IV) võim, kes suutis täielikult enese ülemvõimule allutada vene feodaalid - Vene riigi piirid olid oluliselt laienenud ida suunas (1550-ndate algul ühendati Venemaaga Kaasani ja Astrahani khaaniriigid Volga jõe piirkonnas) - Venemaa ja Vana-Liivimaa suhteid halvendasid kaubanduslikud vastuolud - Venemaa soovis väljapääsu Läänemerele ROOTSI, kellele kuulus ka Soome ning kes soovis oma võimu laiendada ka Läänemere idakaldale TAANI, kes 14.sajandi keskel oli loobunud Põhja-Eestist, hakkas taas taotlema Vana-Liivimaa alasid LEEDU-POOLA unioon üritas oma võimu laiendada põhja poole Vana-Liivimaa oli seega Läänemere ääres kõige nõrgemaks piirkonnaks
Looming : 1) Oratoorium "Sealpool Jordanit", "Joonas" ; 2) Kantaadid "Johannes Damaskusest", "Ecclasia"; 3) Avamäng "Julius Caesar"; 4) Keelpillikvartetid; 5) Koorilaulud - Eks teie tea (vaimulik) jt Artur Kapp (1878-1952) - Silmapaitvamaid sümfoniste Eesti muusikas -Pärit Suure-Jaanist. ( Sinna ka maetud!) -13-a. alustas õpinguid Peterburi konservatooriumis ( nn ettevalmistuskursus) oreli-, hiljem ka kompositsiooniklassis -Pärast kons.-i lõppu 20.aastaks tööle Astrahani muusikakooli direktoriks ja õppejõuks. -1920.a. taas Eestisse- "Estonia " teatri dirigendiks ning alustas ka pedagoogilist tööd Tallinna konservatooriumis (asut.1919) -Õpilased (üle 40): E. Aav, G. Ernesaks, E. Käpp, R. Päts jt -Loomingu omapära: - kirjutas zanriliselt mitmekesist muusikat -eelistab instrumentaalseid suurvorme -teostes üldinimliku teemad, filosoofilise probleemid; tõsine, mõtisklev laad, pingeline
nõrga kehaehituse ja ebakindla vaimuga ning masendunud vastutusest, mis tema peale langes. Arstid rääkisid 1584.aasta alguses Ivanile tema vere lagunemisest ja rikutud sisikonnast. Tema ihu läks paiste, nahk tuli maha levitades kohutavat lehka. Astroloogid ennustasid Ivanile surma 18.märtsiks. Sel samal päeval ta surigi Bogdan Belskiga malet mängides. Enne surma arvas ta ise, et on hästi oma isamaad teeninud,sest idas vallutas ta Kaasani, Astrahani ja Siberi. Vene rahvale, keda Ivan oli kohutanud umbes nelikümmend aastat, oli ta hoolimata oma kuritegudest ja eksisammudest Jumala esindaja maa peal. Põhiliselt langesid tema hoobid bojaaride, reeturite, aristrokraatide, kõlvatute munkade vastu, harva tabas ta tavainimesi. See ongi põhjus, miks rahvas halas ja langes põlvili ka pärast kõige julmemat ja kardetumat valitsejat.
Esimesed klaveri- ja oreli õpetused sai ta isalt. Aastal 1891 asus ta õppima 13-aastaseltPeterburi, kus õppis 9 aastat: lõpetades 1898. aastal oreli (Homiliuse klassis) ja 1900 kompositsiooni eriala (Rimski- Korsakovi klassis). Pärast konservatooriumi oli ta Peterburis õpetaja ja organist. 19041920 viibis Artur Venemaa lõunaosas Astrahanis, olles seal Vene Muusikaseltsi osakonna esimees ja kohaliku muusikakooli direktor. Ta oli Astrahani linna muusikaelu juht. Neil aastail külastas mitmeid kordi ka Eestit. Aastal 1920 põgenes ta Eestisse, kuna Venemaal oli oodata näljasurma. 19201924 oli Estonia dirigent, samaaegselt töötas pedagoogina Tallinna konservatooriumis, andes kompositsiooni- ja muusikateoreetilisi aineid. Aastast 1925 oli samas professor. Ta õpetas konservatooriumis 1939 aastani ning pärast seda elas surmani Suure-Jaanis.
Aastal 1891 asus ta õppima Peterburi konservatooriumi, kus õppis 9 aastat. Fifth level Pärast konservatooriumi oli ta Peterburis õpetaja ja organist. 19041920 viibis Artur Venemaa lõunaosas Astrahanis, olles seal Vene Muusikaseltsi osakonna esimees ja kohaliku muusikakooli direktor. Ta oli Astrahani linna muusikaelu juht. Neil aastail külastas mitmeid kordi ka Eestit. Aastal 1920 põgenes ta Eestisse Tallinnasse, kuna Venemaal oli oodata näljasurma. 19201924 oli Estonia dirigent, samaaegselt töötas pedagoogina Tallinna konservatooriumis, andes kompositsiooni- ja muusikateoreetilisi aineid. Aastast 1925 oli samas professor. Ta õpetas konservatooriumis 1939. aastani ning pärast seda elas surmani Suure- Jaanis.
improvisaatori ja organistina. Koorilauludest on Arturi tuntumateks teosteks ,,Mu süda", ,,Palumine" ning F. R. Kreutzwaldile 100. sünnipäevaks loodud lühikantaat ,,Hümn", mis oli mõeldud meeskoorile. 1903. aastal tutvus Artur Kapp sakslanna Marie Lichtenwaldiga, kellega ta abiellus 1904. aastal. Nende perekonda sündis kolm last- Konstantin (1906), Eugen (1908) ja Elisabet (1910). (Anton 1968: 6, Rumessen) Artur Kapp viibis hulk aastaid (1904 -1920) Astrahani linnas töötades Vene Muusikaseltsi kohaliku osakonna esimehena ning muusikakooli direktorina. Astrahanis valmis tal mitmeid töid ning teda peeti linna muusikaelu juhiks. Sümfoonilistest teostest olulisimaks on Süit nr. 1 eesti viisidele, mis esitati Tartus ,,Vanemuise" teatri-ja kontserdimaja avamisel 1906. aastal. Suure tähelepanu osaliseks sai ka kantaat ,,Päikesele", mis oli loodud ,,Estonia" teatrimaja avamise puhuks. Astrahani aastatel käis Artur mõned korrad ka Eestis,
5.Põhjused, mis viivitasid Nõuk.-Saksa sõja algust:Itaalia ebaedu Kreekas, Etioopias ja Liibüas sundis Saksamaad oma ekspeditsioonikorpused Rommeli juhtimisel Põhja- Aafrikasse suunama veebruaris 1941. Aprillis alustas Hitler sõjategevust Kreeka ja Jugoslaavia vastu. Viimasega seoses põrkusid Moskva ja Saksamaa huvid. NSV Liidule kallaletungimise päev pidi olema 15.mai, kuid lükkus edasi 22.juunile, kuna Hitleri Balkani-sõjakäigul oli oluline kõrvaltagajärg. Arhangelski-Kaasani-Astrahani jooneni jõudmine lükkus edasi 5 nädalat. 6.Barbarossa plaan:21.juunil1940 andis Hitler käsu ,,Barbarossa plaani" väljatöötamiseks. See kujundas endast NSV Liidu vastase välksõja kava. Saksamaad häiris NSV Liidu Põhja-Bukoviina enda külge liitmine ja selle vabad käed Soomes. 18.dets. allkirjastas Hitler ,,Barbarossa plaani". 9.Sõda Kagu-Aasias & Vaiksel ookeanil kuni 1942.a. kevadsuveni:Jaapani agressioonid Hiinas. Tema valdustesse langesid Prantsuse kolooniad. Jaapan kavandas
Looming: oratooriumid - “Sealpool Jordaaniat” ja vokaalsümfoonilised teosed “Sest Ilmaneitsist ilusast” Tähtsamad teosed: Eesti esimene oratoorium “Joonase lähetamine”, Eesti esimene sümfooniline teos avamäng “Julius Caesar” Artur Kapp Eluaastad: 1878 - 1952 Õpingud: 13-aastasena suundus P. konservatooriumi, mille lõpetas orelimängu erialal 1898. aastal ning heliloomingu eriala 1900. aastal. Tööaastad: töötas Peterburis organistina ja dirigendina; oli Astrahani muusikakooli direktor, dirigent ja muusikaelu edendaja; Eestis käies juhtis kontserte, oli 7. laulupeo üks dirigente; peale Astrahani alustas pedagoogi tegevust Tallinna Kõrgemas Muusikakoolis (tema käe all õppisid: Gustav Ernesaks, Edgar Arro, Evald Aav, Eugen Kapp jne.) Looming: 5 sümfooniat; sümfooniline prelüüd “Hauad”; mitu instrumentaalkontserti; oreliteosed; koori- ja soololaulud. Tähtsamad teosed: oratoorium “Hiiob”. 11
Uljanov kuldmedaliga gümnaasiumi ja astus Kaasani ülikooli õigusteaduskonna. Varsti heideti ta sealt osavõtu eest üliõpilaste revolutsioonilises liikumises välja ning saadeti oma sugulaste juurde Kaasani kubermangu Kokuskino külla. Uljanovite perekond oli päritolult heterogeenne, kuid koosnes põhiliselt segaseisuslastest. Lenini isapoolne vanaisa Nikolai Vassiljevits Uljanov oli talupoeg Nizni Novgorodi kubermangust. Ta asus elama Astrahani, kus ta hakkas tööle rätsepana. Küpses eas abiellus ta Anna Aleksejevna Smirnovaga, kelle isa oli Marietta Saginjani andmetel kalmõkk,ning ema võib-olla venelane. Kui sündis Lenini isa Ilja Nikolajevits Uljanov, oli Nikolai Vassiljevits Uljanov juba 60- aastane. Pärast Nikolai Vassiljevitsi surma oli Ilja hooldajaks vanem vend Vassili, kes aitaski Iljal saada Kaasani ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonda astumiseks vajaliku hariduse
Kirjutas põhiliselt vaimulikku muusikat Kirjutas Eesti esimese keelpillikvarteti, Eesti esimese klaverikontserdi, Eesti esimese sümfoonilise teose. Tähtsaim teos oratoorium „Joonase lähetamine“ MK „Joonase lähetamine- sanctus“ „Eks teie tea“ Artur Kapp Kirjutas sümfoonilist muusikat avamäng sümfooniaorkestrile „Don Carlos“ Oratoorium „Hiiob“ Kantaat „Päikesele“ Lõpetas Peterburi konservatooriumi, töötas mitu aastat Venemaal Astrahani muusikakooli direktorina. Hiljem töötas Tallinna Kõrgemas muusikakooli heliloojate õpetajana, kompositsiooni professorina MK soololaul „Metsateel“ Mihkel Lüdig Võrdselt edukas nii heliloojana, dirigendina, muusikaelu organisaatorina. Tallinna Kõrgema muusikakooli asutaja ja esimene direktor MK „Koit“ „Mets“ „Põlismetsa järv“ „Jaaniöö“ Mart Saar Sünnikoht ja pikaaegne elukoht Hüpassaare. Koorilaulud, soololaulud, klaveripalad. Teemaks loodus
jätkusid omavahelised vastuolud.Näitena tooks esile aastatel 1556-1557 toimunud kõdusõja Liivi Ordu ja Riia peapiiskopi vahel.Peale sisemise nõrkuse soodustas sõja teket ka tõsiasi, et Vana-Liivimaa ümber olid kujunenud suured ja tugevad tsentraliseeritud riigid: a) VENEMAA (Moskva): - tugevnes tsaari Ivan IV võim, kes suutis täilikult enese ülemvõimule allutada Vene feodaalid. - Vene riigi piirid olid oluliselt laienenud isa suunas (1550-ndate algul ühendati Venemaaga Kaasani ja Astrahani khaaniriigid Volga jõe piirkonnas). - Venemaa ja Vana-Liivimaa suhteid halvendasid kaubanduslikud vastuolud. - Venemaa soovis väljapääsu Läänemerele. b) ROOTSI, kellele kuulus ka Soome ja kes soovis oma võimu laiendada ka Läänemere idakaldale. c) TAANI, kes 14.sajandi keskel oli loobunud Põhja-Eestist, hakkas taas taotlema Vana-Liivimaa alasid. d) LEEDU-POOLA unioon üritas oma võimu laiendada põhja poole.
12 13 14 15 Lisa Et Katariina õige (põhi)nimi oli Sophie, kutsuti teda perekondlikult Fieke, Figge või Figchen. Voltaire nimetas Katariinat Catherine le Grand - Katariina Suur meesoost artikliga, mis kõditas juba lapsena mehelikku eelistanud keisrinna enesearmastust iseäranis. Keisrinna portree järgi Vene 100-rublasel paberrahal nimetatakse viimast "Katariinaks". Katariina tiitel ,,Katariina Teine, Venemaa, Moskva, Vladimiri, Novgorodi keisrinna ja isevalitseja, Kaasani, Astrahani, Siberi, Hersoni-Tauria keisrinna, Pihkva valitsejanna ja Smolenski suurvürstinna, Eestimaa, Liivimaa, Karjala, Tveri, Jurgorodi, Permi, Vjatka, Bulgaaria ja teiste vürstinna, Novagorodi ja Alammaade, Tsernigovi, Rjazani, Polotski, Rostovi, Jaroslavli, Beloozjorski, Udorski, Obdorski, Konda, Vitebski, Mstislavski valitsejanna ja suurvürstinna ja kõigi põhjamaade ja Iverskaja , Kartaalia ja Gruusia keisrite ja Kabardiiniamaa, Tserkassia
- riik oli laienenud teiste vene riikide arvelt (näiteks 1478 liideti Moskva riigiga Novgorod, 1510 Pihkva vürstiriik); - tugevnes Ivan IV Julma (valitses 1533 - 1584) võim, kes suutis pärast täisealiseks saamist (sünd 1530) täielikult enese ülemvõimule allutada vene feodaalid. 1547 lasi Ivan IV end kroonida tsaariks; - Vene riigi piirid olid oluliselt laienenud ida suunas. Venemaaga ühendati 1552 Kaasani ja 1556 Astrahani tatarlaste khaaniriigid Volga jõe piirkonnas ja laiendati riigi piire kuni Lääne-Siberini; - Venemaa ja Vana-Liivimaa suhteid halvendasid kaubanduslikud vastuolud (nt Hansa kaubakontori sulgemine Novgorodis 15. saj lõpul - 1474, vene kaupmeestele 1539 Vana-Liivimaal peale pandud keeld otseselt kaubelda välismaa kaupmeestega jne). - Venemaal puudus merepiir, soovis saada väljapääsu Läänemerele. 2) Rootsi kuningriik:
Oli organist, väga hea improvisaator. Pikaajaline töö konservatooriumis, kujunes oma koolkond. Elulugu Lapsepõlv möödus Eestis kui ka Peterburis. Pärit Suure-Jaanist. Isa oli ka muusik, lõpetanud Simse seminari, oli köster ja organist. Õpe isalt oli 10aastat, asendas isa organistina. 13 aastaselt astus Peterburi konservatoorimisse.Algul õppis orelit ja siis kompositsiooni. Õpetaja oli Nikolai Rimski Korsakov. 1900 lõpetas selle ja jäi Venemaale tööle, Astrahani linna. Oli muusikakooli direktor, lõi sümf. orkestri.2. järk 1904-1920 Kaubandus linn. Abiellus venelannaga. sünni poeg Eugen. Organisti ja pianistina andis kontserte. Mängib vene ja Ukraina linnades. Loominguline töö ei jäänud soiku. 1905 Estonia avamiseks kirjutab süidi Eesti viisidest. Ta käis 5 eesti süiti ise juhendamas. Tuleb Eestisse. 3. järk 1920-1952 Jääb kuni elulõpuni. Naine jääb Venemaale aga poja võtab kaasa. Töötab dirigendina Estonias.
· Avamäng " Julius Caesar"; · Keelpillikvartetid; · Koorilaulud- Eks teie tea (vaimulik) jt 12. A.Kapp - tähtsus eesti muusikas (1878-1952) Silmapaitvamaid sümfoniste Eesti muusikas · Pärit Suure- Jaanist. ( Sinna ka maetud!) · 13-a. alustas õpinguid Peterburi konservatooriumis ( nn ettevalmistuskursus) oreli-, hiljem ka kompositsiooniklassis · Pärast kons.-i lõppu 20.aastaks tööle Astrahani muusikakooli direktoriks ja õppejõuks., tegutsedes ka organistina. · 1920.a. taas Eestisse- " Estonia " teatri dirigendiks ning alustas ka pedagoogilist tööd Tallinna konservatooriumis ( asut.1919) · Õpilased (üle 40): E. Aav, G. Ernesaks, E. Kapp, R. Päts jt · Loomingu omapära: o kirjutas zanriliselt mitmekesist muusikat o eelistab instrumentaalseid suurvorme
1556-1557 toimus Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vaheline kodusõda). 2) Vana-Liivimaa ümber olid tekkinud suured ja tugevad tsentraliseeritud riigid: A) VENEMAA (MOSKVA): - tugevnes tsaari (Ivan IV) võim, kes suutis täielikult enese ülemvõimule allutada vene feodaalid - Vene riigi piirid olid oluliselt laienenud ida suunas (1550-ndate algul ühendati Venemaaga Kaasani ja Astrahani khaaniriigid Volga jõe piirkonnas) - Venemaa ja Vana-Liivimaa suhteid halvendasid kaubanduslikud vastuolud - Venemaa soovis väljapääsu Läänemerele B) ROOTSI, kellele kuulus ka Soome ning kes soovis oma võimu laiendada ka Läänemere idakaldale C) TAANI, kes 14.sajandi keskel oli loobunud Põhja-Eestist, hakkas taas taotlema Vana-Liivimaa alasid
Aastal 1891 asus ta õppima 13-aastaselt Peterburi konservatooriumi, kus õppis 9 aastat: lõpetades 1898. aastal oreli (Homiliuse klassis) ja 1900 kompositsiooni eriala (Nikolai Rimski-Korsakovi klassis). Pärast konservatooriumi oli ta Peterburis õpetaja ja organist, samaaegselt juhtis ka Eesti Käsitööliste Abiandmise Seltsi koori. 19041920 viibis Artur Venemaa lõunaosas Astrahanis, olles seal Vene Muusikaseltsi osakonna esimees ja kohaliku muusikakooli direktor. Ta oli Astrahani linna muusikaelu juht. Neil aastail külastas mitmeid kordi ka Eestit. Aastal 1920 põgenes ta Eestisse Tallinnasse, kuna Venemaal oli oodata näljasurma. 19201924 oli Estonia dirigent, samaaegselt töötas pedagoogina Tallinna konservatooriumis, andes kompositsiooni- ja muusikateoreetilisi aineid. Aastast 1925 oli samas professor. Ta õpetas konservatooriumis 1939. aastani ning pärast seda elas surmani Suure-Jaanis.
Võitlus streletsidega Peetri valitusaega iseloomustab ka pidev võitlus streletside vastu. Peeter suhtus nendesse kui vana Venemaa barbaarsuse sümboleisse. Peeter üritas neid kiusata nii palju kui võimalik. Ta muserdas streletse kahes Aasovi sõjaskäigus, millele ei järgnenud autasusid ega puhkust. Peetrit ei rahuldanud streletiside mässajatele määratud karistused. Ta soovis välja uurida kõik 1705 aasta Astrahani mässu kaasosalised ja motiivid, et teada saada, kes on tegelikult selle taga. Ta nuhtles neid kõige karmimate võimalike viisidega: 1182 streletsi hukati, 601 said piitsa ja saadeti pagendusse. Peetrile ei meeldinud teisitimõtlejad ja ta tahtis igasuguse vastasseisu välja juurida. Kuid tema vägivaldsed meetodid kasvatasid aina suuremat rahulolematust streletside seas. Peetri streletside tagakiusmine ei olnud õigustatud.
· 1913. aasta augustis külastas Tobias Eestit seoses "Estonia" uue teatrihoone kohaliku osakonna esimehena ja muusikakooli direktorina. Seal korraldas ka avamispidustustega, kus ta juhatas ka katkendeid "Joonase lähetamisest". sümfooniaorkestreid ja ooperietendusi. · Astrahani aastail käis Kapp mitu korda ka Eestis, näiteks juhatas 1909 Tartu · Mihkel Lüdig sündis Pärnumaal Reiu vallas metsavahi lasterikkas peres. Tema muusikapäeva, 1910. a. Tallinna üldlaulupeo sümfooniakontserte, vahel kodus tegeldi palju muusikaga - lauldi kodus või kooris, mängiti pilli, organiseeriti "Vanemuise" suvekontserte. 1913. aastal juhatas ta "Estonia" teatrihoone isegi väike koduorkester.
Selles nii keedeti kui küpsetati, kus juures mõlemad toimingud viidi tingimata läbi teineteisest eraldi. Selles ahjus valmistati toitu savi või malm pottides ja roog sai haududa seal tasapisi, sest temperatuur alanes järk-järgult. Tänapäeval valmistatakse kõrgema klassi köökides toite pliidil, see võimaldab juurutada uusi tehnoloogilisi võtteid, ühitades vene köögi Lääne-Euroopa köögiga ja uuendades vana vene köögi tehnoloogiaid ühinemist astrahani ja kaasaniga. Iidsetest aegadest on Venemaal tuntud hapnemata ja hapendatud taina valmistamist. Lihtsast hapendamata taignast tehti karaskeid ja kohupiima kakukesi, hiljem lapsaad, pelmeene, vareenikuid. Rukkijahust küpsetati musta leiba, milleta ei kujuta ette vene söögi lauda tänapäevalgi. Pärmiga kergitatud nisutaignast küpsetati ümmargusi saiu ja rõngassaiu, plaadipirukaid, täidistega pirukaid ja pliine.
1556-1557 toimus Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vaheline kodusõda). Vana-Liivimaa ümber olid tekkinud suured ja tugevad tsentraliseeritud riigid: · VENEMAA (MOSKVA): 1) tugevnes tsaari (Ivan IV) võim, kes suutis täielikult enese ülemvõimule allutada vene feodaalid 2) Vene riigi piirid olid oluliselt laienenud ida suunas (1550-ndate algul ühendati Venemaaga Kaasani ja Astrahani khaaniriigid Volga jõe piirkonnas) 6 3) Venemaa ja Vana-Liivimaa suhteid halvendasid kaubanduslikud vastuolud 4) Venemaa soovis väljapääsu Läänemerele · ROOTSI, kellele kuulus ka Soome ning kes soovis oma võimu laiendada ka Läänemere idakaldale · TAANI, kes 14.sajandi keskel oli loobunud Põhja-Eestist, hakkas taas
See tõdemus tõstis veelgi naaberriikide isu. Võitlused lõppesid Posvoli rahuga, millega Liivi ordu sõlmis Poola-Leeduga Venemaa-vastase liidu. See ei hakanud aga kehtima enne kui 5 aasta pärast, sest alles siis pidi lõppema Vene-Poola vaherahu.1557 .aastal sai ümber ka Venemaaga lepitud vaherahu tähtaeg. Kui Vana-Lüvimaa saadikud sügisel Moskvasse jõudsid, tundis tsaar Ivan IV Julm ennast väga kindlalt. Aasta eest oli talle alistunud ka Astrahani khaaniriik, soodsad rahulepingud olid sõlmitud Krimmi khaani ja Rootsi kuningaga. Venemaa võis nüüd vabalt koondada vägesid Liivimaa piiridele. Vastuvõtu algul ei andnud tsaar liivimaalastele kombekohaselt kättki. Kui veel selgus, et delegatsioonil pole lubatud maksuraha kaasas, oli Iiisk langenud -Venemaal otsustati sõja kasuks. Diplomaatilisi võimalusi oma oludel kindlustamiseks otsis taas ka kohalik rahvas. Saarlaste saatkond käis
Et Katariina õige (põhi)nimi oli Sophie, kutsuti teda perekondlikult Fieke, Figge või Figchen. Voltaire nimetas Katariinat Catherine le Grand - Katariina Suur meessoost artikliga, mis kõditas juba lapsena mehelikku eelistanud keisrinna enesearmastust iseäranis. Keisrinna portree järgi Vene 100-rublasel paberrahal nimetatakse viimast "Katariinaks". Katariina tiitel ,,Katariina Teine, Venemaa, Moskva, Vladimiri, Novgorodi keisrinna ja isevalitseja, Kaasani, Astrahani, Siberi, Hersoni-Tauria keisrinna, Pihkva valitsejanna ja Smolenski suurvürstinna, Eestimaa, Liivimaa, Karjala, Tveri, Jurgorodi, Permi, Vjatka, Bulgaaria ja teiste vürstinna, Novagorodi ja Alammaade, Tsernigovi, Rjazani, Polotski, Rostovi, Jaroslavli, Beloozjorski, Udorski, Obdorski, Konda, Vitebski, Mstislavski valitsejanna ja suurvürstinna ja kõigi põhjamaade ja Iverskaja , Kartaalia ja Gruusia keisrite ja Kabardiiniamaa, Tserkassia ja
Ivan IV pidas oluliseks tõsta Moskva keskvalitsuse autoriteeti aktiivse välispoliitika toel. Jätkusid võitlused tatarlastega ja eesmärgiks oli vallutada khaaniriik Kaasanis. 1547 a mindi sõjakäigule Kaasani khaaniriiki, kuid katse nurjus. Teine katse toimus 1550, kuid sealgi ei saavutatud suurt edu. Alles kolmanda sõjakäiguga 1552 a. õnnestus Kaasan ära vallutada. Kohe hakati inimesi varastama, värgistama, rüüstama.Mõne aasta pärast vallutasid venelased ka Astrahani khaaniriigi ja seega oli kogu Volga veetee kuni Kaspia mereni vene võimu all. Lääne pool oli Ivani sihiks Liivimaa. Jan. 1558 alustas Ivan Liivi sõda ja varsti saavutas edu, mis tõi kaasa Liivi orduriigi lagunemise. Tartus, mis jäi venelaste kätte, toimus küüditamine Siberisse. (See oli esimene Vene küüditamine Eestis). Ivan IV alustas rünnnakut Siberile, vägi haaras enda kätte Lääne-Siberi kuid seekord ei õnnestunud kohta põlistada.
Oli organist, väga hea improvisaator. Pikaajaline töö konservatooriumis, kujunes oma koolkond. Elulugu Lapsepõlv möödus Eestis kui ka Peterburis. Pärit Suure-Jaanist. Isa oli ka muusik, lõpetanud Simse seminari, oli köster ja organist. Õpe isalt oli 10aastat, asendas isa organistina. 13 aastaselt astus Peterburi konservatoorimisse.Algul õppis orelit ja siis kompositsiooni. Õpetaja oli Nikolai Rimski Korsakov. 1900 lõpetas selle ja jäi Venemaale tööle, Astrahani linna. Oli muusikakooli direktor, lõi sümf. orkestri.2. järk 1904-1920 Kaubandus linn. Abiellus venelannaga. sünni poeg Eugen. Organisti ja pianistina andis kontserte. Mängib vene ja Ukraina linnades. Loominguline töö ei jäänud soiku. 1905 Estonia avamiseks kirjutab süidi Eesti viisidest. Ta käis 5 eesti süiti ise juhendamas. Tuleb Eestisse. 3. järk 1920-1952 Jääb kuni elulõpuni. Naine jääb Venemaale aga poja võtab kaasa. Töötab dirigendina Estonias
16.saj algas kuningas Gustav I Vasa trooniletõusust alates (1521 – 1560) Rootsi esiletõus. Järgnevate sõdade tulemusena Taani, Poola ja Venemaaga kujunes Rootsi 17.saj keskpaigaks peaaegu kogu Läänemerd ümbritsevaks suurriigiks. Venemaal alistas Moskva vürstiriik teised vürstiriigid ning tsaar Ivan IV Julma valitsemisajal (1533 – 1584) allutati Vene riigile Volga jõe piirkonna tatarlaste riigid (Kaasani ja Astrahani khaaniriigid) ning tehti Varauusaeg UUSAEG I Koostaja: P.Reimer 3 ebaõnnestunud katseid laienemiseks Läänemere äärde (Liivi sõda 1558 – 1583). 1.2. Uue maailmapildi kujunemine Itaalias: Eeldused uue maailmapildi kujunemiseks hakkasid kõigepealt kujunema Itaalias. Itaalia majandusliku tõusu aluseks oli kaubavahetus idamaadega, mis andis suuri kasumeid
Johannes Pääsuke päevapiltnik, eesti esimese mängufilmi "Karujaht Pärnumaal" autor. Suri 25-aastaselt 1917. aastal toimunud raudteeõnnetuses. Muusikaelu professionaliseerumine Rudolf Tobias, Miina Härma, Artur Kapp, Mart Saar Miina Härma tegevus jääb 19. sajandi lõppu, sest 1903-1911 viibis Kroonlinnas. Kirjutas "Tuljaku", millele üks koori liige sõnad kirjutas, samuti tuli tantsupartii loomise idee koorilr. Olevat olnud helge peaga. Artur Kapp oli Astrahani muusikakooli direktor kuni 1920. aastani. Mart Saar astus avalikkuse ette 1911, ammutas ideid rahvakultuurist. Ilmus esimene heliplaat lauluga "Paistab kevadel ka päikene". Viis oli ühe skulptori vilistatud, sisse laulis üks juudipoiss. Eesti eliitkultuuri arendamist taotlevad haritlasühendused: NOOR-EESTI Noor-Eesti oli ilmselt kõige mõjukam liikumine, mis muretses eestlaste võimaluste eest pääseda Euroopa kultuurirahvaste perre. Eesti tuli integreerida Euroopaga, kuid ei
- sai trooni 3 - aastaselt võimuvõitlus - valitses ema ja bojaarid - 1547 krooniti tsaariks - hakkas võitlema bojaaride võimu vastu, toetudes teenismõisnikele (aadlikele) 2. Ivan IV reformid - MAAKOGU kokkukutsumine 1549 (esinduskogu) - seaduste kogu "Sudebnik" 1550 "Tsaari koodeks" - loodi streletside sõjavägi, kes olid relvastatud käsitulirelvade arkebuusidega 3. Ivan IV vallutussõjad - Vallutas 2 tatari - khaani riiki: Kaasani, Astrahani, algas Siberi khaani riigi hõlmamine - Ebaõnnestunud Liivi sõda 1558 - 1583
Saksa hilisromantiline stiil. Artur Kapp Kuulus organist, helilooja, kompositsiooni õpetaja. Kogu suguvõsa on seotud Suure-Jaaniga. Isa Joosep oli oli Cimze seminari kasvandik ja temalt sai Artur muusikalise ettevalistuse. 13 a läks Peterburi konservatooriumisse. Õppis orelit. Kuulsaim ,,Metsatee". Teosed: ,,Paradiis ja Peri", ,,Don Carlos", ,,Metsatee", ,,Kütkes", ,,Pilvele", ,,Serenade triste" 1904.adub Astrahani muusikakoolidirektori kohale. Korraldab kontserte samal ajal. ,,Süit viisidest", segakoorikantaat ,,Päikesele" Prelüüd tsellole ja orkestrile ,,Ääretasa täis mu süda", ,,Sügisene mets" ,,Hauad" sümfooniline prelüüd Läks Tallinnasse Estonia teatrisse tööle. Õpilased: Evald Aav (,,Vikerlased"), Riho Päts, Eugen Kapp, Gustav Ernesaks, Edgar Arro. Tallinna koolkond Artur õpetas klassikalist ja traditsioonide põhjal kompositsiooni. Eriline rõhk polüfoonilisel tehnikal
o Pandi alus tsentraliseeritud Vene riigile · Ivan III surma järel tuli troonile tema poeg Vassili III 1505-1533 · Selle surma järel tema poeg Ivan IV ehk Julm 1533 (1547) lasi end tsaariks kroonida-1584 · Tema valitsemisaega iseloomustas: o Liitis endaga ümbritsevaid mittevenelastea asustatud alasid o Esimene, kes ei arvestanud etnilisi piire 1552 liideti Kaasani 1556 Astrahani khaani riigid o Alustati Siberi vallutamist o Seadis eesmärgiks saada merepiir Euroopasse, selleks üritas vallutada vana Liivimaad 1558-1583 Liivi sõda lõppes nurjumisega Väljapääsu Läänemerele ei saanud Eesti ala jagati Roots, Poola ja Taani vahel o Sisepoliitikas oli tema aja märksõnaks opritsnina 1565-1572- abinõude
keelavad lääneeurooplaste mineku Venemaale. Seeläbi ei saa Venemaale minna oskustöölised, tagamõtteks oli, et sinna ei saaks minna moodsad ideed, teadlased, käsitöölised jne. Venemaal mõistetakse, et Liivimaa on barjääriks suhtlemisel Lääne-Euroopaga (Balti barjäär). 1553 Venemaa ja Lääne-Euroopa vahele meretee Põhja-Jäämere kaudu. Raske ja ebamugav, edasi-tagasi retk 2 aastat. Moskva suurvürstiriigi jaoks probleemiks idas olevad khaaniriigid. Kaasani vallutamine 1552, Astrahani khaaniriigi vallutamine 1556. Nüüd on Venemaa käed vabad, et hakata läänepoolset poliitikat ajama. Ivan IV idee Kolmandast Roomast, selle eesotsas pidi olema õigeusu tsaar. On juba kaks Roomat olnud, mis on hukkunud, esimene Rooma oli Lääne-Rooma, teine Rooma oli Bütsantsi riik. Pärand on toodud Moskvasse ja kolmas Rooma on sündinud ja tema ei pea hävima. Hävinud on varem, sest kristlus on vale olnud ja hävinud, aga Moskva on kristliku maailma keskus ja siin seda hoitakse.
1557 toimus Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vaheline kodusõda). 2) Vana-Liivimaa ümber olid tekkinud suured ja tugevad tsentraliseeritud riigid: A) VENEMAA (MOSKVA): - tugevnes tsaari (Ivan IV) võim, kes suutis täielikult enese ülemvõimule allutada vene feodaalid - Vene riigi piirid olid oluliselt laienenud ida suunas (1550-ndate algul ühendati Venemaaga Kaasani ja Astrahani khaaniriigid Volga jõe piirkonnas) - Venemaa ja Vana-Liivimaa suhteid halvendasid kaubanduslikud vastuolud - Venemaa soovis väljapääsu Läänemerele B) ROOTSI, kellele kuulus ka Soome ning kes soovis oma võimu laiendada ka Läänemere idakaldale C) TAANI, kes 14.sajandi keskel oli loobunud Põhja-Eestist, hakkas taas taotlema Vana-Liivimaa alasid
XVII saj: "Zapovednik" – vana vene keeles "jumala käsk", kaitsealal "range režiim". Zakaznik – vana vene keeles "keeld", algselt jahikeelualad, keelualad. Peeter I, määrused, korraldused: Metsade kaitse, parkide rajamine linnadesse, ukaasid jahifauna ja kalade kaitseks, Belovezje ürgmets, 1805 Moskva Loodusuurijate Selts, 1886 Askania Nova stepikaitseala, 1912 Vene Geograafia Seltsi juures alatine looduskaitse komisjon, 1918 Dekreet metsadest, 1919 Astrahani looduskaitseala. KESKKONNAÕIGUS Keskkond: Loodusteaduslik definitsioon: Füüsikaliste, keemiliste ja biootiliste faktorite kogum, mis mõjutab organismi või ökoloogilist kooslust ning määrab kokkuvõttes ära nende vormi ja ellujäämise. Legaaldefinitsioon: „õhk, vesi ja pinnas”. Lugano konventsioonis: nii elus kui eluta loodusressursid ja nende omavahelised suhted. Vara, mis moodustab osa kultuuripärandist. Maastiku iseloomulikud elemendid. EL Kesk- ja Ida-Euroopale
tütarlaste koolitamine Venemaal. Asuti looma ka rahvakooli. 11.Vene riik 17.sajandil Ivan III 1478. vallutab Novgorodi 1480. vastasseis Ugra jõel 1845. nimetab end kogu Venemaa valitsejaks III Rooma Impeerium Ivan IV Julm Isa Vassili III surres on 3-aastane. Noorus täis salamõrvu Ebausklik ja väikese haridusega. Troonitakse 1547.tsaariks 1550 ,,Tsaari koodeks" ühtne seadusandlus 1552. Kasaani khaaniriigi alistamine 1556.Astrahani khaaniriik 1558-1583 Liivi sõda 1580 Siberi alistamise algus Jermahi sõjaretk Esimene abikaasa Anastassia surma järel algas meeltesegaduse ja terrori aeg. 1565-1572 opritsnina ja zemistsina, eesmärgiks purustada bojaaride vastupanu. 1570 Novgorodi hävitamine tapeti 18 000 inimest. Segaduste aeg 1598-1613 Ivan IV Julma valitsusajal tugevnes järsul keskvõim. Opritsnina abil murti bojaaride ja osastivürstide (kohalike vürstide) vastuseis
a Transilvaania vürst Stephan Batory 1587. a sai Poola troonile Sigismund III (Zygmunt III Wasa) Venemaa: teiste Venemaa alade arvel laienenud Moskva suurvürstiriigi piirid ulatusid Liivimaani ja tema välispoliitika üheks põhisuunaks kujunes võitlus Läänemere idakalda pärast sedamööda, kuidas Venemaa majandus arenes, tugevnesid tema kaubanduslikud huvid ja laienesid sidemed 1547. a tuli troonile Ivan IV Julm 1552. a vallutas ta Kaasani khaaniriigi, (1556) Astrahani khaaniriigi, (1558) alustas sõjakäiku Liivimaale, aga sai lüüa, suri 1584. a olles viinud riigi täieliku laostumiseni Liivi sõja põhjused: tugeva keskvõimuga monarhiate kujunemine teravdas küsimust ülemvõimust Läänemerel Venemaa huve riivas VanaLiivimaa kaubanduspoliitika: 1539. a keelasid VanaLiivimaa võimud täiesti venelastel otsekauplemise siinsetes linnades viibivate välismaa kaupmeestega
Omakspeetav Tuhandeaastate Kiievi-Venemaa on demagoogia, nii Kiievi Rus ja Moskva Rus on erinevad, nii nagu germaani riigid Euroopas. Venemaa laienemine: Rjurikud lõid vene riigi, Romanovid vene impeeriumi. Tekkimine ja Rjurikute periood (879-1598); Kristluse vastuvõtmine (988); III Rooma idee (1453.a.Ivan III ahal, kui valitses veel Tatari-mongoli aeg (1223-1480 Vaiksest ookeanist Dneprini)). 16. Sajand: Kaasani ja Astrahani khaaniriigid ning Siber; Romanivite periood (1598 - 1917): Õigeusklik ja Euroaasia maailmariik (kõok slaavlased ja õigeusklikud, nig tsinfishiidide territootium). 18 sajand Liivimaa, Ingerimaa ja Karjala, Kaspia äärne, Aasov, 3 Poola jaotust (Ukraina, Valgevene, Leedu); 19 sajand Türgi alad (Novaja Rossiha, Krim, Besaraabia), Kaukaasia, Kesk-Aasia, Kaug-Ida. Alaska; 20 sajand. Mandzuuria. Mõjusfäärid (Mongoolia, Burjaatia, Afganistan,
Tartu maksu teemat ajasid tol ajal venelaed ise (üsna selgusetu). Venelased ise ka ei teadnud palju see maks pidi olema. Ilmselt siiski ajend. Oluline Vene-Leedu suhted. Sõditi pidevalt Kiievi-Vene pärandi pärast. 1547 lasi Ivan IV end tsaariks kroonida, seda ei tunnistatud Läänes, mis sai ka tüliõunaks. Kuna Liivimaa oli sattunud Leedu liitlaseks, siis sai see ettekäändeks Liivimaa ründamiseks. H. Kruus rääkis Venemaal olnud maapuudusest. Sõdadest Kaasani ja Astrahani vastu oli Moskva sõjavägi suureks kasvanud. Neid tasustati teenismõisatega (pomestje). Pärast sõda oli vaja seega talupoegadega asustatud maad, mida sai ehk Liivimaalt. Vene historiograafias pöörati tähelepanu ka irratsionaalsetele motiividele – Liivimaa oli Moskva arust hereetiline (luterlased veel hullemad kui ladinlased). Leedus oli aga ka kõikvõimalikke usulahke ja reforme. Igatahes ettekäändeks Tartu maks, mida ei saadud kokku – liivlased lootsid välisabile
Tatarlaste kasutamine ja nende edukas kasutamine hämmastas ka venelasi endid. Tatarlased, kes teenisid Vassili II väes, paljud venelannadega abiellunud. Nende lapsed muutusid venelasteks. See on omapärane, sest ka mitu järgnevat vürsti kasutasid tatarlasi oma vägedes. Vassili II puhul konkreetne fakt, et tema teinud seda väga aktiivselt. Vassili II ajal Kuldhordi lagunemine. Kesk-Volga aladel tekib Kaasani khaaniriik, mis hiljem hakkab olulist rolli mängima. 15. sajandi keskel eraldub Astrahani khaaniriik Kuldhordist, see Volga alamjooksul. Ida pool, osaliselt Siberis tekib Siberi khaaniriik. Kuna tatarlased hõivanud Krimmi poolsaare ja Musta mere ranniku, seal Krimmi khaaniriik. Sinna tungivad türklased, selleks ajaks tatarlaste osakaal suur. Kuldkord sellega osaliselt lagunenud, kõik khaani riigid küllaltki tugevad. Moskval vaja nendega tõsiselt tegeleda, 1462 vastu 28. märtsi Vassili II sureb ja 28. märtsil troonile Ivan, kellest saab Ivan III
metropoliit Makari ja ülempreester Silvester, tegelikud juhid olid Aleksei Adasev ja Andrei Kurbski; loodi välissuhtlemist juhtiv Saadikute Maja; Maakogu; õiguskorra ühtlustamiseks kehtestati 1550 "Tsaari koodeks" raskemate kuritegude ja korduva seaduserikkumise eest surmanuhtlus, väiksemate eest nuudikoobid, süü kindlakstegemiseks piinamine. Võitlused tatarlastega, sõjakäik Kaasani vastu, alles kolmandal sõjakäigul vallutati, vallutati Astrahani riik, läänes sihiks Liivimaa, 1558 alustas Liivi sõda, Liivi orduriigi lagunemine Saare-Lääne piiskopkond Taanile, Tallinn, Harju-, Viru- ja Järvamaa Rootsile, katsed luua Liivimaale vasallriiki nurjusid. Rünnak Siberile, vallutust ei põlistatud. Algul tarvitas Ivan võimu mõistlikult, pärast ta naise Anastassia surma andus ta joomisele ja liiderdamisele, ütles lahti oma nõuandjatest, kes vangistati, tapeti, nõuandjateks said Maljuta Skuratov ja Aleksei Basmanov.
annaabi.ee 
