Artur Kapp (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

16

pptx

Artur Kapp

Artur Kapp  (28.02.1878 Suure-Jaani- 14.01.1952 Suure-Jaani)  Helilooja, pedagoog ja dirigent, Kappide muusikutesuguvõsa võimsaim esindaja. Oli 20. sajandi esimesel poolel eesti sümfoonilise muusika üks tähtsamaid heliloojaid, ennekõike monumentaalsete suurteoste autor.  Elukäik   Artur sündis koolmeistri ja ühiskonnategelase Joosep Kapi perekonnas.  Aastal 1891 asus ta õppima 13- aastaselt Peterburi konservatooriumi, kus õppis 9 aastat.  Lõpetades 1898. aastal oreli (Homiliuse klassis) ja 1900 kompositsiooni eriala Artur Kapp (Nikolai Rimski-Korsakovi klassis).  Pärast konservatooriumi oli ta Peterburis õpetaja ja organist.  Elukäik  Aastal 1920 põgenes ta

Eesti rahvamuusika

13

ppt

Artur Kapi ja Heino Elleri võrdlus

 Arvestus Anu Umbleja 12.Märts.08 Häädemeeste Keskkool ARTUR KAPP SÜNDIS : 28.02.1878 Suure- Jaanis SURI: 28.02.1878 Suure- Jaanis ARTUR KAPI ELUKÄIK Artur sündis koolmeistri ja ühiskonnategelase Joosep Kapi perekonnas. Esimesed klaveri- ja oreli õpetused sai ta isalt. Aastal 1891 asus ta õppima 13-aastaseltPeterburi, kus õppis 9 aastat: lõpetades 1898. aastal oreli (Homiliuse klassis) ja 1900 kompositsiooni eriala (Rimski- Korsakovi klassis). Pärast konservatooriumi oli ta Peterburis õpetaja ja organist. 1904­1920 viibis Artur Venemaa lõunaosas Astrahanis, olles seal Vene

Muusika

6

pptx

Artur Kapp ja Heino Eller

Artur Kapp & Heino Eller Gerda Jaanus 12.klass Häädemeeste keskkool 2008a.  Artur Kapp ( 1878 ­ 1952 ) Artur Kapp sündis 28. veebruaril 1878. aastal Suure-Jaanis paljulapselises köstri perekonnas. Tema isa Joosep Kapp (1833­1894) oli saanud oma muusikalise hariduse Valgas Zimse seminaris ning pööras suurt tähelepanu ka noore Arturi Click to edit Master text s muusikalisele haridusele. Tegutsedes Suure-Jaanis köstrina, oli Joosep Kapp laialt tuntud oma rahvavalgustusliku tegevusega. Kodus valitseva muusikalise õhkkonna mõjul hakkas väike Artur juba Second level varakult tundma huvi muusika vastu ning isa juhendamisel alustas ta 7-

Muusika

6

docx

Artur Kapp cv

ARTUR KAPP Koosta helilooja Artur Kapi kohta CV! Nimi: Artur Kapp Sünniaeg ja – koht: 28.02.1878, Suure-Jaani Surmaaeg ja – koht: 14. jaanuar 1952 Suure-Jaan Helilooja vanemad ja vanavanemad: Vanemad:  Isa - koolmeister ja ühiskonnategelane Joosep Kapp  Ema- sakslanna, Gertrud von Ruckteschel Vanavanemad:  Perekonnaseis: Abielus Lapsed:  Poeg - helilooja Eugen Kapp Hariduskäik:  1891- 1900 Peterburi konservatoorium Muusikaline haridus:  Muusikalise ettevalmistuse sai oma isalt  13-a. alustas õpinguid Peterburi konservatooriumis ( nn ettevalmistuskursus) oreli-, hiljem ka kompositsiooniklassis Helilooja tähtsamad õpetajad:  Nikolai Rimski-Korsakov Töökohad:  1900-1904 Peterburis õpetaja ja organist, samaaegselt juhtis

Muusikaajalugu

6

odt

Eesti muusika - ärkamisajast vabariigi lõpuni

20. sajandil oli Eesti muutunud mitmes vallas professionaalseks, näiteks 1900 aastal avati Tartus orkester, 1906 aastal muutus see juba kutseliseks. 1906 aastal valmis Vanemuise teatrimaja, 1913 avati Estonia teatrimaja, mis tegutses kutselise teatrina. Sajandivahetusel lõpetasid Peterburi konservatooriumi esimesed kompositsiooni haridusega Eesti heliloojad. Neil kõigil oli õpetajaks N. Rimski-Korsakov. Peterburi konservatooriumi lõpetasid Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mart Saar. Samasse põlvkonda kuuluvad ka Cyrillus Kreek ja Peeter Süda. Need heliloojad on eesti muusika ajaloos märkimisväärsel kohal. Rudolf Tobias (1873-1918) ­ Esimene kõrgema kompositsiooniharidusega helilooja. Tobias on pärit Hiiumaalt muusikat armastava köstri 13-lapselisest perest. 1885. aastal kolisid nad Kullamaale. Kuueaastaselt oskas mängida orelit, üheksaselt hakkas komponeerima. 1893. aastal astus ta Peterburi konservatooriumisse, kus õppis orelit ja kompositsiooni

Muusikaajalugu

4

doc

Eesti muusika

· 1893. Aastal avanes Tobiasel võimalus astuda sakslasest metseeni toetusel Peterburi konservatooriumi, kus õppis orelit prof. Louis Homiliuse ja · Haapsalus püstitati 1929 ausammas ja Kullamaale 1973 mälestuskivi. kompositsiooni prof. Nikolai Rimski-Korsakovi juures. Artur Kapp (28.02.1878 Suure-Jaani - 14.01.1952 Suure-Jaani) · Tobias lõpetas konservatooriumi nelja aastaga, 1897. a. Diplomitööks kirjutas ta kantaadi"Johannes Damaskusest". Siin lõi ta veel sümfoonilise avamängu W. · Helilooja, pedagoog ja dirigent, Kappide muusikutesuguvõsa võimsaim esindaja. Shakespeare'i draamale"Julius Caesar" ja hulga klaveripalu. Oli 20

Muusika

6

odp

Artur Kapp

näiteks: Riho Päts, Evald Aav, Gustav Ernesaks jne.  LOOMING Tema looming on väga rikkalik 5sümfooniat, orkestriteosed, oratoorium ,,Hiibo" , koorimuusikat, kammermuusikat, ja täiesti erilist kohta omavad rohkearvulised oreliteosed 2 orelikontsertit orkestriga, 2 orelisonaati, koraalifantaasia, koraalieelmängud, prelüüdid ja fuugad ning Toccata. Kõige tuntum Artur Kapi teos on romanss ,,Metsateel"  TÄHTIS 24.veebruaril 1950a. heiskas Artur oma majale Tallinnas Eesti lipu. Nii tuntud inimesele ei julgenud võimud midagi teha. See oli ainus juhtum Eesti NSVs ajavahemikul 1945­1986, kus avalikult heisati sinimustvalge lipp, selle heiskaja oli teada ja teda ei karistatud. Artur Kapi kunagine kodutänav Tallinnas kannab nime A.Kapi tänav.

Muusika

3

doc

EESTI MUUSIKA AJALUGU AASTATEL 1920-1939

Evald Aav sündis 1900. aastal Tallinnas. Jäänud varakult orvuks, teenis ta poisina elatist sadamakantseleis ning käis õhtukoolis. Muusikalembus viis ta 16-aastaselt "Estonia" ooperikoori, kus ta töötas aastatel 1916-1926. Kümne aasta vältel uuris ta usinalt ooperipartituure ning õppis ooperit ja lava "seestpoolt" tundma. Samal ajal alustas ta ka klaveriõpinguid, astus Tallinna Kõrgemasse Muusikakooli ning lõpetas selle 1926. aastal kompositsiooni erialal (professor Artur Kapi klassis). Kiiresti sai Aavast silmapaistev dirigent: aastatel 1924-1927 juhatas ta Tallinna Sõjakooli koori ja orkestrit, 1929-1936 Ülemaalise Noorsoo Ühenduse Tallinna osakonna segakoori, 1934-1939 meeskoori "Eesti Laulumehed" ning 1937-1939 Tallinna Koolinoorsoo Muusika Ühingu segakoori. Väga edukas oli Aav laulupäevade juhina, XI üldlaulupeol oli ta meeskooride üldjuht. Aav osales silmapaistva organisaatorina väga paljude muusikaelu

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)